Arhitektuur, statistika, värbamine, uus eakus, tõejärgne ühiskond, võõrad kultuurid ja talendid siit ja kaugemalt – kõik need teemad oleme ühendanud seekord Arvamusfestivalil “Hariduse ala” teemadesse.

Haridus on seotud praktiliselt kõigi teiste valdkondadega ning seda me ka “Hariduse alal” näitame. Räägime kõigest, mis on vast kaudsemalt seotud haridusega, aga veel rohkem õppimisega.

Me räägime sellest, mis roll on haridusel: kas eesmärk on tagada jätkusuutlikut arengut toetav haridus või hoopis pakkuda tööjõudu tööandjale?

Me räägime privaatsusest ja otsusetegemise protsessist. Kas inimesed on valmis „loovutama“ osa privaatsusest selleks, et prognoosida, missuguseid töökohti on Eestis 10 aasta pärast vaja, kuidas edukamalt planeerida hariduspoliitikat või kuidas teha elu maapiirkondades paremaks?

Me räägime haridusturundusest: kuidas käib talentide värbamine ning milliseid ettevalmistusi tuleb teha või mitte teha teisest kultuuriruumist värbamisel?

Me räägime sellest, et hea vorm aitab ka sisust paremini aru saada. Sobiv koolimaja aitab ka saavutada paremaid tulemusi õppetöös. Millistest koolimajadest tulevad homsed leidurid ja teised talendid?

Me räägime sellest, milline on töötamine välismaalase jaoks Eestis. Me eeldame, et meid võetakse avasüli vastu Euroopas ja laias maailmas, aga kuidas me käitume ise, kui Eestisse tulevad andekad spetsialistid?

Me räägime kriitilisest mõtlemisest ja elukestvast õppest – kuidas me tunneme ära tõe, kuidas tunneme ära faktid, kuidas me eristame olulise ebaolulisest?

Me räägime ka õppimise tulevikust ning mängime läbi viis arengustsenaariumi – alates koolist kui kogukonnakeskusest lõpetades haridusest kui kommertskaubast.

Me räägime veelkorra elukestvast õppest. Kas välismaal õppimine (nagu näitab tuntud Erasmus+ programm) on ainult noorte pärusmaa? Kas üldse on võimalik ühendada tööelu, eraelu ja koolielu?

Aruteludes osalevad tõeliselt põnevad isiksused: Euroopa Parlamendi liige Marju Lauristin, Eesti Arhitektide Liidu president Katrin Koov, Tallinna Ülikooli endine rektor Mati Heidmets, Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor Viljar Peep, Haridus- ja Teadusministeeriumi analüüsiosakonna juhataja Aune Valk, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa-Ly Pakosta ja mitmed teised.

Hariduse ala arutelud on kokku pannud seekord Sihtasutus Archimedes, Statistikaamet, EASi algatus Work in Estonia, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskus, Eesti Arhitektide Liit koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga ja Eesti Haridusfoorum.

Tulge kuulama!
Ja jälgige ka meie Facebooki lehte:
https://www.facebook.com/events/1684941825147062/

12.00-13.30

Mida võime oma hariduselt loota?

Arutelu juht: Tiiu Kuurme – TLÜ kasvatusteaduse dotsent

Osalejad:

Rea Raus – Tampere ülikooli doktorant, uurimisfirma Statera

Aivar Haller – Lastevanemate Liidu juhatuse esimees, mentor

Ivar Tröner – Lastevanemate Liidu sotsiaaluuringute läbiviija

Kai Mets-Bujis – Keila waldorfkooli õpetaja, esimese Eesti waldorfkooli rajaja 1990.a.

Egge Kulbok-Lattik – TÜ eetikakeskuse teadur, Kultuurikoja eestseisuse liige

Korraldaja: Tallinna Ülikool

13.45-15.15

Paremad otsused = vähem privaatsust?

Arutelu juht: Heidy Roosimägi – Statistikaamet

Osalejad:

Baldur Kubo – Cybernetica AS, Sharemind projektijuht

Gregor Sibold – tehnoloogiauudiste portaali Geenius.ee toimetaja

Liisa-Ly Pakosta – soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik

Viljar Peep – Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor

Jaak Madison – Riigikogu liige, põhiseaduskomisjoni liige

Korraldaja: Statistikaamet

15.30-17.00

Värbamine teisest kultuuriruumist – kus on paindlikkuse piir?

Arutelu juht: Kaidi-Kerli Kärner – Sihtasutus Archimedes

Osalejad:

Elina Tasa – OÜ Crystalsol, personalijuht

Kadri-Ann Matson – Tallinna Tehnikaülikool, välistudengite vastuvõtujuht

Tambet Anja – Eesti Üliõpilaskondade Liit, juhatuse aseesimees

Korraldaja: SA Archimedes

17.15-18.45

Millisest koolimajast tulevad homsed leidurid?

Arutelu juhid:

Katrin Koov – Eesti Arhitektide Liidu president, EKA õppejõud ja Arhitektuurikooli õpetaja

Elo Kiivet – Tallinna Tehnikakõrgkooli lektor ja Arhitektuurikooli õpetaja

Osalejad:

Ralf Lõoke – AB Salto arhitekt

Liina Karolin-Salu – Tartu Hansa Kooli direktor

Lauri Läänemets – Väätsa vallavanem

Korraldajad: EKA arhitektuuriteaduskond, Eesti Arhitektide Liit

Laupäev, 12. august

11.30-13.00

Diversity in the Estonian workplace and society: The good, the bad and the ugly

Arutelu juht: Cornelia Godfrey – Austrian Embassy

Osalejad:

Discussion in small groups, based on the World Café method with Dennis Kristensen

(Sindi Lanka, Danspin) making a brief introduction.

Korraldajad: EAS, Kultuuriministeerium

13.15-14.45

Kolme tõe tuba

Arutelu juhivad:

maailmakohviku laudades Raivo Juurak – EHF, Reet Laja – EHF,

Astrid Sildnik – EHF ja Eesti Õpetajate Liit, Krista Loogma – EHF, Mariann Rikka – HTM

Moderaatorid aruteluringis: Irene Käosaar – HTM , Reet Valgmaa – EVHL

Ekspertide hinnang ettepanekutele ja aruteluring:

Marju Lauristin – MEP,EHF, Viive-Riina Ruus – EHF, Reet Valgmaa – EVHL,

Irene Käosaar – HTM, Mati Heidmets – TLÜ, Toomas Jürgenstein – MP

Korraldaja: Eesti Haridusfoorum (EHF)

15.15-16.45

Kas kooliaeg veel tuleb?

Hariduse tulevikustsenaariumid ja kooli roll nendes

Arutelu juht: Silver Sillak – Tartu Ülikooli Haridusuuenduskeskus

Osalejad:

kõik osalevad maailmakohviku formaadis, rühmaarutelusid aitavad modereerida

Irene Käosaar (HTM ), Aune Valk (HTM), Kersti Kivirüüt (HTM) ja Angela Ader (TÜ HUK)

Korraldaja: Tartu Ülikooli Haridusuuenduskeskus

17.00-18.30

Õpirändur 45+? Milles küsimus?

Arutelu juht: Annely Tank – Sihtasutus Archimedes, andragoog

Osalejad:

Rait Toompere – Sihtasutus Archimedes, juhatuse esimees

Erika Kolk – Erasmus+ õpirändur Soomes ja Poolas

Tööandjate esindaja

Korraldaja: SA Archimedes

Sel aastal kasutame selleks nutirakendust Mingla, mida ka ärimaailma Tinderiks kutsutake. Mingla lansseeriti möödunud aastal Milttoni poolt rootslaste arvamusfestivalil. Suhtlusäpp loob võimalusi uute arutelude tekkeks spontaansel viisil inimeste vahel, kes muidu võib-olla omavahel arutlema ei asukski.

Sel aastal on Mingla olnud kasutusel Taanis Folkemødet’il, uuesti Rootsis Almedalenil ja esmakordselt ka Soomes, Suomi Areenal. “Olles ise näinud ja kogenud, kuidas Mingla konservatiivseid soomlasi ühendas, on mul suur usk, et ka eestlased saavad sellega hakkama. On viimane aeg, et nutirakendus juhataks meid virtuaalmaailmast tagasi päris ellu ning me teineteisega rohkem otse ja silma vaadates suhtleksime. Isegi võõrastega!  Let’s Mingla!”, innustab Miltton Nordics tegevjuht Annika Arras.

Igal festivalil on Mingla kasutajate hulk kasvanud hea hooga, nii et tänaseks on kokku 12 000 kasutajat. Möödunud kuul Soomes tuli 3000 uut liitujat, kelle vahel toimus 30 000 “match’i” ja kokku sirviti profiile pea miljon korda.

See on lihtne!

1) Lae äpp alla (vaata siit!)

2) Tee endale konto FB või LinkedIn abil

3) Täida oma profiil

4) Asu Minglat sirvima ja uusi tutvusi sobitama.

5) Leia Arvamusfestivali alalt Mingla kohtumispunktid ja saa kokku

Tänase Euroopa üks põletavaim probleem on radikaalsete erakondade ja liikumiste esiletõus, mille üle saab mõtteid vahetada arutelul “Kuidas seista vastu populismile ja äärmuslusele?”. Reeglina on radikaalsed ja populistlikud erakonnad Euroopa Liidu vastased ning on esile kerkinud muuhulgas Suurbritannias (tuues kaasa Brexiti), Saksamaal, Soomes, Hollandis, Poolas ja Prantsusmaal, aga ka meie oma Eestis – seega on radikaalsus muutunud paljudes, et mitte öelda enamuses Euroopa riikides uueks reaalsuseks. Arutelul püüavad eksperdid leida vastuseid küsimustele, miks on populism jõuliselt peavoolu poliitikasse jõudnud ning kuidas sellele reageerima peaks. Rahvusvahelist kogemust jagavad Soome endine president Tarja Halonen, saksa päritolu kultuuritegelane Mikko Fritze, prantsuse päritolu piiskop Philippe Jourdan ning poola keele tõlk Hendrik Lindepuu.

Mõneti populismi-temaatikast mõjutatuna on tänasel päeval olulisel kohal Euroopa Liidu ühtsuse säilitamine. Seetõttu saab Euroopa alal kuulda Brexiti-teemalist arutelu “Euroopa Liit 100?”, mille käigus Henrik Hololei, Matti Maasikas ja Kadri Liik vaatlevad, milline on Brexiti mõju Euroopale ning kui kõbus on täna 60-aastane Euroopa Liit. Kuigi liidu liidrid on öelnud, et Euroopa Liidu väärtus on selle ühtsuses, pole liikmesriikide endi väärtused sageli ühtivad, mistõttu pole liidu ühine edasiminek enam iseenesestmõistetav. Diskussiooni käigus püüavad osalised uurida, mida tähendab Euroopa ühtsuse puudumine Eestile ja milline peaks olema Eesti positsioon Euroopas – kas oluline on kuuluda n-ö tuumik-Euroopasse või vaadata hoopis Suurbritannia poole? Brexit ju näitas, et Euroopa Liidust on võimalik ka lahkuda.

Tulevikku, sedapuhku küll tööturu omasse, vaatab ka arutelu “DigiEuroopa võitjad ja kaotajad”. Selles Eesti e-riiki puudutavas arutelus kõnelevad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Siim Sikkut ja ettevõtja Anna-Greta Tsahkna Euroopa Liidu digikavast ning muuhulgas ka tehnoloogiavaldkonna kuumast teemast tehisintellektist, kes juba lähitulevikus võib miljoneid töökohti ähvardada. Ühelt poolt muudab tehisintellekt töötegemise efektiivsemaks ning abistab nii töötajat kui ettevõtjat, edendades seeläbi majandust. Teisalt aga kaotavad töö nii rutiinse kui spetsialiseeritud töö tegijad – näiteks ohustab tehisintellekt lisaks autojuhtide ja tehasetööliste kõrval ka juriste, arste, logistikuid ja teadlasi. Seetõttu muutuvad oluliseks nii ümberõpe kui elukestev õpe. “Kui tehnoloogia arengust tulenevate muutuste probleemi endale teadvustame ja sellele mõtleme, oleme eelseisvateks muutusteks valmis,” kirjutab Eesti Päevalehes Ülle Matt (VIIDE). Kuidas aga Euroopa Liit tehnoloogia arengu ja töökohtade kadumisega hakkama saab, selgub käesolevas vägagi elulises arutelus.

Oleviku ja tuleviku töö kohta saab Euroopa alal mõtteid vahetada ka teises võtmes – lisaks robotite pealetungile tuleb festivalil juttu noortest (ent miks mitte ka vanematest) tööotsijatest. Nimelt selgub statistikast, et keskmine töötuse määr Euroopa noorte seas on palju kõrgem kui üldine töötuse määr ning mõnes riigis on see veel eriti kõrge – näiteks Kreekas ca 42%. “Perspektiiv on praegu selline, et millenniumilapsed on esimene generatsioon, kes saavad tulevikus olema vaesemad kui nende vanemad. Siiani on see ikka vastupidi olnud – iga järgmine generatsioon on elanud paremini kui eelmised,” ütleb arutelu “Täiskasvanuks saamise võlu ja valu Eestis ja Euroopas” üks korraldajatest, Civitta Eesti esindaja Kristiina Laurits. Seetõttu püütakse arutelul üheskoos noortega leida lahendusi probleemidele, mis on seotud tööturule sisenemisega, sinna jäämisega ning seal liikumisega, püüdes samal ajal vaadelda Eesti noorte seisu võrreldes muu Euroopaga ning rakendada meie kasuks teiste riikide kogemusi.

Kuna keskkond, looduskaitse ja tervislik toit on kodanikuühiskondades üha enam poleemikat tekitav temaatika (ja seda põhjendatult!), saab Euroopa alal osaleda ka selleteemalisel arutelul. “Räägime teemadel, mis on ka Eestis viimasel ajal aktuaalsed olnud – väetiste kasutamine, looduse seisukord ja mahepõllumajanduse arenguvõimalused,” sõnab Maria Helen Känd Euroopa Liidu Sekretariaadist, arutelu “Inimesed söönud, loodus terve – millist põllumajandust vajame?” üks korraldajatest. Kuna meie toidulaud koosneb suures osas põllumajandussaadustest ning inimesed on üha enam teadlikumad nii sellest, mida nad söövad kui ka sellest, kuidas meie tarbijakäitumine loodust parandamatult mõjutab, saavad arutelul sõna nii põllumajanduspoliitika kujundajad, looduskaitsjad kui ka kogemustega talunikud – seega jagavad oma vaateid mahetoodangu pooldajad ja riikliku poliitika esindajad, aga ka põllumajanduses tegevad väike- ja suurtootjad. Seejuures on arutelu eesmärk leida, kuidas Euroopa põllumajanduspoliitikat suunata viisil, et keskkond oleks suurimal võimalikul viisil kaitstud. “Arutelu käigus ei otsi me vaenlasi ja süüdlasi, vaid proovime arutleda, millist muutust vajab põllumajanduspoliitika, et ka 20 aasta pärast oleks inimesed söönud ning loodus terve,” võtab Känd arutelu kokku.

