Kuna eelmisel aastal oli töötukassa pakutud karjäärinõustamine festivalil osalejate seas populaarne, siis ka sellel aastal ootavad karjäärinõustajad Tööõnne alal kõiki arutlema töö- ja karjääriteemadel. Mõlemal festivali päeval on arutelude vahel võimalik tulla Tööõnne alale ning võtta osa isiklikust mõttevahetusest inimesega, kes puutub igapäevaselt kokku töö- ja karjäärialaste küsimustega, sest karjäärinõustamine on ennekõike arutelu kahe või enama inimese vahel. Muidugi ei ole võimalik piiratud aja tõttu saada Arvamusfestivalil täit kogemust karjäärinõustamise protsessist, kuid see võib anda vajaliku tõuke oma tuleviku muutmiseks.

Samas tutvustavad töötukassa tööandjate konsultandid Arvamusfestivali külastajatele tööjõuvajaduse baromeetrit. Selleks püstitame Tööõnne ala telgi lähedale suure Eesti kaardi, millele on igal festivali osalejal võimalik märkida oma töövaldkond vastavasse maakonda. Töövaldkondi on võimalik eristada eri värvi täppide näol, mida saavad osalejad Eesti kaardile kleepida. Tööjõuvajaduse baromeetrilt saab vaadata, millised on osalejate enamlevinud ametialade trendid tööjõuturul. Tule kindlasti Tööõnne alale ja märgi Eesti kaardile oma ameti valdkond ja selle asukoht. Nii saame kõik teada, millised töövaldkonnad ja maakonnad on Arvamusfestivalil enim esindatud.

Selgi aastal ei ole Tööõnne alal ära unustanud noori. Nimelt korraldatakse Tööõnnealal mitmeid atraktiivseid tegevusi, kuid toonitame, et need toimuvad ainult reedel, 11. augustil. Noortele mõeldud tegevused on järgnevad:

• nutiorienteerumine Actionbound rakenduses;
• ametinöör: mäng, kus iga osaleja peab hüppenööriga hüpates ütlema ühe ameti;
• ametikeerutamine: mäng, kus külastaja valib pudelit keerutades endale ühe  tegevuse;
• interaktiivsed mängud arvutis, näiteks kuldvillak;
• T- ja K-tähtede pusle;
• ülekantavate oskuste kaardid;
• väiksematele erinevad tegevused, näiteks tulevikuameti joonistamine ja ametiuss;
• lisaks toimub õuemäng, kus küsitakse külastajatelt mitmeid küsimusi.

Laupäeval on samuti mõeldud noorte peale, nimelt 12. augustil tähistatakse rahvusvahelist noortepäeva. Sel puhul on asjakohane võtta luubi alla, mis tegelikult Eestimaa noortele rõõmu ja muret teeb. Laudkondades on kõigil soovijatel võimalik mõtteid vahetada just nende inimestega, kes teevad igapäevaselt tööd selle nimel, et noorteni erinevaid võimalusi tuua. Arutleda saab nii ettevõtlikkuse, tervise, motivatsiooni kui ka noortele suunatud tegevuste teemadel. Arutelule on oodatud eelkõige noored, kuid ka kõik teised kellele teema korda läheb. Kirsiks tordil loositakse arutelu lõpus välja Noortepäeva peaauhind. Kui osalesid Noortepäeva konkursil, tule kindlasti kohale.

Eelmise aastaga võrreldes on põnevate arutelude juurde mõeldud osalejatele pakutav tegevuste hulk Tööõnne alal suuresti laienenud.  Seega on meie juures sel aastal palju uut ja põnevat, mida avastada. Seega – tule Arvamusfestivalile ja külasta Tööõnne ala!

Tööõnne ala kava

Reede, 11.08.17

12.00-13.30 Uus töö, uued reeglid?

14.00-15.30    Insenerimõte ajas.

16.00-17.30    Välistööjõu kaasamine Eestis: mis on tehtud ja mida on veel vaja teha?

18.00-19.30    Kas võtta paus või rühkida kiire lõpuni?

Laupäev, 12.08.17

12.00-13.30    Tulevikuerialad 2030

14.00-15.30    Kuidas elad, Eestimaa noor?

16.00-17.30    Kas palgad tapavad Eesti majanduse?

Üks erilisemaid sündmuseid on kindlasti ajakeskus Wittersteini korraldatud rännak Hermann Hesse esivanemate jälgedes. Just sellel aastal tähistatakse Nobeli kirjandusauhinna laureaadi Hermann Hesse 140. sünniaastapäeva. Üllatusega saame tõdeda, et rahvusvaheliselt tuntud teoste „Stepihunt“ ja „Klaaspärlimäng“ autori Hermann Hesse isapoolne suguselts pärineb Arvamusfestivali linnast Paidest.

Kadri Sireli tantsulavastus “Ruumile alistumine” Paide Püha Risti Kirikus on intrigeeriv juba kohavaliku poolest. Lavastus võtab vaatluse alla ihuruumi ja kirikuruumi kui üksteisest irdunud territooriumid, otsides nende ühisosa, janunedes ühtesulamise järele.

Elo Kiiveti ruumieksperiment on juba tänaseks muutnud Paide keskväljaku jalakäijasõbralikuks olemiskohaks inimestele ilma autodeta. Üheks kuuks võetakse ringristmikul jalakäijatele ruumi juurde ning väljakule tuuakse linnamööbel, murusaared, liivakattega rannavolle ja petanque’i-väljakud, pinksilauad, pikutamistoolid ja rohkelt taimi.

Keskväljakul toimetab Musta Puudli ellu kutsutud festivaliklubi, kus lisaks kohvikule ja õhtustele DJ-settidele saab kuulda energiat täis Vene duobändi Frenetic Virtual Orchestra. Õhtutundidel on Paide Püha Risti Kiriku fassaadile projitseeritud spetsiaalselt Arvamusfestivali jaoks loodud abstraktne visuaal, mille autoriks on disainer Carl-Robert Kagge.

Kindlasti ei tasu tähelepanuta jätta orelimuusika pooltunde Paide Püha Risti kirikus, millest saadud annetuste tulu läheb kirikus oleva oreli lõpuni ehitamise fondi, samuti Wabalinna majas toimuvat Vaiko Epliku soolokontserti ning saksofonikvartett SaxEst kontserti eelmisel aastal avatud Paide Pärdi Muusikaaias.

Täpsemalt saab festivali programmiga tutvuda Arvamusfestivali kavas.

Arvamusfestivali 2016 õhtune programm. Pilt: Kärt Vajakas

Õhtuste ürituste programm:

Reede

11.00-12.30 Töötuba “Minu unistuste linnaväljak”

13.00-14.30 Rännak Hermann Hesse esivanemate jälgedes

12.00-21.00 Festivaliklubi, plaadimuusika

13.30; 15.30; 17.30 Orelimuusika pooltund Püha Risti Kirikus

16.00-17.30 Rännak Hermann Hesse esivanemate jälgedes

19.00 Pärdi muusikaaed, saksofonikvartett SaxEst

19.00 Keisriohtu Hoone, Hesse 140. sünniaastapäevale pühendatud luuleõhtu

19.30 Püha Risti kirik, Trio Naturale rännak maailma kaunite meloodiate varasalve

21.00 Ajakeskus Wittenstein, videodisko 90ndatest, sissepääs tasuta

21.30 Püha Risti kirik, tantsuetendus “Ruumile alistumine”

21.30-02.00 Festivaliklubi, Pidu Disko munad, DJ’d Aleksander Krjukov, Emil Gens, Jaanus Järving, Mark Slavin (+mapping kiriku seinal, autor Carl-Robert Kagge)

22.00 Wabalinna maja, Maja hoovis (halva ilma korral majas sees) Vaiko Epliku soolokontsert, Pilet 7 / 10 eurot

kl 22.00-02.00 Ruuminihke näituse valgus-, video- ja heliinstallatsioonid Jari Matsi poolt Tallinna tn 24, 32 ja 34 majadel.

23.00 Paide Plaza Pidu

Laupäev

10.00-11.30 Rännak Hermann Hesse esivanemate jälgedes

13.30; 15.30; 17.30 Orelimuusika pooltund Püha Risti Kirikus

14.00-15.30 Rännak Hermann Hesse esivanemate jälgedes

22.00 Festivaliklubi Club Tropicana: Frenetic Virtual Orchestra live, DJ-d Erkin Antov, San Antonio, Madis Aesma + visuaal Carl Robert Kagge

kl 22.00-02.00 Ruuminihke näituse valgus-, video- ja heliinstallatsioonid Jari Matsi poolt Tallinna tn 24, 32 ja 34 majadel.

Reede, 11. august

Esimese festivalipäeva jooksul saab mõtiskleda eksperimenteeriva mõtteviisi üle ning vaadelda sellega seotud ebaõnnestumisi. Keskpäeval küsitakse osalusdemokraatia alal, “kas poliitika on ekperimenteerimiseks?” Arutlejad hindavad, kui palju võidaks ühiskond sellest, kui poliitikakujundamises oleks rohkem katsetamist. Sama päeva hilisõhtul saab ERR alal Fuckup Nightsi raames kuulda päriselu läbikukkumistest ja nende kaudu saadud õppetundidest. Konkreetsete näidete abil soovitakse suurendada ühiskonna taluvust ebaõnnestumiste suhtes.

Reede pärastlõunal visatakse 21. sajandi elutöö alal õhku idee kohustuslikust õpetajateenistusest. Ajateenistusega sarnane kohustus aitaks elanikel mõista õppimise väärtust ja õpetamise keerukust ning koolidel leevendada üha süvenevat õpetajate puudust. Kuidas ja mis vormis Eestis selline süsteem käima saada, sellele otsitakse vastuseid arutelul “Kohustuslik õpetajateenistus: utoopiline või hädavajalik?”.

Esimese päeva õhtul lahatakse ka Eesti protestiliikumist. Müürilehe ja Vikerkaare alal peetav arutelu “Eesti protestikultuur: õppetunnid ja näpunäited” küsib, miks on vaja radikaalset poliitikat ja kuidas tõsta kära nii, et sel oleks ka edukaid tulemusi.

Laupäev, 12. august

Teisel festivalipäeval kohtuvad avastuste alal reaal- ja sotsiaalteadus. Ootuspärase vastandumise asemel püüavad aga kahe teadussuuna esindajad leida pinda veelgi suuremaks koostööks, mis aitaks ühiskonnal paremini muutustega kohaneda. Artuelul “Reaalteadlane ja sotsiaalteadlane lõunalauas: uute ideede sünnipaik?” saab kindlasti palju mõtteid koostegemise vajalikkusest.

Laupäeva pärastlõunal tõmmatakse noortealal paks tabutekk pornoteemalt ning vaadeldakse, kuidas pornograafia lihtne kättesaadavus ja rohke tarbimine on mõjutanud noorte mõttemaailma ja arusaamu. Arutelu “12-aastane pornotarbija: kelle mure ja vastutus?” osalejate ring on väga lai ning üheskoos soovitakse panna paika põhimõtted, kuidas pornograafia olemust noortele selgitada.

