Asute arhiveeritud lehel. Mine värske Arvamusfestivali lehele.

Warning: Use of undefined constant MINUKAVA_ID - assumed 'MINUKAVA_ID' (this will throw an Error in a future version of PHP) in /data01/virt39692/domeenid/www.arvamusfestival.ee/2017/wp-content/themes/ubergrid/header.php on line 44

Warning: Use of undefined constant KAVA_ID - assumed 'KAVA_ID' (this will throw an Error in a future version of PHP) in /data01/virt39692/domeenid/www.arvamusfestival.ee/2017/wp-content/themes/ubergrid/header.php on line 44

Warning: Use of undefined constant KULTUURIPROGRAMM_ID - assumed 'KULTUURIPROGRAMM_ID' (this will throw an Error in a future version of PHP) in /data01/virt39692/domeenid/www.arvamusfestival.ee/2017/wp-content/themes/ubergrid/header.php on line 44

Blogi

Kuidas tähistada oma 120. sünnipäeva?

Pole just palju aega möödas sellest, kui vanaema mulle muiates teatas: “22, viimne taks…” Ei tea, kas seepärast, et elupõlise vanatüdrukuna ma end küll määratleda ei tahaks, aga igatahes püüdis Arvamusfestivali kavas mu tähelepanu arutelu, mis mulle veel sadakond aastat juurde lubas. Et äkki ikkagi aega on selle kiire asjaga?

Mitte lõputult, selles näisid panelistid olevat üksmeelel. Vananemine on vältimatu, paratamatu, isegi vajalik. Mis muidu innustaks meid tegutsema, kui ajalisi piiranguid ei oleks? Elu lõplikkus ajendab inimesi looma, igavese elu korral muutuks eksistents sisutuks. Ei tekiks ka ruumi järgmistele põlvkondadele. Inimkeha vananeb aja jooksul ning see määrab, mida me võime ja suudame — kui just vaim illusoorseid piiranguid ei sea: inimesed võivad end mõnikord ise vanaks mõelda, ise enda tegevust takistada. Ja küllap samamoodi saab teinekord füüsilistest takistustest üle vaimujõu abil.

Aga mis on vananemise vajalikkuse bioloogiline seletus? Teooriaid on erinevaid, keeruline on eristada põhjusi ja tagajärgi. TÜ Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituudi direktor-professor Toivo Maimets tõi tabava paralleeli: vaatluste põhjal võiks järeldada, et suunatuled pööravad autot, sest kõik suunatuld näitavad autod ka pöörde sooritavad. Kas meil on mõni vananemist põhjustav geen? Või on tegemist bioloogilise materjali paratamatu kulumisega? Tõdeti, et aju võiks vastu pidada tunduvalt kauem kui keha. Vanadusdementsust kui diagnoosi enam ei ole, on Alzheimeri tõbi — haiguslik seisund, mitte paratamatus.

Arutleti sellegi üle, miks meeste ja naiste keskmine eluiga erineb. Kui eeldada, et looduslikust valikust jäävad kõrvale reproduktiivsest east väljas indiviidid, siis peaksid mehed justkui naistest kauem elama. Miks nad siiski sageli varem surevad?

Keskmine eluiga on lääneriikides pidevalt tõusnud, eluea graafik näitab lineaarset trendi. Sisearst-geriaater doktor Kai Saks tõdes, et ehkki meditsiinilise abi kättesaadavuse ja kvaliteedi paranemise olulisust ei saa alahinnata, on veelgi tähtsam  inimeste teadlikkuse suurenemine: võetakse vastutus iseenda heaolu eest. Oma osa on ka tehnilistel saavutustel, olgu nendeks prillid või tehisliigesed. Eluea pikenemisest tulenevalt on muutunud eri eagruppide piirid, näiteks keskea algus paigutatakse nüüd 45. eluaasta juurde. Aga kui kaugele-kõrgele võiks oodatavat eluiga tähistav joon küündida?

Arvajate jaoks oli küsimärk arutelu pealkirjas ebavajalik: 122 eluaasta realistlikkuses, aga samas ka lõplikkuses ei kahelnud neist keegi. Teisisõnu, 122. sünnipäeva tähistamine ei pruugiks olla sugugi haruldane, aga vaevalt, et kellelgi võiks tulla võimalus näteks puhuda oma tordil ära 150 küünalt. 120 eluaasta võimalikkusel on panelistide sõnutsi kolmekordne tõestus. Esiteks, sinnakanti küündib maailma vanimate dokumenteeritud sünniajaga inimeste eluiga. Teiseks, just sama pikk näib olevat südame maksimaalne tööaeg. Ning kolmandaks, viite 120 eluaastale leiab piiblistki.

Arvudele pole aga mõtet liialt keskenduda, sest elatud aastate lugemisest on olulisem nende täitmine sisuga. Kõik arvajad nentisid, et tähtis on hoida end vormis nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa tõdes, et olulisim on säilitada uudishimu, mis kannustaks elama, ning leida endale toredad kaaslased. Ehk on (koos sõpradega) pidevalt millegi uue õppimises tegelik pikaealisuse saladus? Paide Sotsiaaltöökeskuse tegevusjuhendaja Maimu Lomp rõhutas, et pole kunagi hilja alustada võimlemisega, mis tugevdaks füüsist. “Elage kaua ja tervelt!” kõlas lõpetuseks. Ja igati sobivalt oli terve elu ala sissepääsu kõrvale pandud korv koduaia pirnide ja kast kodumaiste õuntega, et neid sisukaid aastaid saaks ikka rohkem tulla.

Müütide lahkamine õpiorus: õpetaja ei ole riiulisse kokkuvolditav, ta on täitsa tavaline inimene

22. sajandi hariduse alal harutati lahti mütoloogiliste olendite olemust koolis ning toodi näiteid stereotüüpidest, mis on haridusmaastikul väga levinud. Enamik müüte lükati suure kolinaga ümber.

Koolimütoloogia arutelu. Foto: Anna Markova

 

Sellega, et õpetajad on omaks võtnud neile aastatega nii tugevalt omistatud rolli, kinnitasid kõik arutelus osalenud. Tallinna Heleni Kooli õpetaja Kristiina Vaikmets rääkis, kuidas õpetajatelt ei eeldata isikliku elu ja vaba aja olemasolu. Tihtipeale võtab aga õpetaja sellesama rolli endale omaks ka väljaspool kooli. „Kohates õpilasi või nende vanemaid koolivälisel ajal, muudan sageli isegi oma olekut,“ tunnistas Vaikmets. Aga oluline on näha inimest ameti sees.

Et ministeeriumi ja kooli vahel nähakse distantsi ning ministeeriumi ametnikke peetakse eluvõõraks ja oskamatuteks, on samuti laialt levinud stereotüüpne arvamus. Haridus- ja teadusministeeriumi õpetajaosakonna peaekspert Triin Noorkõiv rääkis, kuidas noored õpetajad ministeeriumi külastades üllatusid, et sealsed ametnikud mõtlevad nendega sarnaselt või et need ametnikud ei olegi koolikauged inimesed ning et nad töötavad sama eesmärgi nimel.

Kiviõli kooli direktor Heidi Uustalu tõi esile meediaga suhtlemise tõrksamat poolt, kus siirus ja avameelsus võib hoopis karuteene teha ning avalikkusele esitatakse intriige, mis ei vasta tõele. Lisaks sellele sõnas ta, et aeg-ajalt oodatakse veel tänagi koolijuhilt põhjendamatut karmust, kooliperest üleolekut ja karjumisoskust.

Õpilased on õpetajatele selles võrgustikus võrdväärsed partnerid ning väide „õpetajal on alati õigus“ ei pea kohe kindlasti paika. Ühiselt nõustuti, et lapsed ja noored on äärmiselt arukad ning tänane ühiskond nõuab seda kõigilt. Teadlikkus, mis arukust kasvatab, tuleb aga samm-sammult.

Õpiorg. Foto: Anna Markova

Õpiorg. Foto: Anna Markova

 

Kes on meie kangelased?

Reede pärastlõunal arutlesid Postimehe alal Kristina Herodes, Jüri Muttika ja Risto Berendson selle üle, keda võib tänapäeval pidada kangelasteks. Arutelu juhtis Sigrid Kõiv.