Teema, mis kahtlemata läheb korda enamikule eestlastele, on Euroopa julgeolek. “Tihitilugu on riigikaitse teemaks väga üldistes piirides ning diskussioon käib kahe äärmuse vahel: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem ning sõda on kohe tulemas.” Nõnda võtavad riigikaitseteemalise avaliku diskussiooni kokku Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi esindajad, kes üheskoos Eesti NATO Ühingu ja Riigikantseleiga korraldavad arutelu “Meil aiaäärne tänavas, kui kaitstud oled sa?” Kuna Eesti kaitsevõimekus on sel aastal olnud kõrgendatud tähelepanu all seoses NATO liitlasvägede saabumisega ning julgeolekuolukorda mõjutab lähiajal suurõppus Zapad, on tänases julgeolekukeskkonnas asjakohane ka avalikkuse teadlikkuse tõstmine neil teemadel. Arutelul tuleb juttu Eesti riigikaitse tugevustest ja nõrkustest, seda nii koos NATO ja Euroopa Liiduga, aga ka ilma rahvusvaheliste organisatsioonide toeta. Seejuures uurivad kaitsevaldkonna asjatundjad kolonel Veiko-Vello Palm, professor Eiki Berg ja teadur Riina Kaljurand, kas meedia on julgeolekuriskid asjata suureks puhunud ning kui realistlikud on nii seal loodud kui ekspertide sõnastatud ohustsenaariumid.

Et julgeolek on niivõrd mitmetahuline valdkond, on see keskne teema veel kahes Euroopa alal toimuvas arutelus. Terrorismile keskenduval arutelul “Kui turvaline on piirideta Euroopa?” proovivad ettevõtja Heldur Meerits, kirjanik Jaak Jõerüüt, KAPO esindaja Andres Kahar ning Euroopa Komisjoni esindaja Uku Särekanno vastata küsimustele, mis puudutavad terrorismi hoogustumist ning Euroopa Liidu rolli terrorismi pidurdamisel ja  sellekohase julgeoleku tagamisel kõigile kodanikele. Eesti inimestele läheb teema igatahes korda – Riigikantselei tellitud uuringu kohaselt (VIIDE) peab 63% eestlastest sisejulgeolekut ja võitlust terrorismiga Euroopa Liidu kõige olulisemaks ülesandeks. Kuna arutelust saavad kõik soovijad osa võtta ning terrorismiküsimus on paljudel eestlastel hinge peal, tõotab nii panelistide, aga eriti rahvapoolne diskussioon tulla tuline.

Vene keelt kõnelevad huvilised saavad osaleda arutelul “Как и чем Европа может способствовать реальным изменениям на востоке Украины?”, mis keskendub Ukrainale kui kõige olulisemale Euroopa Liidu idapartnerluse riigile. “Ehitame Ukraina ja Euroopa vahele raudkindla silla vastastikuseks mõistmiseks, toetamiseks ja tõhusaks koostööks” – selliselt võtab arutelu tuuma kokku korraldaja Dmitri Teperik Rahvusvahelisest Kaitseuuringute Keskusest. Nimelt korraldatakse arutelul videosilla vahendusel otseühendus Kramatorskiga, Donetski oblasti administratiivkeskusega, kus kõik soovijad saavad n-ö otse-eetris osaleda rahvusvahelises diskussioonis. Seejuures võiks Teperiku sõnul sündida arutelu tulemusena arusaam, kuidas saaks Euroopa tuua kaasa reaalseid ja hädavajalikke muutusi Ida-Euroopas ning milline võiks olla Eesti roll Ukraina julgeoleku ja arengu tugevdamisel.

Euroopa alal on, mida arutleda!

Euroopa ala arutelude korraldamises osalevad Euroopa Komisjoni esindus Eestis, Euroopa Liidu Sekretariaat, Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, Eesti NATO Ühing, TÜ Rahvusvaheliste Suhete Ring, Civitta Eesti, Tallinna Ülikool, Vabaühenduste liit EMSL, Eestimaa Looduse Fond ja paljud aktiivsed Euroopa kodanikud.

Euroopa ala Arvamusfestivalil asub Facebookis siin.

Euroopa ala arutelud:

Reedel, 11. augustil

Kell 12.00–13.00

DigiEuroopa võitjad ja kaotajad

Eesti infotehnoloogilised saavutused – e-valimised, elektroonilised maksudeklaratsioonid, lugematud e-teenused ja idufirmad – on seadnud Eesti eesistumisele kõrged ootused. “Kui keegi suudab digi-Euroopat edasi viia, siis on see Eesti!” arvatakse Euroopas. Milline aga oleks eurooplase elu, kui ELi digikava täielikult rakenduks? Mis kasu tõuseb andmete vabast liikumisest? Millised on järgmised väljakutsed? Mis rolli mängib tehisintellekt tuleviku tööturul ja kas robotid võtavad ära eurooplase töö? Otsime vastuseid ja unistame suurelt.

Arutelu juht: Tõnu Runnel (poliitika.guru)

Osalejad: Siim Sikkut (majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler), Anna-Greta Tsahkna (idufirma Timbeter juht)

Kell 14.00–15.45

Как и чем Европа может способствовать реальным изменениям на востоке Украины?

По результатам исследований 80% жителей восточного региона Украина не готовы даже на временное снижение уровня жизни ради реформ и укрепления безопасности. Во время интерактивной дискуссии мы предлагаем обсудить, как и почему Эстония и Европа может способствовать реальным изменениям на востоке Украины, и для этого организуем видео-мост с Краматорском, который был 2014 году был под оккупацией боевиков т.н. „ДНР“ и был обстрелян реактивным залповым огнём.

Arutelu juht: B Пайде: Дмитрий Теперик (исполнительный директор Международного Центра обороны и безопасности); в Краматорске: Сергей Попов (директор Антикризисного медиа-центра)

Osalejad: B Пайде: Александр Голубов (политический обозреватель, корреспондент DW в Киеве), Яаника Мерило (экономический и общественный деятель, вице-мэр Днепра); B Краматорске: Андрей Грудкин (координатор региональной сети движения “Сильные общины”), Aртем Вивдич (директор Донецкого регионального отделения “Центра развития местного самоуправления”)

Kell 16.00–17.30

Meil aiaäärne tänavas, kui kaitstud oled sa?

Arutelu keskmes on Eesti kaitsevõimekus, selle arendamine ning koostöö NATO ja ELiga. Küsime, mida saaks Eesti kaitsevõime parandamiseks ise ära teha ning mis küsimustes plaanime teha koostööd NATO liitlastega. Arutame koos publikuga, milline mõju on liitlasvägede kohalolul. Samuti uurime, kuhu üritab EL julgeolekualast koostööd suunata Eesti eesistumise ajal.

Arutelu juht: Mirko Ojakivi (ajakirjanik)

Osalejad: kolonel Veiko-Vello Palm, professor Eiki Berg, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Riina Kaljurand

Kell 18.00–19.30

Euroopa Liit 100?

Brexit näitas, et Euroopa ühtsus ei ole iseenesest mõistetav. Arutame, millised väärtused eurooplasi ühendavad ja eristavad, milline on Brexiti mõju Euroopale ja kuidas peaksid Euroopa Liidu 27 liikmesriiki koos edasi minema. Räägime liidu tervisest ja sellest, kui kõbus on praegu 60-aastane Euroopa Liit oma 70. ja 100. sünnipäeval.

Arutelu juht: Sirje Rank (ajakirjanik)

Osalejad: Henrik Hololei (Euroopa Komisjon), Matti Maasikas (Välisministeerium), Kadri Liik (Euroopa Välissuhete Nõukogu)

Laupäeval, 12. augustil

Kell 12.00–13.30

Inimesed söönud, loodus terve – millist põllumajandust vajame?

ELi Nõukogu eesistujana on Eestil oluline roll ELi ühise põllumajanduspoliitika tulevikudebattide vedamisel. Kuidas peaks katma eurooplaste toidulaua? Milline põllumajandus on jätkusuutlik nii majanduslikult kui ka ökoloogiliselt? Vaatame üheskoos otsa Eesti ja Euroopa põllumajanduse hetkeseisule ja tulevikuvisioonidele: kas vajame ühises põllumajanduses olulist muutust või piisab “peenhäälestusest”?

Arutelu juht: Kaja Kärner (ajakirjanik)

Osalejad: Roomet Sõrmus (Eesti põllumajandus- ja kaubanduskoda), Aleksei Lotman (SA Eestimaa Looduse Fond), Marko Gorban (maaeluministeerium), Elen Peetsmann (SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus)

Kell 14.00–15.30

Kui turvaline on piirideta Euroopa?

Terrorioht on mitmes Euroopa riigis viimase kahe aastaga muutunud kahjuks igapäevaelu osaks. Kuigi Eestis on turvaline, peab 63% eestlastest sisejulgeolekut, välispiiride kaitset ja võitlust terrorismiga ELi kõige olulisemaks ülesandeks (Riigikantselei, jaanuar 2017). Proovime leida vastuseid küsimustele: mis on terrorismi hoogustumise põhjused? Milline on iga üksiku ELi riigi vastutus turvalisuse tagamisel? Mida saavad riigid ühiselt ELis teha? Kui turvaline saab üldse olla sisepiirideta Euroopa?

Arutelu juht: Arp Müller (ajakirjanik)

Osalejad: Heldur Meerits (ettevõtja), Jaak Jõerüüt (kirjanik ja suursaadik), Andres Kahar (Kapo), Uku Särekanno (Euroopa Komisjon)

Kell 16.00–17.30

Täiskasvanuks saamise võlu ja valu Eestis ja Euroopas

Noorte tööturule sisenemine võib osutuda oodatust keerulisemaks puuduliku hariduse, tööandjate eelistuste või noorte muutunud ootuste tõttu töökohale. Samal ajal mõjutab noorena töötuks jäämine inimese iseseisvumist, tervist ja majanduslikku hakkamasaamist. Millised on noorte mured tööle saamisel? Mida arvavad tööandjad? Millises olukorras on Eesti noored võrreldes muu Euroopaga? Milliseid Euroopa kogemusi meil rakendada?

Arutelu juht: Ave Laas (targa töö eestvedaja)

Osalejad: Pille Liimal (Töötukassa), Renita Käsper (värbaja), Tallinna Ülikooli teadurid Marge Unt, Kai Pata, Eve-Liis Roosmaa ja noored

Kell 18.00–19.30

Kuidas seista vastu populismile ja äärmuslusele?

Radikaalsete erakondade ja liikumiste esiletõus on mitmetes Euroopa riikides muutnud oluliselt poliitilist debatti ja seadnud kahtluse alla demokraatliku ühiskonna põhiväärtused. Arutame, mis on populismi esiletõusu põhjused ja kuidas peaksid demokraatlikud ühiskonnad sellele reageerima. Mida on meil õppida Soome, Saksamaa, Prantsusmaa, Poola ja Ungari kogemustest?

Arutelu juht: Keit Kasemets (Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht)

Osalejad: Soome 11. president Tarja Halonen, Mikko Fritze (Saksamaa), piiskop Philippe Jourdan (Prantsusmaa), tõlkija Hendrik Lindepuu (Eesti-Poola)

Kuna eelmisel aastal oli töötukassa pakutud karjäärinõustamine festivalil osalejate seas populaarne, siis ka sellel aastal ootavad karjäärinõustajad Tööõnne alal kõiki arutlema töö- ja karjääriteemadel. Mõlemal festivali päeval on arutelude vahel võimalik tulla Tööõnne alale ning võtta osa isiklikust mõttevahetusest inimesega, kes puutub igapäevaselt kokku töö- ja karjäärialaste küsimustega, sest karjäärinõustamine on ennekõike arutelu kahe või enama inimese vahel. Muidugi ei ole võimalik piiratud aja tõttu saada Arvamusfestivalil täit kogemust karjäärinõustamise protsessist, kuid see võib anda vajaliku tõuke oma tuleviku muutmiseks.

Samas tutvustavad töötukassa tööandjate konsultandid Arvamusfestivali külastajatele tööjõuvajaduse baromeetrit. Selleks püstitame Tööõnne ala telgi lähedale suure Eesti kaardi, millele on igal festivali osalejal võimalik märkida oma töövaldkond vastavasse maakonda. Töövaldkondi on võimalik eristada eri värvi täppide näol, mida saavad osalejad Eesti kaardile kleepida. Tööjõuvajaduse baromeetrilt saab vaadata, millised on osalejate enamlevinud ametialade trendid tööjõuturul. Tule kindlasti Tööõnne alale ja märgi Eesti kaardile oma ameti valdkond ja selle asukoht. Nii saame kõik teada, millised töövaldkonnad ja maakonnad on Arvamusfestivalil enim esindatud.

Selgi aastal ei ole Tööõnne alal ära unustanud noori. Nimelt korraldatakse Tööõnnealal mitmeid atraktiivseid tegevusi, kuid toonitame, et need toimuvad ainult reedel, 11. augustil. Noortele mõeldud tegevused on järgnevad:

• nutiorienteerumine Actionbound rakenduses;
• ametinöör: mäng, kus iga osaleja peab hüppenööriga hüpates ütlema ühe ameti;
• ametikeerutamine: mäng, kus külastaja valib pudelit keerutades endale ühe  tegevuse;
• interaktiivsed mängud arvutis, näiteks kuldvillak;
• T- ja K-tähtede pusle;
• ülekantavate oskuste kaardid;
• väiksematele erinevad tegevused, näiteks tulevikuameti joonistamine ja ametiuss;
• lisaks toimub õuemäng, kus küsitakse külastajatelt mitmeid küsimusi.

Laupäeval on samuti mõeldud noorte peale, nimelt 12. augustil tähistatakse rahvusvahelist noortepäeva. Sel puhul on asjakohane võtta luubi alla, mis tegelikult Eestimaa noortele rõõmu ja muret teeb. Laudkondades on kõigil soovijatel võimalik mõtteid vahetada just nende inimestega, kes teevad igapäevaselt tööd selle nimel, et noorteni erinevaid võimalusi tuua. Arutleda saab nii ettevõtlikkuse, tervise, motivatsiooni kui ka noortele suunatud tegevuste teemadel. Arutelule on oodatud eelkõige noored, kuid ka kõik teised kellele teema korda läheb. Kirsiks tordil loositakse arutelu lõpus välja Noortepäeva peaauhind. Kui osalesid Noortepäeva konkursil, tule kindlasti kohale.

Eelmise aastaga võrreldes on põnevate arutelude juurde mõeldud osalejatele pakutav tegevuste hulk Tööõnne alal suuresti laienenud.  Seega on meie juures sel aastal palju uut ja põnevat, mida avastada. Seega – tule Arvamusfestivalile ja külasta Tööõnne ala!

Tööõnne ala kava

Reede, 11.08.17

12.00-13.30 Uus töö, uued reeglid?

14.00-15.30    Insenerimõte ajas.

16.00-17.30    Välistööjõu kaasamine Eestis: mis on tehtud ja mida on veel vaja teha?

