Kuna eelmisel aastal oli töötukassa pakutud karjäärinõustamine festivalil osalejate seas populaarne, siis ka sellel aastal ootavad karjäärinõustajad Tööõnne alal kõiki arutlema töö- ja karjääriteemadel. Mõlemal festivali päeval on arutelude vahel võimalik tulla Tööõnne alale ning võtta osa isiklikust mõttevahetusest inimesega, kes puutub igapäevaselt kokku töö- ja karjäärialaste küsimustega, sest karjäärinõustamine on ennekõike arutelu kahe või enama inimese vahel. Muidugi ei ole võimalik piiratud aja tõttu saada Arvamusfestivalil täit kogemust karjäärinõustamise protsessist, kuid see võib anda vajaliku tõuke oma tuleviku muutmiseks.
Samas tutvustavad töötukassa tööandjate konsultandid Arvamusfestivali külastajatele tööjõuvajaduse baromeetrit. Selleks püstitame Tööõnne ala telgi lähedale suure Eesti kaardi, millele on igal festivali osalejal võimalik märkida oma töövaldkond vastavasse maakonda. Töövaldkondi on võimalik eristada eri värvi täppide näol, mida saavad osalejad Eesti kaardile kleepida. Tööjõuvajaduse baromeetrilt saab vaadata, millised on osalejate enamlevinud ametialade trendid tööjõuturul. Tule kindlasti Tööõnne alale ja märgi Eesti kaardile oma ameti valdkond ja selle asukoht. Nii saame kõik teada, millised töövaldkonnad ja maakonnad on Arvamusfestivalil enim esindatud.
Selgi aastal ei ole Tööõnne alal ära unustanud noori. Nimelt korraldatakse Tööõnnealal mitmeid atraktiivseid tegevusi, kuid toonitame, et need toimuvad ainult reedel, 11. augustil. Noortele mõeldud tegevused on järgnevad:
Laupäeval on samuti mõeldud noorte peale, nimelt 12. augustil tähistatakse rahvusvahelist noortepäeva. Sel puhul on asjakohane võtta luubi alla, mis tegelikult Eestimaa noortele rõõmu ja muret teeb. Laudkondades on kõigil soovijatel võimalik mõtteid vahetada just nende inimestega, kes teevad igapäevaselt tööd selle nimel, et noorteni erinevaid võimalusi tuua. Arutleda saab nii ettevõtlikkuse, tervise, motivatsiooni kui ka noortele suunatud tegevuste teemadel. Arutelule on oodatud eelkõige noored, kuid ka kõik teised kellele teema korda läheb. Kirsiks tordil loositakse arutelu lõpus välja Noortepäeva peaauhind. Kui osalesid Noortepäeva konkursil, tule kindlasti kohale.
Eelmise aastaga võrreldes on põnevate arutelude juurde mõeldud osalejatele pakutav tegevuste hulk Tööõnne alal suuresti laienenud. Seega on meie juures sel aastal palju uut ja põnevat, mida avastada. Seega – tule Arvamusfestivalile ja külasta Tööõnne ala!
Tööõnne ala kava
Reede, 11.08.17
12.00-13.30 Uus töö, uued reeglid?
14.00-15.30 Insenerimõte ajas.
16.00-17.30 Välistööjõu kaasamine Eestis: mis on tehtud ja mida on veel vaja teha?
18.00-19.30 Kas võtta paus või rühkida kiire lõpuni?
Laupäev, 12.08.17
12.00-13.30 Tulevikuerialad 2030
14.00-15.30 Kuidas elad, Eestimaa noor?
16.00-17.30 Kas palgad tapavad Eesti majanduse?
]]>Matemaatikatund. Foto: Anna Markova
Arutelule tulnud huvilistest said 45 minutiks õpilased, kes kaasati õppetundi, milles tehti mängu ja elavate näidete kaudu selgeks algtõdesid matemaatikast ja keemiast. Avogadro arvu, arvkääbuste ja prootonite foonil mõtlesin, et oleks mulle koolis asja sedasi õpetatud, oleksin vaadanud reaalainetele hoopis teise pilguga. Mitmed osalejad, kes olid arvatavasti igapäevaselt isegi õpetajad, võtsid paharetist õpilase rolli ja segasid üsna tihti vahele. Kogenud õpetajad klassi ees ei teinud sellest suurt numbrit ja ütlesid, et koolitunnis oskavad nad silmapaistvaid õpilasi paremini pareerida.