Vasakult: Jüri Muttika, Risto Berendson, Kristina Herodes, Sigrid Kõiv. Foto: Postimees

 

Mis teeb ühe isiku heroiliseks? Kas kangelane peab olema eneseohverduslik? Kas kangelane peab olema millegi poolest erakordne? Kas kangelane peab olema kuulus? Kas tal peab olema palju raha? Kas poliitik võib olla kangelane? Kas kangelasi on üldse olemas?

Ilmselt on igal inimesel oma ettekujutus kangelasest ning see ei peagi teiste arvamusega kattuma. Kindel on aga see, et ajakirjandus aitab kaasa kangelaste tekkele. See on juba iseasi, kas need kangelased on ühiskonna silmis positiivsed või negatiivsed.

Kangelaste arutelus oli kõigil võimalik oma sõna sekka öelda. Nii kasutas üks noormees juhust ja avaldas arvamust, et ka lihtsad inimesed, kes ei satu oma suurte tegudega meediapilti, võivad olla väga huvitavad kangelased. Kellegi elu päästnud inimene võib olla palju heroilisem kui leheveergudelt tuttav staar.

Berendson tõi välja asjaolu, et ajakirjandusel on keeruline leida neid lihtsaid kangelaslikke tavainimesi üles. Muttika lisas, et negatiivsete lugudeni on ajakirjanikel lihtsam jõuda, sest hädasolija võib näha ajakirjandust viimase õlekõrrena ning nii jõuab tema lugu suurema tõenäosusega avalikkuse ette.

Kuulajate seast ütles sõna sekka ka Eerik-Niiles Kross, kelle sõnul on kangelane selline inimene, kes ajab oma asja ega lase end meediast häirida.

Aga kui inimene on kord juba kangelane, kas ta on selle tähesäraga kaetud igavesti? Ilmnes, et vale sammu korral võib üsna lihtsalt langeda antikangelase staatusesse, negatiivsed teod jäävad rahva mällu ikka paremini kui positiivsed.

Kuidas peaks meedia serveerima auditooriumile antikangelasi? Kas enesetaputerroristide näopildi avaldamine meedias on õigustatud? Herodes arvas, et kui selline tähelepanu on terroristi elus ainus suur hetk, siis oleks mõttekam nad sellest üldse ilma jätta.

Kross teatas, et läbinisti positiivset kangelast polegi üldse olemas. Herodes lisas, et eestlane ei taha, et keegi oleks ideaalne – kangelane peab olema inimlik.

Postimehe ala poole kõndides suutsin enda silme ette manada mitmeid pilte kangelastest, aga sealt poolteist tundi hiljem lahkudes mõlgutasin mõtteid hoopis selle üle, kas kangelast kui sellist üldse eksisteerib.

Tööle tahetakse 20-aastase töökogemusega noori

Tööeluala lavale astusid esimese festivalipäeva alguses töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski, töötukassa juht Meelis Paavel, ametiühingute juht Peep Peterson ja Eesti Tööandjate Keskliidu juht Toomas Tamsar, et Urmas Vaino juhtimisel arutleda teemal “Ühiskondlik suhtumine töösse ja töötusesse”.

Eestis on ligikaudu 702 000 tööealist inimest, seega puudutab see teema paljusid. Reede keskpäeval kogunesid karget õhku trotsides Vallitorni lähedal paiknevale silmatorkavalt oranžile tööelualale arutelu kuulama valdavalt keskealised ja vanemad inimesed, aga siin-seal võis istumas märgata ka noori.

Foto: Anna Markova

Vasakult: Urmas Vaino, Peep Peterson, Toomas Tamsar, Jevgeni Ossinovski ja Meelis Paavel. Foto: Anna Markova

 

Arutelu algul tõid vestlejad välja viimase 30 aastaga tööturul toimunud olulisemad muutused. Tööturul on ettevõtlusvabadus ning olulist rolli tööturu muutumisel on mänginud Eesti taasiseseisvumine. Varem peeti töötamist paratamatuseks, aga nüüd on kinnistunud nii mõneski inimeses arusaam, et tal on õigus elada head elu ka töötamata. Kui varem oli tavaline, et inimene töötas 30-40 aastat ühes ettevõttes, siis nüüd ollakse ühe töökoha peal mõned aastad ning terveks eluks pole töökoht kellelegi tagatud. Samuti on inimese tööelu tunduvalt pikem kui varem ning pensionit ei suudagi paljud ära oodata.

Ossinovski märkis, et rutiinsed tööd kaovad, asemele tulevad masinad ning loovust nõudvad tööd. Tehnoloogia on lihtsalt muutumas odavamaks kui inimese palkamine. Peab arvestama ka sellega, et elu jooksul tuleb ligi kolm korda elukutset vahetada, seega on saanud aktuaalseks elukestev õpe.

Tamsar rääkis, et töötaja valikuvabadus tööturul on suurenenud, seda eriti rahvarohketes piirkondades. Pakkumine tööturul on märgatavalt suurem kui nõudlus. Tema sõnutsi peaksid inimesed mõtlema endast kui teenusepakkujast, mitte kui töölisest.

Eestis on ligi 39 000 noort, kes ei õpi ega tööta, ning 130 000 praegu töötavat inimest on varsti kadumas tööjõuturult. Kes neid inimesed asendaks? Välja pakuti välistööjõu sissetoomist, eakamate ja vähemvõimekamate inimeste tööle rakendamist ning samuti vajadust motiveerida neidsamu noori, kes praegu jõude on.

Aga kes need noored on, kes ei omanda enam haridust, aga pole ka tööturul rakendust leidnud? Selle numbri taga peituvad näiteks ühiskonnast väljakukkunud, sealhulgas narkomaanid. Osa sellest grupist moodustavad 20ndates eluaastates noored, kes elavad endiselt vanemate juures ja pole  tööotsa leidnud. Samuti puudub selge ülevaade välismaal töötavate noorte hulgast.

Arutelul kõlas mõte, et noored ei taha Töötukassasse abi saamiseks pöörduda kohe pärast kooli, sest nad pole ju tööd kaotanud. Tööturult tõrjutuid tuleks hakata aga uue süsteemiga tagasi tooma. Ossinovski tõi näite, et Hamburgis on haridus-, sotsiaal- ja töönõustamine kõik kokku toodud ning arvas, et Eestis peaks püüdlema sama.

Mis on veel meie töömaastikul valesti? “Tööandjad eeldavad, et tööle tulev noor on hakkaja, maailma näinud ja 20-aastase töökogemusega,” võttis Peterson kokku probleemi, millega peavad paljud noored tööd otsides silmitsi seisma.

Ossinovski arvates ei tohiks 13-14-aastaseid vati sees hoida ning nad peaksid selles vanuses kätte saama oma esimese töökogemuse.  Lisaks tuleks rohkem rõhuda haridussüsteemi praktilisusele, et koolist tuleksid loovad ja hea meeskonnatööoskusega inimesed, mitte autoriteetsusele allujad. Koolis tasuks rohkem teha pikemaajalisi projektitöid, et noored õpiksid planeerima oma aega ja arendaksid enesekontrolli.

Ossinovski rääkis oma kogemusest, et tänapäeval lapsi mustikaid korjama palgata on üsna raske, aga tema enda lapsepõlve ajal tegid noored suvel palju parema meelega füüsilist tööd. “Noorte arusaam töötamisest on muutunud – töö peab olema fun ja ei tohi eraelu segada,” lisas Paavel.

Tagurpidi tööintervjuu näitas, kui oluline on tööandjal osata end müüa

Tööeluala esimese festivalipäeva lõpetas huvitava rollimänguna tagurpidi tööintervjuu, kus intervjueerijaks oli noor tööotsija ja vastajateks kolme suurorganisatsiooni – töötukassa, Swedbanki ja Omniva – personalijuhid.

Tagurpidi tööintervjuu eesmärk oli tuua fookusesse tööandja maine ja enda turustamine. See on saanud tööandjate jaoks muutuval tööturul üha olulisemaks, kuna töökäsi jääb Eestis aina vähemaks: kui veel kümme aastat tagasi said tööandjad valida rohkete tööle kandideerijate seast, siis praegu on murekohaks nii uute töötajate leidmine kui ka olemasolevate hoidmine.