18.00-19.30    Kas võtta paus või rühkida kiire lõpuni?

Laupäev, 12.08.17

12.00-13.30    Tulevikuerialad 2030

14.00-15.30    Kuidas elad, Eestimaa noor?

16.00-17.30    Kas palgad tapavad Eesti majanduse?

Varasemate festivalide tagasiside on näidanud, et külastajad tahaksid, aga ei jõua puhtfüüsiliselt osaleda kõikides huvipakkuvates aruteludes, sest programm on liiga tihe. Tänavu püüame seda parandada ja vähendame nii arutelude kui ka alade arvu.

Kokku on ligikaudu 160 arutelu, mis jagunevad 25 ala vahel. Diskuteerida saab nii ühiskondlikel, provokatiivsetel kui ka mõneti näiliselt tabudel teemadel. Näiteks, miks kirikus ei tantsita või kes vastutab 12-aastase pornotarbija eest. Veganism, terrorioht, haldusreform – kõik teemad alates poliitikast ja majandusest kuni hariduseni on kaetud.  Festivalialadel saab mõtiskleda ka inglise või vene keeles.

Esimest korda on Arvamusfestivalil lastearutelud, kus põhikooliõpilased ise tõstatavad ja arutlevad keskkonnakaitse  (nt „Liigtarbimine ja taaskasutus“), virtuaalmaailma sõltuvuse (nt „Mulle tundub, et poisid eelistavad videomänge pärisinimestele“) ja õnne (nt „Lapsed tahavad klassist välja ka!“) teemadel.

Loomulikult ei puudu festivalilt traditsiooniline Euroopa Parlamendi Eesti saadikute laupäevahommikune arutelu ning festivali lõpetav parlamendierakondade esimeeste debatt.

Seega on Arvamusfestivali teemaring endiselt lai ja selleks, et igaüks endale huvipakkuva leiaks, tuleb tutvuda kavaga. Lehel saad luua ka päris oma kava. Kindlasti tutvu tänavuste oodatuimate aruteludega.

Esinejad ja kuulajad? Ei, arutleme kõik koos!

Festival soosib uusi ja huvitavaid osalejaid kaasavaid arutelulähenemisi. Tänavu on programmis mitmeid klassikaliselt erinevas formaadis mõttevahetusi. Näiteks kohvikuaruteluna võetakse ette mitmed noori ja koolielu puudutavad teemad. Malekella arutelu, kus esineja tutvustab oma teemat seitsme minuti jooksul ja seejärel suunab küsimusi publikule järgnevaks seitsmeks minutiks, diskuteerib bioloogilise linna teemal.

Leidub ka mängulisi arutelusid, ööülikooli loenguid, rühmaarutelusid jm. Noorteprogramm SPIN paneb esmalt osalejad jalgpalli mängima ja peale seda arutletakse, kuidas spordi kaudu ühiskonda turvalisemaks muuta.

Publikut võib kaasata ka tagasiside kaudu ja nii on mõned vestlusringid põimunud väitluse, juhtumianalüüsi või rühmatööga.

Sarnaselt eelmise aastaga saab publik kaasa rääkida, kui tõstab üles sobiva sõnumiga mõttelipukesi. Kaasavate arutelude väike vihjeloend asub siin.

Saated Arvamusfestivalilt

Festivalialal toimub mitmeid otseülekandeid meediaportaalidesse, aga ei puudu ka erisaated ühes armastatud saatejuhtidega.

Reede õhtul ootame kaasa elama „Suud puhtaks“ erisaatele, kus Urmas Vaino ühe Eesti särtsakaima diskussioonisaatega tõstatab nii mõnegi intrigeeriva teema: mis, selgub enne festivali.

Laupäeval on Arvamusfestivalilt otse-eetris Vikerraadio legendaarne vestlussaade „Rahva teenrid“ koos Mirko Ojakiviga.

Kultuuri kõigile!

Arvamusfestival ilma mahlaka kultuuriprogrammita ei oleks õige festival.

Juba praegu on eelsoojendusena käimas ruumieksperiment, mis muutis Paide keskväljaku jalakäijasõbralikuks olemiskohaks. Üheks kuuks on ringristmikul jalakäijatele ruumi juurde võetud ning väljakut ehivad linnamööbel, murusaared, liivakattega rannavolle ja petangiväljakud, pinksilauad, pikutamistoolid ning rohkelt taimi.

Näitus  “Ruuminihe”  elustab Paide vanad majad: pildi-, heli- ja valguslahenduste abil kutsutakse mõtisklema tühjalt seisvate hoonete problemaatika ja kasutamisvõimaluste üle.

Õhtuti toimetab keskväljakul Musta Puudli Festivaliklubi, kus lisaks õhtustele DJ-settidele saab kuulata Vene duobändi Frenetic Virtual Orchestra esinemist.

Erilisi kultuurielamusi on teisigi: ajakeskus Wittenstein korraldab rännaku Hermann Hesse esivanemate jälgedes, Paide Püha Risti kirikus toimuvad orelimuusika pooltunnid,  Wabalinna Majas on Vaiko Epliku soolokontsert ning  Paide Pärdi Muusikaaias võib nautida saksofonikvarteti SaxEst kontserti.

Ühine õhtusöök ehk Ööoode

Festival ei lõppe seekord parlamendierakondade esimeeste debatiga, vaid ühise õhtusöögiga – Ööootega, mis annab võimaluse vaadata tagasi kahele festivalipäevale või isegi viiele festivaliaastale. Seedime koos kuuldut-nähtut, arutame (nagu perelauas kombeks) põletavaid küsimusi ja alles siis suundume koju. Laud kaetakse Paide keskväljakul ja igaüks võiks ka omalt poolt söögipoolist lauale kaasa võtta.

Arvamusfestivali Mingla

Need, kel on tuttav Tinderi äpp, kogevad äratundmisrõõmu, kui laevad alla Mingla. Suhtlusäpi Mingla abil saavad Arvamusfestivalil kohtuda ja mõtteid vahetada  sarnaste huvidega inimesed, sh esinejad, poliitikud, äriinimesed ja arvamusliidrid.

Mingla lansseeris eelmisel aastal Miltton rootslaste Almedaleni arvamusfestivalil. Sel aastal on see kasutusel olnud nii Taanis kui ka Rootsis ja esimest korda ka Soomes Suomi Areenal. Tänaseks on Minglas kokku juba ligi 12 000 kasutajat ja 100 000 kontakti.

Nüüd on Arvamusfestivali kord…

Üks erilisemaid sündmuseid on kindlasti ajakeskus Wittersteini korraldatud rännak Hermann Hesse esivanemate jälgedes. Just sellel aastal tähistatakse Nobeli kirjandusauhinna laureaadi Hermann Hesse 140. sünniaastapäeva. Üllatusega saame tõdeda, et rahvusvaheliselt tuntud teoste „Stepihunt“ ja „Klaaspärlimäng“ autori Hermann Hesse isapoolne suguselts pärineb Arvamusfestivali linnast Paidest.

Kadri Sireli tantsulavastus “Ruumile alistumine” Paide Püha Risti Kirikus on intrigeeriv juba kohavaliku poolest. Lavastus võtab vaatluse alla ihuruumi ja kirikuruumi kui üksteisest irdunud territooriumid, otsides nende ühisosa, janunedes ühtesulamise järele.

Elo Kiiveti ruumieksperiment on juba tänaseks muutnud Paide keskväljaku jalakäijasõbralikuks olemiskohaks inimestele ilma autodeta. Üheks kuuks võetakse ringristmikul jalakäijatele ruumi juurde ning väljakule tuuakse linnamööbel, murusaared, liivakattega rannavolle ja petanque’i-väljakud, pinksilauad, pikutamistoolid ja rohkelt taimi.

Keskväljakul toimetab Musta Puudli ellu kutsutud festivaliklubi, kus lisaks kohvikule ja õhtustele DJ-settidele saab kuulda energiat täis Vene duobändi Frenetic Virtual Orchestra. Õhtutundidel on Paide Püha Risti Kiriku fassaadile projitseeritud spetsiaalselt Arvamusfestivali jaoks loodud abstraktne visuaal, mille autoriks on disainer Carl-Robert Kagge.

Kindlasti ei tasu tähelepanuta jätta orelimuusika pooltunde Paide Püha Risti kirikus, millest saadud annetuste tulu läheb kirikus oleva oreli lõpuni ehitamise fondi, samuti Wabalinna majas toimuvat Vaiko Epliku soolokontserti ning saksofonikvartett SaxEst kontserti eelmisel aastal avatud Paide Pärdi Muusikaaias.

Täpsemalt saab festivali programmiga tutvuda Arvamusfestivali kavas.

Arvamusfestivali 2016 õhtune programm. Pilt: Kärt Vajakas

Õhtuste ürituste programm:

Reede

11.00-12.30 Töötuba “Minu unistuste linnaväljak”

13.00-14.30 Rännak Hermann Hesse esivanemate jälgedes

12.00-21.00 Festivaliklubi, plaadimuusika

13.30; 15.30; 17.30 Orelimuusika pooltund Püha Risti Kirikus

16.00-17.30 Rännak Hermann Hesse esivanemate jälgedes

19.00 Pärdi muusikaaed, saksofonikvartett SaxEst

19.00 Keisriohtu Hoone, Hesse 140. sünniaastapäevale pühendatud luuleõhtu

19.30 Püha Risti kirik, Trio Naturale rännak maailma kaunite meloodiate varasalve

21.00 Ajakeskus Wittenstein, videodisko 90ndatest, sissepääs tasuta

21.30 Püha Risti kirik, tantsuetendus “Ruumile alistumine”

21.30-02.00 Festivaliklubi, Pidu Disko munad, DJ’d Aleksander Krjukov, Emil Gens, Jaanus Järving, Mark Slavin (+mapping kiriku seinal, autor Carl-Robert Kagge)

22.00 Wabalinna maja, Maja hoovis (halva ilma korral majas sees) Vaiko Epliku soolokontsert, Pilet 7 / 10 eurot

kl 22.00-02.00 Ruuminihke näituse valgus-, video- ja heliinstallatsioonid Jari Matsi poolt Tallinna tn 24, 32 ja 34 majadel.

23.00 Paide Plaza Pidu

Laupäev

10.00-11.30 Rännak Hermann Hesse esivanemate jälgedes

13.30; 15.30; 17.30 Orelimuusika pooltund Püha Risti Kirikus

14.00-15.30 Rännak Hermann Hesse esivanemate jälgedes

22.00 Festivaliklubi Club Tropicana: Frenetic Virtual Orchestra live, DJ-d Erkin Antov, San Antonio, Madis Aesma + visuaal Carl Robert Kagge

kl 22.00-02.00 Ruuminihke näituse valgus-, video- ja heliinstallatsioonid Jari Matsi poolt Tallinna tn 24, 32 ja 34 majadel.

Arvamusfestivali ja Paide linnavalitsuse koostöös ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toetusel muutub praegune ringristmik mitmekesiste võimalustega linnaväljakuks, kus saab aega veeta erinevates elutubades, sporti harrastades või välikontoris tööd tehes. Kohalike elanike osalusel saab väljak ka rohelisemaks, sest kõigil on võimalik oma toalill suveks taimehotelli tuua või oma aiast suvelilli ühistesse kastidesse istutada.

Paide Keskväljak Arvamusfestivalil 2016. Foto: Kärt Vajakas

Paide linnapea Siret Pihelgase sõnul on Paide linn juba pikemat aega kaalunud keskväljaku tulevast funktsiooni – kas jätta see nii nagu on, liiklussõlmeks või suurendada autovaba ala, kus linlased saavad aega veeta. “Seda teemat arutasime ka mullu Arvamusfestivalil koos linnarahva ja ekspertidega. Nüüd astume sammu edasi ning proovime järele, kuidas autovaba ala töötab. Kutsun kõiki inimesi uutmoodi keskväljakut nautima, et välja selgitada, kas sellist linnaruumi on Paidesse vaja,” ütles Pihelgas.

Keskväljaku ruumieksperiment algub 15. juulil ühes Eesti rannavolle karikasarjaga. See toob kaheks päevaks rannavõrkpalli mängud otse keskväljakule ning tänu sellele saab rannaliival palli mängida kogu ruumieksperimendi lõpuni 12. augustil.

Ruumieksperimendi taga on soov testida Paides 21. sajandi linnaplaneerimist, st tõsta esikohale jalakäijad. „Autosid välja ei tõrjuta, tänavaruum jagatakse proportsionaalselt masinate ja inimeste vahel, sest linn on ikkagi inimestele ja ruumi paneb elama aktiivne ruumi kasutus,“ ütles Arvamusfestivali väliruumi kujundaja Elo Kiivet.

Kiiveti hinnangul toob meeldivam elukeskkond linnasüdames kasu nii kohalikele elanikele, ettevõtetele kui ka külalistele. „Ühtlasi soovis viiendat korda toimuv Arvamusfestival tuua seekord suurema tähelepanu alla linnaruumi ning pakkuda Paidele midagi pikemaks ajaks kui tavapärane kahepäevane festivalimelu.“ Kiivet lisas, et üks kuu on piisav periood, et näha, mida saaks paremini teha ja mida avalikus ruumis ka hiljem kasutada saaks.

Kuni 12. augustini on väljakul ka eriline programm, kust leiab tantsu, muusikat, filmi, sööki, sporti. Ühtlasi on oodatud kõik lisaideed. Küsimusi ja ettepanekuid oodatakse aadressil ylle.myller@paidekultuurikeskus.ee.

Täpsema programmi leiab siit: http://tinyurl.com/yczbwvnx

Paide keskväljak on ka selleaastase Linnalabori korraldatud koolinoorte arhitektuurikonkursi “Minu unistuste linnaväljak” teemaks. Siin saavad noored pakkuda ideid ja lahendusi, kuidas kujundada veelgi parem avalik ruum. Rohkem infot http://nooredarhitektid.ee

Arvamusfestivali eestvedaja Ott Karulini sõnul kajastab arutelude valik hetkel ühiskonnas valitsevat meelsust ja selle aasta olulisemaid ühiskondlikke muudatusi. Näiteks arutatakse Äärealal haldusreformi tagajärgi ja võimalusi edaspidiseks koostööks või Euroopa alal Euroopa Liidu ja NATO tulevikku ning meie võimalusi liikmena. Eelmiste aastate tagasiside põhjal vähendati tänavu festivalil nii arutelude kui ka arutelualade arvu. Kokku on sellel aastal 25 erinevat aruteluala, mis kahe päeva jooksul annab sõna rohkem kui 500 kutsutud arutlejale.

Arvamusfestival 2016. Foto: Anna Markova

Karulini sõnul leiab endale huvipakkuvaid teemasid kindlasti igaüks – arutletakse tervise, stereotüüpide kui ka sotsiaalse innovatsiooni teemadel. „Lisaks päevakajalistele teemadele arutatakse ka aegumatuid eetilisi küsimusi. Ühtlasi leiab sel aastal ka veidi provokatiivsemaid teemapüstitusi – näiteks miks ei võiks kirikus tantsida, ehkki laulmine ja muusika tegemine kunstilise eneseväljendusena on lubatud? Või kas vana naine on saavutus või salgamist vääriv?” ütles Karulin. Ta lisas, et programmis on ka teemasid, mille arutamine on ühiskonnas pigem jätkuvalt tabu, näiteks “12-aastane pornotarbija – kelle mure ja vastutus?”.

