Arvamusfestivali diskussioonide ülesehitus on enamasti sarnane: kaks kuni viis inimest arutlevad, teised kuulavad. Kui on huvitav, küsitakse küsimusi. Kui on vähem huvitav, püütakse viisakalt järgmisele alale nihkuda. Arengukoostöö Ümarlaud otsustas sel aastal läheneda teisiti: korraldada arutelu asemel viktoriinilaadse mängu. Sellise, mis aktiveerib nii vaimselt, emotsionaalselt kui ka füüsiliselt.

Rootsi statistikaguru Hans Rosling tegi mõni aeg tagasi katse, küsides inimestelt viimase 30 aasta jooksul maailmas toimunud suurte muutuste kohta. Kas äärmuslik vaesus on vähenenud või suurenenud? Kui suur osa maailma inimestest oskab kirjutada või kui paljudel on kodus elekter? Küsimustele vastasid tudengid, õppejõud, ajakirjanikud ja šimpansid, viimastele olid kolm vastusevarianti banaanidele kirjutatud.

Tulemused olid hämmastavad. Küsimustele vastasid kõige õigemini šimpansid, kes olid, erinevalt inimestest, vastanud täiesti huupi. Järeldus oli lihtne: kui tulemused on oluliselt kehvemad kui juhuvalik, vastavad inimesed valesti väga kindlatel põhjustel, mitte kogemata.

Mängu ilu

Arvamusfestivalil oli meie soov lihtne: näidata, et maailmas läheb elu suures plaanis järjest paremaks, kuigi igapäevast meediapilti vaadates see nii ei tundu. Aga kuidas seda teha kaasavalt, et igaüks tunneks üllatust ja rõõmu, mida tundsime meie ise esimest korda sama mängu läbi tehes?

Laste õppimise puhul kehtib reegel: kuulates jääb kogu infost meelde 10%, vaadates 30% ja ise läbi tehes 80%. Niisiis otsustasime, et lihtsalt kuulajaks ei jää keegi, peale küsimuse ärakuulamist sai igaüks „jalgadega hääletada” ehk jalutas vastusevariandi juurde, mis oli tema arvates õige. Moodustunud grupis toimus väike arutelu ning lõpuks avaldas mängujuht õige vastuse ning kommenteeris natukene selle tagamaid.

Juba peale paari küsimust tekkis osalejates hasart ja mida edasi, seda tulisemaks läksid arutelud, seda rohkem kasutati eelmistest vastustest saadud infot ja arvati ära õigeid vastuseid. Ilma pika seletuseta sai selgeks mängu loogika: maailmas läheb elu paremaks, ebavõrdsus väheneb ja edusammude eeldus ei pea olema rikkus.

Kogukond on tark

Mängu järel võis iga osaleja valida Maailmakohvikus teema, mida väiksemas ringis edasi arutleda, nt naiste õigused maailmas, rohepesu, meedia roll või teavitustegevused. Mängu käigus oli tekkinud soov arutleda ja gruppides osaleti aktiivselt.

Kohviku formaati kiitis ka üks osalejatest: „Lõpuks ometi saan mina ka rääkida. Olen siin terve päeva kuulanud ja nii väga tahaks mõtteid jagada.“ Meil oli jällegi hea meel, et saime tõstatatud teemadele tagasisidet ja uusi ideid, millega järgneva aasta jooksul edasi töötada.

Kes Arvamusfestivalil meie alale ei sattunud, saab mängu läbi teha siin. Viktoriini lõpus on pikem selgitus põhjuste kohta, miks inimesed esimese hooga enamasti valesti vastavad.

Arvamusfestival koosöös Rakendusliku Antropoloogia Keskusega ootab Sinu tagasisidet tänavuse Arvausfestivali kohta. Mis läks sel aastal hästi ja millistes valdkondades saaks festival end arendada, et järgmisel aastal veelgi parem Arvamusfestival korraldada?

Ankeet on anonüümne, vastamiseks kulub umbes 10 minutit.
Tagasisidet kogume 27. augustini.

Küsitluse leiab siit

„Esimesel aastal toimus 80 arutelu, millest enamiku korraldas festivali meeskond ise. Aastatega on arutelude arv kasvanud, ületades eelmisel aastal ka kahesaja arutelu piiri. Otsustasime sel aastal programmi vähendada nii arutelualade kui ka arutelude osas ja võib öelda, et see otsus oli õigustatud, sest programmis oli märksa enam hästi läbi mõeldud eesmärgi ja vormiga arutelusid ning ka festivalialal oli mugavam olla. Muutumatu on aga see, et festival ise korraldab vaid erakonnaesimeeste debatti ning ülejäänud programm valitakse jaanuarikuisesse ideekorjesse esitatust,“ võrdles festivali eestvedaja Ott Karulin.

Ta lisas, et kuigi festivali kontseptsioon on jäänud samaks, siis on arutelude kvaliteet ja vorm iga aastaga üha kvaliteetsem. „Iga aastaga suureneb arutelude korraldajate valmidus teha arutelusid teistmoodi, mõeldes ka sellele, kuidas arutelule tulnuid kaasata ning mis saab nende tõstatatud teemaga peale festivali. Üks vahva näide on täna toimunud jalgpallimäng ja sellele järgnenud sisuline vestlusring selle üle, kuidas spordiga sotsiaalseid harjumusi edendada ja turvatunnet suurendada,“ ütles Karulin.

Festivali teise päeva lõpus toimunud arutelus “Kuidas seista vastu populismile ja äärmuslusele?” diskuteeris ka Soome Vabariigi 11. president Tarja Halonen, kes puudutas oma avakõnes teemasid alates põlissoomlaste edust lõpetades meedia vastutuse ja vihakõne kriminaliseerimisega.

Arvamusfestivalil on igal aastal omal kohal ka mitmekülgne kultuuriprogramm. Juba juulis algas Keskväljakul ruumieksperiment, millega võeti jalakäijatele ruumi juurde. Väljakul said inimesed kasutada hubaseid istumisalasid ja aktiivseid ajaveetmisvõimalusi, näiteks pinksilauad ja rannavolle. Ruumieksperimendi koordinaator Elo Kiivetile teeb suurt rõõmu, et eksperiment nii hästi omaks võeti ja inimesed seni tühjalt seisnud Keskväljaku ellu äratasid ja seda ka festivalivälisel ajal. “Kuu pikkune testperiood tõestas, kui lihtne on tegelikult muuta ruum inimsõbralikuks ja aktiivseks. Erinevad tegevusvõimalused, hubasus ja rohelus meeldis kõigile – nii kohalikele kui ka festivalikülalistele. Kindlasti võiks seda korrata, aga seekord pikema perioodi jooksul ja seeläbi lükata käima juba püsivalt õdusa keskväljaku valmisehitamine,” ütles Kiivet.

Kuues Arvamusfestival toimub Eesti Vabariigi 100. juubeliaastal 10.-11. augustil ikka Paides.

Arvamusfestival tänab oma selle aasta toetajaid: Paide linna, Järvamaa Omavalitsuste Liitu, Swedbanka, Euroopa Komisjoni esindust Eestis, KÜSKi, Euroopa Parlamendi Infobürood, Avatud Eesti Fondi, rahvaalgatus.ee, SpeakSmarti ja palju teisi. Festivali ühe ala toetajateks olid ka SA Archimedes ja Rakendusliku Antropoloogia Keskus.

