Suurt osa kaasaegse ühiskonna pakutavaid hüvesid ei ole võimalik nautida elektrienergiata. Vahest liigagi iseenesestmõistetavaks peame võimalust pistikut pesasse torgata, eriti juhul, kui energiatootmine toimub eemal meie vahetust ümbrusest. Selleaastase Arvamusfestivali energiaala eesmärgiks on muuta inimesed teadlikumaks energeetika valdkonna hetkeolukorrast ning jagada piisavalt infot, et võimaldada diskussiooni erinevate tulevikuvisioonide üle.

Energiaala 2015. aasta Arvamusfestivalil. Foto: Tauno Tõhk

Energiaala Arvamusfestivalil asub Facebookis siin.

Energiaala arutelud:

Reedel, 12. augustil

Kell 13.00–14.30
Kas Eesti peaks panustama põlevkivitööstuse arendamisse?
Maailma energiaturgudel on juba pikemat aega õli ja elektri hinnad madalad, mis seab Eesti põlevkivitööstuse väga raskesse seisu. Pärast Pariisi kliimakokkulepet on palju diskuteeritud üleüldse põlevkivitööstuse jätkusuutlikkusest. Põlevkivitööstus on aga üks olulisi harusid, mis pakub tööd üle 6000 inimesele, tagab energiajulgeoleku ja annab olulise panuse riigieelarvesse. Milline saab olema Eesti põlevkivitööstuse areng ja tulevik? Kas elektrit tuleks toota või osta sisse? Millised riigiinvesteeringud on põlevkivisektorisse põhjendatud? Kui suuri investeerimisriske saab riik võtta? Kuidas hinnata ja maandada investeeringute riske?
Moderaator: Andrus Karnau
Osalejad: Hando Sutter, Meelis Eldermann, Ando Leppiman, Tarmo Olgo

Kell 15.00–16.30
Millist elektrivõrku me vajame?
Rahvaarvu vähenemine ja koondumine tõmbekeskustesse on suundumused, mis ei jäta puutumata ka taristuteenuste pakkujaid, sealhulgas elektrivõrguettevõtteid. See tähendab, et üha rohkem elektrivõrku on seal, kus tarbijat enam ei ole. Samal ajal torkab kliendile elektriarvel üha teravamalt silma rida “võrguteenus”. Millisel tasemel elektrivõrku me soovime ja kui palju oleme valmis selle eest maksma? Kuidas hoida teenuse taset ja mõistlikku hinda Eesti hajaasustuse ja väikeste tarbimismahtude juures? Kas iga tarbija peab katma oma kulud ise? Kuidas mõjutab elektrivõrgutasu Eesti konkurentsivõimet? Kui muud teenused liiguvad tõmbekeskustesse, kas elektrivõrk saab ja peab meelitama maale “elu” ja investeeringuid? Millised on tulevikusuundumuste – hajaenergeetika ja üha mobiilsemaks muutuva energiatarbimise – mõju võrgule? Milliseks kujuneb võrguettevõtte roll, kui elektri olemasoluks tekib võrgule üha rohkem alternatiive? Kuhu liigub võrgutasu?
Moderaator: Mihkel Härm
Osalejad: Liisa Oviir, Heido Vitsur, Tarmo Mere, Peep Siitam

Kell 17.00–18.30
Tuleviku transpordilahendused Eestis – teel keskkonna- ja kliimasõbralikuma Eesti poole?
Transpordisektoril on märkimisväärne mõju keskkonnale ja inimeste tervisele. Seetõttu peame muutma oma transpordisektorit rohelisemaks. Aga kuidas oleks seda mõistlik teha ja millal? Kas riik peaks panustama puhtamate kütuste turule toomisele? Kas loobuda autode kasutamisest ning soodustada ühistransporti ja sõidujagamist? Kas panustada rohkem ühendustele, nagu kergliiklusteed? Mis on need tegurid, mis takistavad muutmast transpordisektorit puhtamaks ja ökonoomsemaks?
Moderaator: Meelis Münt
Osalejad: Marti Hääl, Toomas Saks, Egert Valmra, Marten Kaevats, Raivo Vare

Laupäeval, 13. augustil

Kell 10.30–12.00
Üleminek taastuvenergiale – kas otsustav kursimuutus või loomulik areng?
Taastuvenergia edendajad töötavad välja visiooni, mille järgi läheb Eesti täielikult üle taastuvenergiale. See kava tõstatab palju küsimusi, näiteks milline saab olema taastuvenergia sektori mõju majandusele, töökohtadele, keskkonnale? Eesti on olnud taastuvenergia eesmärkide saavutamisel võrdlemisi edukas, kas suudame seda edu hoida? Kas täielik üleminek taastuvenergiale on Eestis võimalik? Kui kiiresti peaksime nende muudatustega edasi minema? Millised on meie taastuvenergia ressursid ja mil määral saaks ja tuleks neid rakendada? Kas ja millal muutub taastuva energia tootmise hind konkurentsivõimeliseks? Kas toetustevaba taastuvenergeetika on üldse võimalik? Mis saab taastuvenergiale üleminekul Ida-Virumaast ja sealsest põlevkivisektorist? Milline on riigi roll, mida saaks teha erainitsiatiiviga?
Osalejad: Ando Leppiman, Rene Tammist, Andres Sõnajalg, Juhan Telgmaa, Innar Kaasik

Kell 13.00–14.30
Energiatarbijatest energiatootjateks?
Tehnoloogia areng ja odavnemine ning EU2020 energiasäästunõuded motiveerivad tarbijaid säästma ja sealjuures tarbimise kõrval ka ise elektrit tootma ehk muutuma consumer‘ist prosumer‘iks (consumer + producer). Riiklikult seatud kohustuste kõrval on tarbijate positiivsed küljed riskide maandamine, stabiilse elektri hinna kindlustamine aastakümneteks ja lokaalse energiasõltuvuse vähendamine enda toodetud elektri abil. Viimastel aastatel on lisandunud turule suurel hulgal mikrotootjaid, kes on kannustanud turul mikrotootmislahenduste arengut ja konkurentsi. Samal ajal on nad ka tekitanud katsumusi võrgule, kuna tarbimine ja tootmine muutuvad heitlikuks. Millist edasiminekut on oodata lähiaastatel mikrotootmise vallas, nii tootjate hulga suurenemise kui ka tehnoloogiliste täienduste vallas? Kui lihtne või keeruline on hakata mikrotootjaks? Kas see on taskukohane ka tavatarbijale? Kas ja kui palju peaks riik toetama mikrotootmise kasvu? Missuguste energialahenduste kasutamine aitaks suurendada elektrivõrgu efektiivsust? Mida tähendab see eraisikule, kes tahab ehitada linna maja? Kui palju muutub majaehitus seetõttu kallimaks?
Moderaator: Lauri Tammiste
Osalejad: Teet Kerem, Jaanus Uiga, Jaanus Ratnik, Andres Meesak, Kuldar Leis

Kell 15.00–16.30
Eesti energiajulgeolek – mis hoiab pirni põlemas ja toa sooja?
Millest ja kellest sõltub Eesti energiajulgeolek, kes sellesse panustab? Kas miski ohustab seda praegu? Kas tänapäeva energiaühendused ja alternatiivsed energiaallikad suudavad tagada energiajulgeolekut või on vaja ka kohalikel ressurssidel töötavaid ja juhitavaid elektritootmisvõimsuseid? Kas peaksime tänases julgeolekuolukorras panustama rohkem ka energiajulgeolekusse? Millised on kriisi- ja varuplaanid võimalike ohuolukordade puhuks?
Moderaator: Taavi Veskimägi
Osalejad: Jüri Luik, Ando Leppiman, Andres Mäe, Hannes Kont, Martin Kruus

12.–13. augustil 2016 toimub neljandat korda Arvamusfestival: kohtumispaik ja mõttevahetuskoht Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Kokku arutatakse kahe päeva jooksul enam kui 230 teemal. Tutvu kavaga: 2017.arvamusfestival.ee/kava.