Esmakordselt on festivalil lasteala, kus 5.-7. klassi õpilased korraldavad kokku kaheksa arutelu. Tõstatatavad teemad keskenduvad nii keskkonnakaitsele, virtuaalmaailma sõltuvusele kui ka näiteks laste (kooli)õnne või aktiivse vaba aja sisustamisele. Lahenduste leidmiseks plaanivad nad arutama kutsuda nii teadlasi, noorsportlasi, ent arutlejateks on loomulikult ka noored ise.

Tutvu programmiga siin: 2017.arvamusfestival.ee/kava

Arvamusfestivali programm on kokku pandud avaliku ideekorje põhjal ja on kohaks, kus vahetada mõtteid ühiskonnakorralduse üle, saada värskeid ideid ja uusi teadmisi. Tänavune festival toimub viiendat korda 11.–12. augustil ikka Paides. Hiiumaa [eel]arvamusfestival leiab aset 10. juunil Suursadamas ja Kagu-Eesti oma 14. juulil Eesti Maanteemuuseumis.

Arvamusfestivali toetavad Paide linn, Järvamaa Omavalitsuste Liit, Swedbank, Euroopa Komisjoni esindus Eestis, KÜSK, Euroopa Parlamendi Infobüroo, Avatud Eesti Fond, Eesti Koostöö Kogu, SpeakSmart ja paljud teised. Festivali ühe ala toetajateks on Archimedes ja Rakendusliku Antropoloogia Keskus.

Kutsume Sind liituma meie vabatahtlike fotograafide meeskonnaga, kui:

• soovid leida oma fototalendile kõlapinda ning tugevdada oma portfooliot
• naudid inimeste pildistamist ükskõik mis ilmaga
• usud meie ideesse ning toetad festivali eesmärgi täitmist
• oled vaba 11.-12. augustil 2017

Mida festival annab Sulle:

• ööbimine ja toitlustamine festivali ajal
• hea meeskond, kus koos Sinuga pildistab veel 7 inimest
• mainime Sind Arvamusfestivali albumis ja tägime sotsiaalmeedia piltidel (Facebookis 5113 jälgijat)
• Sinu parimad pildid avaldatakse meie flickris ning neist parimad jõuavad omakorda meediasse või järgmise aasta turundusmaterjalidesse

Ootame 30. maiks Sinu kontaktandmeid ja lühikest kokkuvõtet senistest tegemistest (kui on, siis ka linki portfooliole) aadressile kart.vajakas@gmail.com.

Festivali eestvedaja Ott Karulini sõnul võib tulemusega igati rahule jääda. „Kui algselt plaanisime valida neli arutelu, siis laekunud ideede sisu ja kvaliteedi põhjal valime neid kindlasti rohkem,“ ütles Karulin. „Päris mitmest pakutud ideest selgub, et lapsed tahaksid palju rohkem klassiruumist välja saada, näiteks sportimiseks või mõne (kultuuri)asutuse külastamiseks. Lahenduste leidmiseks plaanivad nad arutama näiteks teadlasi, noorsportlasi, poliitikuid jt, ehkki peamisteks arutlejateks on loomulikult noored ise.“

Koostöös festivali korraldajatega mõtiskletakse neis koolides, kes arutelusid eest vedama asuvad, milline oleks parim formaat ning kes seal osaleda võiksid. Karulini hinnangul on aga suur osa ideedest juba väga põhjalikult läbi mõeldud. „Meie jaoks on alati võtmekohal see, kuidas festivalil osalejaid kaasatakse. Seetõttu on meil eriti hea meel, et lapsed plaanivad kaasata ka kuulajaid. Nii tasub valmis olla näiteks väikesteks kehalisteks katseteks, teatrietendusteks kui ka küsitlusteks,“ sõnas Karulin.

Ideed laekusid Paide Gümnaasiumist, Tallinna Prantsuse Lütseumist, Püha Johannese Koolist ning Järveküla Koolist. Festivali meeskond valib Arvamusfestivalile jõudvad ideed välja lähiajal ning avalikustab need koos ülejäänud programmiga lastekaitsepäeval, 1. juunil.

Arvamusfestival on kogu ühiskonda kaasav erinevatele maailmavaadetele avatud kohtumispaik, mille eesmärk on arendada arvamuskultuuri ja kodanikuharidust. Viies Arvamusfestival toimub 11.-12. augustil 2017 Paides. Kahel päeval peetakse üle 150 arutelu, mida korraldavad enam kui sada organisatsiooni. Arvamusfestivali meeskond koosneb 99% ulatuses vabatahtlikest.

Arvamusfestivali koostööpartneriks lastearutelude korraldamisel on Ajaloomuuseum, EV100 ning laste ja noorte kultuuri aasta „Mina ka!“.

Arvamusfestivali eestvedaja Ott Karulini sõnul on praegusel tormilisel ajal üsna ootuspärane, et tajutakse vajadust küsida taas põhimõttelisi küsimusi. „Ajastumärk on seegi, et sageli küsiti väärtuste kohta eelarvamuste kaudu, mistõttu on sel aastal kavas ka eelarvamuste aruteluala,“ ütles Karulin. „Kuna tänavu on laste ja noorte kultuuri aasta, puudutavad väga paljud teemad lapsi ja noori: nende tervist ning kohustusi ja võimalusi nii hariduses kui ka tööturul. Lisaks jagub esimest korda regionaalarengu alale arutelusid mõlema festivalipäeva jagu, sest paistab, et käimasolev haldusreform on tõstatanud rohkem küsimusi kui pakkunud vastuseid.“

Festivali toimkonna liikmed hindasid saadetud ideid neljas kategoorias: arutelu eesmärgi argumenteeritus, teemapüstituse selgus ja põhjendus, aruteluvormi sobivus eesmärgi täitmiseks ja osalejate mitmekesisus. Arvamusfestival keskendub tänavu veelgi enam arutelude kvaliteedile ning seetõttu oli ka ideede hindamine seekord rangem. Festivali meeskond pakub ka mitmekülgsemat tuge arutelualade ettevalmistajatele.  Täpsem Paide arvamusfestivali aruteluprogramm avalikustatakse juunikuus.

Hiiumaa [eel]arvamusfestivali üks korraldajatest Maria Ruubas on tänulik kõigile idee saatjatele, et seal esimest korda toimuv festival oleks võimalikult sisukas ja põnev. “On hea meel näha, et ürituse vastu on suur huvi. Laekunud ideede hulk ületas meie ootusi,” ütles Ruubas ja lisas, et oli nii ootuspäraseid ka kui üllatavaid teemapüstitusi. “Näiteks teema, kuidas panna pidu, mille arutelu peaks keskenduma rahvapidude formaadile ja kogukonna tundele laiemalt.”

Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivali korraldaja Ott Rätsep ütleb, et ideekorje põhjal tundub, et eelarvamusfestival tuleb tänavu aruteluderohkem kui mullu. “Ka meie ideekorjest peegeldus ühe aktuaalse teemana kogukondade ootused seoses haldusreformiga. Teiseks suureks teemaks regionaalarengu kõrvale tõusis keskkond,” kommenteeris Rätsep.

Arvamusfestival on isetekkeline, kogu ühiskonda kaasav ja vaba õhustikuga kohtumispaik, mille eesmärk on arendada arutelukultuuri ja kodanikuharidust. Tänavune festival toimub viiendat korda 11.–12. augustil ikka Paides. Hiiumaa [eel]arvamusfestival leiab aset 10. juunil Suursadamas ja Kagu-Eesti oma 14. juulil Eesti Maanteemuuseumis.

Arvamusfestivali toetavad Paide linn, Järvamaa Omavalitsuste Liit, Swedbank, Euroopa Komisjoni esindus Eestis, KÜSK, Avatud Eesti Fond ja paljud teised. Festivali ühe ala toetajateks on Archimedes, Eesti Koostöö Kogu ja CV-Online.

Arvamusfestival sünnib üle saja partneri koostöös, Eestimaa inimeste ja organisatsioonide mõtetest. Just seetõttu kutsume kõiki inimesi ja organisatsioone esitama festivalil arutlemiseks oma teemapüstitust: olgu selleks mõni otsus, mis vajaks läbi mõtlemist, mõni uus vaatenurk või mõni küsimus, mida põhjalikumalt analüüsida.

Sel aastal toimub ka kaks [eel]arvamusfestivali: 10. juunil Hiiumaal ja 14. juulil Kagu-Eestis. Kolm festivali ootavad kuni 31. jaanuarini Eesti inimeste ja organisatsioonide ettepanekuid aruteludeks, mida saab esitada aadressil 2017.arvamusfestival.ee/ideekorje. Lisaks eestikeelsetele aruteludele on väga oodatud ka vene-, inglise- ja mitmekeelsed mõttevahetused.

Teemapüstitusele saab festivali meeskonnalt nii tehnilist kui ka sisulist tagasisidet infotunnis, mis toimub 19. jaanuaril kell 16 Tallinnas, kohvikus Must Puudel. Infotunnile palume registreeruda siin.

„Iga organisatsioon või üksikisik saab pakkuda teema, mis on tema hinnangul oluline ja vajab just praegu arutlemist, kaasamist ja uute lahenduste leidmist,“ julgustas Arvamusfestivali 2017 eestvedaja Ott Karulin. „Tahan kutsuda üles festivalist osa saama ka neil organisatsioonidel, kes pole seda seni teinud. Festival ei ole mitte ainult hea platvorm mõne teema avalikuks tõstatamiseks, vaid sealt saab ka väärtuslikku vahetut tagasisidet, millest on kasu igal organisatsioonil.” Karulin rõhutas, et tänavu oodatakse väga ka kogukondi puudutavaid teemasid.

Kõik ideede esitajad peaks olema valmis pakutud arutelu ise korraldama ja tegema seejuures koostööd teiste ideede esitajatega. Julgustavat tuge pakub Arvamusfestivali korraldustiim, kes juhendab ja nõustab nii arutelude sisu kui ka tehnilise ettevalmistuse vallas. Arvamusfestival töötab kõik pakutud teemad läbi ning võtab ideede esitajatega ühendust veebruari lõpus.

Need, kes pole varem Arvamusfestivalil käinud, saavad fotode abil aimu festivali melust. Möödunud aasta teemasid saab sirvida festivali programmist.

Arvamusfestivali aladelt oodatakse hubast atmosfääri ning läbimõeldult kujundatud lava ja istumisala. Foto: Anna Markova

Keiu Telve, Helleka Koppel
Rakendusliku Antropoloogia Keskus

Rakendusliku Antropoloogia Keskus viis Arvamusfestivalil läbi vaatluse, mille eesmärk oli saada rohkem teada erinevate aruteluvormide, alade asukohtade ja kujunduselementide sobivusese kohta. Vaatlejad oli kokku 12 ning vaatluse all oli 58 nii vormi kui asukoha poolest erinevat arutelu. Vaatlused näitasid, et festivali publik otsib võimalusi aktiivseks osalemisest ja arutelude korraldajad võiksid veelgi julgemalt kasutada kaasamismeetodeid. Ühtlasi täheldasime, et arutelud Paide linnaruumis jõuavad laiema publikuni, halb ilm võib arutelus osalejaid isegi lähendada ja inimesed ei tule festivalile ainuüksi arutlema vaid soovivad ka niisama mõnusas, harivas õhkkonnas aega veeta.

Tegevus arutelualadel
Arvamusfestivali aktiivseim osa publikust olid noored või keskealised (25–45-aastased) eestlased. Publiku aktiivsus sõltus paljuski arutelu teemast: isiklikel ja perekesksetel teemadel on raskem avalikult sõna võtta. Ühiskonnakriitilisemate arutelude puhul (pagulased, hariduspoliitika jms) on inimesed rohkem harjunud arvamust avaldama, mistõttu sobisid neile aruteludele paremini ka kaasavad vormid. Siiski, reeglina spontaanselt sõna ei võetud ja enamikel aruteludel jäid inimesed passiivseks. See oli ka paratamatu, sest üldjuhul anti publikule sõna alles arutelu viimases osas.

Publiku aktiivsus sõltus paljuski arutelu teemast: isiklikel ja perekesksetel teemadel on raskem avalikult sõna võtta. Foto: Kärt Vajakas

Publiku kaasamine polnud alati läbimõeldud – väljakuulutatud krimiuuringu formaati ei toimunud, publik ei saanud osalemisvõimalustest aru või vedas tehnika alt. Oli ka erandeid: näiteks paistsid Maailmakohvik, arutelud nagu “Noorte ettevõtlus: müüdid ja tegelikkus”, “Kas kogukonnas märgatud noor on õnnelik noor?”, “Kuidas õpetada armastama pagulast?” ja “Kui kõik ei lähe plaanitult – kuhu edasi noor?” silma tõhusa publiku kaasamise poolest ning nende arutelude vormid õnnestusid vaatlejate arvates väga hästi.

Märkasime arutelu aladel mõningaid pigem häirivaid tegevusi. Näiteks tekitas festivalialal segadust arutelude filmimine. Tehnika võttis omajagu ruumi ning võttemeeskonna suhtumine publikusse polnud alati soosiv. Kohati isegi tundus, et filmides taheti näidata arutelu jutusaatena ning publikut pigem kaadrisse mitte lasta. Liigne tehnika mõjus aladel võõrkehana, mis piiras ka nähtavust lavale. Samuti häiris esinejate Skype-kõne vahendusel osalemine. Tehniliste probleemide tõttu Skype’s lisanduv arutleja pigem takistas ning venitas vestlust.

Väga positiivsena paistis silma publiku mitmekesisust toetavad lisad, nagu näiteks viipetõlk, sünkroontõlge. Mitmel juhul oli probleemiks aga vestluste üle aja minemine. Kuigi juttu oleks jätkunud paljudel juhtudel kauemaks, segas see päeva järgmisi ettevõtmisi, publik hakkas enne lõppu lahkuma ning oli kuulda nurinat ajakava muutumise pärast.

Alade kujundus ja ülesehitus
Arvamusfestivali aladelt oodatakse hubast atmosfääri ning läbimõeldult kujundatud lava ja istumisala. Eestlastele meeldisid eriti maalähedast keskkonda imiteerivad detailid: heinapallid, lilled, kaltsuvaibad. Positiivsena mõjusid ka silmatorkavad kujunduselemendid, mida inimesed said pildistada ja mis olid abiks ala leidmisel. Näiteks pakkusid arvamusalale paigutatud lilled, õhupallidega oranži värvi jalgratas ning lilla uks ühtmoodi rõõmu nii lastele kui täiskasvanutele.