Mõttevahetused, mis õppetunni järel toimusid, lennutasid õhku märksõnu nagu raha, prestiiž, koostöö, õpetajate väärtustamine, õppe mängulisus jne. „Mänguline õpe on parim asi, mis on meiega juhtunud pärast seda, kui müügile tuli viilutatud leib, juust ja hapukoor,“ tunnistas Tallinna Reaalkooli õpetaja ja õppealajuhataja Martin Saar. Samas toonitas ta, et mängulisusega ei tohi minna anti-intellektuaalseks. „See ei tohi olla eesmärk iseenesest, vaid vahend abstraktsete teemade seletamiseks,“ täiendas Saar.
Matemaatikatund. Paremalt piilub Tallinna Reaalkooli õpetaja Martin Saar. Foto: Anna Markova
Riigikogu liige Mailis Reps ei pea end kõige suuremaks mängulise õppe sõbraks ja arvas, et tegevuse käigus peab säilima õpetaja autoriteet. Lisaks leidis ta, et selle kasutamine on õpetajale väljakutse, kuna õpilaste teadmiste tase on erinev.
Muidugi pole ainult mänguga võimalik maailma ilusamaks mängida. Selgi korral takerduti probleemi taha, mil nimeks raha. Reaalaine õpetaja töötasu suurus pole praegu veel selline, mis vallandaks noortes tungi valida endale see oluline elukutse.
Imerohule, mille abil noortest rohkem matemaatika, füüsika, keemia ja bioloogia õpetajaid sünniks, jäi retsept seekord veel välja kirjutamata.
]]>Koolimütoloogia arutelu. Foto: Anna Markova
Sellega, et õpetajad on omaks võtnud neile aastatega nii tugevalt omistatud rolli, kinnitasid kõik arutelus osalenud. Tallinna Heleni Kooli õpetaja Kristiina Vaikmets rääkis, kuidas õpetajatelt ei eeldata isikliku elu ja vaba aja olemasolu. Tihtipeale võtab aga õpetaja sellesama rolli endale omaks ka väljaspool kooli. „Kohates õpilasi või nende vanemaid koolivälisel ajal, muudan sageli isegi oma olekut,“ tunnistas Vaikmets. Aga oluline on näha inimest ameti sees.
Et ministeeriumi ja kooli vahel nähakse distantsi ning ministeeriumi ametnikke peetakse eluvõõraks ja oskamatuteks, on samuti laialt levinud stereotüüpne arvamus. Haridus- ja teadusministeeriumi õpetajaosakonna peaekspert Triin Noorkõiv rääkis, kuidas noored õpetajad ministeeriumi külastades üllatusid, et sealsed ametnikud mõtlevad nendega sarnaselt või et need ametnikud ei olegi koolikauged inimesed ning et nad töötavad sama eesmärgi nimel.
Kiviõli kooli direktor Heidi Uustalu tõi esile meediaga suhtlemise tõrksamat poolt, kus siirus ja avameelsus võib hoopis karuteene teha ning avalikkusele esitatakse intriige, mis ei vasta tõele. Lisaks sellele sõnas ta, et aeg-ajalt oodatakse veel tänagi koolijuhilt põhjendamatut karmust, kooliperest üleolekut ja karjumisoskust.
Õpilased on õpetajatele selles võrgustikus võrdväärsed partnerid ning väide „õpetajal on alati õigus“ ei pea kohe kindlasti paika. Ühiselt nõustuti, et lapsed ja noored on äärmiselt arukad ning tänane ühiskond nõuab seda kõigilt. Teadlikkus, mis arukust kasvatab, tuleb aga samm-sammult.
]]>
„Kooliväärtuste teemaalal tõstatame küsimusi nendest asjadest, mis on koolis igapäevaselt nähtaval, aga samas justkui nähtamatud. Nähtamatud selles tähenduses, et neist ei räägita, nende probleemide või küsimustega peab ise hakkama saama,“ sõnas Hedi-Liis Toome, Tartu Ülikooli innovatsioonikoolide koordinaator.
Üks probleemidest, mida avalikult välditakse on koolis käivate õpilaste vaimne tervis. MTÜ Peaasi projektijuhi ja kliinilise psühholoogi Anna-Kaisa Oidermaa sõnul on pooltel koolilastel probleeme, mis mõjutavad ka nende vaimset tervist. „Kolmandikul on esinenud viimase aasta jooksul depressiivseid episoode. Kes noore muresid märkab? Kes ja kuidas peab tegutsema? Soovime kõiki asjaosalisi ja huvilisi kutsuda arutelule, mille eesmärk on täpsustada iga täiskasvanu rolli ja vastutust vaimse tervise teemadega tegelemises kooli kontekstis,“ lisas ta.