Fotogalerii leiab siit (täiendame jooksvalt): https://www.flickr.com/photos/arvamusfestival/

Mäng algab. Esimene küsimus: “Maailmas keskmiselt on 30-aastane mees käinud koolis 10 aastat. Kui kaua on koolis käinud sama vana naine?” Vastuseks saab valida kas üheksa, kuus või kolm aastat. Mõtlen ja kõhklen ning hakkan liikuma kolme-aasta vastuseposti suunas. Enamik osalejaid on minuga sama meelt. Kõige vähem on inimesi üheksa-aasta vastuse juures. Arutame enda rühmas, et kuigi Eestis on naised haritumad kui mehed, siis ülejäänud maailmas ei ole naiste roll ühiskonnas ja nende võimalused haridusele niivõrd head. Rühmakaaslased noogutavad kaasa.  Üllatus on suur, kui mängujuht teatab, et õige vastus on üheksa aastat ehk maailmas keskmiselt ei jää naiste haridustee üldsegi palju lühemaks kui meestel. Varem oli ebavõrdsus suurem, kuid olukord on ajaga märkimisväärselt paranenud. Üheksa-aasta vastajad juubeldavad, meie teeme suuri silmi.

Teine küsimus: “Kuidas on viimase saja aasta jooksul muutunud loodusõnnetustes surma saanud inimeste arv? Rohkem kui kaks korda suurenenud, jäänud samaks või rohkem kui kaks korda vähenenud?” Mõtlen kliimasoojenemise peale ning sellele, et rahvastikutihedus on suurenenud, mistõttu on looduskatastroofid ehk tänapäeval surmavamad. Samas on jällegi meditsiin hoogsalt arenenud. Jään keskmise vastuse juurde. Osalejad jaotuvad nüüd palju võrdsemalt. Õige vastus on, et hukkunute arv on rohkem kui kaks korda vähenenud. Hakkan vastuste loogikast ja sõnumist aru saama.

Mida rohkem küsimusi järgneb, seda optimistlikumaks vastajad muutuvad. Vihmasabinad tekitavad trotsi, kuid vastused teevad meele heldeks. “Mis oli 2015. aastal sündinud lapse keskmine oodatav eluiga? 50? 60? 70 aastat?” 50 juurde ei liigu kedagi, enamik on õige vastuse 70 juures. Hurraa!

Mängujuht Sigrid Solnik selgitab, miks inimesed kipuvad arvama, et olukord maailmas on üldiselt kehv ja halvenemas. Esiteks on suur mõju meedial, kelle kajastuses on negatiivsed sündmused suurema kaaluga kui päriselus. Teiseks on inimloomuses üldistada: kui kuuled-tead mõnda fakti kellegi kohta, on kiusatus laiendada seda suurematele inimrühmadele. Kolmandaks on tihti meie faktid aegunud. Neljandaks võime oma isiklikke hirme omatahtsi suurendada: näiteks kui kardan terrorismi, siis igagi väiksem kild terrorirünnakute kohta kinnitab arusaama, et terrorism on üha kasvav probleem.

Igati eduka projekti Noored Kooli eestvedaja Liis Prikki arvates võiks kohustuslik õpetajateenistus olla Noored Kooli edasiarendus, kuna see programm on näidanud teenistuse vajalikkust. “Tehnilisi takistusi selleks ei ole. Uute õpetajate ettevalmistus peab aga olema põhjalik, õpetamise oskust tuleb harjutada tagamaks kvaliteet. Kui meil on inimesi, kes suudavad oma teadmistega olla õpetajana kasulikumad kui kontoris, siis me peame nad üles leidma ja koolides rakendama,” leidis ta.

Eesti Reservohvitseride Kogu juht Andre Lilleleht tõmbas paralleele ajateenistusega ja mõtiskles, kas poleks parem luua n-ö vabatahtlike reservõpetajate armee, kes saaks vajaduse korral õpetajaid asendada. “Kaitsevägi on näidanud, et kõige professionaalsemad on need, kes on valinud oma eriala teadlikult, vabatahtlikult,” sõnas ta.

Tööandjate Keskliidu haridusnõunik oli kohustusliku õpetajateenistuse idee suhtes kõige skeptilisem: “Ettevõtjad käivad juba praegu koolides tunde andmas, vabatahtlikult. See süsteem toimib ja nad teevad seda rõõmuga. Pealegi ei sobi iga inimene õpetajaks.”

Arutelu liikus kiirelt sellele, et enne igasuguse kohustuse kehtestamist peaks mõistma, miks on õpetaja amet ühiskonnas niivõrd alaväärtustatud. Kuidas “meelitada” tagasi neid õpetajaks õppinuid, kes ei tööta praegu õpetajana? Kuidas hinnata rohkem olemasolevaid õpetajaid, kes muretsevad haridusolukorra pärast ja on juba praegu valmis panustama? Neile leiab ehk põhjalikumad vastused mõnest hariduse ala arutelust.

Õpetajateenistuse puudusi ja eeliseid vaagisid väikestes ringides ka kuulajad. Nemad leidsid üksmeelselt, et õpetajaameti peaks ikkagi valima vabatahtlikult. Lisaks visati õhku idee hoopis laiemast vaatest ehk kooliteenistusest. Koolid vajavad õpetajate kõrval paljude muude spetsialistide abi: abiõpetajad, nõustajad, projektijuhid jt. See looks haridussüsteemis sidusust ning tooks ettevõtted ja lapsevanemad koolidele lähemale.

Festivali eestvedaja Ott Karulini hinnangul möödus festivali esimene päev ootuspäraselt mõnusalt. „Arvan, et oleme viie aastaga suutnud üheskoos luua midagi nii tugevat ja vajalikku, et ei pea inimesi tikutulega festivalile otsima ega põrutavaid diskusiooniteemasid jõuga tekitama – pigem vastupidi, teemasid on rohkem, kui kahe päeva jooksul ära jõuab arutada,“ kinnitas Karulin. „Festivali korraldavad mitte ainult mitmed sajad vabatahtlikud, vaid ka kõik need suurepärased organisatsioonid ja inimesed, kes augustis tee Paidesse leiavad.“

Teemadering, mille üle festivalil kaasa mõelda ja rääkida saab, on tõepoolest lai. Nii leidis täna teemadena käsitlemist näiteks teadlik vihasuunamine, kuidas kriisiolukorras ellu jääda, milline on Euroopa tulevik või kas kool võib olla õnnelikkuse kohaks. Muuhulgas tõstatati küsimus ka demokraatiafestivalide rollist eeskätt just Põhjamaades. Igas riigis on festivalide algatamise põhjused sarnased – tõstatada olulisi teemasid ja luua platvorm selleks, et kõik, ka need, kes seda tavapäraselt ei tee, saaksid oma arvamusi avaldada või vajadusel hoopis tuge arvamuse kujundamisel.

Festival soosib klassikaliste arutelude kõrval kasutada ka vähemtraditsioonilisi formaate, mis kohale tulnud inimesi võimalikult palju aruteludesse kaasaks. Näiteks sai täna maailmakohviku formaadis arutleda, miks kardame noortele anda vähe võimalusi oma õpingutes kaasa rääkida, kui täisealiseks saades oodatakse neilt vastutusvõimet.