Sel aastal mõjutas Arvamusfestivali külastajaid ja arutelude läbiviimist vihmane ja jahe ilm, mistõttu hinnati kõrgelt pleede, suuri varjualuseid, puidust põrandat, kuivi toole. Mõnikord võis halb ilm aga publikut ja arutlejaid isegi lähendada – piiratud varjualused tõid inimesi üksteisele lähemale ning nii muutusid mitmed vestlused hoopis intiimsemaks.

Eel- ja järeltegevused
Sel aastal viidi korraldajatele-moderaatoritele festivali poolt läbi ka koolitusprogramm, millest oli kahtlemata arutelude sujuvamaks ja huvitavamaks muutmisel suur abi. Väga toetavad olid ennekõike osalusvormide ning arutelude disaini koolitused.

Kahjuks on Arvamusfestivali arutelude tagajärjel sündivaid algatusi või planeeritavaid järeltegevusi on esmapilgul jätkuvalt vähe. Paaril juhul oli näha kodanikualgatuslike ideede ja projektide potentsiaalset sündi. Näiteks arutelus “Kas mahe on äri või teadvustatud vajadus?” tekkis arutelu lõpus publiku seast idee luua valdkonna tegijaid hõlmav MTÜ. Ühel juhul, arutelul “Kas kogukonnas märgatud noor on õnnelikum noor?”, pandi edasise tegevusena paika arvamuspäeva korraldamine 2017. aasta aprillis. Selleks, et järeltegevusi rohkem oleks, tasuks juba Arvamusfestivali ajal pöörata tähelepanu kontaktide jagamisele. Arutelualadel ei tasu peljata arutelu korraldava organisatsiooni esile tõstmist. Nii leiavad inimesed huvitavad esinejad ja organisatsiooni ka hiljem üles ning saavad jälgida nende ettevõtmisi ka edaspidi.

Tutvu vaatluse raportiga terves mahus

Festivali eestvedaja Ott Karulini sõnul kulges esimene päev väga hästi. „Hea meel oli näha, et enamiku arutelude juures oli hulganisti kaasamõtlejaid ja -arutlejaid, ja seda võrdselt nii Vallimäel kui ka keskväljakul. Oli näha, et inimestel on soov ja oskus kaasa rääkida,“ lisas Karulin.

Klassikaliste arutelude kõrval sai osaleda ka näiteks maailma- ja osaluskohvikutes, käia karjäärinõustamisel või laenutada elavast raamatukogust põnevaid inimesi. Toimus ka tagurpidi tööintervjuu ja ühe arutelu avasid baleriinid.

Presidendi kandidaatide debatt 12. augustil. Foto: Anna Markova

Festivali osaleja Kristjan on Arvamusfestivalil teist korda ja kiidab tänavuste arutelude sisukust. „Ma ei tea, kas mul on lihtsalt olnud õnne või ongi arutelud seekord paremini läbimõeldud ja korraldatud.  Leidsin kolm arutelu, mis olid minu nõudliku meele jaoks piisavalt köitvad, nii et kuulasin neid algusest lõpuni ja võtsin ka ise sõna!“

Eriti pakkus Kristjanile huvi debatt sünteetilisest bioloogiast ehk disainitud rakkudest ja disainitud inimestest, kus räägiti, kas sünteetiline bioloogia hävitab või päästab inimkonna. „See on tegelikult oleviku teema, millega seotud küsimusi ja väljakutseid peavad nii riigid kui ka indiviidid enda jaoks läbi mõtlema juba praegu,“ leiab ta.

Venekeelses arutelus, kus küsiti, kas kodanikuna piisab maksude maksmisest või on vaja teha enamat, arutlesid osalejad, mida nemad kingiksid Eestile 100. sünnipäevaks. Muuhulgas pakuti, et iga kodanik võiks kinkida Eestile 100 head tegu ning et ükskõik mis kingitus on, peaks see olema sisukas ja läbimõeldud. Näiteks pakuti välja, et võiks kirjutada hiigelsuurelt Eesti territooriumile numbri „100“ nii, et seda saaks pildistada ka kosmosest. „Proovime teha nii, et minu eesti keelt mitte valdav isa, kes on elanud Eestis üle 25 aasta, kogeks, et see on ka tema pidupäev,“ ütles arutelu lõpetuseks festivali osaleja Marat Aljautdinov.

Päeva oodatuimaks aruteluks oli presidendikandidaatide debatt, kus osalesid Siim Kallas, Eiki Nestor, Mailis Reps ja Mart Helme. Arutlejad käsitlesid Mihkel Kärmase juhtimisel selliseid teemasid nagu presidendi valimiste kord, kandidaatide eraelu ja presidendi roll. Debati peamisteks teemadeks said sisseränne, välistööjõud ja pagulased.

Arvamusfestivali teise päeva avas kell 7.30 loodusmatk hommikuses linnas ning esimene arutelu algas juba kell 9.30 ja käsitles kodaniku võimalusi osaleda hariduspoliitika kujundamises. Sellele järgnes Euroopa Parlamendi saadikute arutelu teemal „Mis saab Euroopa Liidust“.

Festivali viimane arutelu algab laupäeval keskväljakul kell 20.00, kui kogunevad parlamendierakondade esimehed. Arvamusfestival toimub neljandat korda 12.–13. augustil Eestimaa südames Paides. Festivali eesmärk on luua kogu ühiskonda kaasav, võimalikult kriitikavaba ning poliitiliste ambitsioonideta kohtumispaik, kuhu on oodatud kõik need, kellele Eestis ja mujal maailmas toimuv korda läheb.

Kaasakaagutaja

Tal pole oma arvamust. Õigemini on küll, aga teised on selle alati varem ja paremini sõnastanud. Ja mis selles siis halba on, kui tal on arvamus, mis teiste, autoriteetsemate inimeste omaga kokku läheb ning ta sellest valjul häälel ka räägib? Üldiselt mitte midagi.

Ometi on kaasakaagutajal üks häiriv omadus: aruteludes kaldub ta kiiresti sinnapoole, kus argumendid on lihtsamad ja poolehoidjaid rohkem. Seetõttu ei maksa vaidlustes tema kui liitlasega arvestada. Ehkki tavaliselt üsna konservatiivsete vaadetega, võib ta toetada ka mässulisi ideid, kui neid toetab enamus. Kui selliseid arvajaid on palju koos, siis nimetatakse neid avalikuks arvamuseks, mis võib ühiskonnas kaasa tuua nii revolutsiooni kui ka stagnatsiooni.

Noor entusiast

Ta on just ülikoolist välja saanud ning maailm on tema jaoks põnev koht, täis probleeme, mille lahendamine on ainult teda oodanud. Nüüd on ta kohal, tal on palju ideid ja tuld täis hing nende ideede eest võitlemiseks.

Kuidas kaotada sotsiaalne ebavõrdsus? Mida hakata peale Iisraeli-Palestiina konfliktiga? Kuidas lõimida venelased Eesti ühiskonda? Mida teha pagulastega? Kuidas välistada diktaatorite võimule saamine? Tal on kõigele lahendus, mis ei nõua muud kui üldist head tahet ja pealehakkamist. Temas endas on entusiasmi mitme inimese jagu. Asjaolu, et juba mitu põlvkonda temataolisi on samu probleeme lahendanud, ei kärbi ta tiibu. Ka teadmine, et mitmeid tema pakutud lahendusi on ajaloos katsetatud ja need on viinud õudsete tagajärgedeni, ei kahanda ta indu. Vastupidi – toonased elluviijad olid lihtsalt halvad inimesed, aga tema on ju hea.

Noore entusiasti püüab sageli võrku mõni erakond või läheb ta ise riigiametisse. Seal võib temast kõigile kasu olla.

“Kuidas me saame kinkida Eestile miljon head kodanikku?”, 12. augustil. Foto: Johan – Paul Hion

Vana kala

Ta on omal alal tunnustatud ekspert ja kogenud meediaga suhtleja. Temasuguseid ei ole palju ja aeg-ajalt püüab mõni vaidlusosaline talle vastase silti selja peale kleepida. Aga see ei lähe läbi. Ta pole kellegi poolt ega vastu. Ta ütleb lihtsalt: kui me teeme nii, siis edasi on nii, ja kui me teeme naa, siis läheb naa. Kumba me tahame? Ei saa teha nii, kui me tahame, et oleks naa.

Ta ei tundu kuigi huvitav, kuid teda see ei huvita. Ta tunneb asja ja on nõus sellest alati rääkima, kui tahetakse kuulata. Kui tahetakse vaid karjuda, siis tema leheveergudele või lavalaudadele ei roni. Ta on väga kannatlik – üha uuesti ja uuesti on ta nõus selgitama küsijale või vastasele neidsamu lihtsaid asju. Mingil hetkel hakkab tema häälde küll tekkima väsinud kooliõpetaja kile tämber, kuid ealeski ei muutu neutraalne sõnavalik.

Vaidluskunstnik

Ta on haritud, loeb palju ja oskab rohkem võõrkeeli kui iga eestimaalase kohustuslikud soome, vene, inglise. Mingil kitsal alal on ta ka tunnustatud ekspert. Ta näeb hea välja, tal on vanamoeliselt meeldivad maneerid ja tal on vastassoo seas menu.

Ideaalses maailmas arutleks ta vaid parimaga, see tähendab iseendaga. Tõele au andes ta seda teebki, muidugi mitte avalikult ja kuuldavalt. Päris elus on tema väitluspartneriteks tihti palju keskpärasemad kujud. Mõned neist ei ole rumalad, kuid kahjuks pole nad ka piisavalt targad, et vait jääda ja lasta tal rääkida. Tal on selged laused, läbimõeldud argumendid ja ilus hääl, ja ta teab seda.

Tegemist on kahtlemata targa inimesega, kelle eksperdiseisukohtadega võiksid teised üldjoontes kursis olla. Tüütuks muutub ta aga siis, kui end kõikidel elualadel asjatundjaks hakkab pidama.

Kosmik

Temal on probleemidele lihtsad lahendused: hinga sisse, hinga välja ja kuula kosmost. Vastused tulevad sealt ja kõigele ei saagi vastust olla. Kuna ta on väga leebe ja tasaste maneeridega, ei saa ta aruteludes kuigivõrd osaleda, sest pärast esimesi repliike ei pääse ta enam löögile.

Tema rahulikkus on imetlusväärne. Kuulsast ütlusest «Issand, anna mulle meelekindlust leppida asjadega, mida ma ei saa muuta, ja julgust muuta asju, mida ma saan muuta, ja tarkust nende vahel vahet teha» on ta valinud just esimese poole. Lõppude lõpuks on tal õigus – miski pole igavene ja ühel või teisel moel laheneb kord iga probleem või tüliküsimus.

Vandenõulane

Juudid, vabamüürlased, reptiilid – ta teab neist kõike ja mõned on ka tema isiklikud tuttavad. Ta ei loe peavoolumeediat, sest see ju valetab. Seevastu neelab ta kirglikult alternatiivsetes kanalites pakutavat. Ja usub kõike, mida neelab, sama kirglikult. «Allikakriitika!» hüüatab ta peavoolumeediale, kuid igasugune kahtlus alternatiivkanalite allikate suhtes tähendab tema jaoks vabamüürlust.

Vandenõulane on aruteludes häälekas kaasalööja. Ta võib muutuda isegi nii häälekaks, et arutelust ei tule midagi välja – teised tüdinevad ja lähevad laiali. Kaua ikka jaksatakse kuulata jutte Eestimaa mahaparseldamisest, ravimitööstusest, mis teadlikult mürgitab lapsi vaktsiinidega, ja sellest, et USA tegelik eesmärk Afganistanis oli heroiini tootmine oma riikliku kontrolli alla saada. Elu, enamiku jaoks juba niigi värvikirev, on vandenõulase juttudes vaid tegelikkuse kahvatu peegeldus.

Tänasel Paides toimuval Arvamusfestivalil püstitasime küsimuse, kas robotid võtavad tulevikus meie töö ja leiva. Lühikene vastus on, et lähitulevikus ja osaliselt küll. Sel meelel olid kõik kolm Postimehe arutelusse kutsutud inimest: TTÜ võrgutarkvara professor Tanel Tammet, valitsuse infonõunik Siim Sikkut ja tehnoloogiajakirjanik Hans Lõugas. Küll aga rõhutas Tammet, et jutt käib praegu siiski väga konkreetsele tööle keskenduvatest robotitest, kuna kõiksugu tegevusi, rääkimata spontaansest isemõtlemisest, on praegu masinatele õpetada ikkagi väga keeruline. Viimased, nii-öelda loomingulise mõtlemisega masinad, on pigem saja aasta tagune tulevik.

Vasakult: Tanel Tammet, Siim Sikkut, Hans Lõugas, Riin Aljas, Liis Kängsepp. Foto: Jaanus Lensment/Postimees

Teisalt tõdesid Sikkut ja Lõugas, et ehkki sõna robot seostub inimestele sageli füüsilise metallolendiga, tähendab tööde automatiseerimine pigem tarkvara: isesõitvate autode puhul ei keera rooli robot, vaid seda teeb sisuliselt arvutikood, ning samuti on lugu paljude teiste ülesannetega. Seda enam, et ehkki robotid hakkavad esmajoones üle võtma pigem lihtsamaid töid nagu postiteenus, tehasetöölised või kassiirid, asendatakse programmidega üha enam ka nii-öelda valgekraede ameteid nagu raamatupidajad, finantsanalüütikud, veebiajakirjanikud või reisikorraldajad. “Samas peame meeles pidama, et ükski amet ei kao täielikult, pigem asendame masinatega mingi osa sellest tööst, ning inimesele jääb tulevikus väiksem osa, mis tähendab millegi uue välja mõtlemist,” selgitas Sikkut.

Uurides neilt, mida teha aga inimestega, kes robotite tõttu tööst ilma jäävad, tõid Sikkut ja Lõugas optimistilkuma külje pealt välja, et tehnoloogilise arenguga tuleb töökohti ka alati juurde, sest uued lahendused nõuavad ka haldamist. Pigem on probleem selles, et praegu tööturul olevate inimeste oskused ei lähe kokku nende uutel töökohtadel vajaminevate nõudmistega.

Nii nägid nad lahendust paindlikkuses: nii inimese kui ka riigi tasandil. Lõugas tõi näite brasiillasest, kes pole olümpiamängude käigus tekkinud rahapuuduse tõttu mitu kuud palka saanud. Mehel ei jäänud üle muud, kui hakata sõitma Uberit, mida ta sai aga teha seetõttu, et riigis on piisavalt paindlikkust, et lubada sellist jagamismajandusel põhinevat mudelit. Teisalt on vaja paindlikkust ka inimese tasandil, et ta suudaks end sundida piisavalt palju riskima, et kaaluda uusi ja teistsuguseid töid. Nii peaks tuleviku 50-aastased suutma uut eriala õppida mitte vaid kord elu jooksul, vaid pigem kaks kuni kolm korda.