Tagurpidi tööintervjuu. Foto: Tauno Tõhk

 

Noore tööotsija rolli haaras Kaisa-Triin Karu, kelle jaoks on tööandja turundus ka väga südamelähedane: ta on sarnases valdkonnas tegeleva ettevõtte Brandemi kaasasutaja. Kaisa-Triinu küsimused olid konkreetsed ja tabavad, mis võisid olla vastajatele ka ebamugavad, või ei olnud nad alati oma vastustes kindlad. Kindlasti tegid nad aga kõik, et jätta endast võimalikult hea mulje. Kas ei kõla justkui tavapärane tööintervjuu?

Tööotsija soovis muu hulgas teada nii võimaliku tulevase tööandja väärtuste kohta, kui rahulolevad on nende olemasolevad töötajad, milline on organisatsiooni juhtimisstiil. Lisaks uuris ta, kui valmis on tööandjad värbama noort inimest, kelle ootused tööle ja karjäärile on ehk veidi teistsugused kui vanematel kolleegidel: paindlik tööaeg ja -keskkond, võimalused eneseteostuseks, tööprotsesside kiirus, tööandja sotsiaalne vastutus.

Näiteks küsis tööotsija otsekoheselt: „Kas oleks võimalik töötada turundusspetsialistina täistööajal, aga kolmapäevast pühapäevani? Mul on esmaspäeval ja teisipäeval lohesurfi koolitused.“ Kõik personalijuhid olid ühel meelel, et selline soov on kontoritöötaja kohta ootamatu, kuid olid valmis mõtlema sobivate lahenduste peale. Ühtegi näidet, et nende olemasolevad töötajad on niivõrd erineva tööajaga, ei osanud nad aga tuua.

Tööintervjuud jälgis kõrvalt CV Keskuse värbamiskeskuse juht Renita Käsper, kelle sõnul näitab üldine kogemus, et tööandjate müügioskused ei ole tavaliselt kuigi head. „Tihti ei ole personaliinimesed justkui ise ka veendunud, et nad tahaks oma ettevõttes töötada. Nad peaks paremini läbi mõtlema, mis teeb neist erilise ettevõtte, miks peaks töötajad tahtma nendega liituda. Seejuures on noorte värbamiseks vaja veidi teistsugust strateegiat, mis neid paremini kõnetaks,“ selgitas ta. Tööotsija nõustus ja ütles, et alustada võib isegi lihtsatest asjadest, näiteks tõmbavad noorte pilku juba kasvõi julged töökuulutused.

Intervjueerijale kohaselt tänas Kaisa-Triin vestluse lõpus intervjuule tulijaid ja lubas nendega paari päeva pärast ühendust võtta ja anda teada, kas soovib nende ettevõttega liituda. Jääme ta otsust põnevusega ootama!

Pop-up terviserada Arvamusfestivalil

Spetsiaalselt Arvamusfestivali jaoks on Paide vallimäele tekitatud ajutine terviserada, mis ootab jalutajaid tutvuma festivalialaga, tundma rõõmu liigutamisest, hingama värsket õhku ja nautima vaadet.

Arvamusfestivali terviseraja finiš. Vasakult Alo Lõoke ja Kiira Udu. Foto: Mehirt Emmus

 

Kui keegi nüüd mõtleb, et pole vastavalt valmistunud või ei hakka festivali ajal pikka teekonda ette võtma, siis ei maksa muretseda: rada on kõigest 650 meetrit pikk ja jõukohane igaühele. Arvamusfestivali fotograafi Mehirti ja SA Eesti Terviserajad juhi Alo Lõokesega võtsime üheskoos teekonna ette ja vaatasime, mida kaheks päevaks loodud rada pakub.

Rada on üles seatud nii, et seda läbi jalutades tekib eneselegi ootamatult ülevaade kogu festivalialast. „Kui muidu otsivad külastajad arutelualasid numbrite järgi, siis terviseraja abil jäävad kõik punktid niisamagi tee peale,“ rääkis terviseradade aktivist Alo Lõoke ning lisas, et liikumine arutelude vahel teeb mõtteteravusele ainult head.

Arvamusfestivali terviseraja stardipunktis on võimalik osa võtta loosimismängust – täites lühikese ankeedi ja vastates paarile küsimusele, võib loosiõnne korral võita oma isikliku terviseraja, kas siis koju, kontorisse või kooli.

Meil kulus raja läbimiseks umbes kümmekond minutit. Jalgade puhkamiseks polnud peatusi tarvis, küll aga piltide jäädvustamiseks ja festivali miljöö hoomamiseks.

Üle Eesti on hetkel alalisi väliterviseradu üles seatud 102 ja siseradu 15. Terviseradade loomisel on suureks toeks olnud Swedbank, sooviga pakkuda võimalikult paljudele inimestele tasuta liikumisvõimalust, igas Eestimaa nurgas ja kõikidel aastaaegadel. Swedbank oluline partner ja suurtoetaja ka Arvamusfestivali elluviimisel.

Rohkem infot terviseradade kohta:
Arvamusfestivali terviserada
Terviserajad Facebook

Postimehe arutelu: Kas robotid võtavad meie töö ja leiva?

Lähikümnendil võtavad robotid osa töökohti tahes-tahtmata, tõenäoliselt toob see osale ühiskonnast kaasa halvema elu, kõlas Postimehe arutelus teemal “Kas robotid röövivad meie töö ja leiva?”.

Tänasel Paides toimuval Arvamusfestivalil püstitasime küsimuse, kas robotid võtavad tulevikus meie töö ja leiva. Lühikene vastus on, et lähitulevikus ja osaliselt küll. Sel meelel olid kõik kolm Postimehe arutelusse kutsutud inimest: TTÜ võrgutarkvara professor Tanel Tammet, valitsuse infonõunik Siim Sikkut ja tehnoloogiajakirjanik Hans Lõugas. Küll aga rõhutas Tammet, et jutt käib praegu siiski väga konkreetsele tööle keskenduvatest robotitest, kuna kõiksugu tegevusi, rääkimata spontaansest isemõtlemisest, on praegu masinatele õpetada ikkagi väga keeruline. Viimased, nii-öelda loomingulise mõtlemisega masinad, on pigem saja aasta tagune tulevik.

Vasakult: Tanel Tammet, Siim Sikkut, Hans Lõugas, Riin Aljas, Liis Kängsepp. Foto: Jaanus Lensment/Postimees

 

Teisalt tõdesid Sikkut ja Lõugas, et ehkki sõna robot seostub inimestele sageli füüsilise metallolendiga, tähendab tööde automatiseerimine pigem tarkvara: isesõitvate autode puhul ei keera rooli robot, vaid seda teeb sisuliselt arvutikood, ning samuti on lugu paljude teiste ülesannetega. Seda enam, et ehkki robotid hakkavad esmajoones üle võtma pigem lihtsamaid töid nagu postiteenus, tehasetöölised või kassiirid, asendatakse programmidega üha enam ka nii-öelda valgekraede ameteid nagu raamatupidajad, finantsanalüütikud, veebiajakirjanikud või reisikorraldajad. “Samas peame meeles pidama, et ükski amet ei kao täielikult, pigem asendame masinatega mingi osa sellest tööst, ning inimesele jääb tulevikus väiksem osa, mis tähendab millegi uue välja mõtlemist,” selgitas Sikkut.

Uurides neilt, mida teha aga inimestega, kes robotite tõttu tööst ilma jäävad, tõid Sikkut ja Lõugas optimistilkuma külje pealt välja, et tehnoloogilise arenguga tuleb töökohti ka alati juurde, sest uued lahendused nõuavad ka haldamist. Pigem on probleem selles, et praegu tööturul olevate inimeste oskused ei lähe kokku nende uutel töökohtadel vajaminevate nõudmistega.