Mis arutelude tulemusel sünnib? Sellele vastab festivali korraldusmeeskond kui ühest suust, et see on üks peamisi küsimusi, mida neilt küsitakse. „Loomulikult on käega katsutavad tulemused toredad, sest neid on kerge märgata, ent lõviosa festivali mõjust on siiski kaudsem. Lisaks sellele, et festivalil osalejad saavad enesekindlust tulevasteks aruteluks mõnel tulisel teemal, pakub festival inimestele võimalust nii poliitikutelt, arvamusliidritelt, ekspertidelt jt otse küsida, miks nad mõne teema kohta just mingit teatud seisukohta omavad,“ ütles Ott Karulin.

Festivali kommunikatsioonijuht Katerina Danilova lisas, et ühtlasi toob nii mõnigi arutelu kaasa käitumuslike harjumuste muutumist. „Palju sõlmitakse uusi kontakte. Viimase toetamiseks lansseerisime tänavu sarnaselt Skandinaavia sõpradele suhtlusrakenduse Mingla, mille abil sarnaste huvidega inimesed teineteist üles leiaks ja arutleda saaks.“

Kokku liitus Minglaga esimese festivalipäeva lõpuks orienteeruvalt 500 inimest. Madis Ligema oli üks, kes Minglat katsetas ja kes sõnas, et tänu sellele rakendusele on ta festivalis saanud tavapärasest veelgi enamat. „Festivalimiljöös on äpp omal kohal – nii on juhuslike külastajatega lihtne arutleda, millised on parimad mõtted ja ideed, mis päevast on kõrvu jäänud. Mingla viib Arvamusfestivali digitaalmaailma,” ütles ta.

Laupäeval arutelud jätkuvad ning päeva lõpetavad mitmed oodatud diskussioonid. Näiteks traditsiooniline parlamendierakondade esimeeste arutelu, diskussioon „Kuidas seista vastu populismile ja äärmuslusele?“, kus arutleb teiste seas ka Soome 11. president Tarja Halonen ning ühtlasi filosofeeritakse provokatiivsel teemal „Miks kirikus ei tantsita?“.

Kavaga saab tutvuda siin: https://www.arvamusfestival.ee/kava/

Arvamusfestivali toetavad Paide linn, Järvamaa Omavalitsuste Liit, Swedbank, Euroopa Komisjoni esindus Eestis, KÜSK, Euroopa Parlamendi Infobüroo, Avatud Eesti Fond, rahvaalgatus.ee, SpeakSmart ja paljud teised. Festivali ühe ala toetajateks on Archimedes ja Rakendusliku Antropoloogia Keskus.

“Kogukonnad nagu need on toiminud siiani, peaksid jääma isetekkeliseks ning toimima alt üles ja siirast soovist või vajadusest oma kodukohas midagi ära teha,” ütles Vabaerakonna esimees Artur Talvik partei pressiesindaja teatel.

President Kersti Kaljulaid mainis, et kogukonna tegevust ei tohiks mingil moel reguleerida. See peaks toimima isevoolu ning hierarhiliselt alt üles. “Mul on hea meel, et kogukonnad on saanud aru, et aktiivne oma heaolu eest seismine ongi kogukonna roll. Kogukond on vitstest punutud moodustis, mille iga osa teeb omavahel koostööd. Kahju on, kui liialt vähe inimesi kogukonnaga täna veel kaasa tuleb,” ütles Kaljulaid. Ta lisas, et võiks otsida lahendust, kuidas kaasata kogukondade vähem aktiivsemat poolt, vahendas BNS.

Teadusfilosoof Kaupo Vipp tõi välja, et kogukondade tegevust võib vaadata kui pärimuskultuuri, mida antakse põlvest põlve edasi. „Kogukondlik tegevus põhineb ajalooliselt kindlas piirkonnas omavahelise kokkuleppena välja kujunenud arusaamadel, mida antakse edasi pärimusena,” lisas Vipp.

Vestluses mainiti koostööd kogukondade ning riigi vahel. Kõlama jäi ühine seisukoht, et koostöö aluseks on vastastikune usaldus ning mõistlik kaasamine. “Kogukond peaks andma signaali, mida oleks vaja teha, siis saab ka omavalitsus kaasa tulla,” lisas Kaljulaid.

Tuleviku kogukonna arulelu toimus reede keskpäeval ArvamusfestivaliVabaerakonna alal ning seda juhtis Kaul Nurm.

Allikas: BNS

Kuidas peaks katma eurooplaste toidulaua? Milline põllumajandus on jätkusuutlik nii majanduslikult kui ka ökoloogiliselt? Tule ja vaatame üheskoos otsa Eesti ja Euroopa põllumajanduse hetkeseisule ja tulevikuvisioonidele: kas vajame ühises põllumajanduses olulist muutust või piisab “peenhäälestusest”?

Kuna keskkond, looduskaitse ja tervislik toit on kodanikuühiskondades üha enam poleemikat tekitav temaatika ja seda põhjendatult, saab Euroopa alal osaleda ka selleteemalisel arutelul. “Räägime teemadel, mis on ka Eestis viimasel ajal aktuaalsed olnud – väetiste kasutamine, looduse seisukord ja mahepõllumajanduse arenguvõimalused,” sõnab arutelu üks korraldajatest Maria Helen Känd Euroopa Liidu Sekretariaadist.

Et meie toidulaud koosneb suures osas põllumajandussaadustest ning inimesed on üha enam teadlikumad nii sellest, mida nad söövad kui ka sellest, kuidas meie tarbijakäitumine loodust parandamatult mõjutab, saavad arutelul sõna nii põllumajanduspoliitika kujundajad, looduskaitsjad kui ka kogemustega talunikud – seega jagavad oma vaateid mahetoodangu pooldajad ja riikliku poliitika esindajad, aga ka põllumajanduses tegevad väike- ja suurtootjad.

Seejuures on arutelu eesmärk leida, kuidas Euroopa põllumajanduspoliitikat suunata viisil, et keskkond oleks suurimal võimalikul viisil kaitstud. “Arutelu käigus ei otsi me vaenlasi ja süüdlasi, vaid proovime arutleda, millist muutust vajab põllumajanduspoliitika, et ka 20 aasta pärast oleks inimesed söönud ning loodus terve,” võtab Känd arutelu kokku.

Paneelis osalevad Roomet Sõrmus (Eesti põllumajandus- ja kaubanduskoda), Aleksei Lotman (SA Eestimaa Looduse Fond), Marko Gorban (Maaeluministeerium), Elen Peetsmann (SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus). Ka publiku seas on osalemas mitmed talunikud, nt Juhan Särgava Saidafarmist. Arutelul kaasatakse ka publikut. Arutelu juht on ajakirjanik Kaja Kärner.

Arvamusfestivali arutelud kestavad üldjuhul 1,5 tundi ehk siis see arutelu algab 12. augustil kl 12 ja lõppeb kl 13.30.

Arvamusfestivali arutelude alal Paide Vallimäel saab tööõnnealal iga osaleja märkida Eesti kaardile, kust ta on festivalile saabunud ja mis valdkonnas ta töötab. Töötukassa avalike suhete peaspetsialist Jekaterina Kalinitševa selgitas, et sellist loendust osalejate seas teevad nad esimest korda. „Mõte tuli sellest, et tahtsime ise teada, kustkohast inimesi arvamusfestivalile enam tuleb ja samuti seda, millises valdkonnas nad töötavad,” kõneles ta.

Kohe esimestel tundidel oli huvi uudse loenduse vastu üsna suur. Kes peatus, see ka oma eriala hõlmava täpi leidis ja selle kaardile kinnitas.