Lisaks mõtiskletakse laupäeva õhtul teadusalal tervisetehnika kiirest arengust. Täpsemalt kombatakse arutelus “Disainime endale beebi. Helge tulevik või libe tee?” laste saamisega seotud teaduse eetilisi piire ning vaadeldakse, kas ootused ja hirmud on põhjendatud.

«Muial tetäs liinakultuuri festivalõ, mi püvvämi midägi umalt puult noidõ kõrvalõ anda,» ütel’ [eel]arvamusfestivali kõrraldamisõ vidäjä Rätsepä Ott.

«Miä om maakultuur, tuud mi õkva vällä ei ütle. Tego om muutuva as’aga. Siski mõistami mi seod laembalt, ku om perimüskultuur vai rahvakultuur,» selet’ Rätsep.

Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivali või pitä Paiden peetävä arvamusfestivali noorõmbas veles. Et taa tetäs är inne suurt mõttõpito ja arotusõ all om ka asjo, midä inemise niisama uskva, hoitva kõrraldaja pido nime alostusõn sulgõ seen sõnna eel.

Esi asjo arotõdas mõttõpidol esi telke all. Noid telke kutsutas teemapaigus. Minkast viien teemapaigan kõnõlda plaanitas, tutvustas Rätsepä Ott.

1. Muna vai kana?

Kõnõldas kasumisõga köüdetüst: kuis kassu tugõvambas, kuis kasumisõlõ mõtõt anda.

Jututeema: regionaalarõng, vahtsõ umavalitsusõ, kinkalõ nuu omma? Kuis olla parõmbalõ köüdetü paiga pääl ja maailmaga (katõ tunniga Nuustakult Pariisi)? Kuis kogokunna saava esi asjo otsusta?

2. Õigõtpite Antsla

Kaias hindä sisse ja unistõdas. Kõigi teemadõ seen om hulk tiidmäldä asjo, minka tulõ rehkendä. Mitu arotusteemat om jõudnu pääväkõrda tuuperäst, et mõnõ as’a omma siiäni tettü taasperilde.

Jututeema: Kas nakkami muutuma reservaadis? Määnest ütist tegemist vajja om, et mi Tal’nalõ alla es jäänü? Kas luudusõ mitundmuudu kirivüs om meile tähtsä vai lasõmi rämpsul üle pää kassu?

3. Süümine moro pääl

Lätt edesi arotaminõ hindä sisse kaemisõ ja hindätiidmise ümbre. Luuva mõttõga püütäs köütä eeläst, täämbäst ja hummõnist. Lubatas alternatiivsit faktõ ja muid täämbädse ao vabaduisi.

Jututeema: Kas kimmä juurõ omma meile toes rändämisaoga harinõmisõ man? Kas kogokunna omma internetimeediä aol tugõvamba? Kultuur ja kardohk: kas vaimukultuuri tegemine või tuvva kardohkakasvatamisõst suurõmbat tullu?

4. Maailma kõgõ parõmb külä

Huugu om saad ruutslaisi kampaaniast, kon nä otsõ hindäle ilma kõgõ parõmbat küllä. Om jo miiki olõmisõ põh’as külä ja võinu märki nii, et ilma kõgõ parõmb külä om Võromaal.

Jututeema: Kuis maad noorõnda? Mitu tulõvast olümpiävõitjat täämbäidsin maakoolõn kasus? Kuis süük and meile kimmäst julgõolõkit ja parõmbat tervüst?

5. Ilmanaba

Kõnõlõmi Eestist/Võromaast maailman. President ütel’ ildaaigu, et Räpinäst saa pia ilma kõgõ parõmb paik. Samma mõtõt üteldi vällä ka presidendi ja [eel]arvamusfestivali toimkunna kokkosaamisõl.

Jututeema: Määndsit viku võiva tetä kuraasi täüs ilmapästja? Mille paistus, et muial maailman om kõik parõmb ja ilosamb ku meil? Kuis om Kagu-Eesti Euruupa jaos tähtsä?

Kutsume Sind liituma meie vabatahtlike fotograafide meeskonnaga, kui:

• soovid leida oma fototalendile kõlapinda ning tugevdada oma portfooliot
• naudid inimeste pildistamist ükskõik mis ilmaga
• usud meie ideesse ning toetad festivali eesmärgi täitmist
• oled vaba 11.-12. augustil 2017

Mida festival annab Sulle:

• ööbimine ja toitlustamine festivali ajal
• hea meeskond, kus koos Sinuga pildistab veel 7 inimest
• mainime Sind Arvamusfestivali albumis ja tägime sotsiaalmeedia piltidel (Facebookis 5113 jälgijat)
• Sinu parimad pildid avaldatakse meie flickris ning neist parimad jõuavad omakorda meediasse või järgmise aasta turundusmaterjalidesse

Ootame 30. maiks Sinu kontaktandmeid ja lühikest kokkuvõtet senistest tegemistest (kui on, siis ka linki portfooliole) aadressile kart.vajakas@gmail.com.

Arvamusfestivali eestvedaja Ott Karulini sõnul on praegusel tormilisel ajal üsna ootuspärane, et tajutakse vajadust küsida taas põhimõttelisi küsimusi. „Ajastumärk on seegi, et sageli küsiti väärtuste kohta eelarvamuste kaudu, mistõttu on sel aastal kavas ka eelarvamuste aruteluala,“ ütles Karulin. „Kuna tänavu on laste ja noorte kultuuri aasta, puudutavad väga paljud teemad lapsi ja noori: nende tervist ning kohustusi ja võimalusi nii hariduses kui ka tööturul. Lisaks jagub esimest korda regionaalarengu alale arutelusid mõlema festivalipäeva jagu, sest paistab, et käimasolev haldusreform on tõstatanud rohkem küsimusi kui pakkunud vastuseid.“

Festivali toimkonna liikmed hindasid saadetud ideid neljas kategoorias: arutelu eesmärgi argumenteeritus, teemapüstituse selgus ja põhjendus, aruteluvormi sobivus eesmärgi täitmiseks ja osalejate mitmekesisus. Arvamusfestival keskendub tänavu veelgi enam arutelude kvaliteedile ning seetõttu oli ka ideede hindamine seekord rangem. Festivali meeskond pakub ka mitmekülgsemat tuge arutelualade ettevalmistajatele.  Täpsem Paide arvamusfestivali aruteluprogramm avalikustatakse juunikuus.

Hiiumaa [eel]arvamusfestivali üks korraldajatest Maria Ruubas on tänulik kõigile idee saatjatele, et seal esimest korda toimuv festival oleks võimalikult sisukas ja põnev. “On hea meel näha, et ürituse vastu on suur huvi. Laekunud ideede hulk ületas meie ootusi,” ütles Ruubas ja lisas, et oli nii ootuspäraseid ka kui üllatavaid teemapüstitusi. “Näiteks teema, kuidas panna pidu, mille arutelu peaks keskenduma rahvapidude formaadile ja kogukonna tundele laiemalt.”

Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivali korraldaja Ott Rätsep ütleb, et ideekorje põhjal tundub, et eelarvamusfestival tuleb tänavu aruteluderohkem kui mullu. “Ka meie ideekorjest peegeldus ühe aktuaalse teemana kogukondade ootused seoses haldusreformiga. Teiseks suureks teemaks regionaalarengu kõrvale tõusis keskkond,” kommenteeris Rätsep.

Arvamusfestival on isetekkeline, kogu ühiskonda kaasav ja vaba õhustikuga kohtumispaik, mille eesmärk on arendada arutelukultuuri ja kodanikuharidust. Tänavune festival toimub viiendat korda 11.–12. augustil ikka Paides. Hiiumaa [eel]arvamusfestival leiab aset 10. juunil Suursadamas ja Kagu-Eesti oma 14. juulil Eesti Maanteemuuseumis.

Arvamusfestivali toetavad Paide linn, Järvamaa Omavalitsuste Liit, Swedbank, Euroopa Komisjoni esindus Eestis, KÜSK, Avatud Eesti Fond ja paljud teised. Festivali ühe ala toetajateks on Archimedes, Eesti Koostöö Kogu ja CV-Online.

Foto: Arvamusfestival 2016

MTÜ Avalikult Haridusest liikmed soovisid Arvamusfestivalil osalejatega jagada oma kogemust avalikkusega suhtlemisest ning kuulda tagasisidet oma lähenemise tugevustest ja nõrkustest, sest — nagu asjaosalised tõdesid — hea tagasiside viib alati edasi. Esimeseks indikaatoriks oma kõlapinna suurusest oli laupäevahommikusele arutelule kohale tulnute teadlikkus nimetatud MTÜ olemusest ja tegevuse põhisuundadest. Vähem informeeritutele andis Kalev Roosiväli järgneva selgituse: “Avalikult Haridusest on nähtus, sel pole registrikoodi ega pangakontot. See on sündinud üleskutsest teha koordineeritud ühistegevust.” Kitsamaks eesmärgiks võib vast pidada erakoolide kaitset (Eestis on 52 erakooli, millega on seotud 6000 peret), laiemaks aga diskussiooni algatamist Eesti hariduse hetkeolukorra ja tulevikusuundade üle. MTÜ liikmed rõhutasid, et nad soovivad rääkida haridusest mitte ainult vormiliselt, vaid ka sisuliselt, kaasates kõiki osapooli. Konflikte ei kardeta, vaid need püütakse lahendada kiirelt ja sünergiliselt.

Haridus on üks neist teemadest, mille kohta on enamasti väga selge arvamus ka nendel, kes muidu pigem ei soovi valjuhäälselt oma meelsust väljendada. Koolikogemus on kohustuslik, koolitee on pikk, kooliajast pärinevad mälestused kujundavad hoiaku kooli kui institutsiooni suhtes. Haridusteema tähtsust inimeste jaoks kinnitab ka tõsiasi, et üheski Arvamusfestivali kolmes haridusteemalises telgis ei olnud märgata huviliste nappust. Pühapäevahommikuses vestlusringis anti ükshaaval sõna ka kõigile kuulajatele, ehk inspireerituna ühe osaleja märkusest, et kõige põnevam on kuulata neid, kes tavaliselt kõige vähem räägivad. Arutelu korraldajaid huvitas, kas inimesed usuvad pigem, et asjad loksuvad iseenesest paika või oleks targem muutusi suunata. Rohkem toetati viimast varianti. Lastevanemate Liidu juhatuse liige Aivar Haller võttis kokku paljude mõtted: “Visioon peaks olemas olema, olgu koolis, peres või üksikisiku tasandil. Me peame teadma, kuhu läheme, et osata tegutseda.” Eesti haridussüsteem olevat asjatundjate sõnul üks vabamaid Euroopas. Süsteemi liberaalsus annab alust arvata, et kodanikel on võimalus hariduspoliitikat muuta küll. Et tulemus oleks võimalikest parim, on mõistlik ühendada jõud teiste hakkajate inimestega. Praegu tundub, et üks hea variant selleks on kaasa lüüa MTÜ Avalikult Haridusest tegevuses.