Nii nägid nad lahendust paindlikkuses: nii inimese kui ka riigi tasandil. Lõugas tõi näite brasiillasest, kes pole olümpiamängude käigus tekkinud rahapuuduse tõttu mitu kuud palka saanud. Mehel ei jäänud üle muud, kui hakata sõitma Uberit, mida ta sai aga teha seetõttu, et riigis on piisavalt paindlikkust, et lubada sellist jagamismajandusel põhinevat mudelit. Teisalt on vaja paindlikkust ka inimese tasandil, et ta suudaks end sundida piisavalt palju riskima, et kaaluda uusi ja teistsuguseid töid. Nii peaks tuleviku 50-aastased suutma uut eriala õppida mitte vaid kord elu jooksul, vaid pigem kaks kuni kolm korda.

Seda, missuguseks muutub maailm tulevikus, millal saavad meist robotite “väikesed sõbrad”, millal kaob piir inimeste ja robotite vahel, mis riigid on töö automatiseerimisega esirinnas ning kas robotite võidukäigu puhul võiks inimesed üldsegi töö tegemise ära lõpetada, vaata Postimehe veebis olevast hommikuse arutelu salvestusest.

Artikkel ilmus postimees.ee portaalis.

Seitse tõsisemat arutelu

Arvamusfestivali arutelude teemad varieeruvad alati seinast-seina. Kavast leiab meelepärast mõtteainet igaüks, kes vähegi soovib, viitsib ja tahab kaasa rääkida. Teiste seas on teemasid, mis oma tõsidusega jäävad pisut rohkem silma. Muidugi on hinnang tõsidusele subjektiivne, sest arvamused teadupärast on erinevad. Mõned nopped tõsistest teemadest leiab alljärgnevalt.

Foto: Anna Markova

 

Vägivalla temaatika võib kindlasti liigitada tõsiseimate sekka. Vägivald pole ainult vägivallatseja ja ohvri probleem, vaid puudutab meid kõiki. Vägivalla ja kiusamise leevendamisest ning kogukonna sekkumisest sellesse mõtiskletakse aruteludel „Kellest algab kiusamisvaba elutee?“, Väärtuspõhise hariduse alal, 12. augustil kell 17 ning Vägivald koduseinte vahel pole ühe pere probleem“, Laste ja perede alal, 13. augustil kell 12.

Hea on tõdeda, et kõiki kavas olevaid teemasid annab omavahel seostada. Kui pidada maha üks pikk vestlus, tuleks enamik teemadest kõneaineks. Nii on seotud eelnevalt esile toodud arutelud järgmisega. Et maailm oleks parem paik, tuleb alustada iseendast – sel teemal saab mõtiskleda ja kaasa arutleda: „Maailmakohvik: mida saan teha mina parema maailma nimel?“, Arengukoostöö alal, 12. augustil kell 12.30, millele sekundeerib Kuidas me saame Eestile kinkida miljon head kodanikku?“, Eesti vabariik 100 alal, 12. augustil kell 16.30.

Tänasel päeval pole enam mingi eripära see, et pered ei püsi koos igavesti ja lahkuminekud lastega paaridelgi tulevad aina sagedamalt ette kui näiteks 20 aastat tagasi. Siinkohal ei saa kellegi õlule süüd lükata, sest mured ja probleemid tekivad ikka paljude asjaolude kokkulangemisel, samuti teatud tegemistel ja tegemata jätmistel. Oluline on, et peale lahkuminekut säiliksid lastel mõlemad vanemad ning viimased ei jätaks teist vanemat ega lapsi hooletusse. Teemat lahatakse lähemalt: „Vanemlus peale lahkuminekut“, Laste ja perede alal, 13. augustil kell 14.

Juba aastakümneid, kui mitte kauemgi on levinud arusaam, et meespool peab olema tugev, ei tohi välja näidata tundeid ega omada emotsioone ning nõrkusi. Poisikesest peale kinnitatakse neile, et „mehed ei nuta“. Ometi pole selline nö mehelikkuse pealesurumine meeste tervisele ja heaolutundele kasulik ning kas see tegelikult üldse ongi mehelik? Teema võetakse pulkadeks arutelus „Oled mees või ei ole“, Laste ja perede alal, 13. augustil kell 16.

Muidugi ei puudu festivali mõttevahetustelt sisserände teema. Kõikide kirgi köitev vestlusteema harutatakse lahti arutelul „Sisserändaja – oled sa tont või inimene?“, Rändealal, 13. augustil kell 15.30 ja osalusdraamas „Kuidas õpetada armastama pagulast?“, Väärtuspõhise hariduse alal, 13. augustil kell 15.

ERR viib Arvamusfestivali Paidest välja

Üks Arvamusfestivali toetajatest on Eesti Rahvusringhääling, kes toob mitmed arutelud tele ja raadio vahendusel ka nendeni, kes Paides Arvamusfestivalil ei viibi.

Reede õhtul kell 19.30 on pooleteise tunni jooksul Mihkel Kärmas vastakuti presidendikandidaatidega. Sellega saab avalöögi presidendiralli ETV eetris.

“Nagu juba tavaks on saanud, lähevad mitmed raadiosaated eetrisse otse festivali alalt. “Olukorrast riigis” avab festivali reedel Raadio 2 eetris, kell 14.05 on Raadio 4 eetris venekeelne debatt Euroopa täna, kus osalevad Marina Kaljurand, Urmas Paet ja Marko Mihkelson. Laupäeval saab otse Paidest kuulata Vikerraadio saateid Rahva teenrid ja Vastasseis,” kirjeldas planeeritud otseülekandeid ERRi turundusjuht Kristel Maran. Lisaks sellele on festivalialal reporterid, kes salvestavad festivalil toimuvat erinevate põnevate intervjuude näol.

Samuti on võimalik kõike rahvusringhäälingu teemaalal kõneldavat näha ja kuulda läbi ERR’i veebiportaali. “Muuhulgas toimub ERRi laval kaks venekeelset ja üks inglise keelne debatt: telekanali ETV+ eestvedamisel arutletakse kodakondsuse teemadel, sellele järgneb juba eelpool mainitud Raadio 4 saade Euroopa täna ning koostöös Tallinna Ülikooliga veab ERR ingliskeelset debatti “Mida elevant minust mõtleb ehk teised meist”,  milles osalevad hetkel Eestis viibivad välisajakirjanikud peegeldavad enda muljeid Eestist. Lisaks nendele on veel hulk põnevaid eestikeelseid debatte, Festivali lõpetab laupäevaõhtul kell 20 otseülekanne Paide Keskväljakult Parlamendierakondade esimeeste debatilt.  Täpset ERRi lava ja ülekannete kava ja festivaliuudiseid näeb otseaadressilt: err.ee/arvamusfestival,” rääkis Maran ning lisas, et festivalil toimuv on nähtav ka vastvalminud ERR Uudiste mobiilirakenduses.

Marani sõnul pakuvad ülekanded võimalust arutelukultuuril levida ka sinna, kuhu ta muidu nii kergesti ei jõuaks. “Ülekanded festivalilt tagavad, et arvamuste vahetus ei jääks ühe kindla seltskonna mõnusaks äraolemiseks, vaid sellest oleks võimalus osa saada ka nendel, kes Paidesse  ise kohale ei sõida. ERRi kohuseks on informeerida ja harida ning vahendada olulisi Eestis toimuvaid sündmusi, mida Arvamusfestival kindlasti on.”

Millist arutelu valida? Arvamusfestivali meeskond soovitab!

Sellel aastal korraldab Arvamusfestivali meeskond ainult ühe arutelu ise, kogu ülejäänud programm valmib saja organisatsiooni koostöös. Seega ka suurem osa meie meeskonnast sai kavaga tutvuda alles selle avalikustamise päeval. Palusime meie tiimide eestvedajatel valida välja üks arutelu, kuhu nad kindlasti osalema lähevad ja põhjendada oma valikut. Kes teab, äkki ka teile on sellest abi!