Kes rajavad Eestis säästlikku innovatsiooni? Kas mahe on vaid äri ja kas Eestist võiks saada maailma esimene maheriik? Mis asi üleüldse on keskkonnainnovatsioon? Neile ja muudele küsimustele leitakse vastused Arvamusfestivali keskkonnainnovatsiooni alal.

Keskkonnainnovatsiooni arutelualal otsitakse üheskoos lahendusi, kuidas keskkonnainnovatsiooni ettevõtlussektoris tõhustada. Ette võetakse innovatsiooni mõiste, millele antakse konkreetsem tähendus, ja ühtlasi uuritakse, kes või mis on keskkonnainnovatsiooni käivitajad, kuidas innovatsioon aitab luua uusi ärivõimalusi ja mil moel mõõta keskkonnainnovaatiliste lahenduste mõju.

Keskkonnainnovatsiooni alale on oodatud kõik suurelt mõtlejad, kes tahavad üheskoos leida julgeid lahendusi, kuidas keskkonnasäästlikke uuendusi ettevõtlussektoris kõige tulusamalt tööle panna. „See on võimalus jagada oma visiooni, kuidas innovatsioon aitab luua uusi ärivõimalusi ja olla osaks tulevikusuundade loomisel,” ärgitab keskkonnainnovatsiooni ala eestvedaja, advokaadibüroo GLIMSTEDT juhtivpartner Marko Tiiman.

Arutelude käigus uuritakse tulevikutehnoloogiaid ja tutvustatakse Eesti säästliku innovatsiooni teerajajaid. Vastust otsitakse küsimusele, kuidas saaks Eesti ettevõtja uuenduslikke lahendusi oma äri kasvatamiseks tööle panna. Tiimani sõnul esitatakse arutelude sisukamad tulemused ühise ettepanekuna Eesti valitsusele. Keskkonnainnovatsiooni ala eesmärk on jõuda arutelude käigus selgusele, kuidas tagada läbi innovatsiooni keskkonnavaldkonnas reaalsed tulemused ja mõju.

Keskkonnainnovatsiooni alal puudutatakse ka raha teemat ja sealjuures võetakse võrdlusse riigi mängumaa vs erasektori panus. Arutelualal avatakse tänased toetusmudelid ja finantseerimisvõimalused ning lahatakse, kas need on piisavad ning sobivad protsesside, tehnoloogiate ja teenuste arendamiseks. Vaadeldakse ettepoole ja mõeldakse, kuidas saaksid meie ettevõtjad olla uuenduste ja muutuste loojad.

Ala viimasel arutelul keskendutakse üha populaarsemaks muutuva mahetootmise jätkusuutlikkusele ja uuritakse, millised võimalused on Eestil tõusta maailma esimeseks maheriigiks. Vahetatakse mõtteid, kas mahenõuete järgimine on keskkonna ja inimese tervise aspektist niivõrd oluline, et neid tuleks tulevikus laiendada suurtootmisele või on tegemist siiski pigem nišivaldkonnaga.

Aruteludesse on teiste hulgas kaasatud keskkonnaministeeriumi asekantsler Margit Martinson, Eesti Energia keskkonnajuht Olavi Tammemäe, Startup Estonia projektijuht Caroline Rute, Tartu Ülikooli arendusprorektor Erik Puura, Innovation Norway Baltikumi esinduse juht Tiina Link, SEI Tallinn juhataja Lauri Tammiste, OÜ Loodusvägi tegevjuht Kristo Tuurmann ja veel hulk teemasse pühendunud ettevõtjaid ning eksperte.

Keskkonnainnovatsiooni ala eestvedaja on advokaadibüroo GLIMSTEDT. Programm on välja töötatud koostöös Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooniga.

Keskkonnainnovatsiooni ala Arvamusfestivalil asub Facebookis siin.

Keskkonnainnovatsiooni ala arutelud:

Laupäeval, 13. augustil

Kell 12.00–13.30
Mis on keskkonnainnovatsioon ja kuidas seda mõõta?
Anname laiale mõistele konkreetsema tähenduse ja selgitame välja, kes või mis on keskkonnainnovatsiooni käivitajad, mis on selle tulemused ning kuidas neid mõõta.
Moderaator: Marko Tiiman (advokaadibüroo GLIMSTEDT juhtivpartner)
Osalejad: Margit Martinson (Keskkonnaministeeriumi asekantsler), Olavi Tammemäe (Eesti Energia keskkonnajuht), Harri Moora (Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse programmijuht ja vanemekspert)

Kell 14.00–15.30
Keskkonnainnovaatilised lähema ja kaugema tuleviku lahendused Eestis ja mujal
Uurime innovaatilisi tulevikutehnoloogiaid ja tutvustame Eesti säästliku innovatsiooni teerajajaid. Vastuse leiame ka küsimusele, milline on Eesti ettevõtja valmidus uuenduslike lahendustega kohanemiseks.
Moderaator: Imbi Jürgen (advokaadibüroo GLIMSTEDT energiaõiguse advokaat)
Osalejad: Caroline Rute (Startup Estonia projektijuht), Peep Pitk (bioressursside väärindamise ekspert, TTÜ Keemianistituut), Erik Puura (Tartu Ülikooli arendusprorektor), Meelis Eldermann (Viru Keemia Grupp tehnikadirektor), Egert Valmra (Skeleton Technologies programmijuht)

Kell 16.00–17.30
Finantseerime keskkonnainnovatsiooni: riigi mängumaa vs erasektori panus
Arutleme, kas tänased toetusmudelid ja finantseerimisvõimalused on piisavad ning sobivad keskkonnainnovaatiliste protsesside, tehnoloogiate ja teenuste arendamiseks.
Moderaator: Triin Siil (advokaadibüroo GLIMSTEDT advokaat)
Osalejad: Tiina Link (Innovation Norway Baltikumi esinduse juht), Andres Juur (teaduskeskus AHHAA juhatuse esimees), Lauri Tammiste (SEI Tallinn juhataja)

Kell 18.00–19.30
Kas mahe on äri või teadvustatud vajadus?
Mis Sa arvad, kas mahetootmine on jätkusuutlik? Jagame mõtteid, kas mahenõuete järgimine on keskkonna ja inimese tervise aspektist niivõrd oluline, et neid tuleks tulevikus laiendada ka suurtootmisele või on tegemist pigem nišivaldkonnaga.
Moderaator: Marko Tiiman (advokaadibüroo GLIMSTEDT juhtivpartner)
Osalejad: Mati Nõmmsalu (AS Tatoli juhatuse esimees), Kristo Tuurmann (OÜ Loodusvägi tegevjuht), Juhan Särgava (Saidafarm OÜ juhatuse esimees), Ants-Hannes Viira (Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor), Siim Kabrits (Mahe-Eesti idee autor)

12.–13. augustil 2016 toimub neljandat korda Arvamusfestival: kohtumispaik ja mõttevahetuskoht Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Kokku arutatakse kahe päeva jooksul enam kui 230 teemal. Tutvu kavaga: 2017.arvamusfestival.ee/kava.