Seda, missuguseks muutub maailm tulevikus, millal saavad meist robotite “väikesed sõbrad”, millal kaob piir inimeste ja robotite vahel, mis riigid on töö automatiseerimisega esirinnas ning kas robotite võidukäigu puhul võiks inimesed üldsegi töö tegemise ära lõpetada, vaata Postimehe veebis olevast hommikuse arutelu salvestusest.

Artikkel ilmus postimees.ee portaalis.

Tegusal ettevõtjal on alati kiire ja hea, kui töö kõrvalt jääb aega uudiseidki jälgida või sõbraga mõtteid vahetada. Samas ettevõtlikel inimestel on enamasti mõtteid, mida võiks jagada ka teistega. Kas selleks, et teised saaksid ka edukamalt toimetada, või selleks, et  teised saaksid paremini aru ettevõtjatest, töökohtade ja maksutulu loojatest. Ükskõik, mis ettevõtja Arvamusfestivalile toob, tema aktiivsest osalemisest seal on ühiskondlikult kindlasti kasu.

Kuigi liiga palju levib meil mõte, et kõik ühiskondlikud asjad võiks riik korda ajada. Samas meie maksukogum on veel piisavalt õhuke, et kõiki asju selle arvelt korda ei tee. Ja õnneks on Eestis palju ka inimesi, kes kodanikuna, ettevõtja ja ka ametnikuna võtavad ise midagi vedada, tahavad ise midagi korda teha.

Mina lähen Arvamusfestivali Teadusalale jagama oma teadmisi-mõtteid, mida muuhulgas oma ajast rakendan ka TTÜ kuratooriumis. Swedbanki personalijuht saab sõna Tööelualal. Lisaks jagan Swedbanki kui ettevõtte kogemust vabakonna juubeliarutelus – kuidas me üle kümne aasta oleme kaasa aidanud oluliste algatuste sünnile ja oleme strateegiliste partneritena igapäevaselt vabakonna nii mõnegi liikmega kaasas. Ma tean, et minu headel kolleegidel erasektorist on ka oma näited ja oma tegevused, mis väärivad jagamist. Kui nad võtaksid selle aja, siis me veel üllatuks, kui palju tegelikult täna panustavad ettevõtjad ühiskonda väga erinevates valdkondades nii raha kui Oma aega.

Ka Arvamusfestivali korraldajad teevad kõik vabatahtlikult seda, mida meie riigi edasikestvuse seisukohast on väga vaja  – aitavad tekitada dialoogi erinevate inimeste, mõtete, huvide vahel. Vähim, mis igaüks meist teha saab, on tulla ka kuulama ja kõiki viisakusreegleid järgides oma arvamust avaldada. Parim, mis juhtuda saab, on suurem mõistmine ja teadmistevahetus ettevõtjate, ametnike, vähem ja rohkem aktiivsete kodanike, lapsevanemate, looduskaitsjate, terviseparandajate, tudengite ja kõigi teiste, ka sõprade ning kolleegide vahel.

Näeme reedel Paides!

Robert Kitt, Swedbank Eesti juht

Swedbank on Arvamusfestivali hea partner.

Marleen Pedjasaar, moderaatorite koolitaja

Arvamusfestivali moderaatorina oled kindlasti tutvunud ka hea arutelutavaga, kus on toodud seitse peamist punkti, mida arutledes ning vestlusi juhtides tähele panna. Mida aga täpsemalt moderaatorina teha, et Sinu arutelus saaksid kõlada erinevad mõtted, kõik osalejad tunneksid end hästi ja mõnusalt ning Arvamusfestivali heast tavast peetaks kinni? Järgnevad mõned praktilised näpunäited, mida moderaatorina silmas pidada:

• Mõtle läbi oma arutelu eesmärk. Kas eesmärgiks on lahata mõnda konflikti? Kaardistada ühe või teise teema poolt- ning vastuargumendid? Olla hariv? Olla lõbustav? Visata õhku mõtteid või jõuda järelduste ja kokkulepeteni? Kui eesmärk on selge, on palju lihtsam arutelu juhtida ning hiljem hinnata, kas läks hästi.
• Vali sobiv formaat. Kui eesmärk on paigas, tasub üle vaadata, kas valitud aruteluformaat ikka toetab seatud eesmärki. Näiteks ei tasu jääda kinni paari eksperdiga paneeldiskussiooni, kui eesmärgiks on panna kuulajaid mõtlema ja kaasa rääkima. Väitlus jälle võib olla hea moodus teema elavdamiseks ning mõlema poole argumentide kaardistamiseks, kuid mitte nii hea meetod vestluse maha rahustamiseks. Formaat peab alati toetama eesmärki.
• Jälgi oma kava, kuid ole samas paindlik. On hea, kui Sul on kindel formaat ja ajakava ees, mida jälgida. Samas ei tasu kavasse kinni jääda ning ruumi tuleks jätta ka spontaanseteks mõttearendusteks, mis kõigile huvi pakuvad. See, kui paindlik olla saad, sõltub jällegi seatud eesmärgist ning valitud formaadist. Tasub läbi mõelda, mida teeksid näiteks olukorras, kus aeg hakkab otsa saama, kui tõstatub veel üks oluline teema, mille üle kõik arutleda tahavad, kuid mis samas läheb arutelu pealkirjast pisut mööda. Selliseid olukordi võib tekkida mitmeid ning on hea, kui oled lahendused juba varasemalt läbi mõelnud.
• Lepi enne arutelu kokku mängureeglid. Arutelu reeglites tuleks enne arutelu algust kokku leppida nii ekspertide kui ka osalejate ja kuulajatega. Näiteks on oluline läbi mõelda, kuidas saab keegi sõna; kui pikad peaks sõnavõtud olema; kuidas saab moderaator märku anda, et kõneleja lõpetama hakkaks.
• Pane tähele, kui keegi demagoogitseb. Enne arutelu tasub endale meelde tuletada, millised on levinumad demagoogiavõtted, et neile siis arutelus tähelepanu juhtida. Sageli ei kasuta inimesed demagoogiat meelega ning piisab sellest, kui palute kõnelejal oma mõtet põhjendada ja selgitada, küsides “Miks?” või “Kuidas?”.
  

  2015. aasta arutelu “Tehisintellekti moraalne staatus ja võimekate robotite eetilised mõjud”. Foto: Anna Markova

• Jälgi, et kõigil oleks Sinu arutelus mugav osaleda. Demagoogiavõtteks on ka isiklikud rünnakud ja tulise arutlemise käigus võib juhtuda, et keegi Sinu arutelus osalejatest on asunud argumentide lahkamise asemel ründama kellegi teise isikut. Arutelujuhina on just Sinul vastutus sellistes olukordades reageerida ning tuletada meelde arutlemise head tava.
• Käivita arutelu hoogsalt ja kaasa kõiki. Arvamusfestival on kindlasti koht, kus klassikaline loenguformaat ei tööta. Mõtle juba eelnevalt läbi erinevaid viise kuulajate kaasamiseks ja kaasa kohe arutelu alguses. Kui inimene on juba pidanud kümme minutit passiivselt istuma, on teda hiljem kaasa mõtlema saada palju keerulisem, kui seda oleks olnud kohe alguses teha. Aruteludes aktiivselt osalemise kohta saab lähemalt lugeda siit. Sel aastal on Arvamusfestivalil ka arutelusildid, mida tasub julgustada inimesi kasutama. Siltidega saab kuulaja öelda nt “Hea näide!”, “Minu meelest oluline mõte!” või “Arvan ka nii!”
• Jälgi aega. Arutelujuhina on just Sinul kohustus ka kellal silma peal hoida, sest keegi teine ei pruugi seda teha.
• Palu inimestel sõnastada argumente ning suuna arutlejaid lahendusi otsima. Kui tundub, et vestlus käib vaid väidete tasandil, palu inimestel oma mõtteid põhjalikumalt lahti seletada ning palu neil tuua oma ideede toetuseks tõestust (nt mõni uuring, tabav analoogia või ekspertarvamus). Probleemide lahkamise kõrval tasub kindlasti tähelepanu juhtida ka lahenduste otsimisele.
• Naudi modereerimiskogemust. Ühte arutelu disainida ja juhtida on põnev kogemus ning osava moderaatorina saad pakkuda hulgale inimestele sisuka poolteist tundi ja palju mõtteainet tulevikuks. Haara sellest võimalusest kinni ning naudi moderaatoriks olemist!

Loo autor on Marleen Pedjasaar, SpeakSmart koolitaja ja moderaator, Arvamusfestivali moderaatorite koolitaja.

Programm – isetekkeline ja üllatav
Arvamusfestivali tuuma moodustavad arutelud, mis on sündinud jaanuaris toimunud ideekorje tulemusel. Kuna arutelusid on üle kahesaja (!), on tõelisel aruteluhuvilisel soovitatav juba enne festivali programmiga tutvuda ning Arvamusfestivali kodulehel endale isiklik kava kokku panna. Oma kava saab festivali ajal jälgida ka Arvamusfestivali äpist.

“Kõige olulisem soovitus on planeerida päeva vähemalt üks arutelubingo ehk osaleda mõnel arutelul endale justkui kaugel teemal, sest siis on tõenäosus ka tegelikult uusi ideid saada isegi suurem, kui tuntud arvamusliidrite ja koduste teemade järel joostes,” soovitab festivali eestvedaja Ott Karulin.

Sel aastal on varasemast märksa enam kaasavaid aruteluvorme. Miks mitte kogeda Rändealal virtuaalreaalsuse kaudu, kuidas elab Za’atari pagulaslaagris Jordaanias Sidra-nimeline tüdruk või osaleda Tööelualal toimuval karjäärinõustamisel või tagurpidi tööintervjuul?

Programmist saab leida 8 arutelu inglise keeles ning 6 arutelu vene keeles, aga ka jälgida terve päeva Rändealal toimuvat sünkroontõlkega inglise keelde. Teiste keelte kõrvuti saab sellel aastal esmakordselt jälgida Kodanike Euroopa ja Tööeluala reede arutelusid eesti viipe keeles.

2015. aasta Arvamusfestivali teine päev. Foto: Sven Tupits

Kultuur kui arvamusavaldus
Mitte kunagi varem pole Paide kesklinnas paralleelselt toimunud nii palju eriilmelisi kultuuriüritusi kui tänavu. Meelelahutusprogrammi Reede@Paide valikus on nii salongorkester, Meisterjaan, Ans Andur, Würffel,  tantsuline plaadimuusika kohvikus Meer jpt. Hommikutundideni keerutavad plaate DJd Madis Aesma, Kersten Kõrge ja Kaarel Valter. Hommikutundideni otseses mõttes, sest juba kl 7.30 Elu( )tuppa kogunedes saab ühineda loodusretke juhi Veljo Runneliga, et vaadata ringi Paide vallimäel ja ümbruskonnas, uurida, kes elab Paides.

Kindlasti ei tohiks ilma jääda koostöös Kumuga spetsiaalselt Arvamusfestivali jaoks kureeritud videokunsti näitusest Raputada, mitte segada, mille abil näidatakse, et ka visuaalne kunst võib arvamusavaldusena toimida.

Festivali kultuuriprogrammile paneb punkti laupäeval kell 21.30 pärast iga-aastast erakonna esimeeste debatti algav Psühhodisko Festivaliklubis.

Lastele oma festival
Lisaks lastehoiule on tänavusel Arvamusfestivalil avatud ka kaks lasteala, kus lapsed saavad kahe päeva jooksul mängida Eesti ajalooga seotud mänge, kohtuda klouniga, osaleda ürdivõi meisterdamise- ja maitsmise töötubades. Kuuma päikese eest saab varjuda koopasse, kus näidatakse multifilme.

Eesti piimandusmuuseumil on Arvamusfestivalil kaasas 1905. aasta võimasin, millega tehakse kohapeal head ja värsket võid. Laupäeval viib Hull Teadlane Tartu Ülikooli muuseumist läbi 4 töötuba. Töötoas “Nähtav ja nähtamatu heli” uuritakse heli omadusi ja helide levimist. Pannakse metalltorud laulma ja saab teada, mis asjad on Chladni kujundid.

Mitmekesine toidukultuur
Festivali toitlustuse puhul on mõeldud sellele, et iga osaleja leiaks endale sobiva ning annaks võimaluse ka uutele maitsetele. Festivali toitlustusjuht Mart Uusjärv on püüdnud kombineerida terviku erinevatest maitsetest ning tegijatest: “Festivali ajaks loodud kohvikutes on Eesti köögi kõrval esindatud ka india, usbeki, jaapani maitsed. Oma lemmiku leiavad nii liha- kui ka taimetoidu fännid ning tervislike smuutide austajad. Esindatud on pealinna ja Järvamaa tippkokad ja oma uksed avavad ka kodukohvikud,“ kirjeldas Uusjärv.

]]> https://2017.arvamusfestival.ee/9-paeva-arvamusfestivalini-kuidas-valmistuda-ja-mida-oodata/feed/ 0 https://2017.arvamusfestival.ee/lastealad-arvamusfestivalil-igav-juba-ei-hakka/ https://2017.arvamusfestival.ee/lastealad-arvamusfestivalil-igav-juba-ei-hakka/#respond Mon, 25 Jul 2016 07:52:38 +0000 http://2017.arvamusfestival.ee/?p=11063 → ]]> Reedel kell 12. – 20. ja laupäeval kell 10. – 20. on avatud lastealad nii Vallimäel kui ka Paide Keskväljakul, kus pere pisemad saavad põhiprogrammiga paralleelselt lustida.

Vallimäel on Paide Huvikeskuse poolt korraldatud maalimise ja meisterdamise töötoad. Avatud on kostüüminurk, milles võimalus kehastada ennast pritsessiks või loomaks ning seejärel kostüümis pildistada. Kuuma päikese eest saab varjuda madalasse koopasse, kus näidatakse lastele multifilme. Avatud on mänguväljak.

Sellel aastal on festivalil kaks lasteala: Vallimäel ja Keskväljakul. Foto: Anna Markova.

Kaks päeva tegelevad Vallimäel lastega toredad alajuhid Sirje Grauberg, Ülli Müller ja Tiia Tamm. Keskväljakul aga Ele Enn, Airi-Jakobson Männik ja Moonika Vene. Üheskoos joonistatakse, meisterdatakse, mängitakse, lahendatakse ristsõnu jne. Keskväljakul meisterdatakse üheskoos lastega ka linnaruumi kaunistus Paide linna 725-nda sünnipäeva puhul.

Lastealad on kujundatud meeldivaks olemise kohaks, kus palju lapitekke, patju. Lisaks on lastealal veel külalisi. Reedel tuleb külla kloun, kes teeb trikke ja õhupalliloomi ning mängitakse lõbusaid, tuttavaid ja ka pisut võõramaid, uuemaid lauluringmänge. Eesti piimandusmuuseumil on Arvamusfestivalil kaasas 1905. aasta võimasin, millega tehakse kohapeal head ja värsket võid. Lisame ka suviseid ürte ja maitseme hea eesti musta leivaga ning maitseme värsket võipiima juurde.