Kaardilt oli näha, et ennelõunase seisuga oli tööõnnealale jõudnud külastajate seas enam Tallinna inimesi, kes töötavad punase värviga tähistatud hariduse valdkonnas.

„Tulge kõik arvamusfestivalil osalejad ja pange oma täpp Eesti kaardile. Pärast on kõigil ju huvitav teada, kust meid siia on enam tulnud ja mis valdkonnas töötavaid või mis haridusega inimesi,” kutsus ta.

Tööõnneala asub Paide Vallimäel numbri all 17.

Rahvusvaheline Mittetulundusõiguse Keskus on alates 2012. aastast tuvastanud kõigi maailma valitsuste seast 70, kes on pidanud õigustatuks kodanikuruumi piiramist – neis riikides on viie aasta jooksul kehtestatud kokku 120 seadust või muus vormis regulatsiooni, mis on muutnud keerulisemaks mõtete vabalt väljendamise, organisatsioonide loomise ja nendes tegutsemise, kodanikualgatuse toetamise või avalike protestide korraldamise.

Lisaks jagub näiteid kampaaniatest, millega valitsejad kodanikke ja nende ühiskonda sekkumist halvustavad, näidates vabakonda tegelikust pisema ja kasutumana. See pole nii üksnes Venezuelas, Turkmenistaanis või Vietnamis, vana hea demokraatia kants Euroopa tunnistab samuti kodanikuruumi kitsenemist ning Poola ja Ungari valitsused ei ole siingi ainsad, kes kodanikuvabadusi piirama kipuvad. Eksperdid räägivad paradigma muutusest: kui varem mõtestati kodanikuühiskonda kui ühiskonna olemust, siis viimase 20 aasta jooksul on hakatud kodanikuühiskonnast rääkima üha enam kui millestki väljaspool riiki, kus inimestel on omad eesmärgid ja prioriteedid, mis ei pruugi riigi omadega kokku sobituda.

Vabadus on hingamiseruum. Kodanikuühiskond vajab kasvuks ja arenemiseks just seda ruumi, ruumi iseenda vajaduste väljendamiseks, teistega arupidamiseks, vastutuse võtmiseks, organiseerumiseks ja tegutsemiseks. Sellises ruumis inimene ei kapseldu, vaid on kohal, võtab osa ja teeb teistega koos ära selle, mis aitab elamise paremaks muuta. Kes ei tahaks sellises riigis elada?

Natuke hirmutav on aga paradoks, et kui ühelt poolt on suures osas maailmast olemas teadmine, et kogukond ja riik on tugevad, kui prioriteedid kokku lepitud, sihid selged ja osalistel rõõm koostööst, siis teisalt leiab aina enam näiteid sellest, kuis kodanik oma vabadusejanuga ruumi ei mahu. Euroopa vabaühendused nendivad, et ega neid olegi otseselt valitsemisest päris kõrvale jäetud – küsitakse arvamusi, tihti enamatki, kui keegi end kurssi viia või vastata jõuab. Korraldatakse küsitlusi ning lubatakse referendumeid. Puudu jääb aga inimlikest kõnelustest ja kokkulepetest, lahenduste otsimisest ja arvamustega arvestamisest. Ka Eesti aktivistid võivad rääkida lõputult lugusid vaid formaalseks jäänud kaasamisest, tühjast tunnustamisest ning sisulise arutelu vältimisest, mis pikapeale tekitabki pitsitava tunde, justkui õhku ei ole, kuigi repressiooni ega piirangute üle ka kaevata ei saa.

Kodanikuühiskonda riigist eristades ununeb osa ühiskonnast piltlikult justkui ukse taha, kust teda saab küll aeg-ajalt aknast piiluda, vahel tuppa kutsuda ja siis tagasi õue peletada, kui ta töömeetodid või sõnad liiga tülikaks muutuvad. Otsustamise ja tegutsemise juures oled sel juhul võõras, kellel on viisakas käituda külalislahke kutsuja reeglite järgi.

Ometigi ei ole kodanikuühiskond asi iseeneses, vaid mõtlemis- ja tegutsemisviis, mis võiks olla samaväärselt omane nii neile, kes valitsejapositsioonil, kui neile, kes muid rolle täites riigi või laiemalt ühiskonna heaks töötavad. Jutt ühiskondlikust sidususest ja sotsiaalsest kaasatusest, ärakuulamisest ja igaühega arvestamisest muutub aga jamaks koheselt, kui see on vaid jutt ning kõnelejal ei ole tegelikku huvi ei kuulata, arvestada ega koostööd teha. Kui demokraatia on hävinemas, nagu kurjemad kriitikud ennustavad, on muutuse kõige suuremaks taganttõukajaks sellele eestkõnelejad, kes väärtustest rääkides neid samas millekski ei pea, tõsiselt ei võta või siis endale kasulikult väänavad.

Hea uudis on, et Euroopas on äärmuslike poliitikute esiletõus üldjuhul motiveerinud paljusid muidu vaikselt nokitsema jäänud aktiviste tegutsema. USAIDi iga-aastane vabaühenduste elujõulisuse indeks kirjeldab, et kuigi ka Ida- ja Kesk-Euroopas on märgata kodanikuruum ahenemist, on mitmetes riikides kodanikuliikumised märgatavalt kasvanud ning suudavad inimesi mobiliseerida.

Kodanikuruumi kaitsmiseks ongi lihtsamaid valikuid kaks: ise kirglikumalt ja kaasavamalt tegutseda, teiseks lakkamatult väärarusaamisi selgitada. Esimene tähendab oma ruumi eest seismist ja ise selle juurde loomist. Narratiivi vabaühendustest ja vabakonnast, sellest mis kasu on aktiivsest osalemisest, saavad vaid vabaühendused ise muuta ning on üsna kindel, et seni, kuni tegutseda peidus ja omaette, ei tea keegi, mis kasu sinust olla võib. Nii ei astuta ka su kaitseks välja. Kui võrgustikud saavad aga piisavalt tugevaks ja rohkemaid inimesi ning nende soove ühendavaks, on see raviplaaniks kasvava populismi ning poliitiliste institutsioonide arrogantsi või ka usaldamatuse vastu.

Teiseks väärarusaamad. Demokraatia ei tähenda tingimata enamuse tahet, vaid enamuse valitud suunda võttes valitsemist, kus erinevate gruppide vajadustega arvestatakse. Sõltumatu kohtu mõte on tagada, et ohtlikult võimukad valitsused peavad kinni demokraatlikuks valitsemiseks kokkulepitust. Inimõigused ei ole üksikute privileeg, vaid vajalikud iga inimese väärikuse hoidmiseks. Ja kaasamine ei ole igav protseduur, vaid vajalik paremateks otsusteks.

On analüütikuid, kes ütlevad, et kodanikuvabaduste piiride katsetamine on osa loomulikust poliitilisest tsüklist ning uskudes inimeste tarkusesse, sirgeseljalisusesse ja nooremate põlvkondade oskustesse probleemid lahenevad. Aga seni lihtsalt kõrvale taanduda ei näi ka jätkusuutliku käitumisena, oodates, et küllap järgmised põlvkonnad me pidamata jäänud võitluse lõpuni veavad.