Matemaatikatund. Foto: Anna Markova

Arutelule tulnud huvilistest said 45 minutiks õpilased, kes kaasati õppetundi, milles tehti mängu ja elavate näidete kaudu selgeks algtõdesid matemaatikast ja keemiast. Avogadro arvu, arvkääbuste ja prootonite foonil mõtlesin, et oleks mulle koolis asja sedasi õpetatud, oleksin vaadanud reaalainetele hoopis teise pilguga. Mitmed osalejad, kes olid arvatavasti igapäevaselt isegi õpetajad, võtsid paharetist õpilase rolli ja segasid üsna tihti vahele. Kogenud õpetajad klassi ees ei teinud sellest suurt numbrit ja ütlesid, et koolitunnis oskavad nad silmapaistvaid õpilasi paremini pareerida.

Keemia õpetaja. Foto: Anna Markova

Mõttevahetused, mis õppetunni järel toimusid, lennutasid õhku märksõnu nagu raha, prestiiž, koostöö, õpetajate väärtustamine, õppe mängulisus jne. „Mänguline õpe on parim asi, mis on meiega juhtunud pärast seda, kui müügile tuli viilutatud leib, juust ja hapukoor,“ tunnistas Tallinna Reaalkooli õpetaja ja õppealajuhataja Martin Saar. Samas toonitas ta, et mängulisusega ei tohi minna anti-intellektuaalseks. „See ei tohi olla eesmärk iseenesest, vaid vahend abstraktsete teemade seletamiseks,“ täiendas Saar.

Matemaatikatund. Paremalt piilub Tallinna Reaalkooli õpetaja Martin Saar. Foto: Anna Markova

Riigikogu liige Mailis Reps ei pea end kõige suuremaks mängulise õppe sõbraks ja arvas, et tegevuse käigus peab säilima õpetaja autoriteet. Lisaks leidis ta, et selle kasutamine on õpetajale väljakutse, kuna õpilaste teadmiste tase on erinev.

Muidugi pole ainult mänguga võimalik maailma ilusamaks mängida. Selgi korral takerduti probleemi taha, mil nimeks raha. Reaalaine õpetaja töötasu suurus pole praegu veel selline, mis vallandaks noortes tungi valida endale see oluline elukutse.

Imerohule, mille abil noortest rohkem matemaatika, füüsika, keemia ja bioloogia õpetajaid sünniks, jäi retsept seekord veel välja kirjutamata.

Vasakult: David Vseviov, Mari-Liis Lill, Krister Paris ja Annika Uudelepp. Foto: Tauno Tõhk

Ajaloolane ja pedagoog David Vseviov, näitleja Mari-Liis Lill ja ajakirjanik Krister Paris said arutelu algul moderaatorilt Annika Uudelepalt ülesande öelda välja need sildid, mis nende isiku külge on elu jooksul riputatud. Peab tõdema, et sildistamisega oleme kokku puutunud suuremal või vähemal määral kõik. Mõne sildi saame  külge oma sünnipäraste omaduste tõttu, mõne aga mingite valikute või tegude tulemusena. Sildistamist põhjustab hirm ning see on ka üks viis, kuidas teistega manipuleerida.

Inimest, kellega astutakse väitlusesse või vaidlusesse, ei peaks ilmtingimata pidama lolliks, kui arvamused erinevad. Sageli  on inimestel  ühe ja sama teema kohta erinev informatsioon ning vastavalt sellele teevad  nad oma järeldused. Heas arutluses jagatakse omavahel infot ja veendakse teist osapoolt. „Selge on see, et sa ei saa oodata, et ta kohe diskussiooni lõppedes tõuseb püsti ja ütleb, et sul on õigus. Pigem jääb see kuskile ketrama ja eks näis, mis järeldusele inimene lõpuks jõuab,“ sõnas Paris.

Uudelepp juhtis tähelepanu ühele inimgrupile, kellega on eriti raske diskuteerida: „Need on sellised räuskajad ja vahelekarjujad ja demagoogiameistrid, kelle varrukast pudeneb demagoogiavõtteid.“

Parise arvates ei saa ka demagoogiavõtete valdajaid lolliks pidada. Aga mida nendega diskussioonis peale hakata? See on Parise sõnul koht, kus ennast harida ja „vaenlase“ võtteid õppida, et vähemalt publikule mõjuda. „Sest nagu väga paljud ka ütlevad, on populistid suurepärased sõnumi kohaletoojad ja need teised, kes on võib-olla mõistlikud ja liberaalsed, on selles enamasti kohutavad,“ lisas ta.

Vseviov märkis, et võime ise end ilma jätta mõnest väärtuslikust kontaktist või sümpaatsest inimesest, kui me ei suuda näha tõelist isikut tema külge kleebitud sildi taga. Nii hakkame end ümbritsema ainult endasuguste inimestega ning teistsugused mõtted ei jõua enam meieni.

„Arvamuse avaldamine ei tohiks olla see koht, kus sa lähed võitlusesse,” lausus Lill. “See on tegelikult see koht, kus minul on arvamus, sinul on arvamus ja me arutleme ja võib-olla siin keskel on meil ka mingisugune ühine arvamus. Aga kui see praegu on muutunud selleks, et ma pean igal juhul minema, mõõk käes, siis on selge, et enamik meist ei taha surra.”

Miks siis on arvamuste avaldamisest saanud võitlusareen? Vastus on lihtne – inimestel on tahtmine olla tark ning mitte jääda teiste silmis rumalaks, mistõttu tõmmataksegi välja verbaalne mõõk.

Diskussioonis tuleks hinnata inimese mõtteid, mitte isikut. Foto: Tauno Tõhk

Foto: Anna Markova

Maikel: “Minu tuleviku kodu on kuldne loss. Seal on kuldse rüüga valvurid. Aias on palju puid, põõsaid ja lilli. Seal on suur bassein sooja veega. Mul on ka kuldne limusiin.”

Maribel: “Ma tahan elada Prantsusmaal, sest mulle meeldib prantsuse keele kõla. Mul oleks jõe ääres suur maja. Kindlasti oleks mul hobused ja palju ruumi, et nendega ratsutada. Teen tööd, mis on huvitav ja jätab palju vaba aega hobide jaoks. Ma ei tea, mis tulevik toob, aga laste saamisele veel ei mõtle.”

Teele Lotte: “Minu unistuste kodu asub Järvamaa metsas. See on väike kollane puidust maja, millel on valged aknad. Minu kodu elutoas on ahi, mis annab minu perele sooja ja tekitab koduse tunde. Maja katusel on teleskoop, millega saan pilvitutel õhtutel tähti ja kuud vaadelda. Minu kodu hoovis on pisike saun, kus ma oma pere ja sõpradega pühapäeviti pesemas käin. Minu perre kuuluvad mina, minu mees, meie lapsed, kiisud Jass ja Sass ning kutsud Linne ja Liam. Me kõik oleme väga loomasõbralikud. Minu koduga on ühenduses väike loomade päästekeskus, kus asub ka minu töökoht. Ma töötan loomade päästjana ja nende ravijana. Päeval jalutan ma metsas ja otsin haigeid loomi ning toon nad keskusesse ja ravin terveks. Selline ongi minu unistuste kodu.”

Age: “Mina elan Paides. Mul on oma talu. Minu maamaja on 3-korruseline. Ma olen tuletõrjuja. Minu hobi on hokimäng. Mul on mees ja lapsed. Paides sõidavad rongid ka.”

Foto: Johan-Paul Hion

Dan: “Kui ma suureks kasvan, siis ma hakkan elama laevas. Ma võtaksin endale koera ja ta nimi oleks Burx, sest see on äge nimi koerale. Mul oleks veel oma eralennuk ja eralaev. Ma oleks siis nagu rikkur, aga mulle ei meeldi palju raha, kuid mulle meeldib osta kasulikke asju ja muidugi ka magusat. Ma veel ei tea, kas ma võtaksin naise, aga veel on aega jah. Mul oleks see maja laeva sees, kus ühes otsas oleks helikopter.”

Erik: “Elaksin Ameerikas New Yorgi lähedal. Töötaksin Google’is. Kodu oleks normaalne, 7-8 toaga. Mul oleks 1 (või mitu) arvutit ja telekas, üks mängukonsool (kindlasti Playstation). Veel oleks veevoodi, laavalamp, MIDI klaverid ja head kõrvaklapid. Maja võiks olla musta värvi, koduloomi võiks olla 2, ainult kassid. Mul võiks olla autoks üks Tesla. HTC Vive oleks üks väga hea asi, mis oleks, Microsoft HoloLens samuti. Mul võiks küll olla üks nimemuutus. Mul võiks olla personaalne stuudio ka. RAZIR asjad, üks Reloop Terminal ja ma võiksin küll olla üks streamer twitch.com/thenintendoteam-is. Youtuberiks tahaks ka saada. Nagu alati, Facebook ei huvita mind.”

Ken-Martti: “Ma tahan elada Tallinnas. Tube oleks mul neli. Elaksin suures majas teisel korrusel. Kõik võiks ära soojustatud olla. Ma tahaks politseiametis töötada, sest mulle meeldivad väljakutsumised. Ma tahan, et oleks üks või kaks last. Kui nad suureks saaks, siis ma sooviks, et neil oleks palju sõpru. Meil võiks olla koduloom ja see oleks kelgukoer. Ta nimi oleks Bosse. Sooviks, et aeg läheks aeglaselt, aga läheb kiiresti ja varsti olengi suur.”

Foto: Kärt Vajakas

Foto: Kärt Vajakas

Arutelu teemal “Digitaalne jalajälg ja privaatsus”. Foto: Johan-Paul Hion.

Digikeskonnas tekib jalajälg põhimõtteliselt iga kord, kui kasutad internetti. Andmekaitse inspektsiooni juhi Viljar Peepi sõnul ei ole aga probleem mitte digitaalse jalajälje olemasolu, vaid et mida eri osapooled selle jalajäljega peale hakkavad, milliseid teenuseid selle peale ehitavad. „Näiteks Google’i teenuste (gmail, translator, maps jt) kasutamine jätab minust eri infokilde. Aga milliste andmete põhjal loob Google mulle profiili ja hakkab saatma reklaame?“ Reklaamispetsialist Olav Osolin nõustus: „Igasugune netikülastus jätab jälje ja inimesed peavad sellega arvestama.“

Peep tõi välja, et meie andmetel võib olla kolm omanikku: „Esiteks riik, kes kogub meie kohta andmeid seaduste raamides, näiteks maksuamet tuludeklaratsiooni käigus. Teiseks ärisektor, kellega me oleme sõlminud lepingu: sa soovid kasutada nende teenuseid ning vastutasuks võib ettevõte kasutada su andmeid. Kolmandaks – ja see on kõige „vastikum“ dimensioon – on kaasinimesed. Neilt on kõige raskem midagi nõuda või nende tegevust kontrollida.“ Kõik panelistid olid nõus, et noored inimesed annavad üldjuhul oma andmeid eri osapooltele kergekäelisemalt. Nad on harjunud saama netiteenuseid tasuta ning vastutasuks oma andmete andmine ei ole nende jaoks probleem.