NELJAPÄEV, 11. august

11. august @ 18:00-22:00; 12. august @ 12:00-22:00 ja 13. august @ 10:00-22:00
Näitus “Raputada, mitte segada. Valik Eesti videokunsti 1997–2015”
“Arvamusavaldus võib olla vormistatud ka kunstiteosena ja just selliseid videoid näitusel näebki. Kuna teosed on valitud viimasest kahest kümnendist, annab näitus ka hea ajaloolise ülevaate nii
arutelu vajavatest teemadest kui ka aruteluultuuri arengust.”
Ott Karulin, arutelude programmi/kultuuriprogrammi eestvedaja

 REEDE, 12.august
12. august @ 12:00-13:00
How to make consensus-based decisions? – Dutch Polder Brunch
“Ma usun, et on väga oluline õppida teiste kogemuste põhjal ja hollandlastel tundub kõik kuidagi hästi töötavat. Ja loomulikult peab oma silmadega selle “eesti brändi looja” üle vaatama.“
Reet Taniel, toetusprojektid ja sotsiaalmeedia

12. august @ 12:00-13:15
Kas sõda tuleb või mitte?
“Ma olen peale Maidani sündmusi olnud seisukohal, et pigem minu silmad näevad Euroopas sõda kui mitte…“
Alo Aasma, logistika

12. august @ 12:00-13:30
122 – viimane taks?
“Geneetika vs elustiil – kumb laseks mul veel sada aastat elada? Kas mul üldse on võimalust? Ma ei saa teadmatuses olla.“
Ann Trummal, blogi

12. august @ 14:00-15:30
Teadus kui majanduse mootor ja poliitika rool
“Puutun selle teemaga elus vähe kokku ja mul oleks huvitav aru saada, mis suunas mõtted Eestis liiguvad.“
Katja Danilova, kommunikatsiooni eestvedaja

12. august @ 15:00-16:30
Millist elektrivõrku me vajame?
“Näen oma igapäevatöös ettevõtjatega suheldes, et kuigi “kogu maa elektrifitseerimine” on ammu lõpule viidud, jäävad nad hätta – uute võrkude rajamine on kallis ja maapiirkonnas jääb ka võimsust väheks. On ka näited, kus ettevõtjad on vedanud oma tööstusaladeni uued elektriliinid – seda mitte kuskil maal ja metsas, vaid maakonnakeskuses ja selle lähedal. Elekter on osa regionaalpoliitikast :)“
Triin Pobbol, Järvamaa turundus

12. august @ 17:00-18:30
Intelligentsete tehnoloogiate mõju ühiskonnale järgmise 20 aasta jooksul
“Väga huvitav teema, mille üle olen mõtisklenud juba mõnda aega: pidevalt kiirenev IT ja tehnika areng on võrreldes paarikümne aasta taguse ajaga juba tänaseks elukeskkonda tublisti muutnud. Mäletame ju kõik, et siis pidime interneti kasutamiseks tagama ühenduse läbi modemi, kuid täna on meil WiFi ja netipulgad ning räägime isesõitvatest autodest. Oleme olukorras, kus elanikkonna arv kasvab, töökohti jääb tänu automatiseerimisele järjest vähemaks ja paljud allesjäävad töökohad nõuavad spetsiifilisi IT- või tehnikaalaseid teadmisi (mida kõigil inimestel ei ole ja milleks paljudel ka paraku vaimseid eeldusi ei ole). Samaaegselt toimub tänu paranenud tervisesüsteemile ja teadlikkumale tervishoiualasele käitumisele pidev eluea tõus ja pensioniea piiri tõstmine. Milline areng ootab meid ees järgneva 20. aasta jooksul? Milliseid muutusi toob areng meie elukeskkonnas? Millised on inimeste võimalused tööturul? Millised on lahendused? Küsimusi on palju. Ootan huviga arutelu.”
Tiina Kivila, heakord


“Astun innovatsioonialale, sest soovin mõista ja teada, mis meie ümber toimub ja muutub, ise areneda ja headele arengutele kaasa elada.“
Heldi Ruiso, sotsiaalmeedia, veebileht ja äpp

12. august @ 18:00-19:30
Kas õigus on söödav?
“Puudutab ühest küljest mind isiklikult, kuna töötan selles valdkonnas, aga usun, et teema kõigi jaoks oluline ja aktuaalne. Arusaadavad ja loetavad seadused on õigusriigi toimimise aluseks, aga ise hoian iga päev peast kinni ja üritan välja lugeda, mida see seadusandja ikka nüüd öelda tahab.”
Sandra Sillaots, arutelualade tugitiim

“Põnev ja oluline teema, millega olen isegi kokkupuutunud. Samuti on suurepärased inimesed rääkimas valdkonnast, millest neist igaüks on kui kala vees.”
Kaspar Tammist, festivaliala ülesehitus

 LAUPÄEV, 13. august
13. august @ 10:00-11:30
Väärtusmäng
“Väärtusmäng tundub põnev ja kaasav aruteluvorm olulisel teemal. Laupäeva hommikut alustada väikese mänguga kõlab väga mõnusalt.”
Virve Kass, tagasiside ja analüüs13. august @ 11:00-12:30
Kuidas diskuteerida “lolliga”?
“Arutelu, mis annab hea alguse ja häälestuse festivali teiseks päevaks. Eelarvamuste küüsis “vaevlevaid” inimesi kutsusime Varbusele. See on ehk arutelu, kus võib leida nippe “raviks”.”
Argo Nõmmik, eelfestival Kagu-Eestis ja eriüritused/koostööprojektid

13. august @ 11:30-13:00
Mis toimub (potentsiaalse) annetaja peas? Ebameeldiv tõde heategevusest Eestis
“Kuidas saaksime heategevuse ja filantroopia nii loomulikuks teha, et sellega tahaks tegelda iga Eestis elav inimene?”
Maarit Cimolonskas, sisekommunikatsioon

13. august @ 14:00-15:30
Estonia 100 celebration – do non-native residents feel as hosts or guests?
“Mul on hästi hea meel, et meil on sel aastal programmis varasemast enam arutelusid inglise (ja vene) keeles. See konkreetne arutelu toob kokku viis pikajaliselt Eestis elavat välismaalast, kes on kõik väga huvitavate taustadega ja oma teadmiste ja oskustega meie ühiskonda oluliselt panustanud. Meil on selliseid inimesi väga vaja ja ma loodan, et nad saavad öelda, et tunnevad ennast Eestis nagu kodus, mitte ei ole siin külalised. Või kui veel ei tunne, siis äkki selliste arutelude korraldamine aitab seda muuta.”
Kadri Lutter, hea arutelutava väärtustamine

13. august @ 15:00-16:30
Kas e-teenused vaid e-residentidele või ka e-eestlastele?
“Olen võrdlemisi nõudlik e-teenuste kasutaja ja ootan huviga, millised on Eesti järgmised e-sammud. Olemasolevate e-teenuste peale oleme saanud ehitada e-Eesti kuvandi, aga näiteks e-Maksuamet pole enam eriline uudis.”
Helen Kondoja, meediasuhted

13. august @ 15:00-16:30
Kuidas targalt koonerdada, et oleks, mida teadlikult laristada?
“Olen ise andnud rahatarkuse tunde pangaliidu kaudu koolides ja mul on sellest lähtuvalt huvi kuulata, mida uut ja vana on teistel osalistel arvata. Kust tulevad rahast ja investeerimisest teadmised tegelikult? Kas meie rahaasjade ajamise määrab meie perekond või isiklikud kogemused? Kui suur roll on tulevikus koolil ja pankadel rahatarkuse jagamisel?”
Katre Soppe, annetuskeskkond

”Minu meelest on Eesti koolisüsteemis liiga vähe tähelepanu pööratud noorte finantskirjaoskusele. Tean, et Skandinaavias algavad finantside teemat puudutavad koolitunnid juba põhikoolis. Pean seda teemat oluliseks, sest soovin, et minu lapsed kasvaksid üles ühiskonnas, kus säästmine, riskide maandamine, investeerimine oleks tavapärased tegevused:)”
Katriin Laanet, infopunkt

13. august @ 15:00-16:30
Võtame mere tagasi!
“Tehakse krimiuuring, mida ühiselt lahendatakse. Põnev formaat + kogu merekultuuriala tegi laboriga koostööd.”
Inga Jaagus, aruteluvormide labor