Aruteluteemas „Vaimse tervise nõiaring: kes on süüdi?“ arutletakse, kes siiski on vastutav lapse vaimse tervise eest? Kes seda peaks märkama? Kas õpetaja või vanem ning keda seejärel teavitama? Tihtipeale juhtub, et õpilase kehva olukorda küll märgatakse, kuid info ei jõua vanema käest kooli või vastupidi. Miks see nii on?
Vanemate ning õpetajate vahelisi suhteid lahkav arutelu „Miks õpetaja kardab lapsevanemat ja lapsevanem õpetajat?“ keskendubki kooli ning kodu vahelisele suhtlusele õpetajate ning vanemate vahel. „Lapsevanemad tunnevad sageli, et õpetaja õpetab pigem ainet kui last, ja õpetajatel on sageli raske mõista lapsevanemate soove ja vajadusi. Mida teha? Millal on jäme ots lapsevanema, millal õpetaja käes?,“ arutles Toome. Arutelusse kaasatakse ka ekspert, kes esilekerkinud probleemile kommentaare jagab. Seejärel toimub grupiti arutelu erinevatel probleemidel, mille järel tehakse ka kokkuvõte.
Kooliväärtuste teemaala valmib kolme organisatsiooni koostöös. MTÜga Peaasi koosneb vaimse tervise ning noorsootöö spetsialistidest, kes lähtuvad oma töös teadmisest, et vaimse tervise probleeme on võimalik alati ennetada ja varase sekkumisega kahjusid vähendada. MTÜ peaasi püüdleb vaimse tervise mõistva, aruka, kuid ka avatud ja optimistliku käsitluse poole.
Tartu Ülikooli Haridusuuenduskeskuse eesmärgiks on luua ning pakkuda koolidele nüüdisaegseid õppimislahendusi, arvestades sealjuures ka kiiresti muutuvat keskkonda ning infotehnoloogilisi lahendusi.
Kolmas teemaala eestvedaja on Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste instituut, mis on Tartu Ülikooli kõrval üks suurimaid õpetajate koolitajaid eestis.
Kooliväärtuste alal saad kaasa rääkida reedel, 14 augustil järgmistel aruteludel:
12.00-13.30 Kas loodus on meid selliseks teinud?
Kas soorollid on määratud loodusest või on need ühiskondlik konstruktsioon? Kuidas need avalduvad ja kuidas neid koolis taastoodetakse? Millised tagajärjed on sellel ühiskonnale ja kas oleks võimalik koolis asjadesse teadlikumalt suhtuda ning tegelikult võrdõiguslikkust edendada?
Moderaator: Gertrud Kasemaa. Osalejad: Ülle-Marike Papp (Eesti Naisühenduse Ümarlaud), Eha Reitelman (Eesti Naisühenduse Ümarlaud), Elo-Maria Roots (kirjanik), Evelin Tamm (aktivist), Tiiu Kuurme (TLÜ). Korraldaja: Tallinna Ülikool.
14.30-16.00 Vaimse tervise nõiaring: kes on süüdi?
Soovime kõiki asjaosalisi ja huvilisi kutsuda arutelule, mille eesmärk on täpsustada iga täiskasvanu rolli ja vastutust vaimse tervise teemadega tegelemises kooli kontekstis. Mis on iga osapoole võimalused, õigused ja kohustused? Vaimse tervise probleeme on pea pooltel koolilastel. Kolmandikul on esinenud viimase aasta jooksul depressiivseid episoode. Kes noore muresid märkab? Kes ja kuidas peab tegutsema?
Moderaatorid: Anna-Kaisa Oidermaa, Marit Kannelmäe-Geerts. Osalejad: Marleen Marlot (õpilane), Kalev Roosiväli (lapsevanem), Liis Reier (koolijuht), Triin Kahre (koolipsühholoog), Margit Timakov (õpetaja, Eesti Õpetajate Liidu juht). Korraldaja: MTÜ Peaasi.
17.00-18.30 Miks õpetaja kardab lapsevanemat ja lapsevanem õpetajat?
Eestis ei ole täna üksmeelt selle suhtes, kes on lapse arengus suurem ekspert: kas lapsevanem, kes tunneb oma last sünnist saadik, või õpetaja, kes näeb iga last võrdluses paljude teistega ning kellel on ka vastav akadeemiline haridus. Ent siiski tunnevad lapsevanemad sageli, et õpetaja õpetab pigem ainet kui last, ja õpetajatel on sageli raske mõista lapsevanemate soove ja vajadusi. Mida teha? Millal on jäme ots lapsevanema, millal õpetaja käes?
Moderaator: Kadri Ugur. Osaleja: Karmen Palts. Korraldaja: TÜ Haridusuuenduskeskus.
Täismahus festivali kava: arvamusfestival.ee/kava/
]]>