Arutlejad lasid mõttel lennata, et kui kaugele võivad isiklikel andmetel põhinevad teenused areneda, näiteks kehaandurid, mis mõõdavad tervisenäitajaid ja soovitavad selle põhjal söögikohti. Osolin rõhutas, et tehnilisi ja innovaatilisi arenguid ja võimalusi on tegelikult väga palju, kuid nende kasutamine on kinni ühes asjas: kas inimesed viitsivad ja tahavad seda teenust kasutada? „Tarbijad saavad seega tegelikult oma otsustega neid muudatusi väga palju mõjutada,“ sõnas ta.

Eestis ei räägita väga andmete kasutamisega seotud ohtudest, kuna meil ei ole olnud selliseid suuri andmelekkeid nagu kasvõi viimasel ajal välisriikides. Peepi sõnul on meie turg väike, mistõttu ei ole häkkerite huvi äriettevõtte omanduses olevate andmete vastu eriti suur. RIA analüütik Anto Veldre tõi veel lisaks välja riigi loodud x-tee, mille turvalisus on sammu võrra ees välismaailma omast. Samuti on eestimaalastel võimalik vaadata, kes on nende andmeid vaadanud, mis loob usaldust.

Puudutati ka eetilisi konflikte. Näiteks võivad masinad koguda meie kohta nii palju teavet, et soovivad hakata tegema meie asemel ka eetilisi eluvalikuid, mis aga võivad erineda meie inimlikest instinktidest ja isiklikest eelistustest. Kas me peaksime mugavuse hinnaga masinatele sellise õiguse andma?

Linn kui kunstlikult tekitatud keskkond on tegelikult eri liikide jaoks igati sobiv elukoht, kuna nad on väga kohanemisvõimelised. Liigirohkusele aitavad muidugi kaasa pargid, aga Veljo soovitas linnaplaneerijatel arvestada, et pargid ei pea olema ainult rangelt pügatud-niidetud alad: “Sinna võiks jätta ka n-ö võpsikusse kasvanud kohti, kus saaks putukad ja linnud mõnusalt elutseda. Eramajade omanikud võiks samuti mõelda, et muru ei pea niitma igal nädalal: tänu sellele kasvab liigirohkus ning elanikud saavad rõõmu suuremast linnulaulust ja putukasuminast.”

Loodusretke juht Veljo Runnel. Foto: Tauno Tõhk

Lindude jaoks on ehk kõige keerulisem elukeskkond linnas paneelmajad: isegi kui seal leiaks majade pragudes ja aukudes häid pesitsemiskohti, siis toitumiskohtadega on kesisem. Ka selles keskkonnas on muidugi linnud kohanenud, otsides süüa prügikasti ümbert ja lootes inimeste juhuslikele pudemetele, näiteks mõnes välikohvikus. Lindudele oleks parim, kui paneelmajad on pikitud läbisegi eramajade rohealaga, kus leidub rohkem süüa, ning Paide on selles mõttes igati mõnusa planeeringuga.

Imetajatest võib linnapildis näha kõige enam rebaseid, aga Veljo arvas, et lähitulevikus muutuvad pea sama populaarseks ka šaakalid. „Šaakalid suudavad hästi linnaeluga kohaneda ning armastavad niisket elukeskkonda, seega on Paides nende jaoks igati head tingimused,“ selgitas ta.

Lõpetuseks kutsus Veljo üles linnas elavaid linde ja loomi lihtsalt jälgima. „Linnas elavatel liikidel on oma elurütm, mis on segunenud inimese elurütmiga, ning seda koostööd on väga nauditav vaadelda,“ kirjeldas ta ka ühte oma lemmiktegevustest.

Kaasakaagutaja

Tal pole oma arvamust. Õigemini on küll, aga teised on selle alati varem ja paremini sõnastanud. Ja mis selles siis halba on, kui tal on arvamus, mis teiste, autoriteetsemate inimeste omaga kokku läheb ning ta sellest valjul häälel ka räägib? Üldiselt mitte midagi.

Ometi on kaasakaagutajal üks häiriv omadus: aruteludes kaldub ta kiiresti sinnapoole, kus argumendid on lihtsamad ja poolehoidjaid rohkem. Seetõttu ei maksa vaidlustes tema kui liitlasega arvestada. Ehkki tavaliselt üsna konservatiivsete vaadetega, võib ta toetada ka mässulisi ideid, kui neid toetab enamus. Kui selliseid arvajaid on palju koos, siis nimetatakse neid avalikuks arvamuseks, mis võib ühiskonnas kaasa tuua nii revolutsiooni kui ka stagnatsiooni.

Noor entusiast

Ta on just ülikoolist välja saanud ning maailm on tema jaoks põnev koht, täis probleeme, mille lahendamine on ainult teda oodanud. Nüüd on ta kohal, tal on palju ideid ja tuld täis hing nende ideede eest võitlemiseks.

Kuidas kaotada sotsiaalne ebavõrdsus? Mida hakata peale Iisraeli-Palestiina konfliktiga? Kuidas lõimida venelased Eesti ühiskonda? Mida teha pagulastega? Kuidas välistada diktaatorite võimule saamine? Tal on kõigele lahendus, mis ei nõua muud kui üldist head tahet ja pealehakkamist. Temas endas on entusiasmi mitme inimese jagu. Asjaolu, et juba mitu põlvkonda temataolisi on samu probleeme lahendanud, ei kärbi ta tiibu. Ka teadmine, et mitmeid tema pakutud lahendusi on ajaloos katsetatud ja need on viinud õudsete tagajärgedeni, ei kahanda ta indu. Vastupidi – toonased elluviijad olid lihtsalt halvad inimesed, aga tema on ju hea.

Noore entusiasti püüab sageli võrku mõni erakond või läheb ta ise riigiametisse. Seal võib temast kõigile kasu olla.

“Kuidas me saame kinkida Eestile miljon head kodanikku?”, 12. augustil. Foto: Johan – Paul Hion

Vana kala

Ta on omal alal tunnustatud ekspert ja kogenud meediaga suhtleja. Temasuguseid ei ole palju ja aeg-ajalt püüab mõni vaidlusosaline talle vastase silti selja peale kleepida. Aga see ei lähe läbi. Ta pole kellegi poolt ega vastu. Ta ütleb lihtsalt: kui me teeme nii, siis edasi on nii, ja kui me teeme naa, siis läheb naa. Kumba me tahame? Ei saa teha nii, kui me tahame, et oleks naa.

Ta ei tundu kuigi huvitav, kuid teda see ei huvita. Ta tunneb asja ja on nõus sellest alati rääkima, kui tahetakse kuulata. Kui tahetakse vaid karjuda, siis tema leheveergudele või lavalaudadele ei roni. Ta on väga kannatlik – üha uuesti ja uuesti on ta nõus selgitama küsijale või vastasele neidsamu lihtsaid asju. Mingil hetkel hakkab tema häälde küll tekkima väsinud kooliõpetaja kile tämber, kuid ealeski ei muutu neutraalne sõnavalik.

Vaidluskunstnik

Ta on haritud, loeb palju ja oskab rohkem võõrkeeli kui iga eestimaalase kohustuslikud soome, vene, inglise. Mingil kitsal alal on ta ka tunnustatud ekspert. Ta näeb hea välja, tal on vanamoeliselt meeldivad maneerid ja tal on vastassoo seas menu.

Ideaalses maailmas arutleks ta vaid parimaga, see tähendab iseendaga. Tõele au andes ta seda teebki, muidugi mitte avalikult ja kuuldavalt. Päris elus on tema väitluspartneriteks tihti palju keskpärasemad kujud. Mõned neist ei ole rumalad, kuid kahjuks pole nad ka piisavalt targad, et vait jääda ja lasta tal rääkida. Tal on selged laused, läbimõeldud argumendid ja ilus hääl, ja ta teab seda.

Tegemist on kahtlemata targa inimesega, kelle eksperdiseisukohtadega võiksid teised üldjoontes kursis olla. Tüütuks muutub ta aga siis, kui end kõikidel elualadel asjatundjaks hakkab pidama.

Kosmik

Temal on probleemidele lihtsad lahendused: hinga sisse, hinga välja ja kuula kosmost. Vastused tulevad sealt ja kõigele ei saagi vastust olla. Kuna ta on väga leebe ja tasaste maneeridega, ei saa ta aruteludes kuigivõrd osaleda, sest pärast esimesi repliike ei pääse ta enam löögile.

Tema rahulikkus on imetlusväärne. Kuulsast ütlusest «Issand, anna mulle meelekindlust leppida asjadega, mida ma ei saa muuta, ja julgust muuta asju, mida ma saan muuta, ja tarkust nende vahel vahet teha» on ta valinud just esimese poole. Lõppude lõpuks on tal õigus – miski pole igavene ja ühel või teisel moel laheneb kord iga probleem või tüliküsimus.

Vandenõulane

Juudid, vabamüürlased, reptiilid – ta teab neist kõike ja mõned on ka tema isiklikud tuttavad. Ta ei loe peavoolumeediat, sest see ju valetab. Seevastu neelab ta kirglikult alternatiivsetes kanalites pakutavat. Ja usub kõike, mida neelab, sama kirglikult. «Allikakriitika!» hüüatab ta peavoolumeediale, kuid igasugune kahtlus alternatiivkanalite allikate suhtes tähendab tema jaoks vabamüürlust.

Vandenõulane on aruteludes häälekas kaasalööja. Ta võib muutuda isegi nii häälekaks, et arutelust ei tule midagi välja – teised tüdinevad ja lähevad laiali. Kaua ikka jaksatakse kuulata jutte Eestimaa mahaparseldamisest, ravimitööstusest, mis teadlikult mürgitab lapsi vaktsiinidega, ja sellest, et USA tegelik eesmärk Afganistanis oli heroiini tootmine oma riikliku kontrolli alla saada. Elu, enamiku jaoks juba niigi värvikirev, on vandenõulase juttudes vaid tegelikkuse kahvatu peegeldus.

Tagurpidi tööintervjuu eesmärk oli tuua fookusesse tööandja maine ja enda turustamine. See on saanud tööandjate jaoks muutuval tööturul üha olulisemaks, kuna töökäsi jääb Eestis aina vähemaks: kui veel kümme aastat tagasi said tööandjad valida rohkete tööle kandideerijate seast, siis praegu on murekohaks nii uute töötajate leidmine kui ka olemasolevate hoidmine.