Laupäeval viib Hull Teadlane Tartu Ülikooli muuseumist läbi 4 töötuba, 2 Vallimäel ja 2 Keskväljakul. Töötoas “Nähtav ja nähtamatu heli” uuritakse heli omadusi ja helide levimist. Pannakse metalltorud laulma ja saab teada, mis asjad on Chladni kujundid. Meisterdatakse Hullu Teadlase kinda torupille ja tehakse nendega põnevaid helisid. Töötoas “Mis on siin- ja sealpool silma?” uuritakse, kuidas töötavad meie silmad ja tehakse katseid optiliste illusioonidega. Saab teada, kuidas on seotud nägemine ja aju. Meisterdatakse multifilmide eelkäijaid taumatroope ja fenakistoskoope. Ajakeskus Wittenstein kutsub lapsi lastealadele ajas rändama. Koos saadakse teada, kuidas muinasajal lapsed õppisid, miks neli kunigat Paidele nii olulised on jne, kuni selleni, kuidas Eesti riik taasloodi. Mängitakse ja lauldakse, ajalugu saab elavaks läbi mängude, laulu ja tantsude.

Kellaajalised tegevused reedel, 12. augustil  VALLIMÄEL
kell 12.00 Eesti Piimandusmuuseumi ürdivõi valmistamise ja maitsmise töötuba.
kell 14.00 Rahvapärased laulumängud
kell 16.00 Külla tuleb KLOUN
kell 18.00 Ajaloolised mängud Ajakeskuselt Wittenstein

Kellaajalised tegevused reedel, 12. augustil  KESKLINNAS
kell 13.00 Rahvapärased laulumängud
kell 15.00 Ajaloolised mängud Ajakeskuselt Wittenstein
kell 17.00 Külla tuleb KLOUN

Kellaajalised tegevused laupäeval, 13. augustil VALLIMÄEL
kell 12.00 Hullu Teadlase kabineti töötuba “Nähtav ja nähtamatu heli” Tartu Ülikooli muuseumist – http://hullteadlane.ut.ee/
kell 14.00 Hullu Teadlase kabineti töötuba “Mis on siin-ja sealpool silma?” Tartu Ülikooli muuseumist.
kell 15.00 Ajaloolised mängud Ajakeskuselt Wittenstein

Kellaajalised tegevused laupäeval, 13. augustil KESKVÄLJAKUL
kell 11.00 Eesti Piimandusmuuseumi ürdivõi valmistamise ja maitsmise töötuba
kell 16.00 Hullu Teadlase kabineti töötuba “Nähtav ja nähtamatu heli” Tartu Ülikooli muuseumist
kell 18.00 Hullu Teadlase kabineti töötuba “Mis on siin-ja sealpool silma?” Tartu Ülikooli muuseumist

Lastehoid
Arvamusfestivali tasuta lastehoid on avatud Vallimäel, sealse lasteala kõrval.
12. august kell 12.00–20.00
13. august kell 12.00–20.00
Lapsed on hoitud Paide Sookure lasteaia ja PAIde lasteaia tublide õpetajate poolt. Lastehoius on lastele mõeldud tegevused nagu meisterdamine, osavusmängud, seiklusrada, nukunurk, raamatud, lauamängud ja palju muud põnevat. Eraldi väikeste ala koos kööginurgaga, nukkude ja nõudega. Et lapsed kaotsi ei läheks siis on lastehoid ümbritsetud aiaga. Aias on eraldi WC  (ka väikesed potid), joogivesi ja käte pesemise võimalus. Lapsevanemad, kes toovad lapse lastehoidu, peavad täitma ka väikese ankeedi, kus küsitakse kontakte ja lepitakse kokku ajad. Lastehoius olevatele lastele pannakse kaela erksavärvilised rätikud ja nimesildid rinda.

Artikkel on ilmunud Järva Teatajas.

„Kodanike Euroopa alal läheneme Euroopa teemadele kõige laiema ühisnimetaja ehk kodanikuühiskonna kaudu. Me ei lahka ega lahenda mõnda konkreetset probleemi, vaid küsime avatud meelega teistelt eurooplastelt ja iseendalt: kuidas väljakutsetega hakkama saada? Kas ja kuidas me ühiskonda panustame, kas saab paremini?“ tutvustab alal toimuvat üks korraldajatest Kodanike Euroopa programmi koordinaator Kadri Sikk. Kodanike Euroopa ala kõik arutelud tõlgitakse eesti viipekeelde.

Kodanike Euroopa ala arutelude ettevalmistamine algas juba märtsis. Foto: Kärt Vajakas

Tühja kõhuga häid mõtteid ei tule, sestap alustatakse festivali esimesel päeval, 12. augustil Hollandi stiilis brunch´iga, kus saab teada, miks ja kuidas hollandlased väljakutsetele ühiselt vastu astuvad. Ingliskeelne arutelu tutvustab hollandlastele omast otsustamist konsensusmudeli kaudu, mis, levimas küll üle maailma, tekitab ikkagi küsimusi: kas konsensus on alati kõige parem mudel ja kas see on pingutamist väärt? Diskussiooni avavad kevadel kajastamist leidnud idee “Just ESTonishingi” autor Peter Kentie ja Hollandi suursaadik Jos Schellaars.  

Seejärel räägivad meie oma Eesti inimesed, kes tunnevad Brüsseli sügavaid koridore lähemalt, mismoodi me Euroopa tasandil protsesse mõjutame. Uuritakse, kuidas saavad Eesti vabaühendused ja Euroopa riikide kodanikud poliitilisi protsesse mõjutada. Arutelus osalevad suurte katusorganisatsioonide esindajad: Janina Arsenjeva ja Allan Päll, Eesti alaline esindaja ELis Uku Särekanno ja Euroopa Parlamendi liige Kaja Kallas.

Kolmandas arutelus paljastavad põhjamaalased, kuidas saada õnnelikuks. Mida peaks tegema selleks, et suurendada õnne ja rahulolu taset nii, et Eestis oleksid rahulolevad kodanikud, kes tunnetavad, et nad on kaasatud ühiskonnaellu, lähedal võimule, teiste ühiskonnaliikmetega võrdväärsed ning nad elavad avatud, sallivas, võrdses ja hoolivas ühiskonnas? Ingliskeelses arutelus osalevad ajakirjanik ja raamatu “The Year of Living Danishly” autor Helen Russell, Norra sotsioloogiaprofessor Vittersø Joar ja Rootsi korrespondent Bengt Lindroth.

Tähelepanuta ei jää ka Eesti kodanikuühiskond. Pärast lõunat saab käia kiirkohtingutel Vabatahtlike Võrgustiku liikmetega ning päeva lõpetuseks vaadata ausa pilguga otsa Eesti 25aastasele uue aja organiseerunud kodanikuühiskonnale. Triin Toomesaare ja Indrek Treufeldti eestvedamisel räägivad vabakondlased, ettevõtjad, riigimehed ja -naised sellest, kui suur mõju kodanikuosalusel on täna ja kui suur see võiks olla. Arutatakse, kas seni on rohkem olnud kasu sattumuslikest sündmustest või juhitud protsessidest ja kas selleks, et sünniks uued teemeärad ja rahvakogud, kalarannad ning pühajärvekoolid, on vaja hirmsasti pingutada, või juhtuvad need iseenesest, kui inimestel ainult tahtmist on.

„Oleme kutsunud eurooplaseks, kodanikuks ja inimeseks olemisest rääkima asjatundjaid, kellel on nendes küsimustes teadmised ja selge visioon. Arutelupäeva lõpuks oleme kindlasti targemad ja loodetavasti paremad inimesed, mida enamat võiks soovida ühelt hästi veedetud päevalt Arvamusfestivalil!“ sõnastas oma nägemuse Kadri Sikk.

Facebook: https://www.facebook.com/events/589756474528713/. Kodulehekülg: www.kodanikeeuroopa.kysk.ee.

12.­-13. augustil 2016 toimub neljandat korda Arvamusfestival: kohtumispaik ja mõttevahetuskoht Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Kokku arutatakse kahe päeva jooksul enam kui 230 teemal. Tutvu kavaga: 2017.arvamusfestival.ee/kava.

22. juulil kell 12-20 toimuval esimesel Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivalil  tulevad jutuks igihaljad ja -torkivad teemad maaelu ja -kultuuri hääbumisest, turvalisusest piirialadel.

Festivali eestvedaja Ott Rätsepa sõnul loodavad osalejad kummutada mitmeid vanu müüte ja luua uusi: „Kõneks tulevad teemad ei puuduta sugugi vaid Kagu-Eestit vaid kõnetavad ka kõiki teisi.“ Kuigi enamus festivaliprogrammist on eestikeelne, siis toimuvad paljud jutud nii setu kui võru keeles.

Turvalisuse ja julgeoleku laval „Miks keegi meid ei päästa?“ astuvad erinevates paneelides üles Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson, Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili, kaitseliitlane ja Ukraina Päeviku autor Igor Taro, liikluspedagoog Triinu Õispuu, Lõuna prefektuuri operatiivjuht Indrek Koemets, Autolehe tegevtoimetaja Tõnu Korrol, Maanteeameti peadirektori asetäitja Meelis Telliskivi, Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliiniku juhataja Vallo Tillmann, Lõuna-Eesti Haigla juhatuse liige Arvi Vask, Kanepi valla perearst Vaike Meesak ning mitme lapse ema Egle Vodi.

Maaelu laval „Viimane kustutab tule“  võtavad sõna Eesti ökoriigiks saamise propageerija Roy Strider, IT visionäär  Linnar Viik, Eesti Põllumeeste Keskliidu juht Vahur Tõnissoo, kasvatusteadlane Rea Raus, Meremäe vallavanem Rein Järvelill, TTÜ innovatsiooni– ja rahvusvaheliste suhete prorektor Tea Varrak, blogija Kristjan Andre, majandusteadlane Andres Arrak, EMÜ rektor Mait Klaassen, EMÜ ökonoomika professor Rando Värnik, Statistikaameti peadirektor Andres Oopkaup ja „Maale elama“ algatuse eestvedaja Ivika Nõgel.

Maakultuuri laval „Õks viil elässe mõtsu vaihõl ummamuudu inemise“ saab [eel]arvamusi vahetada geograafide Andres Rõigase ja Rein Ahase, Marketing Instituudi tegevjuhi Anu-Mall Naaritsa, Meremäe vallavanema Rein Järvelille, seto kultuuri eestvedaja Õie Sarve, teleajakirjanik Urmas Vaino, Seto Kongressi Vanemate Kogu peavanema Aarne Leima, Hartsmäe talu peremehe Agu Hollo, Mooska talu perenaise Eda Veeroja, muusik Mari Kalkuni, kujundaja ja ilmateadustaja Martin Mileiko ning luuletaja Kauksi Üllega.

Kes ja millises paneeldiskussioonis täpsemalt osaleb, saab teada Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivali samanimeliselt Facebooki lehelt või Arvamusfestivali kodulehelt!

Kuraator Kati Ilves tutvustas näitust festivali vabatahtlikele juba varem, mai kuus. Foto: Kärt Vajakas

Sellest taotlusest sündis koostöös Kumuga näitus „Raputada, mitte segada. Valik Eesti videokunsti 1997–2015“, mis on spetsiaalselt kureeritud Arvamusfestivali formaadi jaoks, selle haaret ja erinevaid teemaplatvorme silmas pidades. Üheksast tööst koosnev valik toob vaatajani ligi kahekümne aasta jooksul valminud videokunstiteosed, mis oma loomishetkedel on osutanud erinevatele ühiskonnas toimuvatele arengutele või probleemidele, ja astunud nendega dialoogi. Kunstnikud on oma töödes lähtunud sageli materjalist, mida on erinevalt kajastanud ja analüüsinud ka meedia ning mis on olnud kohalikus arvamuskultuuris tähelepanu keskmes. Mitmed neist teemadest, mida eksponeeritud teosed käsitlevad, on jätkuvalt akuutsed, ikka veel lahendamata või taas esile tõusnud.

“Näituse tööde valikut iseloomustab nende läbiv kommunikatsioonisoov, püüd rääkida tuttavast teemast teistsuguse nurga alt,” põhjendab näituse kuraator Kati Ilves valikut. Lisaks soovile kaasata kaasaegne kunst arvamusdebatti ja juhtida sellega festivalikülastaja tähelepanu verbaalselt artikuleeritud seiskohtade kõrval visuaalsetele, toob näitus välja ka Eesti videokunsti sisemised arengud ja suunad, pakkudes kohati ambivalentsemat, abstraktsemat – ja miks mitte ka humoorikamat ja vaimukamat teemakäsitlust. Teosed, tegeledes küll mingi konkreetse temaatikaga, lähtuvad oluliselt nii kunstniku autoripositsioonist kui meediumi piiridest ja võimalustest. Perioodi lõikes joonistub seega välja ülevaade siinsest videokunstist – selle mõningatest narratiividest ja vaatenurkadest, samuti meediumi ja teemade arengust.

Näituse pealkirja esimene pool „Raputada, mitte segada“ tuleb Marge Monko samanimelisest eksponeeritud teosest, kus James Bondi poolt kuulsaks lausutud kokteilisegamisõpetuse taasesitab teose üks peategelastest. Monkole lisaks osalevad näitusel Kristin Kalamees, Flo Kasearu, Kai Kaljo, Eléonore de Montesquiou, Tanja Muravskaja, Kristina Norman, Liina Siib, Anna-Stina Treumund ehk erandkorras ainult naised. Näitust kureerib Kumu kaasaegse kunsti kuraator Kati Ilves, kes on ühtlasi ka järgmise Veneetsia biennaali Eesti paviljoni kuraator.

Videonäitus avatakse Paides päev enne festivali, 11. augustil kell 18 ja see jääb külastajatele avatuks festivali lõpuni. Näitus valmib koostöös Kumu kunstifilmide festivaliga KuFF, mis toimub 29.09.– 02.10.2016 Kumu auditooriumis, kus taasesitatakse näitus filmiprogrammina.

Märtsi lõpus esmakordselt arutasid arutelualade korraldajaid oma ideid. 10. juuniks peab aruteluaala plaan lõplikult valmima. Foto: Kärt Vajakas

Aprilli lõpus algasid Arvamusfestivali töötoad. Esimene neist oli aruteludisaini oma, mida viis läbi Anna SpeakSmartist. Töötoa eesmärk oli n-ö mootori käivitamine, et  kohe algfaasis saaks kõik olulisemad komponendid arutatud.

Maikuus toimuvad osalusvormide töötoad: üks neist on juba toimunud, kaks alles ees. Käisin esimeses töötoas kohal, et tegevust oma silmaga kaeda. Kuigi esialgne kavatsus oli pigem töötuba kõrvalt jälgida ja siis sellest kirjutada, haarasid soojendus- ja kaasamisülesanded ning arutelud mindki, nii et vaatleja-kirjutaja kogemusest sai sujuvalt osalejakogemus, nagu osalusvormide töötoas peabki.

Osalusvormide töötube  korraldavad Kerttu ja Laura osalusvormide labori tiimist. Kui kunagi tulevikus peaks keegi kirjutama Arvamusfestivali ajaloost ülevaate, siis Kerttu ja Laura võiksid selles olla mainitud kui festivali tõenäoliselt esimese üleni kaasava arutelu läbiviijad. Aasta oli siis 2014 ja aruteluteemaks „Milline on huvitav kool?“.