13. august @ 15:00-16:30
Kas käerauad lahendavad sotsiaalseid probleeme?
“Väga tähtis teema, kuna meie keskel on uskumatult palju noori, kellesse peaksime rohkem süvenema ja panustama ning leidma neis potentsiaali olla rohkem kui “pätipoiss” tänavalt.”
Anni Alev, platsitiimi vabatahtlike värbamine

13. august @ 17:00-18:30
“Kui mitte mina, siis kes ja kui mitte täna, siis millal?” – Emma Watson
“Miks ja kuhu kaob inimestes olev tohutu potentsiaal? Mis materdab inimesi või muudab nad ükskõikseks?”
Anneli Kenk, disain

13. august @ 17:15-18:30
Eestlased välismaal: Kaotatud ajud või Eesti saadikud?
“Mitmed minu sõbrad ja sugulased on elanud aastaid välismaal. Viimase aasta jooksul aga on hakatud Eestisse tagasi pöörduma või sel teemal minuga arutlema – “Kas ikka tulla, kuidas tulla, mis Eestis toimub, millest alustada, kas midagi on muutunud?” on vaid mõned küsimused, mis mulle on vestlustes esitatud.”
Anu Melioranski, turundus, disain ja reklaam

13. august @ 18:00-19:30
Kas mahe on äri või teadvustatud vajadus?
“Olen juba mõnda aega mõelnud, kuidas mahetootjad tegelikult hakkama saavad ning kas nad teevad seda pigem missioonitundest või on seal ikkagi võimalik ka äri teha. Ootan huviga arutelu.”
Siiri Vene, staap

Lapsed ja internet – positiivne kombinatsioon?

Uuel põlvkonnal on ligipääs paljudele asjadele, millele nende vanematel ja nende vanavanematel kohe kindlasti samas vanuses ligipääs puudus. Kui astuda sisse suvalise enam-vähem heal järjel oleva Eesti perekonna korterisse, on üsna ebatõenäoline, et pereliikmed istuvad ühiselt teleri ees sama saadet vaadates; selle asemel näeme pigem, kuidas iga pereliige tegeleb isikliku digiseadmega.

 

 

Kas selline olukord on iseenesest halb või on see asjade loomulik evolutsioon? Telia arutleb selle üle Arvamusfestivali teisel päeval kell 17.00.

Meedias ja igapäevastes vestlustes arutletakse tihti tehnoloogia koha üle meie igapäevases elus. Paljud arvamused põhinevad isiklikel asjaoludel või on tegemist ebateaduslike argumentidega. Seepärast toobki Telia Arvamusfestivalile arutlusfoorumi, et küsida, kuidas saab internet lapse arengus positiivset rolli mängida.

Korraldajad ootavad keskustelu läbiviimisel tasakaalustatud, mõistuspäraseid või teadusel põhinevaid seisukohti, et vastata küsimustele, millega lapsevanemad pidevalt silmitsi seisavad. Kuidas määratleda, milline aeg on piisavalt mõistlik nutitelefoni või tahvelarvuti taga istumiseks? Millal muutub sotsiaalvõrgustike kasutamisest saadav nauding sõltuvuseks? Kas vastus on keelamine või teatud infokanalitele ligipääsu piiramine?

Oleme viimasel ajal internetis näinud väga erinevaid debatte, nagu näiteks vaidlus Eesti kooseluseaduse üle, USA presidendivalimistega seonduv keskustelu või isegi „Tondipüüdjate“ uue filmi linastusega kaasnev kihav arutelu, mille puhul on näha, et kuigi internet on võimas demokraatia tööriist, viib see järjest enam inimesi, sealhulgas ka lapsi, kokku seksismi, rassismi ja homofoobiaga. Samuti on olnud palju juhtumeid, kus lapsi sotsiaalmeedia kommentaariumites kiusatakse, ja sellist kiusamisviisi reguleerida on väga raske, kui mitte lausa võimatu. Kuidas saavad vanemad seista selle eest, et lapsed saaksid internetist vajalikku infot, aga oleksid kaitstud veebimaailma hõige hullemate liialduste eest?

See aga pole arutelu ainuke teema. Räägitakse ka sellest, kuidas saavad koolid Eestis ja mujal aidata vanematel võimalikult hästi kasutada kogu infot, mis on neile nüüd nii kättesaadav. Kui Eesti valitsus on võtnud uhkusega juhtrolli koolide tehnoloogilise arengu tagamisel, peab arvutite suurenenud kasutus laste probleemide lahendamisel käima käsikäes arusaamisega, millist mõju see ühiskonnale avaldab.

Arutelu juhib sotsioloog Katrin Tiidenberg, kes spetsialiseerub veebieluga seonduvale Tallinna Ülikooli Sotsiaaluuringute instituudis. Tema peamiseks uurimisteemaks on sotsiaalmeedia kasutajate harjumused, esmajoones kõik see, mis on seotud visuaalse väljendamisega.

Temaga ühineb arutelul Tallinna Pelgulinna keskkooli direktor Tõnu Piibur. Piiburi sõnul kasutab ta digiseadmeid igapäevaselt ja julgustab, aga ei sunni, ka õpilasi leidma uusi võimalusi, kuidas tehnoloogiat klassiruumis kasulikult kasutada.

Kõneleja Kristi Vinter, Tallinna Ülikooli Haridusteaduste instituudi direktor, ütleb: „Mul on väikesed lapsed ja huvi interneti uurimise vastu. Kaitsesin 2013. aastal Tallinna ülikoolis doktoritööd, milles uurisin ekraanimeedia tarbimist väikeste laste seas lasteaias ja koolis. Tallinna ülikoolis õpetatakse tulevastele õpetajatele, kuidas mõista ja analüüsida digitaalmeedia globaalset mõju ja selle võimalusi laste arendamiseks ja õpetamiseks. Olen korraldanud selleteemalisi koolitusi nii õpetajatele kui ka lapsevanematele.“

15-aastane Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi õpilane Kaisa Kask ütleb: „Ma laulan, mängin flööti ning olen huvitatud näitlemisest ja ka teatrist üldisemalt. Nagu kõik teised minuealised, kasutan ka mina pidevalt nutitelefoni ja internetti. Suurem osa minu suhtlusest, kodutöödest ja uudiste tarbimisest käib telefoni kaudu.“ Koos Kaisaga ühineb vestlusringiga lapsevanem Katrin Isotamm, kellel on laste ja interneti kohta väga kindlad vaated.

Kuidas hoida moderaatorina Arvamusfestivali head tava?

Marleen_Pedjasaar

Marleen Pedjasaar, moderaatorite koolitaja

Arvamusfestivali moderaatorina oled kindlasti tutvunud ka hea arutelutavaga, kus on toodud seitse peamist punkti, mida arutledes ning vestlusi juhtides tähele panna. Mida aga täpsemalt moderaatorina teha, et Sinu arutelus saaksid kõlada erinevad mõtted, kõik osalejad tunneksid end hästi ja mõnusalt ning Arvamusfestivali heast tavast peetaks kinni? Järgnevad mõned praktilised näpunäited, mida moderaatorina silmas pidada:

  • Mõtle läbi oma arutelu eesmärk. Kas eesmärgiks on lahata mõnda konflikti? Kaardistada ühe või teise teema poolt- ning vastuargumendid? Olla hariv? Olla lõbustav? Visata õhku mõtteid või jõuda järelduste ja kokkulepeteni? Kui eesmärk on selge, on palju lihtsam arutelu juhtida ning hiljem hinnata, kas läks hästi.
  • Vali sobiv formaat. Kui eesmärk on paigas, tasub üle vaadata, kas valitud aruteluformaat ikka toetab seatud eesmärki. Näiteks ei tasu jääda kinni paari eksperdiga paneeldiskussiooni, kui eesmärgiks on panna kuulajaid mõtlema ja kaasa rääkima. Väitlus jälle võib olla hea moodus teema elavdamiseks ning mõlema poole argumentide kaardistamiseks, kuid mitte nii hea meetod vestluse maha rahustamiseks. Formaat peab alati toetama eesmärki.
  • Jälgi oma kava, kuid ole samas paindlik. On hea, kui Sul on kindel formaat ja ajakava ees, mida jälgida. Samas ei tasu kavasse kinni jääda ning ruumi tuleks jätta ka spontaanseteks mõttearendusteks, mis kõigile huvi pakuvad. See, kui paindlik olla saad, sõltub jällegi seatud eesmärgist ning valitud formaadist. Tasub läbi mõelda, mida teeksid näiteks olukorras, kus aeg hakkab otsa saama, kui tõstatub veel üks oluline teema, mille üle kõik arutleda tahavad, kuid mis samas läheb arutelu pealkirjast pisut mööda. Selliseid olukordi võib tekkida mitmeid ning on hea, kui oled lahendused juba varasemalt läbi mõelnud.
  • Lepi enne arutelu kokku mängureeglid. Arutelu reeglites tuleks enne arutelu algust kokku leppida nii ekspertide kui ka osalejate ja kuulajatega. Näiteks on oluline läbi mõelda, kuidas saab keegi sõna; kui pikad peaks sõnavõtud olema; kuidas saab moderaator märku anda, et kõneleja lõpetama hakkaks.
  • Pane tähele, kui keegi demagoogitseb. Enne arutelu tasub endale meelde tuletada, millised on levinumad demagoogiavõtted, et neile siis arutelus tähelepanu juhtida. Sageli ei kasuta inimesed demagoogiat meelega ning piisab sellest, kui palute kõnelejal oma mõtet põhjendada ja selgitada, küsides “Miks?” või “Kuidas?”.

    2015. aasta arutelu “Tehisintellekti moraalne staatus ja võimekate robotite eetilised mõjud”. Foto: Anna Markova

  • Jälgi, et kõigil oleks Sinu arutelus mugav osaleda. Demagoogiavõtteks on ka isiklikud rünnakud ja tulise arutlemise käigus võib juhtuda, et keegi Sinu arutelus osalejatest on asunud argumentide lahkamise asemel ründama kellegi teise isikut. Arutelujuhina on just Sinul vastutus sellistes olukordades reageerida ning tuletada meelde arutlemise head tava.
  • Käivita arutelu hoogsalt ja kaasa kõiki. Arvamusfestival on kindlasti koht, kus klassikaline loenguformaat ei tööta. Mõtle juba eelnevalt läbi erinevaid viise kuulajate kaasamiseks ja kaasa kohe arutelu alguses. Kui inimene on juba pidanud kümme minutit passiivselt istuma, on teda hiljem kaasa mõtlema saada palju keerulisem, kui seda oleks olnud kohe alguses teha. Aruteludes aktiivselt osalemise kohta saab lähemalt lugeda siit. Sel aastal on Arvamusfestivalil ka arutelusildid, mida tasub julgustada inimesi kasutama. Siltidega saab kuulaja öelda nt “Hea näide!”, “Minu meelest oluline mõte!” või “Arvan ka nii!”
  • Jälgi aega. Arutelujuhina on just Sinul kohustus ka kellal silma peal hoida, sest keegi teine ei pruugi seda teha.
  • Palu inimestel sõnastada argumente ning suuna arutlejaid lahendusi otsima. Kui tundub, et vestlus käib vaid väidete tasandil, palu inimestel oma mõtteid põhjalikumalt lahti seletada ning palu neil tuua oma ideede toetuseks tõestust (nt mõni uuring, tabav analoogia või ekspertarvamus). Probleemide lahkamise kõrval tasub kindlasti tähelepanu juhtida ka lahenduste otsimisele.
  • Naudi modereerimiskogemust. Ühte arutelu disainida ja juhtida on põnev kogemus ning osava moderaatorina saad pakkuda hulgale inimestele sisuka poolteist tundi ja palju mõtteainet tulevikuks. Haara sellest võimalusest kinni ning naudi moderaatoriks olemist!

Loo autor on Marleen Pedjasaar, SpeakSmart koolitaja ja moderaator, Arvamusfestivali moderaatorite koolitaja.

9 päeva Arvamusfestivalini: kuidas valmistuda ja mida oodata?

Arvamusfestivalini on jäänud loetud päevad ning seega on sobiv aeg anda soovitusi, mida sellel aastal eriti tähele panna ning kuidas festivaliks parimal moel valmistuda.

Programm – isetekkeline ja üllatav
Arvamusfestivali tuuma moodustavad arutelud, mis on sündinud jaanuaris toimunud ideekorje tulemusel. Kuna arutelusid on üle kahesaja (!), on tõelisel aruteluhuvilisel soovitatav juba enne festivali programmiga tutvuda ning Arvamusfestivali kodulehel endale isiklik kava kokku panna. Oma kava saab festivali ajal jälgida ka Arvamusfestivali äpist.

“Kõige olulisem soovitus on planeerida päeva vähemalt üks arutelubingo ehk osaleda mõnel arutelul endale justkui kaugel teemal, sest siis on tõenäosus ka tegelikult uusi ideid saada isegi suurem, kui tuntud arvamusliidrite ja koduste teemade järel joostes,” soovitab festivali eestvedaja Ott Karulin.

Sel aastal on varasemast märksa enam kaasavaid aruteluvorme. Miks mitte kogeda Rändealal virtuaalreaalsuse kaudu, kuidas elab Za’atari pagulaslaagris Jordaanias Sidra-nimeline tüdruk või osaleda Tööelualal toimuval karjäärinõustamisel või tagurpidi tööintervjuul?

Programmist saab leida 8 arutelu inglise keeles ning 6 arutelu vene keeles, aga ka jälgida terve päeva Rändealal toimuvat sünkroontõlkega inglise keelde. Teiste keelte kõrvuti saab sellel aastal esmakordselt jälgida Kodanike Euroopa ja Tööeluala reede arutelusid eesti viipe keeles.

2015. aasta Arvamusfestivali teine päev. Foto: Sven Tupits

Kultuur kui arvamusavaldus
Mitte kunagi varem pole Paide kesklinnas paralleelselt toimunud nii palju eriilmelisi kultuuriüritusi kui tänavu. Meelelahutusprogrammi Reede@Paide valikus on nii salongorkester, Meisterjaan, Ans Andur, Würffel,  tantsuline plaadimuusika kohvikus Meer jpt. Hommikutundideni keerutavad plaate DJd Madis Aesma, Kersten Kõrge ja Kaarel Valter. Hommikutundideni otseses mõttes, sest juba kl 7.30 Elu( )tuppa kogunedes saab ühineda loodusretke juhi Veljo Runneliga, et vaadata ringi Paide vallimäel ja ümbruskonnas, uurida, kes elab Paides.

Kindlasti ei tohiks ilma jääda koostöös Kumuga spetsiaalselt Arvamusfestivali jaoks kureeritud videokunsti näitusest Raputada, mitte segada, mille abil näidatakse, et ka visuaalne kunst võib arvamusavaldusena toimida.

Festivali kultuuriprogrammile paneb punkti laupäeval kell 21.30 pärast iga-aastast erakonna esimeeste debatti algav Psühhodisko Festivaliklubis.

Lastele oma festival
Lisaks lastehoiule on tänavusel Arvamusfestivalil avatud ka kaks lasteala, kus lapsed saavad kahe päeva jooksul mängida Eesti ajalooga seotud mänge, kohtuda klouniga, osaleda ürdivõi meisterdamise- ja maitsmise töötubades. Kuuma päikese eest saab varjuda koopasse, kus näidatakse multifilme.

Eesti piimandusmuuseumil on Arvamusfestivalil kaasas 1905. aasta võimasin, millega tehakse kohapeal head ja värsket võid. Laupäeval viib Hull Teadlane Tartu Ülikooli muuseumist läbi 4 töötuba. Töötoas “Nähtav ja nähtamatu heli” uuritakse heli omadusi ja helide levimist. Pannakse metalltorud laulma ja saab teada, mis asjad on Chladni kujundid.

Mitmekesine toidukultuur
Festivali toitlustuse puhul on mõeldud sellele, et iga osaleja leiaks endale sobiva ning annaks võimaluse ka uutele maitsetele. Festivali toitlustusjuht Mart Uusjärv on püüdnud kombineerida terviku erinevatest maitsetest ning tegijatest: “Festivali ajaks loodud kohvikutes on Eesti köögi kõrval esindatud ka india, usbeki, jaapani maitsed. Oma lemmiku leiavad nii liha- kui ka taimetoidu fännid ning tervislike smuutide austajad. Esindatud on pealinna ja Järvamaa tippkokad ja oma uksed avavad ka kodukohvikud,“ kirjeldas Uusjärv.