Tagurpidi tööintervjuu. Foto: Tauno Tõhk

Noore tööotsija rolli haaras Kaisa-Triin Karu, kelle jaoks on tööandja turundus ka väga südamelähedane: ta on sarnases valdkonnas tegeleva ettevõtte Brandemi kaasasutaja. Kaisa-Triinu küsimused olid konkreetsed ja tabavad, mis võisid olla vastajatele ka ebamugavad, või ei olnud nad alati oma vastustes kindlad. Kindlasti tegid nad aga kõik, et jätta endast võimalikult hea mulje. Kas ei kõla justkui tavapärane tööintervjuu?

Tööotsija soovis muu hulgas teada nii võimaliku tulevase tööandja väärtuste kohta, kui rahulolevad on nende olemasolevad töötajad, milline on organisatsiooni juhtimisstiil. Lisaks uuris ta, kui valmis on tööandjad värbama noort inimest, kelle ootused tööle ja karjäärile on ehk veidi teistsugused kui vanematel kolleegidel: paindlik tööaeg ja -keskkond, võimalused eneseteostuseks, tööprotsesside kiirus, tööandja sotsiaalne vastutus.

Näiteks küsis tööotsija otsekoheselt: „Kas oleks võimalik töötada turundusspetsialistina täistööajal, aga kolmapäevast pühapäevani? Mul on esmaspäeval ja teisipäeval lohesurfi koolitused.“ Kõik personalijuhid olid ühel meelel, et selline soov on kontoritöötaja kohta ootamatu, kuid olid valmis mõtlema sobivate lahenduste peale. Ühtegi näidet, et nende olemasolevad töötajad on niivõrd erineva tööajaga, ei osanud nad aga tuua.

Tööintervjuud jälgis kõrvalt CV Keskuse värbamiskeskuse juht Renita Käsper, kelle sõnul näitab üldine kogemus, et tööandjate müügioskused ei ole tavaliselt kuigi head. „Tihti ei ole personaliinimesed justkui ise ka veendunud, et nad tahaks oma ettevõttes töötada. Nad peaks paremini läbi mõtlema, mis teeb neist erilise ettevõtte, miks peaks töötajad tahtma nendega liituda. Seejuures on noorte värbamiseks vaja veidi teistsugust strateegiat, mis neid paremini kõnetaks,“ selgitas ta. Tööotsija nõustus ja ütles, et alustada võib isegi lihtsatest asjadest, näiteks tõmbavad noorte pilku juba kasvõi julged töökuulutused.

Intervjueerijale kohaselt tänas Kaisa-Triin vestluse lõpus intervjuule tulijaid ja lubas nendega paari päeva pärast ühendust võtta ja anda teada, kas soovib nende ettevõttega liituda. Jääme ta otsust põnevusega ootama!

Tänasel Paides toimuval Arvamusfestivalil püstitasime küsimuse, kas robotid võtavad tulevikus meie töö ja leiva. Lühikene vastus on, et lähitulevikus ja osaliselt küll. Sel meelel olid kõik kolm Postimehe arutelusse kutsutud inimest: TTÜ võrgutarkvara professor Tanel Tammet, valitsuse infonõunik Siim Sikkut ja tehnoloogiajakirjanik Hans Lõugas. Küll aga rõhutas Tammet, et jutt käib praegu siiski väga konkreetsele tööle keskenduvatest robotitest, kuna kõiksugu tegevusi, rääkimata spontaansest isemõtlemisest, on praegu masinatele õpetada ikkagi väga keeruline. Viimased, nii-öelda loomingulise mõtlemisega masinad, on pigem saja aasta tagune tulevik.

Vasakult: Tanel Tammet, Siim Sikkut, Hans Lõugas, Riin Aljas, Liis Kängsepp. Foto: Jaanus Lensment/Postimees

Teisalt tõdesid Sikkut ja Lõugas, et ehkki sõna robot seostub inimestele sageli füüsilise metallolendiga, tähendab tööde automatiseerimine pigem tarkvara: isesõitvate autode puhul ei keera rooli robot, vaid seda teeb sisuliselt arvutikood, ning samuti on lugu paljude teiste ülesannetega. Seda enam, et ehkki robotid hakkavad esmajoones üle võtma pigem lihtsamaid töid nagu postiteenus, tehasetöölised või kassiirid, asendatakse programmidega üha enam ka nii-öelda valgekraede ameteid nagu raamatupidajad, finantsanalüütikud, veebiajakirjanikud või reisikorraldajad. “Samas peame meeles pidama, et ükski amet ei kao täielikult, pigem asendame masinatega mingi osa sellest tööst, ning inimesele jääb tulevikus väiksem osa, mis tähendab millegi uue välja mõtlemist,” selgitas Sikkut.

Uurides neilt, mida teha aga inimestega, kes robotite tõttu tööst ilma jäävad, tõid Sikkut ja Lõugas optimistilkuma külje pealt välja, et tehnoloogilise arenguga tuleb töökohti ka alati juurde, sest uued lahendused nõuavad ka haldamist. Pigem on probleem selles, et praegu tööturul olevate inimeste oskused ei lähe kokku nende uutel töökohtadel vajaminevate nõudmistega.

Nii nägid nad lahendust paindlikkuses: nii inimese kui ka riigi tasandil. Lõugas tõi näite brasiillasest, kes pole olümpiamängude käigus tekkinud rahapuuduse tõttu mitu kuud palka saanud. Mehel ei jäänud üle muud, kui hakata sõitma Uberit, mida ta sai aga teha seetõttu, et riigis on piisavalt paindlikkust, et lubada sellist jagamismajandusel põhinevat mudelit. Teisalt on vaja paindlikkust ka inimese tasandil, et ta suudaks end sundida piisavalt palju riskima, et kaaluda uusi ja teistsuguseid töid. Nii peaks tuleviku 50-aastased suutma uut eriala õppida mitte vaid kord elu jooksul, vaid pigem kaks kuni kolm korda.

Seda, missuguseks muutub maailm tulevikus, millal saavad meist robotite “väikesed sõbrad”, millal kaob piir inimeste ja robotite vahel, mis riigid on töö automatiseerimisega esirinnas ning kas robotite võidukäigu puhul võiks inimesed üldsegi töö tegemise ära lõpetada, vaata Postimehe veebis olevast hommikuse arutelu salvestusest.

Artikkel ilmus postimees.ee portaalis.

Tegusal ettevõtjal on alati kiire ja hea, kui töö kõrvalt jääb aega uudiseidki jälgida või sõbraga mõtteid vahetada. Samas ettevõtlikel inimestel on enamasti mõtteid, mida võiks jagada ka teistega. Kas selleks, et teised saaksid ka edukamalt toimetada, või selleks, et  teised saaksid paremini aru ettevõtjatest, töökohtade ja maksutulu loojatest. Ükskõik, mis ettevõtja Arvamusfestivalile toob, tema aktiivsest osalemisest seal on ühiskondlikult kindlasti kasu.

Kuigi liiga palju levib meil mõte, et kõik ühiskondlikud asjad võiks riik korda ajada. Samas meie maksukogum on veel piisavalt õhuke, et kõiki asju selle arvelt korda ei tee. Ja õnneks on Eestis palju ka inimesi, kes kodanikuna, ettevõtja ja ka ametnikuna võtavad ise midagi vedada, tahavad ise midagi korda teha.

Mina lähen Arvamusfestivali Teadusalale jagama oma teadmisi-mõtteid, mida muuhulgas oma ajast rakendan ka TTÜ kuratooriumis. Swedbanki personalijuht saab sõna Tööelualal. Lisaks jagan Swedbanki kui ettevõtte kogemust vabakonna juubeliarutelus – kuidas me üle kümne aasta oleme kaasa aidanud oluliste algatuste sünnile ja oleme strateegiliste partneritena igapäevaselt vabakonna nii mõnegi liikmega kaasas. Ma tean, et minu headel kolleegidel erasektorist on ka oma näited ja oma tegevused, mis väärivad jagamist. Kui nad võtaksid selle aja, siis me veel üllatuks, kui palju tegelikult täna panustavad ettevõtjad ühiskonda väga erinevates valdkondades nii raha kui Oma aega.

Ka Arvamusfestivali korraldajad teevad kõik vabatahtlikult seda, mida meie riigi edasikestvuse seisukohast on väga vaja  – aitavad tekitada dialoogi erinevate inimeste, mõtete, huvide vahel. Vähim, mis igaüks meist teha saab, on tulla ka kuulama ja kõiki viisakusreegleid järgides oma arvamust avaldada. Parim, mis juhtuda saab, on suurem mõistmine ja teadmistevahetus ettevõtjate, ametnike, vähem ja rohkem aktiivsete kodanike, lapsevanemate, looduskaitsjate, terviseparandajate, tudengite ja kõigi teiste, ka sõprade ning kolleegide vahel.

Näeme reedel Paides!

Robert Kitt, Swedbank Eesti juht

Swedbank on Arvamusfestivali hea partner.

Marleen Pedjasaar, moderaatorite koolitaja

Arvamusfestivali moderaatorina oled kindlasti tutvunud ka hea arutelutavaga, kus on toodud seitse peamist punkti, mida arutledes ning vestlusi juhtides tähele panna. Mida aga täpsemalt moderaatorina teha, et Sinu arutelus saaksid kõlada erinevad mõtted, kõik osalejad tunneksid end hästi ja mõnusalt ning Arvamusfestivali heast tavast peetaks kinni? Järgnevad mõned praktilised näpunäited, mida moderaatorina silmas pidada:

• Mõtle läbi oma arutelu eesmärk. Kas eesmärgiks on lahata mõnda konflikti? Kaardistada ühe või teise teema poolt- ning vastuargumendid? Olla hariv? Olla lõbustav? Visata õhku mõtteid või jõuda järelduste ja kokkulepeteni? Kui eesmärk on selge, on palju lihtsam arutelu juhtida ning hiljem hinnata, kas läks hästi.
• Vali sobiv formaat. Kui eesmärk on paigas, tasub üle vaadata, kas valitud aruteluformaat ikka toetab seatud eesmärki. Näiteks ei tasu jääda kinni paari eksperdiga paneeldiskussiooni, kui eesmärgiks on panna kuulajaid mõtlema ja kaasa rääkima. Väitlus jälle võib olla hea moodus teema elavdamiseks ning mõlema poole argumentide kaardistamiseks, kuid mitte nii hea meetod vestluse maha rahustamiseks. Formaat peab alati toetama eesmärki.
• Jälgi oma kava, kuid ole samas paindlik. On hea, kui Sul on kindel formaat ja ajakava ees, mida jälgida. Samas ei tasu kavasse kinni jääda ning ruumi tuleks jätta ka spontaanseteks mõttearendusteks, mis kõigile huvi pakuvad. See, kui paindlik olla saad, sõltub jällegi seatud eesmärgist ning valitud formaadist. Tasub läbi mõelda, mida teeksid näiteks olukorras, kus aeg hakkab otsa saama, kui tõstatub veel üks oluline teema, mille üle kõik arutleda tahavad, kuid mis samas läheb arutelu pealkirjast pisut mööda. Selliseid olukordi võib tekkida mitmeid ning on hea, kui oled lahendused juba varasemalt läbi mõelnud.
• Lepi enne arutelu kokku mängureeglid. Arutelu reeglites tuleks enne arutelu algust kokku leppida nii ekspertide kui ka osalejate ja kuulajatega. Näiteks on oluline läbi mõelda, kuidas saab keegi sõna; kui pikad peaks sõnavõtud olema; kuidas saab moderaator märku anda, et kõneleja lõpetama hakkaks.
• Pane tähele, kui keegi demagoogitseb. Enne arutelu tasub endale meelde tuletada, millised on levinumad demagoogiavõtted, et neile siis arutelus tähelepanu juhtida. Sageli ei kasuta inimesed demagoogiat meelega ning piisab sellest, kui palute kõnelejal oma mõtet põhjendada ja selgitada, küsides “Miks?” või “Kuidas?”.
  