Kagu-Eesti käänulised teed ja kuppelmaastikud on mind alati paelunud: olen nende keskel üles kasvanud ja neid eemal olles igatsenud. Nad sümboliseerivad minu jaoks samaaegselt kohalolu ja teel olekut, rahu ja igatsust, minekut ja jäämist. Ehkki Eestis vaevalt leidub enam neid, kes elaksid sõna otseses mõttes looduse rüpes, usun siiski, et ümbrus avaldab mõningast mõju ka tänapäeva inimesele. Keskkond, kus üles kasvame, mõjutab me tegevusi ja elulaadi ning sedakaudu me väärtushinnanguid ja tõekspidamisi. See ei tähenda keskkondliku determinismi uskumist. Ajal, mil info ja ideed liiguvad kiirelt virtuaalseid teid mööda, pole üksikisiku geograafiline asukoht enam määrava tähtsusega, kuid endiselt on toimetusi-tegemisi (näiteks põllumajandusega seotu), mis ümbruskonnast lahutamatud. Alati ei piisa e-kirjade saatmisest või online-küsimustike täitmisest, vahel peab ise kohal olema. Füüsilise keskkonna olulisuse kontekstis on väga tervitatav idee arutada mingi konkreetse piirkonna eeliseid ja puudusi sellessamas paigas viibides, kohalike elanike eestvedamisel ja osalusel. Vana postitee ääres paikneva Varbuse maanteemuuseumi territooriumil toimunud [eel]arvamusfestival andis just taolise võimaluse.

Kagu-Eesti [eel]arvamusfestival Varbusel. Foto: Henari Kamenik

Esialgu potentsiaalse kitsaskohana tundunud väike arv teemaalasid osutus tagantjärele tarkusena tegelikult ürituse suurimaks tugevuseks. Eelmise aasta Paide arvamusfestivalil olin valikute tegemisel kimpus: mida võtta, mida jätta? Ühel arutelul osalemine tähendas loobumist paljudest teistest, Varbusel seda probleemi ei tekkinud. Oli võimalik liikuda sujuvalt ühelt alalt teisele ning olla kursis kõige toimuvaga. Rahvast oli igal pool just nõnda palju, et iga laval istunud arvaja kohta oli kordades rohkem innukaid kaasamõtlejaid, uudishimulikke küsijaid ja südikaid arutlejaid. Moderaatorid oskasid meeldival moel kuulajaid kaasata ning vältida diskussioonide liigset laialivalgumist. Kõnelejatesse suhtuti lugupidamisega, eriarvamustele jäädi sõbralikult, oma mõttekäigud tehti näidete ja taustinfo andmisega hästi mõistetavaks. Minu jaoks jäi kõikjal kõlama, et inimesed ise tajuvad neil lasuvat vastutust ning võimekust midagi muuta, teisalt ka seotust ülejäänud inimestega. Kohale tulnud näisid proaktiivsed, abstraktsete visioonide asemel räägiti konkreetsetest ohtudest ja võimalustest, jagati mõtteid hõlpsalt hoomatavatest väikestest sammudest, mis igapäevaelu kvaliteeti parandada võiksid. Ökoriigi võimalikkusest mõtisklejad ärgitasid üle vaatama igaühe enda tarbimiskäitumist (mida, kellelt ja miks ostame?), tervishoiu teemale keskendujad soovitasid võimalikult palju ise enda heaolu jaoks ära teha, pöörata tähelepanu oma lähedastele ning vajadusel usaldada spetsialiste, maal elajad jagasid näpunäiteid, kuidas külaellu sobituda. Vahest sümpaatseimaks oli minu jaoks meeldetuletus mitte otsida õigeid vastuseid ja uskuda pimesi kaalukaid arvamusliidreid, vaid püüda saada olukorrast tasakaalustatud ülevaade ja kuulata iseenda mõistuse häält.

Arvamusfestivali tööeluala korraldajad kutsuvad kõiki huvilisi arutlema, kuidas muuta Eesti inimeste tööelu paremaks. Kahepäevase Arvamusfestivali tööeluala teemad on mitmekülgsed: ühiskonna suhtumine töösse ja töötusse, töövõime ja -võimetus, töö ja töötaja otsimine, tööandja maine, õppimine ning tööturu mitmekesisus.

Tööeluala eelmisel Arvamusfestivalil

Tööeluala ühe korraldaja, töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel kirjeldab praegust tööturu olukorda: “Eestis on ühel ajal nii töö- kui ka tööjõupuudus. Kuidas korraldada selles olukorras asjad nii, et inimesed leiaks endale sobiliku töö ja tööandjad vajaliku töötaja?” Lisaks saab alal arutleda tuleviku töö üle: mis on selle olemus ja milliseid uusi oskuseid on töötajatel vaja.

Tööeluala korraldajad usuvad, et vabas õhkkonnas korraldatavate arutelude tulemusel tekivad uued ideed ja lahendused, millega saab hiljem edasi tegeleda juba töisemas olukorras. “Töötukassa korraldas töövõimereformi ettevalmistamise ajal arutelusid vähenenud töövõimega inimestega. Nende arutelude käigus tekkinud mõtetest sündisid reaalsed tegevused. Seetõttu ootame inimesi tööelualal aktiivselt osalema ja kaasa mõtlema,” sõnab üks ala korraldajatest Jekaterina Kalinitševa. Teine ala korraldaja, Aimar Altosaar, lisab: “Osalejad, kelle meeled on avatud ning kes on valmis mõtteid avaldama ja teiste omasid kuulama, saavad loodetavasti arutelude käigus veendumuse, et kõik probleemid on ühiskonnas lahendatavad.”

Tagurpidi tööintervjuu, karjäärinõustamine ja elav raamatukogu

Kahtlemata on üks Arvamusfestivali eripärasemaid aruteluvorme reede õhtupoole peetav tagurpidi tööintervjuu. Selle käigus astub vastupidiselt tavapärasele töövestlusele intervjueerija rolli üks noor tööotsija, kes küsitleb kolme suure asutuse-ettevõtte personalijuhte. Tagurpidi tööintervjuu keskmes on tööandja maine ning see, kas ja kuidas peaks tööandja end tööotsijale müüma. Intervjueeritavad on töötukassa personalijuht ja tööandjatega koostöö nõunik Kristiina Palm, Swedbanki personalijuht Ülle Matt, CV Keskuse värbamiskeskuse juht Renita Käsper ning Omniva personali ja tugitegevuste valdkonna juht ja Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE juhatuse liige Kadi Tamkõrv. Noort tööotsijat mängib Kaisa-Triin Karu, kes on Brandemi kaasasutaja ja tööandja brändi konsultant.

Arutelude kõrval toimuvad tööelualal kogu festivalipäeva kestvad sündmused. Terve reedese päeva vältel saab rääkida töötukassa karjäärinõustajatega, seda nii põgusalt mõtteid vahetades kui ka pikemalt vesteldes. Ei mingit kabinetis istumist ega ametlikku külastust!