Kõige olulisega aitab kursis olla Arvamusfestivali äpp!

Arvamusfestival muudkui kasvab ja mitmekesistub, aga kuidas saab osaleja olla kõige toimuvaga paremini kursis ning leida oma lemmiküritused ja -kohad? Meil on rõõm teada anda, et Arvamusfestivali äpp tuleb ka sel aastal, põhjalikum ja mugavam kui varem!

„Arvamusfestivali äpi abil on lihtne koostada oma kava, teha valikuid lopsakast programmist, orienteeruda festivalialal ja olla kursis kõigega, mis arvamuste festivalil toimub,“ loetleb äpi eeliseid e-kanalite tiimi juht Heldi Ruiso. Programm on parema ülevaate saamiseks jaotatud äpis teemakaartideks: festivali kava, Minu Kava, kohvikud, ala kaart.

Et leida festivalikavast endale kõige meelepärasem arutelu või sündmus, saab tänavu lisaks tavaotsingule otsida ka esineja või teemaala järgi. Lisaks saab äpi abil põhjaliku ülevaate neist mitmekümnest kohvikust, kes on tulnud festivalil osalejaid oma menüüga rõõmustama.

Kõik oma lemmiküritused saab salvestada Minu Kavasse. Veebis tehtud Minu Kava saab nüüdsest näha ka äpis ja vastupidi: mõlemad keskkonnad on omavahel sünkroonitud. Minu Kava loomiseks on vaja isiklikku parooli, mida saab sisestada nii veebis kui ka äpis.

Arvamusfestivali äppi on oma nutiseadmesse saada väga lihtne:

  1. Kui sa kasutad iOSi, siis mine App Store’i, aga kui kasutad Androidi, siis Google Play‘sse.
  2. Kirjuta otsingusse ‘Arvamusfestival‘.
  3. Laadi seadmesse äpp nimega Arvamusfestival.

Äpi oleme loonud koostöös Teliaga ning võtnud arvesse eelmise aasta osalejatelt saadud tagasisidet. Oleme teie tähelepanekute eest väga tänulikud! Lisaks oleme pingutanud selle nimel, et levi oleks rahvatihedal festivalialal parem ja alati olemas ning äpp töötaks tõrgeteta.

Äpp toimib kõigi operaatorite võrgus ja on tasuta.

Arvamusfestivali äpp näeb telefonis välja selline!

 

 

 

 

 

 

 

Kuhu ratas parkida? Kus ööbida? Kogu praktiline festivaliinfo on siin!

Paide linn täitub festivalirahvaga juba loetud päevade pärast! Seega on praegu paras aeg anda teavet kõige praktilise elu-olu kohta, millega peaks Arvamusfestivalil osaleja arvestama.

Foto: Anna Markova

 

Ala kaart

Festivalisaginas on kõige parem orienteerumisvahend ala kaart. Sinna on märgitud kõikide teemaalade ja kohvikute asukohad, lisaks muud olulised punktid ja olmekohad.

Kaarti näeb suuremalt ja saab vajaduse korral alla laadida meie veebilehelt SIIT. Ala kaart on olemas ka Arvamusfestivali äpis.

Kohapeal jagavad rõõmsalt teavet kõige festivalil toimuva kohta nii teretiim kui ka infotelgi inimesed. Astu ligi ja küsi julgelt!

Transport ja parkimine

Festivalile saab tulla mitmeti, kõige loodussäästlikum on tulla kas jalgsi või jalgrattaga. Jalgratastele on meil tänavu ka täitsa oma parkla ja tunduvalt paremas kohas: keskväljakul kiriku taga, ühes mõnusas majade sopis. Parklal on olemas videovalve, kuid oma raudsuksu tuleks sellest hoolimata ikkagi lukku panna.

Paidesse liigub ka parajal hulgal busse (vaata täpsemalt Tpileti lehelt SIIT), samuti on võimalik tulla rongiga Türile (vaata täpsemalt Elroni lehelt SIIT) ja sealt edasi bussiga Paidesse.

Festivalile saab sellel aastal jõuda muuhulgas koos Linnaruumi ala kahekordse punase pealt lahtise turismibussiga, mis stardib Tallinnast kl 13.00 ning Paidesse saabumisega transformeerub ülemine dekk arutelualaks. “Ratastel linnaruumilava” jõuab kohale kell 15. Bussisõidule eelregistreerimine siin.

Loomulikult on oodatud ka autodega tulijad, sest parkimisruumi jätkub. Kõik Arvamusfestivali parklad on tähistatud ning palume jälgida ka linnas olevaid liiklusmärke ja viitasid. Invaparkla asub nii nagu eelmiselgi aastal Veski tänava lõpus.

Kõik ratta-, auto- ja invaparklad on märgitud ka ala kaardile SIIN.

Parkimise kohta leiab veel täpsemat teavet meie veebilehel SIIN.

Ööbimine

Kes festivalile tulijatest ole veel jõudnud ööbimisega tegeleda, siis soovitame seda teha kiiremas korras! Täpsem teave ööbimisvõimaluste kohta on meie veebilehel SIIN.

Kõige parema festivalielamuse saab kindlasti kodumajutuse kaudu. Siis on võimalik viia alal kogetu ja nähtu edasi perekonda, kes sind vastu võtab, ja miks mitte seal arutelusid jätkata. Paide inimesed on päriselt ägedad ja armsad ning kõik, kes on end kodumajutuseks üles seadnud, on valmis ja ootel. Kodumajutuse kohta küsi julgelt Liisa Hendriksoni käest (e-post liisahendrikson@gmail.com ja telefon 5553 9105) ning vaata ka kodumajutuse lehte Facebookis.

19944072984_21166920ab_o

Foto: Kärt Vajakas

 

Sularaha ja kaardimaksed

Enamikus Arvamusfestivali kohvikutes ja mujal Paide teeninduskohtades saab maksta kaardiga. Kui aga festivalile tulijal on vaja sularaha, siis on Paides olemas ka sularahaautomaadid. Nende asukohti küsi vajaduse korral meie infopunktist ja teretiimilt.

Wifi

Ligipääs wifi-võrgule on olemas Paide Vallitorni ümbruses ja ka keskväljakul. Võrk on ilma parooli ja tasuta.

Lapsed

Arvamusfestivalil on tänavu kaks lasteala, üks asub Vallimäel ja teine keskväljakul – mõlemale jagub kaheks päevaks rohkelt tegevusi ja mängimist. Vaata lastealade kava täpsemalt Arvamusfestivali kultuuriprogrammist.

Vanemad saavad soovi korral oma lapsed viia tasuta lastehoidu, mis asub Vallimäe lasteala kõrval.

Loe lastele mõeldud tegevuste kohta rohkem meie lastealade blogipostitusest.

Pakihoid

Pakihoid asub Vallimäe ääres ja sinna saab tuua kuni käsipagasi mõõdus asju. Pakihoiu täpsem asukoht on toodud ala kaaardil SIIN.

Koerteparkla

Eelmisel festivalil väga populaarseks osutunud koerteparkla on avatud ka tänavu! Samal ajal kui naudid festivalimenu, hoiavad sinu neljajalgsel sõbral silma peal meie vabatahtlikud. Loe koerteparkla kodukorra kohta täpsemalt SIIT.

20569792905_9f50c85890_o

Foto: Mehirt Emmus

 

Ilmaolud

Ilm tuleb ootuste kohaselt taaskord suurepärane. Kui aga peaks esinema ka vihmahooge, siis ei tasu karta, festival saab väga hästi peetud igas ilmaolus: arutelualad tõmbuvad vihma korral oma telkide-varjude alla ning osalejad saavad vajaduse korral osta infopunktidest vihmakeepe.

Ja veel…

Festivalile tulles palume kõigil osalejatel võtta sissepääsu väravast Arvamusfestivali käepael. Siis teame, kui palju meid kokku on tulnud!

Kohtumiseni peagi Paides!