  2015. aasta arutelu “Tehisintellekti moraalne staatus ja võimekate robotite eetilised mõjud”. Foto: Anna Markova

• Jälgi, et kõigil oleks Sinu arutelus mugav osaleda. Demagoogiavõtteks on ka isiklikud rünnakud ja tulise arutlemise käigus võib juhtuda, et keegi Sinu arutelus osalejatest on asunud argumentide lahkamise asemel ründama kellegi teise isikut. Arutelujuhina on just Sinul vastutus sellistes olukordades reageerida ning tuletada meelde arutlemise head tava.
• Käivita arutelu hoogsalt ja kaasa kõiki. Arvamusfestival on kindlasti koht, kus klassikaline loenguformaat ei tööta. Mõtle juba eelnevalt läbi erinevaid viise kuulajate kaasamiseks ja kaasa kohe arutelu alguses. Kui inimene on juba pidanud kümme minutit passiivselt istuma, on teda hiljem kaasa mõtlema saada palju keerulisem, kui seda oleks olnud kohe alguses teha. Aruteludes aktiivselt osalemise kohta saab lähemalt lugeda siit. Sel aastal on Arvamusfestivalil ka arutelusildid, mida tasub julgustada inimesi kasutama. Siltidega saab kuulaja öelda nt “Hea näide!”, “Minu meelest oluline mõte!” või “Arvan ka nii!”
• Jälgi aega. Arutelujuhina on just Sinul kohustus ka kellal silma peal hoida, sest keegi teine ei pruugi seda teha.
• Palu inimestel sõnastada argumente ning suuna arutlejaid lahendusi otsima. Kui tundub, et vestlus käib vaid väidete tasandil, palu inimestel oma mõtteid põhjalikumalt lahti seletada ning palu neil tuua oma ideede toetuseks tõestust (nt mõni uuring, tabav analoogia või ekspertarvamus). Probleemide lahkamise kõrval tasub kindlasti tähelepanu juhtida ka lahenduste otsimisele.
• Naudi modereerimiskogemust. Ühte arutelu disainida ja juhtida on põnev kogemus ning osava moderaatorina saad pakkuda hulgale inimestele sisuka poolteist tundi ja palju mõtteainet tulevikuks. Haara sellest võimalusest kinni ning naudi moderaatoriks olemist!

Loo autor on Marleen Pedjasaar, SpeakSmart koolitaja ja moderaator, Arvamusfestivali moderaatorite koolitaja.

Vallimäel on Paide Huvikeskuse poolt korraldatud maalimise ja meisterdamise töötoad. Avatud on kostüüminurk, milles võimalus kehastada ennast pritsessiks või loomaks ning seejärel kostüümis pildistada. Kuuma päikese eest saab varjuda madalasse koopasse, kus näidatakse lastele multifilme. Avatud on mänguväljak.

Sellel aastal on festivalil kaks lasteala: Vallimäel ja Keskväljakul. Foto: Anna Markova.

Kaks päeva tegelevad Vallimäel lastega toredad alajuhid Sirje Grauberg, Ülli Müller ja Tiia Tamm. Keskväljakul aga Ele Enn, Airi-Jakobson Männik ja Moonika Vene. Üheskoos joonistatakse, meisterdatakse, mängitakse, lahendatakse ristsõnu jne. Keskväljakul meisterdatakse üheskoos lastega ka linnaruumi kaunistus Paide linna 725-nda sünnipäeva puhul.

Lastealad on kujundatud meeldivaks olemise kohaks, kus palju lapitekke, patju. Lisaks on lastealal veel külalisi. Reedel tuleb külla kloun, kes teeb trikke ja õhupalliloomi ning mängitakse lõbusaid, tuttavaid ja ka pisut võõramaid, uuemaid lauluringmänge. Eesti piimandusmuuseumil on Arvamusfestivalil kaasas 1905. aasta võimasin, millega tehakse kohapeal head ja värsket võid. Lisame ka suviseid ürte ja maitseme hea eesti musta leivaga ning maitseme värsket võipiima juurde.

Laupäeval viib Hull Teadlane Tartu Ülikooli muuseumist läbi 4 töötuba, 2 Vallimäel ja 2 Keskväljakul. Töötoas “Nähtav ja nähtamatu heli” uuritakse heli omadusi ja helide levimist. Pannakse metalltorud laulma ja saab teada, mis asjad on Chladni kujundid. Meisterdatakse Hullu Teadlase kinda torupille ja tehakse nendega põnevaid helisid. Töötoas “Mis on siin- ja sealpool silma?” uuritakse, kuidas töötavad meie silmad ja tehakse katseid optiliste illusioonidega. Saab teada, kuidas on seotud nägemine ja aju. Meisterdatakse multifilmide eelkäijaid taumatroope ja fenakistoskoope. Ajakeskus Wittenstein kutsub lapsi lastealadele ajas rändama. Koos saadakse teada, kuidas muinasajal lapsed õppisid, miks neli kunigat Paidele nii olulised on jne, kuni selleni, kuidas Eesti riik taasloodi. Mängitakse ja lauldakse, ajalugu saab elavaks läbi mängude, laulu ja tantsude.

Kellaajalised tegevused reedel, 12. augustil  VALLIMÄEL
kell 12.00 Eesti Piimandusmuuseumi ürdivõi valmistamise ja maitsmise töötuba.
kell 14.00 Rahvapärased laulumängud
kell 16.00 Külla tuleb KLOUN
kell 18.00 Ajaloolised mängud Ajakeskuselt Wittenstein

Kellaajalised tegevused reedel, 12. augustil  KESKLINNAS
kell 13.00 Rahvapärased laulumängud
kell 15.00 Ajaloolised mängud Ajakeskuselt Wittenstein
kell 17.00 Külla tuleb KLOUN

Kellaajalised tegevused laupäeval, 13. augustil VALLIMÄEL
kell 12.00 Hullu Teadlase kabineti töötuba “Nähtav ja nähtamatu heli” Tartu Ülikooli muuseumist – http://hullteadlane.ut.ee/
kell 14.00 Hullu Teadlase kabineti töötuba “Mis on siin-ja sealpool silma?” Tartu Ülikooli muuseumist.
kell 15.00 Ajaloolised mängud Ajakeskuselt Wittenstein

Kellaajalised tegevused laupäeval, 13. augustil KESKVÄLJAKUL
kell 11.00 Eesti Piimandusmuuseumi ürdivõi valmistamise ja maitsmise töötuba
kell 16.00 Hullu Teadlase kabineti töötuba “Nähtav ja nähtamatu heli” Tartu Ülikooli muuseumist
kell 18.00 Hullu Teadlase kabineti töötuba “Mis on siin-ja sealpool silma?” Tartu Ülikooli muuseumist

Lastehoid
Arvamusfestivali tasuta lastehoid on avatud Vallimäel, sealse lasteala kõrval.
12. august kell 12.00–20.00
13. august kell 12.00–20.00
Lapsed on hoitud Paide Sookure lasteaia ja PAIde lasteaia tublide õpetajate poolt. Lastehoius on lastele mõeldud tegevused nagu meisterdamine, osavusmängud, seiklusrada, nukunurk, raamatud, lauamängud ja palju muud põnevat. Eraldi väikeste ala koos kööginurgaga, nukkude ja nõudega. Et lapsed kaotsi ei läheks siis on lastehoid ümbritsetud aiaga. Aias on eraldi WC  (ka väikesed potid), joogivesi ja käte pesemise võimalus. Lapsevanemad, kes toovad lapse lastehoidu, peavad täitma ka väikese ankeedi, kus küsitakse kontakte ja lepitakse kokku ajad. Lastehoius olevatele lastele pannakse kaela erksavärvilised rätikud ja nimesildid rinda.

Artikkel on ilmunud Järva Teatajas.

„Kodanike Euroopa alal läheneme Euroopa teemadele kõige laiema ühisnimetaja ehk kodanikuühiskonna kaudu. Me ei lahka ega lahenda mõnda konkreetset probleemi, vaid küsime avatud meelega teistelt eurooplastelt ja iseendalt: kuidas väljakutsetega hakkama saada? Kas ja kuidas me ühiskonda panustame, kas saab paremini?“ tutvustab alal toimuvat üks korraldajatest Kodanike Euroopa programmi koordinaator Kadri Sikk. Kodanike Euroopa ala kõik arutelud tõlgitakse eesti viipekeelde.

Kodanike Euroopa ala arutelude ettevalmistamine algas juba märtsis. Foto: Kärt Vajakas

Tühja kõhuga häid mõtteid ei tule, sestap alustatakse festivali esimesel päeval, 12. augustil Hollandi stiilis brunch´iga, kus saab teada, miks ja kuidas hollandlased väljakutsetele ühiselt vastu astuvad. Ingliskeelne arutelu tutvustab hollandlastele omast otsustamist konsensusmudeli kaudu, mis, levimas küll üle maailma, tekitab ikkagi küsimusi: kas konsensus on alati kõige parem mudel ja kas see on pingutamist väärt? Diskussiooni avavad kevadel kajastamist leidnud idee “Just ESTonishingi” autor Peter Kentie ja Hollandi suursaadik Jos Schellaars.  

Seejärel räägivad meie oma Eesti inimesed, kes tunnevad Brüsseli sügavaid koridore lähemalt, mismoodi me Euroopa tasandil protsesse mõjutame. Uuritakse, kuidas saavad Eesti vabaühendused ja Euroopa riikide kodanikud poliitilisi protsesse mõjutada. Arutelus osalevad suurte katusorganisatsioonide esindajad: Janina Arsenjeva ja Allan Päll, Eesti alaline esindaja ELis Uku Särekanno ja Euroopa Parlamendi liige Kaja Kallas.

Kolmandas arutelus paljastavad põhjamaalased, kuidas saada õnnelikuks. Mida peaks tegema selleks, et suurendada õnne ja rahulolu taset nii, et Eestis oleksid rahulolevad kodanikud, kes tunnetavad, et nad on kaasatud ühiskonnaellu, lähedal võimule, teiste ühiskonnaliikmetega võrdväärsed ning nad elavad avatud, sallivas, võrdses ja hoolivas ühiskonnas? Ingliskeelses arutelus osalevad ajakirjanik ja raamatu “The Year of Living Danishly” autor Helen Russell, Norra sotsioloogiaprofessor Vittersø Joar ja Rootsi korrespondent Bengt Lindroth.