Arutelu teemal “Kuidas seista vastu populismile ja äärmuslusele?” toimub arvamusfestivali Euroopa alal 12. augustil kell 18. Osalevad Soome 11. president Tarja Halonen, Mikko Fritze (Saksamaa), piiskop Philippe Jourdan (Prantsusmaa) ja tõlkija Hendrik Lindepuu (Eesti-Poola). Juttu juhib Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets.

Tegemist on Eesti vabaühenduste liidu ja ERRi koostöös ilmuva artiklite sarjaga, mis juhatab sisse Paides 11.-12. augustil toimuva arvamusfestivali.

Vabaerakonna telgis toimunud arutelul otsiti vastust küsimustele, mis on kogukond ja milline on tuleviku kogukond. Lisaks Kaljulaiule rääkisid arutelul kaasa teadusfilosoof Kaupo Vipp ja Vabaerakonna esimees Artur Talvik. Sõna said ka inimesed rahva seast.

Mõned publiku hulgast sõna võtnud inimesed kahtlesid, kas haldusreform ja teenuste linnadesse koondumine väiksematele maakogukondadele mitte liiga suurt survet ei pane. Kaljulaid oli aga arvamusel, et haldusreform aitab just kogukondade arengule kaasa. Presidendi sõnul peaks kohalik ja ka kõrgem võim kogukondadega rohkem koostööd tegema. Talvik rääkis samuti, et kohalikke aktiivseid inimesi ei tohiks näha omavalitsuse konkurendi vaid koostööpartnerina.

Arutelus oli läbiv ka maaelu hääbumise temaatika. Kaljulaiu meelest aitab tehnika areng kaasa sellele, et inimesed saaksid maal elada ja seal tööd teha. Mis aga puutub kohalikku ettevõtlusse ja teenustesse, siis seal ongi presidendi meelest suur roll kogukondadel. Kaljulaidi meelest peaks maal elades lähtuma lähimuspõhimõttest. “Kui üksi hakkama ei saa, kutsu pere appi, kui perega ei saa, siis kutsu küla appi,” seletas president. “Kogukond aitab tulla toime keeruliste teemadega.”

Kaljulaid oli seisukohal, et kogukondlus peab kindlasti arenema, kuid see saab toimuda vaid inimeste oma initsiatiivil ning riiklikult seda reguleerida ei tohi ega saagi. Presidendi sõnul tuleb aktiivsemalt tegeleda inimeste kogukonda kaasamisega. Kui tegusad on vaid väike hulk inimesi, on tema sõnul keeruline midagi ära teha.

Arhitektuur, statistika, värbamine, uus eakus, tõejärgne ühiskond, võõrad kultuurid ja talendid siit ja kaugemalt – kõik need teemad oleme ühendanud seekord Arvamusfestivalil “Hariduse ala” teemadesse.

Haridus on seotud praktiliselt kõigi teiste valdkondadega ning seda me ka “Hariduse alal” näitame. Räägime kõigest, mis on vast kaudsemalt seotud haridusega, aga veel rohkem õppimisega.

Me räägime sellest, mis roll on haridusel: kas eesmärk on tagada jätkusuutlikut arengut toetav haridus või hoopis pakkuda tööjõudu tööandjale?

Me räägime privaatsusest ja otsusetegemise protsessist. Kas inimesed on valmis „loovutama“ osa privaatsusest selleks, et prognoosida, missuguseid töökohti on Eestis 10 aasta pärast vaja, kuidas edukamalt planeerida hariduspoliitikat või kuidas teha elu maapiirkondades paremaks?

Me räägime haridusturundusest: kuidas käib talentide värbamine ning milliseid ettevalmistusi tuleb teha või mitte teha teisest kultuuriruumist värbamisel?

Me räägime sellest, et hea vorm aitab ka sisust paremini aru saada. Sobiv koolimaja aitab ka saavutada paremaid tulemusi õppetöös. Millistest koolimajadest tulevad homsed leidurid ja teised talendid?

Me räägime sellest, milline on töötamine välismaalase jaoks Eestis. Me eeldame, et meid võetakse avasüli vastu Euroopas ja laias maailmas, aga kuidas me käitume ise, kui Eestisse tulevad andekad spetsialistid?

Me räägime kriitilisest mõtlemisest ja elukestvast õppest – kuidas me tunneme ära tõe, kuidas tunneme ära faktid, kuidas me eristame olulise ebaolulisest?

Me räägime ka õppimise tulevikust ning mängime läbi viis arengustsenaariumi – alates koolist kui kogukonnakeskusest lõpetades haridusest kui kommertskaubast.

Me räägime veelkorra elukestvast õppest. Kas välismaal õppimine (nagu näitab tuntud Erasmus+ programm) on ainult noorte pärusmaa? Kas üldse on võimalik ühendada tööelu, eraelu ja koolielu?

Aruteludes osalevad tõeliselt põnevad isiksused: Euroopa Parlamendi liige Marju Lauristin, Eesti Arhitektide Liidu president Katrin Koov, Tallinna Ülikooli endine rektor Mati Heidmets, Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor Viljar Peep, Haridus- ja Teadusministeeriumi analüüsiosakonna juhataja Aune Valk, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa-Ly Pakosta ja mitmed teised.

Hariduse ala arutelud on kokku pannud seekord Sihtasutus Archimedes, Statistikaamet, EASi algatus Work in Estonia, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskus, Eesti Arhitektide Liit koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga ja Eesti Haridusfoorum.

Tulge kuulama!
Ja jälgige ka meie Facebooki lehte:
https://www.facebook.com/events/1684941825147062/

12.00-13.30

Mida võime oma hariduselt loota?

Arutelu juht: Tiiu Kuurme – TLÜ kasvatusteaduse dotsent

Osalejad:

Rea Raus – Tampere ülikooli doktorant, uurimisfirma Statera

Aivar Haller – Lastevanemate Liidu juhatuse esimees, mentor

Ivar Tröner – Lastevanemate Liidu sotsiaaluuringute läbiviija

Kai Mets-Bujis – Keila waldorfkooli õpetaja, esimese Eesti waldorfkooli rajaja 1990.a.

Egge Kulbok-Lattik – TÜ eetikakeskuse teadur, Kultuurikoja eestseisuse liige

Korraldaja: Tallinna Ülikool

13.45-15.15

Paremad otsused = vähem privaatsust?

Arutelu juht: Heidy Roosimägi – Statistikaamet

Osalejad:

Baldur Kubo – Cybernetica AS, Sharemind projektijuht

Gregor Sibold – tehnoloogiauudiste portaali Geenius.ee toimetaja

Liisa-Ly Pakosta – soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik

Viljar Peep – Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor

Jaak Madison – Riigikogu liige, põhiseaduskomisjoni liige

Korraldaja: Statistikaamet

15.30-17.00

Värbamine teisest kultuuriruumist – kus on paindlikkuse piir?

Arutelu juht: Kaidi-Kerli Kärner – Sihtasutus Archimedes

Osalejad:

Elina Tasa – OÜ Crystalsol, personalijuht

Kadri-Ann Matson – Tallinna Tehnikaülikool, välistudengite vastuvõtujuht

Tambet Anja – Eesti Üliõpilaskondade Liit, juhatuse aseesimees

Korraldaja: SA Archimedes

17.15-18.45

Millisest koolimajast tulevad homsed leidurid?