Laupäeval on aga avatud elav raamatukogu, kus lugusid räägivad raamatute asemel inimesed, täpsemalt Kuldliiga Klubi liikmed. Elava raamatukogu erilisus seisneb selles, et n-ö elavale raamatule saab esitada küsimusi, kui mingi teema huvitab rohkem või midagi jääb arusaamatuks. Elava raamatukogu raamatutes antakse isiklikule kogemusele tähendus jutustuse kaudu.

Tööelualale on eriti oodatud vähenenud töövõimega inimesed

Arutelusid on nii noortele kui ka vanematele, nii töötavatele kui ka mittetöötavatele inimestele, nii tööandjatele kui ka -otsijatele. Arvamusfestivalile pääsevad hõlpsalt ligi ka puudega inimesed ning lisaks on reedel tööelualal viipekeeletõlk. Väga on oodatud osalema vähenenud töövõimega inimesed, kellele pakub muu hulgas kindlasti huvi reede pärastlõunane arutelu töövõimest ja töövõimekusest. Arutatakse, kas vähenenud töövõimega inimeste palkamisel on eeliseid ja kuidas julgustada erivajadusega inimesi tööle kandideerima. Arutelus osalevad sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna, töötukassa juhatuse liige Pille Liimal, sotsiaalministeeriumi töövõimepoliitika juht Arne Kailas ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse esindaja.

Tööeluala korraldavad üheskoos Eesti Töötukassa, Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE, Eesti Ametiühingute Keskliit, Kutsekoda, Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon, Swedbank, MTÜ Kuldliiga Algatus, Tartu Kunstimuuseum, Eesti Vabaharidusliit jt.

Tööeluala Arvamusfestivalil asub Facebookis siin.

Tööeluala arutelud:

Reedel, 12. augustil

Kell 12–19.30 ehk kogu festivalipäeva
Karjäärinõustamine kõigile
Töötukassa pakub karjäärinõustamist individuaalselt või vestlusringi vormis, kus inimesed saavad arutleda tööplaanide ja ka karjäärivõimaluste üle. Kasuta juhust saada karjäärinõu mitte vaid professionaalselt nõustajalt, vaid ka võõralt inimeselt, kes näeb sind ja su olukorda kõrvaltvaataja pilguga. See ei ole arutelu, vaid võimalus festivali osalejatele saada karjäärinõustamist ja suhelda karjääriteemadel terve esimese festivalipäeva jooksul.

Kell 12.00–13.30
Ühiskondlik suhtumine töösse ja töötusesse
Töötamise roll meie elus: vahend teenida elatist või võimalus inimesena areneda. Otsime vastuseid küsimustele, kuidas on muutunud suhtumine töötamisse ja mittetöötamisse ning kas peaksime nende muutustega leppima. Kas inimene peaks üldse tööd tegema? On see vajalik isiksuse arenguks või pigem hädavajalik hinge sees hoidmiseks? Kas mittetöötamine on häbi- või auasi?
Moderaator: Urmas Vaino
Osalejad: töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski, töötukassa juht Meelis Paavel, ametiühingute juht Peep Peterson ning Eesti Tööandjate Keskliidu juht Toomas Tamsar

Kell 14.00–15.30
Töövõime või töövõimetus?
On töövõimereformi aasta. Erivajadusega inimestelt oodatakse valmisolekut aktiivseks tööotsinguks ja tööleasumiseks. Tööandjatelt oodatakse suuremat valmisolekut erivajadusega inimeste värbamiseks. Kas erivajadus on takistus või leidub igaühele võimetekohane töö? Arutame, kas vähenenud töövõimega inimeste palkamisel on eeliseid ja kuidas julgustada erivajadusega inimesi tööle kandideerima.
Moderaator: Tom Rüütel
Osalejad: sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna, töötukassa juhatuse liige Pille Liimal, sotsiaalministeeriumi töövõimepoliitika juht Arne Kailas ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse esindaja

Kell 16.00–17.30
Kas tööd on või ei ole?
Kas tööd siis ikkagi on või ei ole? Töökohad ja tööjõud asuvad Eesti eri paigus. Arutame, kas Eesti on väike või suur ning mis vajab muutmist, et viia kokku nõudlus ehk inimesed ja pakkumine ehk töökohad.
Moderaator: Postimehe majandustoimetuse juhataja Liis Kängsepp
Osalejad: töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahk, töötukassa Tallinna ja Harjumaa osakonna juhataja Siim Sarapuu, Viljandi linnapea Ando Kiviberg ning Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar

Kell 18.00–19.30
Kas ma otsin tööd või otsib töö mind?
Unistuste töö ja tööandja. Arutame, mida peaks ettevõtted pakkuma, et leida häid ja lojaalseid töötajaid. Tagurpidi tööintervjuus peab noor tööotsija töövestluse kogenud personalijuhtidega, et valida endale parim töökoht.
Tööintervjuu peab Brandemi kaasasutaja ja tööandja brändi konsultant Kaisa-Triin Karu.
Osalejad: töötukassa personalijuht ja tööandjatega koostöö nõunik Kristiina Palm, Swedbanki personalijuht Ülle Matt, CV Keskuse värbamiskeskuse juht Renita Käsper ning Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE juhatuse liige Kadi Tamkõrv

Laupäeval, 13. augustil

Kell 11–19.30 ehk kogu festivalipäeva
Elav raamatukogu
Elav raamatukogu on nagu raamatukogu ikka: palju huvitavaid ja põnevaid raamatuid. Elava raamatukogu raamatuteks on inimesed oma lugudega ja lugemise asemel neid raamatuid kuulatakse. Elava raamatu erilisus on selles, et raamatule saab esitada küsimusi, kui mingi osa huvitab rohkem või midagi jääb arusaamatuks. Elava raamatukogu raamatutes antakse isiklikule kogemusele tähendus jutustuse kaudu. Raamatuid saab kohapeal laenutada ja tagastada tuleb need õigeaegselt. Meie elava raamatukogu kullafond koosneb Kuldliiga Klubi liikmete kuldaväärt kogemustest.

Kell 12.00–13.30
Tuleviku töö
Kas töölepingul on tulevikku? Kas OÜ on uus töötaja? Kas minu töö jääb alles? Kas seadus on vedur või pidur? Kõigile neile küsimustele saad vastuse “Tuleviku töö” arutelult. Keskendume töötamise tulevikusuundumustele: millised on tulevased vajalikud oskused tööturul, millised on tulevikuametid ja mis oskuste järele vajadus väheneb. Räägime muu hulgas ka paindlikkusest töösuhtes ehk mida saab ettevõtja teha ja mida peaks tegema riik, töötamise eri vormidest töölepingust tööampsudeni, kärgperede eeskujul terminina kasutusele läinud kärgtööst ehk mitme tööandja heaks töötamisest ning globaliseerumisest.
Moderaator: Tiia Randma
Osalejad: Ott Pärna, Peep Peterson, Eela Velström ja Merle Liisu Lindma

Kell 14.00–15.30
Töö viib õppima, õppimine tööle
Arutelu algab väitlusega õppimise poolt ja vastu. Arutelu teine osa on vestlusring, kus arutatakse, kas inimene, töökoht ja õppimisvõimalused saavad kokku või eksisteerivad eri aegruumides. Kas õppimine on võimalus või kohustus? Kas inimene vastutab enda arengu eest ise? Kas tööturult leiab õigete oskuste ja teadmistega töötajaid? Kas tööandjatel on valmisolek ja tahe inimesi arendada? Kas olemasolevad õppimisvõimalused on kooskõlas tegeliku vajadusega?
Moderaator: Reet Valgmaa
Osalejad: Milvi Tepp, Lana Randaru, Anneli Entson, Aune Valk, Erle Nõmm ja Olga Aasav