Tähelepanuta ei jää ka Eesti kodanikuühiskond. Pärast lõunat saab käia kiirkohtingutel Vabatahtlike Võrgustiku liikmetega ning päeva lõpetuseks vaadata ausa pilguga otsa Eesti 25aastasele uue aja organiseerunud kodanikuühiskonnale. Triin Toomesaare ja Indrek Treufeldti eestvedamisel räägivad vabakondlased, ettevõtjad, riigimehed ja -naised sellest, kui suur mõju kodanikuosalusel on täna ja kui suur see võiks olla. Arutatakse, kas seni on rohkem olnud kasu sattumuslikest sündmustest või juhitud protsessidest ja kas selleks, et sünniks uued teemeärad ja rahvakogud, kalarannad ning pühajärvekoolid, on vaja hirmsasti pingutada, või juhtuvad need iseenesest, kui inimestel ainult tahtmist on.

„Oleme kutsunud eurooplaseks, kodanikuks ja inimeseks olemisest rääkima asjatundjaid, kellel on nendes küsimustes teadmised ja selge visioon. Arutelupäeva lõpuks oleme kindlasti targemad ja loodetavasti paremad inimesed, mida enamat võiks soovida ühelt hästi veedetud päevalt Arvamusfestivalil!“ sõnastas oma nägemuse Kadri Sikk.

Facebook: https://www.facebook.com/events/589756474528713/. Kodulehekülg: www.kodanikeeuroopa.kysk.ee.

12.­-13. augustil 2016 toimub neljandat korda Arvamusfestival: kohtumispaik ja mõttevahetuskoht Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Kokku arutatakse kahe päeva jooksul enam kui 230 teemal. Tutvu kavaga: 2017.arvamusfestival.ee/kava.

Riigi potentsiaali arutelualal (kaardil nr 28) keskendutakse teemadele, mis käsitlevad riigi võimalusi, mida pole seni arengu heaks kasutatud. „Kui viimastel aastatel on palju otsitud Eestile uut leitmotiv’i, siis üheks võimaluseks on kasutamata potentsiaali rakendamine,“ sõnab üks riigi potentsiaali ala korraldajatest Liisi Uder. Riigi potentsiaali arutelualal korraldatakse kahel päeval kokku seitse arutelu. Räägitakse riigireformist omavalitsuste elanike ja koostöö vaatevinklist, statistilisest kirjaoskusest ja statistika sõltumatusest, lisaks ka e-teenuste arengust ja elanike võimalusest sellele kaasa rääkida.

Aruteludest võtavad osa peamiselt oma ala eksperdid, kellel on teadmisi ja mõtteid meie riigi potentsiaali heast kasutamisest, küll aga on oodatud kõik huvilised kaasa rääkima ja oma ideedega arutelu suunama.

Arutelusid on nii vestlusringi vormis kui ka uudse lähenemisega. Näiteks arutelus „#Selfie2050“, milles arutletakse tuleviku eakuse teemadel, on kaasatud improteater. „Nii banaalselt, kui see ka ei kõla, siis me kõik jääme vanaks. Aga meil kõigil on võimalus oma elu ja eakapõlve kujundada selliseks, nagu tahame. Tulge ja teeme endast tuleviku-selfie ning mõtleme kõik koos, kuidas olla 2050. aastal just selline, nagu me seal selfie’l ennast ette kujutame,“ sõnab Liisi. „Tahame näidata, et tulevik ja eakus ei ole nii tõsised teemad, et ses suhtes ei võiks olla irooniline.“

„#Selfie2050“ arutelu korraldavad mitmed oma valdkonna eksperdid ning lisaks on kaasatud ka Jaa !mproteatri tegijad, kes kuuldut omal moel avavad. Külli-Riin Tigasson on ajakirjanik, kes on käsitlenud sotsiaalteemasid ning kellel on Saksa ajakirjanduse jälgijana hea ülevaade ka teiste riikide pensionisüsteemidest, Heido Vitsur on majandusteadlane, kes on analüüsinud muu hulgas pensioniteemasid, ning Taivo Pungas on noor andmeteadlane, kes huvitub tehisintellektist ja tulevikustsenaariumitest.

Aruteluga soovitakse murda tabusid: eakus ei ole vana vaese naise näoga, vaid just selline, nagu me ise selle elame. Teiseks tahavad korraldajad, et kõik osalejad, eriti 40-aastased ja nooremad, teevad endast #Selfie2050 ning lubavad astuda juba samal või järgmisel päeval sammu, mis viib neid fotol kujutatuni.

Riigi potentsiaali kahepäevast aruteluala korraldab Eesti Koostöö Kogu koostöös e-Riigi Akadeemiaga, Statistikaametiga, Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusega Meie Inimesed, Eesti Noorteühenduste Liiduga ning Eesti Noorsootöö Keskusega. Lisaks toetavad riigi potentsiaali ala välisministeerium ja Cumulus Consulting.

Riigi potentsiaali aruteluala arutelud:

Reedel, 12. augustil

Kell 13.00–14.30
Määratlemata kodakondsusega inimesed: peavalu või kasutamata potentsiaal?
Eestis on üle 80 000 inimese, kelle kodakondsus on määratlemata. Nad on sündinud Eestis või elanud siin aastakümneid: loonud pere, saanud hariduse ja leidnud töö, kuid jäänud kõrvale potentsiaalist, mida annab kodanikuks olemine. Neil on vähem võimalusi osaleda ühiskonnaelus: puudub õigus töötada riigiametis ning osaleda riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel. Paljude määratlemata kodakondsusega inimeste arvates ei ole neil riigiga dialoogi, mistõttu kahtlevad nad, kas Eesti riik on neist kui kodanikest huvitatud. Mida ütleb määratlemata kodakondsusega inimeste suur arv Eesti ühiskonna kohta? Kas vähene dialoog riigiga on ainult määratlemata kodakondsusega elanike mure või on see märk kogu ühiskonna kasutamata potentsiaalist?
Moderaator: Vladimir Svet
Osalejad: Henri Laupmaa, Mari-Liis Lill, Paul-Eerik Rummo

Kell 15.00–16.30
Kas teeme riigikorda või teeme riigi korda?
Haldusreformi keerises on oht, et keskendutakse piiridele, tõmbekeskustele, haldusjaotusele. Kuivõrd aga jõutakse mõelda sellele, mida eri huvirühmad vajavad? Kuidas ja kes kujundavad sündivates omavalitsustes avalikke teenuseid? Kes vaatab, et laua ümber on õiged inimesed? Kuidas tagatakse suuremas omavalitsuses parem teenuste kvaliteet ja koostöö naabritega? Eesti Noorsootöö Keskusel koos noortega on oma pakkumine, kas ka sinul? Räägime haldusreformist meie kõigi võimaliku panuse võtmes.
Moderaator: Maris Jõgeva
Osalejad: Viljandimaa Noortekogu esimees Mait Allas, Eesti Noorsootöö Keskuse direktor Edgar Schlümmer, kohalike omavalitsuste esindaja Etti Kagarov, riigihalduse ministri nõunik Sulev Valner

Kell 17.00–18.30
#SELFIE2050
Milline on Eesti aastal 2050 ning millised tahame olla meie selles Eestis eakana? Arutelu käigus teeme endast tuleviku-selfie ning otsime lahendusi, mida teha täna teisiti, et 30–40 aasta pärast olla selline, nagu soovitud autoportreel.
Moderaator: Vladimir Svet
Osalejad: Heido Vitsur, Külli-Riin Tigasson ja Taivo Pungas

Laupäeval, 13. augustil

Kell 11.00–12.30
Mis kasu on meile statistikast?
“Statistikaamet teatab: Eesti on jõudnud viie rikkaima riigi hulka”. Tänavu jõuab Eesti Euroopa Liidu viie rikkaima riigi hulka. Kas tõesti? Kas tegu on jamaga või on ammu lubatu saamas tõeks? Kuidas üldse saaks seda väidet kontrollida? Kui väidet kontrollida ei saa, kas siis enam elamegi demokraatlikus ühiskonnas? Aruteluringis küsime: kas meil on liiga palju infot? Kas otsustajatel ja kodanikel on piisav statistiline kirjaoskus? Kas peaks muret tundma uurijate ja statistikute sõltumatuse pärast?
Moderaator: Mihkel Servinski
Osalejad: Siim Krusell, Riin Aljas, Helir-Valdor Seeder, Peter Wüthrich

Kell 13.00–14.30
Kas e-teenused vaid e-residentidele või ka e-eestlastele?
Kutsume kaasa arutlema, kuidas tahame suhelda riigiga viie aasta pärast, ja otsima vastuseid küsimustele: kuhu ja kuidas peaksime arendama e-riiki ja avalikke e-teenuseid edasi? kas ja kuivõrd saavad kodanikud ja ettevõtted kaasa rääkida? kuidas saaks e-teenuste ühisloomet hoogustada? Koos eri osapoolte esindajatega pakume vastuseid ja viskame õhku põnevaid ideid, mis ehk kannavad üks päev ka vilja.
Moderaator: Ivar Tallo
Osalejad: Margus Simson, Janek Rozov, Sten Tamkivi

Kell 15.00–16.30
Milline on unistuste omavalitsus?
Haldusreformi ootuses on palju hirmu, et kohalik võim kaugeneb inimestest. E-lahendusi kasutades ja sotsiaalkeskkondades aktiivsemalt osaledes võiks aga kohalik võim olla lausa kliki kaugusel. Tuleme kokku, et leida aruteludes vastused küsimustele: milline on omavalitsus 2.0? kuidas saaksid e-lahendused aidata lähendada elanikku ja omavalitsust? kui hästi on Eesti omavalitsused valmis oma kodanikega e-kanalites suhtlema? milliseid asju sooviksime ajada omavalitsusega interneti teel?
Moderaator: Hannes Astok
Osalejad: Ando Kiviberg, Liia Hänni, Madis Kallas. Arutelu tulemusi kommenteerib Väino Tõemets.

Kell 17.00–18.30
Kuidas muudab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia meie lähituleviku elu?
Linnar Viik, Rain Rannu, Arko Olesk ja Ivar Tallo pakuvad välja stsenaariumi, kuidas elame 25 aasta pärast. Tule, kuula, mõtle kaasa ning vali põnevam ja usutavam välja.
Moderaator: Linnar Viik
Osalejad: Rain Rannu, Arko Olesk, Ivar Tallo

2015. aasta festivali kultuuriprogrammi dugiluule slam. Pilt: Tauno Tõhk

Augustis Paides peetava sõnarokifestivali kultuuriprogramm uitab sel korral rokkmuusika asemel psühhedeelsetel ning džässilikel radadel. Festivaliklubi täidab kahel päeval helidega Tartu multikultuurimaja Genialistide Klubi koostöös Mökuga. Ühiselt kureeritud programmist leiab nii ekstravagantse muusikamaitsega diskoreid kui ka verinoori räppareid.