Arutelu juhid:

Katrin Koov – Eesti Arhitektide Liidu president, EKA õppejõud ja Arhitektuurikooli õpetaja

Elo Kiivet – Tallinna Tehnikakõrgkooli lektor ja Arhitektuurikooli õpetaja

Osalejad:

Ralf Lõoke – AB Salto arhitekt

Liina Karolin-Salu – Tartu Hansa Kooli direktor

Lauri Läänemets – Väätsa vallavanem

Korraldajad: EKA arhitektuuriteaduskond, Eesti Arhitektide Liit

Laupäev, 12. august

11.30-13.00

Diversity in the Estonian workplace and society: The good, the bad and the ugly

Arutelu juht: Cornelia Godfrey – Austrian Embassy

Osalejad:

Discussion in small groups, based on the World Café method with Dennis Kristensen

(Sindi Lanka, Danspin) making a brief introduction.

Korraldajad: EAS, Kultuuriministeerium

13.15-14.45

Kolme tõe tuba

Arutelu juhivad:

maailmakohviku laudades Raivo Juurak – EHF, Reet Laja – EHF,

Astrid Sildnik – EHF ja Eesti Õpetajate Liit, Krista Loogma – EHF, Mariann Rikka – HTM

Moderaatorid aruteluringis: Irene Käosaar – HTM , Reet Valgmaa – EVHL

Ekspertide hinnang ettepanekutele ja aruteluring:

Marju Lauristin – MEP,EHF, Viive-Riina Ruus – EHF, Reet Valgmaa – EVHL,

Irene Käosaar – HTM, Mati Heidmets – TLÜ, Toomas Jürgenstein – MP

Korraldaja: Eesti Haridusfoorum (EHF)

15.15-16.45

Kas kooliaeg veel tuleb?

Hariduse tulevikustsenaariumid ja kooli roll nendes

Arutelu juht: Silver Sillak – Tartu Ülikooli Haridusuuenduskeskus

Osalejad:

kõik osalevad maailmakohviku formaadis, rühmaarutelusid aitavad modereerida

Irene Käosaar (HTM ), Aune Valk (HTM), Kersti Kivirüüt (HTM) ja Angela Ader (TÜ HUK)

Korraldaja: Tartu Ülikooli Haridusuuenduskeskus

17.00-18.30

Õpirändur 45+? Milles küsimus?

Arutelu juht: Annely Tank – Sihtasutus Archimedes, andragoog

Osalejad:

Rait Toompere – Sihtasutus Archimedes, juhatuse esimees

Erika Kolk – Erasmus+ õpirändur Soomes ja Poolas

Tööandjate esindaja

Korraldaja: SA Archimedes

Sel aastal kasutame selleks nutirakendust Mingla, mida ka ärimaailma Tinderiks kutsutake. Mingla lansseeriti möödunud aastal Milttoni poolt rootslaste arvamusfestivalil. Suhtlusäpp loob võimalusi uute arutelude tekkeks spontaansel viisil inimeste vahel, kes muidu võib-olla omavahel arutlema ei asukski.

Sel aastal on Mingla olnud kasutusel Taanis Folkemødet’il, uuesti Rootsis Almedalenil ja esmakordselt ka Soomes, Suomi Areenal. “Olles ise näinud ja kogenud, kuidas Mingla konservatiivseid soomlasi ühendas, on mul suur usk, et ka eestlased saavad sellega hakkama. On viimane aeg, et nutirakendus juhataks meid virtuaalmaailmast tagasi päris ellu ning me teineteisega rohkem otse ja silma vaadates suhtleksime. Isegi võõrastega!  Let’s Mingla!”, innustab Miltton Nordics tegevjuht Annika Arras.

Igal festivalil on Mingla kasutajate hulk kasvanud hea hooga, nii et tänaseks on kokku 12 000 kasutajat. Möödunud kuul Soomes tuli 3000 uut liitujat, kelle vahel toimus 30 000 “match’i” ja kokku sirviti profiile pea miljon korda.

See on lihtne!

1) Lae äpp alla (vaata siit!)

2) Tee endale konto FB või LinkedIn abil

3) Täida oma profiil

4) Asu Minglat sirvima ja uusi tutvusi sobitama.

5) Leia Arvamusfestivali alalt Mingla kohtumispunktid ja saa kokku

Tänase Euroopa üks põletavaim probleem on radikaalsete erakondade ja liikumiste esiletõus, mille üle saab mõtteid vahetada arutelul “Kuidas seista vastu populismile ja äärmuslusele?”. Reeglina on radikaalsed ja populistlikud erakonnad Euroopa Liidu vastased ning on esile kerkinud muuhulgas Suurbritannias (tuues kaasa Brexiti), Saksamaal, Soomes, Hollandis, Poolas ja Prantsusmaal, aga ka meie oma Eestis – seega on radikaalsus muutunud paljudes, et mitte öelda enamuses Euroopa riikides uueks reaalsuseks. Arutelul püüavad eksperdid leida vastuseid küsimustele, miks on populism jõuliselt peavoolu poliitikasse jõudnud ning kuidas sellele reageerima peaks. Rahvusvahelist kogemust jagavad Soome endine president Tarja Halonen, saksa päritolu kultuuritegelane Mikko Fritze, prantsuse päritolu piiskop Philippe Jourdan ning poola keele tõlk Hendrik Lindepuu.

Mõneti populismi-temaatikast mõjutatuna on tänasel päeval olulisel kohal Euroopa Liidu ühtsuse säilitamine. Seetõttu saab Euroopa alal kuulda Brexiti-teemalist arutelu “Euroopa Liit 100?”, mille käigus Henrik Hololei, Matti Maasikas ja Kadri Liik vaatlevad, milline on Brexiti mõju Euroopale ning kui kõbus on täna 60-aastane Euroopa Liit. Kuigi liidu liidrid on öelnud, et Euroopa Liidu väärtus on selle ühtsuses, pole liikmesriikide endi väärtused sageli ühtivad, mistõttu pole liidu ühine edasiminek enam iseenesestmõistetav. Diskussiooni käigus püüavad osalised uurida, mida tähendab Euroopa ühtsuse puudumine Eestile ja milline peaks olema Eesti positsioon Euroopas – kas oluline on kuuluda n-ö tuumik-Euroopasse või vaadata hoopis Suurbritannia poole? Brexit ju näitas, et Euroopa Liidust on võimalik ka lahkuda.

Tulevikku, sedapuhku küll tööturu omasse, vaatab ka arutelu “DigiEuroopa võitjad ja kaotajad”. Selles Eesti e-riiki puudutavas arutelus kõnelevad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Siim Sikkut ja ettevõtja Anna-Greta Tsahkna Euroopa Liidu digikavast ning muuhulgas ka tehnoloogiavaldkonna kuumast teemast tehisintellektist, kes juba lähitulevikus võib miljoneid töökohti ähvardada. Ühelt poolt muudab tehisintellekt töötegemise efektiivsemaks ning abistab nii töötajat kui ettevõtjat, edendades seeläbi majandust. Teisalt aga kaotavad töö nii rutiinse kui spetsialiseeritud töö tegijad – näiteks ohustab tehisintellekt lisaks autojuhtide ja tehasetööliste kõrval ka juriste, arste, logistikuid ja teadlasi. Seetõttu muutuvad oluliseks nii ümberõpe kui elukestev õpe. “Kui tehnoloogia arengust tulenevate muutuste probleemi endale teadvustame ja sellele mõtleme, oleme eelseisvateks muutusteks valmis,” kirjutab Eesti Päevalehes Ülle Matt (VIIDE). Kuidas aga Euroopa Liit tehnoloogia arengu ja töökohtade kadumisega hakkama saab, selgub käesolevas vägagi elulises arutelus.