Kell 16.00–17.30
Vanemas keskeas töötajad kui tööturul kasutamata potentsiaal
Vananemine on ühiskonnale suur hüve ja üks majanduse suure tootlikkuse eeldusi. Eakad ja kogenumad on empaatilisemad ja suurendavad sotsiaalset sidusust, luues sellega paremaid võimalusi kõigile elanikkonnarühmadele. Noorte tehniline võimekus ja eneseteostussoov loovad töökeskkonna energeetilise aluse, vanemad loovad aga stabiilsuse ja pakuvad sotsiaalseid uuendusi. Tootmise ja kogu majanduse rahvusvahelistumise tingimustes tuleb igale ettevõttele kasuks kontakt väga erinevate kultuuride ja maadega. Sellele aitab kaasa suhtlemisvõimekus eri kultuuride ja sotsiaalsete rühmadega. Loovus tekib eri maailmavaadete, kultuuride, töö- ja elukogemuste kokkupuutepunktides. Arutelu keskendub küsimustele: kuidas äratada noortes huvi ja hoida neid oma ettevõttes? kuidas luua sidusat ja psühholoogiliselt turvalist töökeskkonda? kuidas kasutada paremini vanemas keskeas (55–75-aastased) inimeste potentsiaali ettevõtluses ja avalikus sektoris?
Moderaator: Aimar Altosaar

Kell 18.00–19.30
Kas kunstnikuks olemine on hobi või töö?
Viimastel aastatel on ühiskonnas sagedamini kõlanud kunstitöötajate hääled, mis nõuavad, et nende tööd tunnustataks ja tasustataks. Tänavu on kunstivaldkonna töötingimuste parandamiseks astutud mitu märgilise tähendusega sammu. Kultuuriministeeriumi eestvedamisel muudeti ravikindlustuse seadust, mis peaks andma vabakutselistele töötajatele parema ligipääsu ravikindlustusele. Lisaks on kultuuriministeerium algatanud kunstnikupalga juhtprojekti ning Tallinna Kunstihoone ja Eesti Kunstnike Liit on lubanud alustada korrapärast töötasude maksmist näitustel osalevatele kunstnikele. Kuidas mõjutavad need suundumused kunstitöötajate töötingimusi? Kellele on neist muudatustest kasu ning millised probleemid vajavad endiselt lahendusi? Kuidas näevad töötingimuste debatis oma rolli ja vastutust eri institutsioonid nagu kultuuriministeerium, kultuurkapital ja näitusemajad?
Moderaator: Airi Triisberg
Osalejad: Taaniel Raudsepp, Hillar Sein ja Maria Arusoo

12.–13. augustil 2016 toimub neljandat korda Arvamusfestival: kohtumispaik ja mõttevahetuskoht Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Kokku arutatakse kahe päeva jooksul enam kui 230 teemal. Tutvu kavaga: 2017.arvamusfestival.ee/kava.

22. juulil kell 12-20 toimuval esimesel Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivalil  tulevad jutuks igihaljad ja -torkivad teemad maaelu ja -kultuuri hääbumisest, turvalisusest piirialadel.

Festivali eestvedaja Ott Rätsepa sõnul loodavad osalejad kummutada mitmeid vanu müüte ja luua uusi: „Kõneks tulevad teemad ei puuduta sugugi vaid Kagu-Eestit vaid kõnetavad ka kõiki teisi.“ Kuigi enamus festivaliprogrammist on eestikeelne, siis toimuvad paljud jutud nii setu kui võru keeles.

Turvalisuse ja julgeoleku laval „Miks keegi meid ei päästa?“ astuvad erinevates paneelides üles Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson, Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili, kaitseliitlane ja Ukraina Päeviku autor Igor Taro, liikluspedagoog Triinu Õispuu, Lõuna prefektuuri operatiivjuht Indrek Koemets, Autolehe tegevtoimetaja Tõnu Korrol, Maanteeameti peadirektori asetäitja Meelis Telliskivi, Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliiniku juhataja Vallo Tillmann, Lõuna-Eesti Haigla juhatuse liige Arvi Vask, Kanepi valla perearst Vaike Meesak ning mitme lapse ema Egle Vodi.

Maaelu laval „Viimane kustutab tule“  võtavad sõna Eesti ökoriigiks saamise propageerija Roy Strider, IT visionäär  Linnar Viik, Eesti Põllumeeste Keskliidu juht Vahur Tõnissoo, kasvatusteadlane Rea Raus, Meremäe vallavanem Rein Järvelill, TTÜ innovatsiooni– ja rahvusvaheliste suhete prorektor Tea Varrak, blogija Kristjan Andre, majandusteadlane Andres Arrak, EMÜ rektor Mait Klaassen, EMÜ ökonoomika professor Rando Värnik, Statistikaameti peadirektor Andres Oopkaup ja „Maale elama“ algatuse eestvedaja Ivika Nõgel.

Maakultuuri laval „Õks viil elässe mõtsu vaihõl ummamuudu inemise“ saab [eel]arvamusi vahetada geograafide Andres Rõigase ja Rein Ahase, Marketing Instituudi tegevjuhi Anu-Mall Naaritsa, Meremäe vallavanema Rein Järvelille, seto kultuuri eestvedaja Õie Sarve, teleajakirjanik Urmas Vaino, Seto Kongressi Vanemate Kogu peavanema Aarne Leima, Hartsmäe talu peremehe Agu Hollo, Mooska talu perenaise Eda Veeroja, muusik Mari Kalkuni, kujundaja ja ilmateadustaja Martin Mileiko ning luuletaja Kauksi Üllega.

Kes ja millises paneeldiskussioonis täpsemalt osaleb, saab teada Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivali samanimeliselt Facebooki lehelt või Arvamusfestivali kodulehelt!

Tänavune Arvamusfestival pole enam mägede taga ning sestap otsustasin uurida, milliseid teemasid ootavad festivalil osalevad inimesed selleaastastest aruteludest. Lühidalt kokku võttes võib öelda, et osalejad hindavad Arvamusfestivali arutelude heas õhkkonnas pärast ning selgi korral oodatakse mõnusat olemist, head seltskonda ja meeliköitvaid diskussioone nii ajakava sees kui selle väliselt spontaansemas keskkonnas. Et kõik see saaks veel täpi i-le, oodatakse loomulikult head ilma!

Kristjan ja Kairet möödunud Arvamusfestivalil

Kairet, 30, Arvamusfestivalil osalenud kolmel korral:

Loodan, et Arvamusfestival meelitab kohale palju selliseid tuttavaid ja koostööpartnereid, keda pole kiire elutempo tõttu juba mõnda aega näinud. Soovin, et festivalil oleks aega nendega mõne arutelu publikus koos istuda ja mõelda ning meid ühendavatel teemadel kaasa arutleda. Et see saaks toimuda, ootan Arvamusfestivalilt kindlasti mitmekesiseid ja huvipakkuvaid arutelusid. Lapsed, pere, haridus, julgeolek, kindlasti pakuks huvi erakondade esimeeste või siis presidendiks pürgijate arutelu. Lisaks ootan iga-aastast humoorikat stand-up comedy etendust.