Aruteludega paralleelselt võib mõlemal päeval alates keskpäevast kuulata festivaliklubis Melodija vinüülide kahisevaid helisid, pulseerivaid Balkani biite, idabloki estraadi parimaid palasid ning jahtroki mahedat briisi.

Reedeõhtuse kontsertkava märksõnaks on noorus. Festivaliklubis astub üles kõigest 15aastane Aruküla räppar EIXD, kelle laulutekstid torkavad valusalt sotsiaalset närvi ja lõhuvad aruteludel saavutatud konsensust. Seejärel astub üles Göteborgis muusika- ja heliproduktsiooni tudeeriv Liis Ring artistinimega Cirkl, kelle džässi ja klassikalise muusika vahel hõljuv unelev indie-pop võtab pinevust veidi maha, enne kui Tartu multiinstrumentalist Edmund Hõbeda mängulised improvisatsioonid festivaliklubi esimesele päevale joone alla tõmbavad.

Laupäev on täielikult psühhedeelsete helimaastike ning vinüülide päralt. Viimaste arutelude järel kutsuvad kahtlase muusikamaitsega multitalent Berk Vaher ja kummalise väljanägemisega plaadifirmade toodangust erutuv vinüülientusiast Ahto Külvet festivali osalejaid Paide esimesele Psühhodiskole. Kuulajaid tervitab analoogmuusika kirev maailm, mille geograafia ulatub Kasahstanist Lätini ning Brasiiliast Poolani. Psühhodisko moto on lihtne: Moogi ja süntesaatori ees oleme kõik võrdsed!

“Arvamuskultuuri muutmise teekond on pikk ning me ei oota kiiret tulemust, aga usume, et see viib ühiskonnani, milles tahaks tegelikult kõik eestimaalased elada, lapsi kasvatada ja töötada. Kui ka Sina arvad, et see missioon on väärt tegutsemist, siis toeta palun festivali korraldamist”, pöörduvad Arvamusfestivali vabatahtlikud Hooandja keskkonnas.

Juba kolmandat korda Paides toimunud Arvamusfestival tõi kahe päeva jooksul kokku üle 10 000 inimese. Ühiskonnaülene ja isetekkeline programm pakkus teemasid seinast-seina ja üllatas rekordarvu, 224 erineva ning inspireeriva aruteluga.

„On südamest hea meel, et iga aruteluteema juurde jagus piisav hulk huvilisi. Kõige suurema osalejatega arutelud olid Õpiorus, Linnateatri alal, Ekspress Meedia alal, Rahva Raamatu aias ja Eesti Telekomi VUNK innovatsioonialal,” sõnas festivali teemaprogrammi juht Maiu Uus. „Samuti teeb rõõmu, et lisaks paneeldiskussioonile oli kasutusel niivõrd palju erinevaid formaate: väitlused, simulatsioonid, õpitoad, maailmakohvikuid ja osalusteater.”

Võrreldes eelmise aastaga kasvas festival tuntavalt. Festivaliala laienes Paide keskväljakule ja osale Tallinna tänavast, kus liiklus oli festivali ajal suletud. Lisaks põnevatele ja inspireerivatele aruteludele pakkus Arvamusfestival ägedat kultuuriprogrammi. Festivali viimane arutelu oli traditsiooniliselt parlamendierakondade juhtide vestlusring, sellele järgnes noorte koomikute etendus Fopaa!. Festivali järel kogunesid osalejad linna keskväljakule, kus NO99 teatri populaarne Tantsulaagri pidu pakkus rokkimisvõimalust varaste hommikutundideni.

Arvamusfestivali õnnestumisele aitas kaasa seniste korraldusaastate suurim tiim – aasta jooksul panustas festivali sündi 300 vabatahtlikku, enam kui sada organisatsiooni tegid aga head koostööd, et tuua osalejateni 224 arutelu. „Arvamusfestival on tõeliselt unikaalne koostööharjutus. Mitmel pool ühendasid jõud riigiasutused, vabaühendused ja ettevõtted. On tõsiselt hea meel, et osales nii palju organisatsioone, see näitab, et ideede ja inimeste kohtumispaik läheb inimestele korda ja toob meid kokku,” sõnas Uus. „Loodan, et sisse harjutatud koostöö on inspireerinud ja hea koostöö jätkub ka järgmisel aastal peale festivali.”

Lisaks vabatahtlikele, tiimijuhtidele ja organisatsioonidele aitasid festivali sünnile kaasa Paide linna ja Järvamaa omavalitsused ning inimesed ja ettevõtted. Festivali teine suurim toetaja on Avatud Eesti Fond. Oma õla panid festivalile alla Kodanikuühiskonna Sihtkapital, head inimesed Hooandjas ning mitmed ettevõtted nagu Eesti Energia, Nortal, Swedbank ja paljud teised.

Aitäh kõigile osalejatele, kohtumiseni 2016. aasta augusti kolmandal nädalal Paides!

„Soov unistada sumedal augustiõhtul sellest, millises Eestis me elada tahame, tõi kokku sadakond inimest. Esimesest festivalipäevast oli kaasa võetud hulk mõtteid, mida teisi ära kuulates rõõmuga jagati. Arutelult lahkuti positiivsete tunnetega, mis loodetavasti võetakse ka tänasesse päeva kaasa,“ ütles Eesti tulevikulugude eestvedaja Marten Lauri.

Üheskoos unistada saab ka täna – terve päeva jooksul on kõik huvilised oodatud Mäealale, et seal Eesti tuleviku kohta mõtteid vahetada. “Eesti tulevikulugude kogumine on vajalik selleks, et teada saada, kuhu Eesti rahvas tahab tulevikus jõuda ja millises Eestis nad soovivad elada,” lisas Lauri. Ta loodab, et tulevikulugude kirjapanemisega jätkatakse ka pärast festivali lõppu.
Mitmekesise teemavaliku seast sobiva leidis festivali avapäevalt vast igaüks – juttu tuli isejuhtivast tehnoloogiast kuni alkoholikultuuri ja Eesti kaitsepoliitikani välja.

„Kõige rohkem oli kaasamisatmosfääri Õpiorus, kus eile olid fookuses kooliväärtuste ja õpetamiskunstide teemad. Pea iga arutelu kaasas sada inimest ja toimusid grupiarutelud, rollimängud, hääletamised,” sõnas festivali teemaalade juht Maiu Uus. „Väärtuste ala uue tulijana on olnud väga põnev, soovitame täna kindlasti sinna minna!”

Arvamusfestivali teise päeva avavad lisaks joogale ja meelerahu tagavatele vaikuseminutitele mitu päevajajalist arutelu. Kell 10 arutlevad Eesti europarlamendi liikmed festivaliklubis Venemaa tuleviku üle. Kell 10.30 arutatakse koos külalistega Valgevenest, Ukrainast, Moldovast ja Gruusiast selle üle, kas tulevik on noorte päralt. Samal ajal ühendatakse Uut moodi õppimise alal mõisted nagu õppimine ja pehmo.

„Inimesed telekast ja inimesed tänavalt ja sinu oma sõbrad tulevad kokku ning räägivad teemadest, mis neile vähemal või suuremal määral korda lähevad,” kirjeldas Arvamusfestivali meeleolu festivali vabatahtlik Martin Meitern. „Ja täitsa niimoodi inimese moodi räägivad! Kedagi ei sõimata pedeks ega tolerastiks ega mahamüüjaks, miks peakski?! Tule ja ütle, mis sa arvad haridusest, noortest, majandusest, toidust, idufirmadest, arengukoostööst või millest iganes. Tule kuula, mis teised arvavad.”

“Nädalavahetust tasub alustada Arvamusfestivalilt ja kohale tasub tulla kogu perega, sest tegemist jagub kõigile,” lisas Uus. „Lastele on oma ala ja -hoid, vanavanematele on mõeldud neid puudutavad teemad, festivali alalt leiab kohvikuid, mänge, muusikat, kino – ühesõnaga terve Paide linn on avastamiseks avatud.”

Festivali viimane arutelu algab Orualal kell 19.30, kui kogunevad parlamendierakondade juhid. Arvamusfestival toimub kolmandat korda 14.-15. augustil Eestimaa südames Paides. Festivali eesmärk on luua kogu ühiskonda kaasav ning poliitiliste ambitsioonideta kohtumispaik, kuhu on oodatud kõik need, kellele Eestis ja mujal maailmas toimuv korda läheb.

Kogu Arvamusfestivali kava leiab siit: 2017.arvamusfestival.ee/kava/20150814/.

Kutsume kaasa lööma inimesi ja organisatsioone, kes tahavad tuua oma teemasid Arvamusfestivalile. Kui midagi pakitseb hinges või kripeldab keelel, siis on aeg panna festivalil püsti üks arutelu ja suu puhtaks rääkida. Arvamusvahetuse jaoks aga ei pea kasutama vaid arutelu vormi. Kui soovite oma laval arvamust avaldada kas muusika või mängu, kujutava, etendus-, filmi- või muu kunstivormi kaudu, on ka see oodatud.

Palun kirjuta endast ja oma aruteluteemast SIIA. Ootame arutelude ideid 28. veebruarini!
Kõigilt ideede esitajatelt eeldame valmisolekut pakutud arutelud ka ellu viia. Eestikeelsetele aruteludele lisaks on väga oodatud venekeelsed, inglisekeelsed ja segakeelsed mõttevahetused. Palume juba oma ideed sõnastades silmas pidada festivali hea tava.

Kui Sa pole varem festivalil käinud, siis arvamusfestival.ee fotod ja videod annavad ettekujutuse. Möödunud aasta teemadest saad aimu programmist. Kui soovid rohkem infot, saad vastused oma küsimustele teemalavade programmi juhilt Maiult.

Mis nendest ideedest edasi saab? Kõigist veebruari jooksul kogunenud ideedest näeme, milliseid „teemalavasid“ või „-alasid“ Arvamusfestivalile tänavu püstitada tuleks. „Teemalava“ või “teemaala” tähendab ühte paika festivalialal Paide vallimäel, kus inimesed saavad omavahel rääkida. Märtsis viime omavahel kokku sarnastel teemadel ideid esitanud inimesed ja organisatsioonid. Edasi mõtlete juba ühiselt, millest teie teemalaval täpselt räägitakse, kuidas räägitakse ja millised füüsilised esemed selles paigas asuvad. Kuni augustini oleme teile toeks eelmiste aastate kogemuste ja õppetundidega, hea nõuga, kontaktide vahendamisega.

Kui Sinu või Sinu organisatsiooni idee festivali sisu osas ei mahu „teemalava“ raamidesse, siis kirjuta meile ikkagi. Ainult läbi värskete ideede lisandumise saab festival kasvada ja areneda. Arvamusfestival on kõigile avatud.
Lisaks saab ka tänavu üles astuda vaba mikrofoni laval ja sealt mõttekaaslasi otsida.

Lisainfo:

Maiu Uus
maiu.uus@arvamusfestival.ee