Oleviku ja tuleviku töö kohta saab Euroopa alal mõtteid vahetada ka teises võtmes – lisaks robotite pealetungile tuleb festivalil juttu noortest (ent miks mitte ka vanematest) tööotsijatest. Nimelt selgub statistikast, et keskmine töötuse määr Euroopa noorte seas on palju kõrgem kui üldine töötuse määr ning mõnes riigis on see veel eriti kõrge – näiteks Kreekas ca 42%. “Perspektiiv on praegu selline, et millenniumilapsed on esimene generatsioon, kes saavad tulevikus olema vaesemad kui nende vanemad. Siiani on see ikka vastupidi olnud – iga järgmine generatsioon on elanud paremini kui eelmised,” ütleb arutelu “Täiskasvanuks saamise võlu ja valu Eestis ja Euroopas” üks korraldajatest, Civitta Eesti esindaja Kristiina Laurits. Seetõttu püütakse arutelul üheskoos noortega leida lahendusi probleemidele, mis on seotud tööturule sisenemisega, sinna jäämisega ning seal liikumisega, püüdes samal ajal vaadelda Eesti noorte seisu võrreldes muu Euroopaga ning rakendada meie kasuks teiste riikide kogemusi.

Kuna keskkond, looduskaitse ja tervislik toit on kodanikuühiskondades üha enam poleemikat tekitav temaatika (ja seda põhjendatult!), saab Euroopa alal osaleda ka selleteemalisel arutelul. “Räägime teemadel, mis on ka Eestis viimasel ajal aktuaalsed olnud – väetiste kasutamine, looduse seisukord ja mahepõllumajanduse arenguvõimalused,” sõnab Maria Helen Känd Euroopa Liidu Sekretariaadist, arutelu “Inimesed söönud, loodus terve – millist põllumajandust vajame?” üks korraldajatest. Kuna meie toidulaud koosneb suures osas põllumajandussaadustest ning inimesed on üha enam teadlikumad nii sellest, mida nad söövad kui ka sellest, kuidas meie tarbijakäitumine loodust parandamatult mõjutab, saavad arutelul sõna nii põllumajanduspoliitika kujundajad, looduskaitsjad kui ka kogemustega talunikud – seega jagavad oma vaateid mahetoodangu pooldajad ja riikliku poliitika esindajad, aga ka põllumajanduses tegevad väike- ja suurtootjad. Seejuures on arutelu eesmärk leida, kuidas Euroopa põllumajanduspoliitikat suunata viisil, et keskkond oleks suurimal võimalikul viisil kaitstud. “Arutelu käigus ei otsi me vaenlasi ja süüdlasi, vaid proovime arutleda, millist muutust vajab põllumajanduspoliitika, et ka 20 aasta pärast oleks inimesed söönud ning loodus terve,” võtab Känd arutelu kokku.

Teema, mis kahtlemata läheb korda enamikule eestlastele, on Euroopa julgeolek. “Tihitilugu on riigikaitse teemaks väga üldistes piirides ning diskussioon käib kahe äärmuse vahel: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem ning sõda on kohe tulemas.” Nõnda võtavad riigikaitseteemalise avaliku diskussiooni kokku Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi esindajad, kes üheskoos Eesti NATO Ühingu ja Riigikantseleiga korraldavad arutelu “Meil aiaäärne tänavas, kui kaitstud oled sa?” Kuna Eesti kaitsevõimekus on sel aastal olnud kõrgendatud tähelepanu all seoses NATO liitlasvägede saabumisega ning julgeolekuolukorda mõjutab lähiajal suurõppus Zapad, on tänases julgeolekukeskkonnas asjakohane ka avalikkuse teadlikkuse tõstmine neil teemadel. Arutelul tuleb juttu Eesti riigikaitse tugevustest ja nõrkustest, seda nii koos NATO ja Euroopa Liiduga, aga ka ilma rahvusvaheliste organisatsioonide toeta. Seejuures uurivad kaitsevaldkonna asjatundjad kolonel Veiko-Vello Palm, professor Eiki Berg ja teadur Riina Kaljurand, kas meedia on julgeolekuriskid asjata suureks puhunud ning kui realistlikud on nii seal loodud kui ekspertide sõnastatud ohustsenaariumid.

Et julgeolek on niivõrd mitmetahuline valdkond, on see keskne teema veel kahes Euroopa alal toimuvas arutelus. Terrorismile keskenduval arutelul “Kui turvaline on piirideta Euroopa?” proovivad ettevõtja Heldur Meerits, kirjanik Jaak Jõerüüt, KAPO esindaja Andres Kahar ning Euroopa Komisjoni esindaja Uku Särekanno vastata küsimustele, mis puudutavad terrorismi hoogustumist ning Euroopa Liidu rolli terrorismi pidurdamisel ja  sellekohase julgeoleku tagamisel kõigile kodanikele. Eesti inimestele läheb teema igatahes korda – Riigikantselei tellitud uuringu kohaselt (VIIDE) peab 63% eestlastest sisejulgeolekut ja võitlust terrorismiga Euroopa Liidu kõige olulisemaks ülesandeks. Kuna arutelust saavad kõik soovijad osa võtta ning terrorismiküsimus on paljudel eestlastel hinge peal, tõotab nii panelistide, aga eriti rahvapoolne diskussioon tulla tuline.

Vene keelt kõnelevad huvilised saavad osaleda arutelul “Как и чем Европа может способствовать реальным изменениям на востоке Украины?”, mis keskendub Ukrainale kui kõige olulisemale Euroopa Liidu idapartnerluse riigile. “Ehitame Ukraina ja Euroopa vahele raudkindla silla vastastikuseks mõistmiseks, toetamiseks ja tõhusaks koostööks” – selliselt võtab arutelu tuuma kokku korraldaja Dmitri Teperik Rahvusvahelisest Kaitseuuringute Keskusest. Nimelt korraldatakse arutelul videosilla vahendusel otseühendus Kramatorskiga, Donetski oblasti administratiivkeskusega, kus kõik soovijad saavad n-ö otse-eetris osaleda rahvusvahelises diskussioonis. Seejuures võiks Teperiku sõnul sündida arutelu tulemusena arusaam, kuidas saaks Euroopa tuua kaasa reaalseid ja hädavajalikke muutusi Ida-Euroopas ning milline võiks olla Eesti roll Ukraina julgeoleku ja arengu tugevdamisel.

Euroopa alal on, mida arutleda!

Euroopa ala arutelude korraldamises osalevad Euroopa Komisjoni esindus Eestis, Euroopa Liidu Sekretariaat, Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, Eesti NATO Ühing, TÜ Rahvusvaheliste Suhete Ring, Civitta Eesti, Tallinna Ülikool, Vabaühenduste liit EMSL, Eestimaa Looduse Fond ja paljud aktiivsed Euroopa kodanikud.

Euroopa ala Arvamusfestivalil asub Facebookis siin.