Eelmisest aastast on meeles väga mõnus õhkkond esimese päeva õhtust Paide keskväljakult, kus oli kohal palju toredaid inimesi, kellega sai mõnusalt juttu ajada justkui oleks juba pikemat aega üksteist tundnud – ootan sama ja veel paremat õhkkonda ning erinevate eluvaldkondade inimeste omavahelist lõimumist festivali õhtutel.

Kristjan, 33, Arvamusfestivalil osalenud kolmel korral:

Ootan festivalilt head ilma ja palju häid inimesi. Nende kahe tingimuse olemasolul ja koosmõjul tõotab juba eos tulla edukas üritus. Ootan neid arutlusi, mis tekivad spontaanselt heade sõprade ja tuttavate vahel näiteks mõnes pop-up kohvikus.

Tuuli, 32, Arvamusfestivalil osalenud kolmel korral:

Olen käinud Arvamusfestivalil kõikidel aastatel, mil seda on korraldatud, ehk siis sellel aastal kavatsen ma festivali külastada neljandat korda. Põhjus, miks ma festivali igal aastal väga ootan, peitub selles, et mulle meeldib Arvamusfestivali õhkkond – kõik need huvitavad ja sisukad arutelud, ärksad ja põnevad festivalikülastajad, kellest igaüks annab oma panuse, et kohtuks võimalikult palju vaatenurki ja ideid ning ääretult mõnus atmosfäär Paide Vallimäe kõrgete puude ja vallikraavide vahel. Kuna festivali õhkkond on igal aastal väga mõnus olnud, siis ma isegi ei oota korraldajatelt suuri uuendusi, pigem soovin, et jätkataks samal kursil. Tavaliselt ei ole ma festivalile minnes n-ö eeltööd teinud, selekteerimaks välja teemasid, mis mulle eriti meeldivad. Lähen festivalile alati avatud meele ning suure uudishimuga soovides kuulda teemadest, millega ma argielus sageli kokku puutun, aga teemadest, millest ma ehk varem kuulnudki ei olnud – lihtsalt selleks, et oma silmaringi laiendada. Arvamusfestival on kindlasti üks minu lemmikfestivale, sest ma võtan sealt igal aastal kaasa portsu uusi teadmisi, toredaid ideid ja mitmeid uusi tuttavaid, kellega on olnud mõnus edaspidigi erinevatel teemadel arutleda.

Tuuli ja Arvamusfestivali tiimiliige Maiko Kesküla

Janar, 34, Arvamusfestivalil osalenud kahel korral:

Loodan, et sellel aastal tuleb Paidesse veel rohkem rahvast kui varasematel aastatel. Kindlasti ootan, et aruteludes osalejad läheksid teemadesse süvitsi ning argumenteeriksid rohkem, mitte ei esitaks vaid fakte ja loosungeid. Varasemaltki on olnud väga häid arutelusid, kuid mõningatel juhtudel on arutelud jäänud poolikuks või ühekülgseks. Arvamusfestivalilt võiksid tekkida reaalsed lahendused probleemidele, mida senini pole püütud või suudetud lahendada. Minule on kindlasti südamelähedased siseturvalisuse teemad, riigi üldine julgeolekuküsimus ning rahva ja riigi valmisolek sügavamaks kriisiks. Samuti ei jäta mind külmaks haldusreformiga seonduv ning linnastumise pidurdamisega, rahvastiku vananemisega ja muud nendega seotud teemad. Selgi korral loodan saada uusi teadmisi ning värskeid ideid, põnevaid arutelusid ja mõnusat festivalielamust.

Hea arutelu ei sünni iseenesest. Selleks ei piisa ainult huvitavatest arutlejatest ja heast teemast, olulist rolli mängivad ka moderaatorid, kes juhivad arutelu. Modereerimisest ja arvamuskultuurist räägivad Arvamusfestivali vabatahtlikud Annika Uudelepp ja Margo Loor.

Annika ja Margo eelmisel aastal erakonnajuhte modereerimas. Foto: ERR

Hea arutelu alustalaks peavad Annika ja Margo üksmeelselt seda, et arutelu juht paneb alguses enda jaoks paika arutelu iva, mille ümber arutelu kujuneb. „Kui eesmärki pole, siis tuleb sellest selline jututuba, mis käib kuidagi juhuslikult teemast teemasse,” arvab Loor. Just vastavalt paika pandud eesmärgile saab hakata ülejäänud arutelu üles ehitama.

Annika ja Margo modereerisid eelmise aasta Arvamusfestivalil erakondade esimeeste debatti. Aruteluks ettevalmistumine võtab tunduvalt rohkem aega kui arutelu ise – seetõttu alustasid nad ettevalmistustega kaks kuud enne festivali. Arutelu disaini käigus mõeldi läbi, kellega millest rääkida ja mis on arutelu fookus. Seejärel sai hakata kontakte looma. Moderaatorid pidid eri teemadega tutvuma, debatis osalenud poliitikutega suhtlema ning neile toimuvat selgitama. Loodi detailne arutelu stsenaarium, kus oli kirjas, kes millest mingil hetkel räägib, millised ülesanded antakse ja kui kaua iga tegevus aega võtab. Vahetult enne arutelu räägiti lava taga olulisemad asjad poliitikutega uuesti üle.

Hea arutelu – argumenteeritud ja kaasav

„Kui oled nagu tuulelipp, et kust tuul, sealt meel; mida mingi küsitluse tulemused parasjagu näitavad, seal meel, siis on keeruline head arutelu pidada,” lausub Margo. Seetõttu peab debatis osaleval inimesel olema kindel seisukoht, mida ta peab oskama veenvalt argumenteerida. Debatis ei tohi karta kuulata teiste poolte argumente ning peab olema julgust oma argumente kahtluse alla seada. Samuti ei tohi oma kriitikaga minna isiklikuks. Hea arutelu peab andma positiivse elamuse, püsima fookuses ning seda peaks olema võimalik sisukalt kokku võtta.

“Äärmused on keerukad,” sõnab Annika. Sel põhjusel peab arutelujuht eeltöö käigus endale selgeks tegema, milliste vaadetega inimesed debatis osalevad, et vastavalt sellele teemasid tõstatada. Samuti peab modereerimisel arvestama osalejate omapäradega – mõnda inimest on arutelus keerukam juhtida kui teist. „Neid inimesi, kes on ise väga-väga jutukad, on natukene raskem modereerida, sest nad ei anna isegi hingetõmbepausi, et midagi vahele küsida,” leiab Annika. „Samuti on keerukad väga kohmetud, arglikud ja sõnaahtrad inimesed.”

Arvamusfestivali erakondade esimeeste debati järel said Margo ja Annika kõige rohkem positiivset tagasisidet selle eest, et nad tõid osalejad oma tavapärasest rollist välja ning vältisid poliitilise telesaate formaati. „Me lubasime endale Margoga asju, mida üldiselt erakondade esimeestega arutelu korraldajad ei ole väga lubanud,” ütleb Annika. „Me kasutasime sellist mitteformaalsemat pingevabamat õhustikku ära teadlikult, me panime nad koos tegutsema.” Moderaatorid korraldasid Mart Helmele, Taavi Rõivasele, Kadri Simsonile, Margus Tsahknale, Andres Herkelile ja Jevgeni Ossinovskile ühise ajurünnaku, palusid välja tuua teineteise positiivseid omadusi, tarkade klubi stiilis ühise meeskonnana sõnastada Eesti ühiskonda edasi viivaid väärtuseid ja jagada oma aasta suurimat õpikogemust. „Me panime nad küllaltki dünaamilisse rolli, meil oli päris palju nii-öelda vilesid seal kasutusel,” lisab Annika. Ka teiste Arvamusfestivalil osalejate käest küsiti poliitikutelt kuuldud mõtete kohta tagasisidet.