Kerttu ja Laura panid oma töötoas osalejad mõtlema, miks arutelu publikut arutellu kaasata ning kuidas seda teha. Liljan Seesami kindlustusfirmast võttis muljed kokku nii: „Üks põhilisemaid aspekte, mis minu jaoks osalusvormide koolituse käigus välja koorus, oli see, et kuna meie arutelu üheks eesmärgiks on saada võimalikult palju erinevaid arvamusi ning tähelepanekuid, on hästi tähtis, et kõik arutelus osalejad tunneksid end võrdsetena ning hästi – iga seisukoht on oluline.“

Märksõna „võrdsus“ jäigi esimesest osalusvormide töötoast enim kõrvu. Kõige tähtsam kaasava arutelu eeltingimus on luua õhkkond, kus tahetakse kuulda erinevaid arvamusi ja kõik arvamused on võrdsed. Tegime prooviks läbi mõned seesugust õhkkonda loovad ja toetavad võtted  ning jõudsime arusaamani, et väga tähtis roll on arutelu moderaatoril.

Pärast osalusvormide töötube ongi juuni alguses moderaatorite töötoad, mida viib  läbi Marleen SpeakSmartist. Need on mõeldud just neile, kes päriselt hakkavad Paides arutelusid suunama. Moderaatorite töötubadest järgmine samm ongi juba festival!

Link töötubade infole AFi kodulehel: http://2017.arvamusfestival.ee/arutelu-korraldajale/enne-festivali/koolitused/

Teine Narva [eel]arvamusfestival toimus 21. mail. Foto: Anna Markova.

Kuid meie kodumaisestki meediast, nii eesti- kui ka venekeelsest, kuuleme enamasti selle piirkonna depressiivsusest, ehkki 25 taasiseseisvusaastaga on Ida-Virumaa ja selle linnad läbi teinud suuri väliseid ja sisemisi muutusi. Kahtlemata on Ida-Virumaal ka endiselt suur, veel avamata arengupotentsiaal. Võimalused selleks tuleb lihtsalt üles leida.

Põhimõtteliselt on Ida-Virumaa linnu tabanud samad probleemid, mis tabanud lugematuid monolinnu postkommunistlikus Ida- ja Kesk-Euroopas. Kriisideni nende linnade majanduselus on viinud terve hulk põhjuseid, alates väikese konkurentsivõimega toodangust, endiste suurettevõtete vananenud ja amortiseerunud sisseseadest kuni rentaabluse seisukohalt liiga suurte tootmiskuludeni. See omakorda on viinud ka tööjõulise elanikkonna ja kvalifitseeritud tööjõu väljavooluni sellistest piirkondadest, mis on osutunud hiljem selle majanduslikku arengut pidurdavaks teguriks, mille üle kaebavad ka paljud ettevõtjad.

Monolinnade tööturu kitsas profiil on tekitanud Ida-Viru linnade sarnastes piirkondades ulatusliku, paraku ka pikaajalise tööpuuduse probleemi, millel on samuti kohalikule elule väga halvad tagajärjed. Muuhulgas ahendab see maksubaasi ning nõuab selliste regioonide ulatuslikku doteerimist riigieelarvest (rääkimata sotsiaalsetest probleemidest, mida see kõik on kaasa toonud). Kui kuulata mõnede Ida-Viru linnajuhtide sõnu, siis võib jääda ekslik mulje, et nende probleemides ongi valdavalt süüdi keskvalitsus, kes sealseid omavalitsusi piisaval määral ei doteeri, ehkki Ida-Virumaa on selle poolest olnud viimastel kümnenditel võrreldes teiste Eesti ääremaadega eelisolukorras.

Hiina filosoof Laozi on õpetanud, et anna inimesele kala ja ta saab päevaks söönuks, aga õpeta ta kala püüdma ja tal on kogu elu kõht täis. Valitsuse dotatsioonide asemel vajab Ida-Virumaa pikemas perspektiivis siiski põhjalikult formuleeritud tulevikuvisiooni. Siin võib positiivsena esile tõsta selleteemalist diskussiooni, mida oleme viimasel ajal saanud jälgida meedias, aga ka näiteks möödunud nädala laupäeval Narvas peetud [eel]arvamusfestivalil ning kus on esile kerkinud mitmesuguseid ideid, mida Ida-Viru tulevikuga peale hakata.

Narva [eel]arvamusfestivali esimene arutelu kandis pealkirja “Sa vaene hüljatud Ida-Virumaa”. Foto: Anna Markova

Vihmasajus kulgenud arutelul Narva ja kogu Ida-Viru regiooni arenguperspektiivide üle jagasid mõtteid lisaks Siim Kallasele ka ettevõtja, ekspeaminister Tiit Vähi, Euroopa Parlamendi saadik Indrek Tarand ja välisminister Marina Kaljurand.

Kallas märkis, et 25 aastat tagasi oli Eesti suurte võimaluste maa. Piirid avanesid, kapital tuli sisse ja transiit õitses. “Kuigi elu on täna palju parem kui 25 aastat tagasi, on paljud võimalused edasi liikumiseks piiratud.”

Kallas pakkus välja, et Narva võiks muutuda väga tõsiseks logistikakeskuseks. “Ida-Virumaal on suured ettevõtted, mis on ka edukad – energeetika valdkonnas eelkõige, aga kasuks võivad olla suunad, mis avardavad piirkonna rahvusvahelisi võimalusi, suurendavad atraktiivsust nii ettevõtete kui inimeste jaoks. Üks võimalus Ida-Virumaa majandust ergutada on kaasaegsete transpordi- ja logistikakeskuste arendamine. Sillamäe sadam on juba palju teinud sellise keskuse arendamiseks.”

“Kui vaadata arenevat tervikut – Sillamäe sadam, tööstuspargid, tundub mulle, et üks asi võiks veel olla. See on lennujaam,” lausus Kallas. “Miks mitte rajada Narva lennujaam? Vaba maa-ala on tõenäoliselt olemas, vaja on ehitada lennurada ja lennujuhtimiskeskus. Vaadelduna lahus muudest arendustest pole lennujaamal eraldi suurt mõtet. Aga kombineerituna Sillamäe sadama, võimalike ladude, ümberpakkimise (internetikaubandus!), ümbertöötlemise keskustega võiks sellest midagi Zaragoza või Leipzigi taolist tekkida.”

“Transpordi- ja logistikaettevõtete lähedus niisugusele suurele keskusele nagu Peterburi on täiendav võimalus osutada tailor-made teenuseid ka selle keskuse klientidele. Sedasorti teenused on transpordi- ja logistikavaldkonna kiiresti arenev suund,” rääkis Kallas

Välisminister Marina Kaljurand märkis seepeale, et meie transiit Venemaale ei muutu kunagi selliseks, nagu see oli enne aastat 2007. Tema sõnul on Venemaa välja ehitanud oma sadamad ja logistika ning tahab toetada oma ettevõtteid. “Teine põhjus on poliitliline: sanktsioonid reaktsioonina Krimmi okupeerimisele. Ja see ei olnud meie initsiatiiv. Me peame minema uutele turgudele, avama uusi turge,” leidis Kaljurand.

Ettevõtja Tiit Vähi nimetaks Ida-Virumaad mitte vaeseks, vaid rikas-vaeseks ning kutsus üles ressursse oskuslikumalt kasutama, mis aitaks piirkonnal areneda.

Vähi kiitis Kallast, kes nimetas Peterburgi ja viit miljonit inimest. Tema hinnangul on Narva ja Ida-Virumaa geograafiline asukoht meie võimalus. “Loomulikult üle piiri küll saa, aga võiks paremini saada. Ma ütlen, et see suur sein piiril on paljuski meie endi ehitatud. Kui see on meie endi ehitatud, siis me muutume tupikmaaks. Sillamäe sadamale tulijad lähevad ära ja ütlevad, et tuleme jälle, kui on ehitatud sild ja tupikut enam pole.”

Kallas ja Vähi olid ühel meelel selles, et Sillamäel on potentsiaali Antwerpeni sadama sarnaseks. Kallase sõnutsi eeldavad Euroopa suurimate sadamate nagu Antwerpen ja Rotterdamväga suurt IT panust ja rolli.

Vähi leidis, et ettevõtluse toomine loob väärtuse, mida saab kõigiga jagada. Suured tehased on tema kinnitusel läinud, kuid mõned uued on ka ja sellele peab panustama. Vähi pakkus Sillamäe sadama nimeks New Antwerpen.

Kaljurand kutsus üles EAS-i vahendeid kasutades ettevõtlusega alustama. “Riigil on vahendid, vaadake EAS-i kodulehte, vahendid on olemas. Väikeste firmade loomise jaoks saab riigilt abi, tulge ja küsige, teile annab nõu majandusministeerium, suunab teid õigele infole. Kasutage neid võimalusi!”

Indrek Tarand märkis, et tema ja Urmas Paet saatsid peaministrile kirja, kus soovitasid kohanemisfondist Ida-Virumaa põlevkivi sektori koondamiste tarbeks raha küsida, sest seda teeb isegi Air France. “Valitsus arvas, et ei saa. Prantsuse bürokraadid arvasid, et saab küll, kui öelda, et sektoris on suur kriis. Valitsus aga ei tahtnud, öeldes, et Töötukassal on raha piisavalt,” sõnas Tarand.

Arutelul tuli jutuks ka riigiasutuste toomine Ida-Virumaale ja mujale Eestisse. Marina Kaljuranna arvates töötab haridusministeerium Tartus väga hästi. “Justiitsministeerium on otsustanud, et paar osakonda tuleb Narva,” lisas Kaljurand

Samuti vahetati mõtteid haridusasutuste Narva toomise teemal.

Kas Narva vanalinna võiks taastada?

Siim Kallas püstitas idee Narva vanalinna taastamisest. Kallase sõnul ehitatakse Euroopas üles mitmeid maatasa tehtud linnu ja paleesid. “Miks mitte teha seda Narvas, kus oli väga ilus põhjamaine baroki vanalinn. Narval oleks turismiobjektina suur tulevik, kui selline asi ette võtta.”

Tänase arutelu “Sa vaene hüljatud Ida-Virumaa” fookuses olid senised Narvat ja regiooni laiemalt puudutanud riiklikud otsused ning tegevuskava edaspidiseks – kas riik on seni Ida-Virumaal toimetanud heaperemehelikult; kuidas ja kas peaks pehmendama sotsiaalset surutist piirkonnas; kas lahendus regiooni probleemidele peitub suhete kordaseadmises idanaabriga; kuidas praegusest olukorrast tulla välja jne. Arutelu juhtis endine pikaaegne Tartu ülikooli Narva kolledži direktor Katri Raik.

Ida-Virumaa inimeste ja organisatsioonide koostöös korraldatud Arvamusfestivali eelürituse [eel]arvamusfestivali eesmärk on luua erakonnapoliitiliste eesmärkideta arutelu- ja mõttevahetuspaik, mille eesmärk on arendada arutelu- ja suhtluskultuuri ja inspireerida Ida-Virumaal elavaid inimesi oma elu mõjutavatel teemadel mõtlema, sõna sekka ütlema ja muutusi ise eest vedama.

13. augustil aset leidev Paide arvamusfestival toimub tänavu juba neljandat korda. Esimest korda korraldati Narva [eel]arvamusfestivali mullu kevadel.

Narva [eel]arvamusfestivali esimene arutelu kandis pealkirja “Sa vaene hüljatud Ida-Virumaa”. Foto: Anna Markova

“Mis on väikese riigi eelis – hea haridus. Mina väidan, et Narvas on tehtud väga palju selleks, et siin inimesed saaksid hea hariduse, on see kutsekeskkool, kolledž, kaks riigigümnaasiumit,” rääkis ta.

“Mina julgustaks kõiki olema veel aktiivsemad ettevõtluses. Tegelikult Eesti riigil on vahendeid. On olemas toetusmehhanisme, stardikapitale, nõustamisvariante. See, millega oleme üles kasvanud, et kui midagi läheb halvasti, siis seda tuleb põdeda surmani, pole õige. Midagi võibki vahel valesti minna, aga oluline on sellest õppida ja proovida teinekord selle tarkusega, mida esimene kord saadi, ka siis, kui kõik ei õnnestunud nii nagu peab,” lisas ta.

Kaljurand märkis, et piirkond saab areneda ainult siis, kui tehakse koostööd ja head mõtted peavad tulema ka kohapealt.

Allikas: err.ee

2015. aasta festivali kultuuriprogrammi dugiluule slam. Pilt: Tauno Tõhk

Augustis Paides peetava sõnarokifestivali kultuuriprogramm uitab sel korral rokkmuusika asemel psühhedeelsetel ning džässilikel radadel. Festivaliklubi täidab kahel päeval helidega Tartu multikultuurimaja Genialistide Klubi koostöös Mökuga. Ühiselt kureeritud programmist leiab nii ekstravagantse muusikamaitsega diskoreid kui ka verinoori räppareid.

Aruteludega paralleelselt võib mõlemal päeval alates keskpäevast kuulata festivaliklubis Melodija vinüülide kahisevaid helisid, pulseerivaid Balkani biite, idabloki estraadi parimaid palasid ning jahtroki mahedat briisi.

Reedeõhtuse kontsertkava märksõnaks on noorus. Festivaliklubis astub üles kõigest 15aastane Aruküla räppar EIXD, kelle laulutekstid torkavad valusalt sotsiaalset närvi ja lõhuvad aruteludel saavutatud konsensust. Seejärel astub üles Göteborgis muusika- ja heliproduktsiooni tudeeriv Liis Ring artistinimega Cirkl, kelle džässi ja klassikalise muusika vahel hõljuv unelev indie-pop võtab pinevust veidi maha, enne kui Tartu multiinstrumentalist Edmund Hõbeda mängulised improvisatsioonid festivaliklubi esimesele päevale joone alla tõmbavad.

Laupäev on täielikult psühhedeelsete helimaastike ning vinüülide päralt. Viimaste arutelude järel kutsuvad kahtlase muusikamaitsega multitalent Berk Vaher ja kummalise väljanägemisega plaadifirmade toodangust erutuv vinüülientusiast Ahto Külvet festivali osalejaid Paide esimesele Psühhodiskole. Kuulajaid tervitab analoogmuusika kirev maailm, mille geograafia ulatub Kasahstanist Lätini ning Brasiiliast Poolani. Psühhodisko moto on lihtne: Moogi ja süntesaatori ees oleme kõik võrdsed!

“Arvamuskultuuri muutmise teekond on pikk ning me ei oota kiiret tulemust, aga usume, et see viib ühiskonnani, milles tahaks tegelikult kõik eestimaalased elada, lapsi kasvatada ja töötada. Kui ka Sina arvad, et see missioon on väärt tegutsemist, siis toeta palun festivali korraldamist”, pöörduvad Arvamusfestivali vabatahtlikud Hooandja keskkonnas.