Arvamusfestivali aruteludelt ei puudu lisaks esinejatele ja moderaatoritele kunagi teised festivalil osalejad. Mõnedes aruteludes oodatakse neilt lihtsalt kaasa mõtlemist, teistes aruteludes aga ka aktiivsemat osavõttu. Arvamusfestivalil on võetud omaette eesmärgiks kuulajate kaasamine. „Kuulajal on palju mugavam ja turvalisem mitte olla kaasatud aruteludesse,” lausub Annika. „Samas ei tahaks ka seda, et oleks rääkivad pead laval. Hea arutelu on selline, kus kuulajad ei pea olema täiesti passiivsed, kus kuulajatel on võimalik kuidagigi sync’ida ja reageerida.” Moderaator peab endale selgeks tegema, mis on osalejate kaasamise eesmärk – see võib olla kas tagasiside saamine, ideede saamine, diskussiooni sekkumine või lihtsalt nende aktiivsena hoidmine. Vastavalt sellele tuleb edasi mõelda, kuidas seda kõige mõttekam oleks teostada.

Seitse reeglit heaks aruteluks

Arvamusfestivalil osalejatele kehtib hea arutelutava, mis koosneb järgmistest punktidest:

1. Austame aega, arutelu juhti ja kõiki teisi festivalil osalejaid.
   2. Tõestame, mida väidame.
   3. Kuulame – see on sama oluline kui kõnelemine.
   4. Oleme arutelus osalevate inimeste suhtes hinnanguvabad.
   5. Reageerime mõtetele, mitte isikule.
   6. Keskendume lahendusele – kriitikal peatume lühidalt, seejärel pakume lahendusi.
   7. Võimalusel ei kasuta me aruteludes esitlusmaterjale – las kõneleb inimene, mitte PowerPoint.

„Need on mõistliku ühiskonna mõistlikult teineteisega rääkimise reeglid. Välja arvatud see PowerPointi punkt, see on festivali jaoks,” sõnab Margo. Hea arutelutava sõnastati soovina, millisena tahetakse näha arutelusid nii Arvamusfestivalil kui ka ühiskonnas. „Aga me ei ole mingid arvamuspolitseid. See on hea tava — me soovitame ja loodame, aga me ei kontrolli, ei keela ja ei karista,” lisab Margo. Ta avaldab lootust, et hea arutelutava kandub edasi Eestisse laiemalt.

Margo ja Annika hinnangul on Eesti ühiskonnas toimuvas avalikus debatis mõningaid puudujääke, mida saaks ja tuleks arendada. „Tõestame, mida väidame. Võta suvaline arutelusaade või arvamusartikkel ja vaata, kui palju seal on tõestust. Pigem näpuotsaga,” lausub Margo. „Me oleme jõudnud faasi, kus meil väidetele lisanduvad selgitused, aga tõestustest on enamasti ikkagi päris palju puudu, kui me võrdleme seda Briti või Ameerika avaliku arutelu pidamise kultuuriga.” Margo ja Annika on ühel meelel, et tuleks ära lõpetada isiklikud rünnakud ning oluline oleks hakata julgemalt välja ütlema konkreetseid seisukohti, mida ollakse valmis argumenteeritult kaitsma.

„Mulle tundub, et mõnikord avalikes aruteludes pannakse auru sellisele „Kas ma näen äge välja?” küsimusele,” arvab Annika. „Kalambuuritsetakse, püütakse kellegi arvelt teravusi loopida, teha mingeid natuke sarkastilisi nalju.” Annika sõnul pole see sisukas, vaid pigem domineerib meelelahutuslikkus. „Nii kaua kui see domineerib, siis ma arvan, et nii kaua me polegi lõpuni rahul. Kaasahaaravus ja meelelahutuslikkus ei peaks tulema enesenäitamisest ja teistele ärapanemisest, vaid eelkõige sisust.”

Arvamusfestival oleks juba natuke nagu käes, kirjutab osalusvormide labori eestvedaja Inga Jaagus. Vähemalt paistab kõik väga käegakatsutav, kui osa võtta mõnest töötoast ja märgata-kuulata mõnusat suminat, mis saadab arutelukorraldajate teematutvustusi.

Märtsi lõpus esmakordselt arutasid arutelualade korraldajaid oma ideid. 10. juuniks peab aruteluaala plaan lõplikult valmima. Foto: Kärt Vajakas

Aprilli lõpus algasid Arvamusfestivali töötoad. Esimene neist oli aruteludisaini oma, mida viis läbi Anna SpeakSmartist. Töötoa eesmärk oli n-ö mootori käivitamine, et  kohe algfaasis saaks kõik olulisemad komponendid arutatud.

Maikuus toimuvad osalusvormide töötoad: üks neist on juba toimunud, kaks alles ees. Käisin esimeses töötoas kohal, et tegevust oma silmaga kaeda. Kuigi esialgne kavatsus oli pigem töötuba kõrvalt jälgida ja siis sellest kirjutada, haarasid soojendus- ja kaasamisülesanded ning arutelud mindki, nii et vaatleja-kirjutaja kogemusest sai sujuvalt osalejakogemus, nagu osalusvormide töötoas peabki.

Osalusvormide töötube  korraldavad Kerttu ja Laura osalusvormide labori tiimist. Kui kunagi tulevikus peaks keegi kirjutama Arvamusfestivali ajaloost ülevaate, siis Kerttu ja Laura võiksid selles olla mainitud kui festivali tõenäoliselt esimese üleni kaasava arutelu läbiviijad. Aasta oli siis 2014 ja aruteluteemaks „Milline on huvitav kool?“.

Kerttu ja Laura panid oma töötoas osalejad mõtlema, miks arutelu publikut arutellu kaasata ning kuidas seda teha. Liljan Seesami kindlustusfirmast võttis muljed kokku nii: „Üks põhilisemaid aspekte, mis minu jaoks osalusvormide koolituse käigus välja koorus, oli see, et kuna meie arutelu üheks eesmärgiks on saada võimalikult palju erinevaid arvamusi ning tähelepanekuid, on hästi tähtis, et kõik arutelus osalejad tunneksid end võrdsetena ning hästi – iga seisukoht on oluline.“

Märksõna „võrdsus“ jäigi esimesest osalusvormide töötoast enim kõrvu. Kõige tähtsam kaasava arutelu eeltingimus on luua õhkkond, kus tahetakse kuulda erinevaid arvamusi ja kõik arvamused on võrdsed. Tegime prooviks läbi mõned seesugust õhkkonda loovad ja toetavad võtted  ning jõudsime arusaamani, et väga tähtis roll on arutelu moderaatoril.

Pärast osalusvormide töötube ongi juuni alguses moderaatorite töötoad, mida viib  läbi Marleen SpeakSmartist. Need on mõeldud just neile, kes päriselt hakkavad Paides arutelusid suunama. Moderaatorite töötubadest järgmine samm ongi juba festival!

Link töötubade infole AFi kodulehel: http://2017.arvamusfestival.ee/arutelu-korraldajale/enne-festivali/koolitused/

Narva [eel]arvamusfestivali esimene arutelu kandis pealkirja “Sa vaene hüljatud Ida-Virumaa”. Foto: Anna Markova

Vihmasajus kulgenud arutelul Narva ja kogu Ida-Viru regiooni arenguperspektiivide üle jagasid mõtteid lisaks Siim Kallasele ka ettevõtja, ekspeaminister Tiit Vähi, Euroopa Parlamendi saadik Indrek Tarand ja välisminister Marina Kaljurand.

Kallas märkis, et 25 aastat tagasi oli Eesti suurte võimaluste maa. Piirid avanesid, kapital tuli sisse ja transiit õitses. “Kuigi elu on täna palju parem kui 25 aastat tagasi, on paljud võimalused edasi liikumiseks piiratud.”

Kallas pakkus välja, et Narva võiks muutuda väga tõsiseks logistikakeskuseks. “Ida-Virumaal on suured ettevõtted, mis on ka edukad – energeetika valdkonnas eelkõige, aga kasuks võivad olla suunad, mis avardavad piirkonna rahvusvahelisi võimalusi, suurendavad atraktiivsust nii ettevõtete kui inimeste jaoks. Üks võimalus Ida-Virumaa majandust ergutada on kaasaegsete transpordi- ja logistikakeskuste arendamine. Sillamäe sadam on juba palju teinud sellise keskuse arendamiseks.”

“Kui vaadata arenevat tervikut – Sillamäe sadam, tööstuspargid, tundub mulle, et üks asi võiks veel olla. See on lennujaam,” lausus Kallas. “Miks mitte rajada Narva lennujaam? Vaba maa-ala on tõenäoliselt olemas, vaja on ehitada lennurada ja lennujuhtimiskeskus. Vaadelduna lahus muudest arendustest pole lennujaamal eraldi suurt mõtet. Aga kombineerituna Sillamäe sadama, võimalike ladude, ümberpakkimise (internetikaubandus!), ümbertöötlemise keskustega võiks sellest midagi Zaragoza või Leipzigi taolist tekkida.”

“Transpordi- ja logistikaettevõtete lähedus niisugusele suurele keskusele nagu Peterburi on täiendav võimalus osutada tailor-made teenuseid ka selle keskuse klientidele. Sedasorti teenused on transpordi- ja logistikavaldkonna kiiresti arenev suund,” rääkis Kallas

Välisminister Marina Kaljurand märkis seepeale, et meie transiit Venemaale ei muutu kunagi selliseks, nagu see oli enne aastat 2007. Tema sõnul on Venemaa välja ehitanud oma sadamad ja logistika ning tahab toetada oma ettevõtteid. “Teine põhjus on poliitliline: sanktsioonid reaktsioonina Krimmi okupeerimisele. Ja see ei olnud meie initsiatiiv. Me peame minema uutele turgudele, avama uusi turge,” leidis Kaljurand.

Ettevõtja Tiit Vähi nimetaks Ida-Virumaad mitte vaeseks, vaid rikas-vaeseks ning kutsus üles ressursse oskuslikumalt kasutama, mis aitaks piirkonnal areneda.

Vähi kiitis Kallast, kes nimetas Peterburgi ja viit miljonit inimest. Tema hinnangul on Narva ja Ida-Virumaa geograafiline asukoht meie võimalus. “Loomulikult üle piiri küll saa, aga võiks paremini saada. Ma ütlen, et see suur sein piiril on paljuski meie endi ehitatud. Kui see on meie endi ehitatud, siis me muutume tupikmaaks. Sillamäe sadamale tulijad lähevad ära ja ütlevad, et tuleme jälle, kui on ehitatud sild ja tupikut enam pole.”

Kallas ja Vähi olid ühel meelel selles, et Sillamäel on potentsiaali Antwerpeni sadama sarnaseks. Kallase sõnutsi eeldavad Euroopa suurimate sadamate nagu Antwerpen ja Rotterdamväga suurt IT panust ja rolli.

Vähi leidis, et ettevõtluse toomine loob väärtuse, mida saab kõigiga jagada. Suured tehased on tema kinnitusel läinud, kuid mõned uued on ka ja sellele peab panustama. Vähi pakkus Sillamäe sadama nimeks New Antwerpen.

Kaljurand kutsus üles EAS-i vahendeid kasutades ettevõtlusega alustama. “Riigil on vahendid, vaadake EAS-i kodulehte, vahendid on olemas. Väikeste firmade loomise jaoks saab riigilt abi, tulge ja küsige, teile annab nõu majandusministeerium, suunab teid õigele infole. Kasutage neid võimalusi!”

Indrek Tarand märkis, et tema ja Urmas Paet saatsid peaministrile kirja, kus soovitasid kohanemisfondist Ida-Virumaa põlevkivi sektori koondamiste tarbeks raha küsida, sest seda teeb isegi Air France. “Valitsus arvas, et ei saa. Prantsuse bürokraadid arvasid, et saab küll, kui öelda, et sektoris on suur kriis. Valitsus aga ei tahtnud, öeldes, et Töötukassal on raha piisavalt,” sõnas Tarand.

Arutelul tuli jutuks ka riigiasutuste toomine Ida-Virumaale ja mujale Eestisse. Marina Kaljuranna arvates töötab haridusministeerium Tartus väga hästi. “Justiitsministeerium on otsustanud, et paar osakonda tuleb Narva,” lisas Kaljurand

Samuti vahetati mõtteid haridusasutuste Narva toomise teemal.

Kas Narva vanalinna võiks taastada?

Siim Kallas püstitas idee Narva vanalinna taastamisest. Kallase sõnul ehitatakse Euroopas üles mitmeid maatasa tehtud linnu ja paleesid. “Miks mitte teha seda Narvas, kus oli väga ilus põhjamaine baroki vanalinn. Narval oleks turismiobjektina suur tulevik, kui selline asi ette võtta.”

Tänase arutelu “Sa vaene hüljatud Ida-Virumaa” fookuses olid senised Narvat ja regiooni laiemalt puudutanud riiklikud otsused ning tegevuskava edaspidiseks – kas riik on seni Ida-Virumaal toimetanud heaperemehelikult; kuidas ja kas peaks pehmendama sotsiaalset surutist piirkonnas; kas lahendus regiooni probleemidele peitub suhete kordaseadmises idanaabriga; kuidas praegusest olukorrast tulla välja jne. Arutelu juhtis endine pikaaegne Tartu ülikooli Narva kolledži direktor Katri Raik.

Ida-Virumaa inimeste ja organisatsioonide koostöös korraldatud Arvamusfestivali eelürituse [eel]arvamusfestivali eesmärk on luua erakonnapoliitiliste eesmärkideta arutelu- ja mõttevahetuspaik, mille eesmärk on arendada arutelu- ja suhtluskultuuri ja inspireerida Ida-Virumaal elavaid inimesi oma elu mõjutavatel teemadel mõtlema, sõna sekka ütlema ja muutusi ise eest vedama.

13. augustil aset leidev Paide arvamusfestival toimub tänavu juba neljandat korda. Esimest korda korraldati Narva [eel]arvamusfestivali mullu kevadel.