Euroopa ala arutelud:

Reedel, 11. augustil

Kell 12.00–13.00

DigiEuroopa võitjad ja kaotajad

Eesti infotehnoloogilised saavutused – e-valimised, elektroonilised maksudeklaratsioonid, lugematud e-teenused ja idufirmad – on seadnud Eesti eesistumisele kõrged ootused. “Kui keegi suudab digi-Euroopat edasi viia, siis on see Eesti!” arvatakse Euroopas. Milline aga oleks eurooplase elu, kui ELi digikava täielikult rakenduks? Mis kasu tõuseb andmete vabast liikumisest? Millised on järgmised väljakutsed? Mis rolli mängib tehisintellekt tuleviku tööturul ja kas robotid võtavad ära eurooplase töö? Otsime vastuseid ja unistame suurelt.

Arutelu juht: Tõnu Runnel (poliitika.guru)

Osalejad: Siim Sikkut (majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler), Anna-Greta Tsahkna (idufirma Timbeter juht)

Kell 14.00–15.45

Как и чем Европа может способствовать реальным изменениям на востоке Украины?

По результатам исследований 80% жителей восточного региона Украина не готовы даже на временное снижение уровня жизни ради реформ и укрепления безопасности. Во время интерактивной дискуссии мы предлагаем обсудить, как и почему Эстония и Европа может способствовать реальным изменениям на востоке Украины, и для этого организуем видео-мост с Краматорском, который был 2014 году был под оккупацией боевиков т.н. „ДНР“ и был обстрелян реактивным залповым огнём.

Arutelu juht: B Пайде: Дмитрий Теперик (исполнительный директор Международного Центра обороны и безопасности); в Краматорске: Сергей Попов (директор Антикризисного медиа-центра)

Osalejad: B Пайде: Александр Голубов (политический обозреватель, корреспондент DW в Киеве), Яаника Мерило (экономический и общественный деятель, вице-мэр Днепра); B Краматорске: Андрей Грудкин (координатор региональной сети движения “Сильные общины”), Aртем Вивдич (директор Донецкого регионального отделения “Центра развития местного самоуправления”)

Kell 16.00–17.30

Meil aiaäärne tänavas, kui kaitstud oled sa?

Arutelu keskmes on Eesti kaitsevõimekus, selle arendamine ning koostöö NATO ja ELiga. Küsime, mida saaks Eesti kaitsevõime parandamiseks ise ära teha ning mis küsimustes plaanime teha koostööd NATO liitlastega. Arutame koos publikuga, milline mõju on liitlasvägede kohalolul. Samuti uurime, kuhu üritab EL julgeolekualast koostööd suunata Eesti eesistumise ajal.

Arutelu juht: Mirko Ojakivi (ajakirjanik)

Osalejad: kolonel Veiko-Vello Palm, professor Eiki Berg, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Riina Kaljurand

Kell 18.00–19.30

Euroopa Liit 100?

Brexit näitas, et Euroopa ühtsus ei ole iseenesest mõistetav. Arutame, millised väärtused eurooplasi ühendavad ja eristavad, milline on Brexiti mõju Euroopale ja kuidas peaksid Euroopa Liidu 27 liikmesriiki koos edasi minema. Räägime liidu tervisest ja sellest, kui kõbus on praegu 60-aastane Euroopa Liit oma 70. ja 100. sünnipäeval.

Arutelu juht: Sirje Rank (ajakirjanik)

Osalejad: Henrik Hololei (Euroopa Komisjon), Matti Maasikas (Välisministeerium), Kadri Liik (Euroopa Välissuhete Nõukogu)

Laupäeval, 12. augustil

Kell 12.00–13.30

Inimesed söönud, loodus terve – millist põllumajandust vajame?

ELi Nõukogu eesistujana on Eestil oluline roll ELi ühise põllumajanduspoliitika tulevikudebattide vedamisel. Kuidas peaks katma eurooplaste toidulaua? Milline põllumajandus on jätkusuutlik nii majanduslikult kui ka ökoloogiliselt? Vaatame üheskoos otsa Eesti ja Euroopa põllumajanduse hetkeseisule ja tulevikuvisioonidele: kas vajame ühises põllumajanduses olulist muutust või piisab “peenhäälestusest”?

Arutelu juht: Kaja Kärner (ajakirjanik)

Osalejad: Roomet Sõrmus (Eesti põllumajandus- ja kaubanduskoda), Aleksei Lotman (SA Eestimaa Looduse Fond), Marko Gorban (maaeluministeerium), Elen Peetsmann (SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus)

Kell 14.00–15.30

Kui turvaline on piirideta Euroopa?

Terrorioht on mitmes Euroopa riigis viimase kahe aastaga muutunud kahjuks igapäevaelu osaks. Kuigi Eestis on turvaline, peab 63% eestlastest sisejulgeolekut, välispiiride kaitset ja võitlust terrorismiga ELi kõige olulisemaks ülesandeks (Riigikantselei, jaanuar 2017). Proovime leida vastuseid küsimustele: mis on terrorismi hoogustumise põhjused? Milline on iga üksiku ELi riigi vastutus turvalisuse tagamisel? Mida saavad riigid ühiselt ELis teha? Kui turvaline saab üldse olla sisepiirideta Euroopa?

Arutelu juht: Arp Müller (ajakirjanik)

Osalejad: Heldur Meerits (ettevõtja), Jaak Jõerüüt (kirjanik ja suursaadik), Andres Kahar (Kapo), Uku Särekanno (Euroopa Komisjon)

Kell 16.00–17.30

Täiskasvanuks saamise võlu ja valu Eestis ja Euroopas

Noorte tööturule sisenemine võib osutuda oodatust keerulisemaks puuduliku hariduse, tööandjate eelistuste või noorte muutunud ootuste tõttu töökohale. Samal ajal mõjutab noorena töötuks jäämine inimese iseseisvumist, tervist ja majanduslikku hakkamasaamist. Millised on noorte mured tööle saamisel? Mida arvavad tööandjad? Millises olukorras on Eesti noored võrreldes muu Euroopaga? Milliseid Euroopa kogemusi meil rakendada?

Arutelu juht: Ave Laas (targa töö eestvedaja)

Osalejad: Pille Liimal (Töötukassa), Renita Käsper (värbaja), Tallinna Ülikooli teadurid Marge Unt, Kai Pata, Eve-Liis Roosmaa ja noored

Kell 18.00–19.30

Kuidas seista vastu populismile ja äärmuslusele?

Radikaalsete erakondade ja liikumiste esiletõus on mitmetes Euroopa riikides muutnud oluliselt poliitilist debatti ja seadnud kahtluse alla demokraatliku ühiskonna põhiväärtused. Arutame, mis on populismi esiletõusu põhjused ja kuidas peaksid demokraatlikud ühiskonnad sellele reageerima. Mida on meil õppida Soome, Saksamaa, Prantsusmaa, Poola ja Ungari kogemustest?

Arutelu juht: Keit Kasemets (Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht)

Osalejad: Soome 11. president Tarja Halonen, Mikko Fritze (Saksamaa), piiskop Philippe Jourdan (Prantsusmaa), tõlkija Hendrik Lindepuu (Eesti-Poola)

Kuna eelmisel aastal oli töötukassa pakutud karjäärinõustamine festivalil osalejate seas populaarne, siis ka sellel aastal ootavad karjäärinõustajad Tööõnne alal kõiki arutlema töö- ja karjääriteemadel. Mõlemal festivali päeval on arutelude vahel võimalik tulla Tööõnne alale ning võtta osa isiklikust mõttevahetusest inimesega, kes puutub igapäevaselt kokku töö- ja karjäärialaste küsimustega, sest karjäärinõustamine on ennekõike arutelu kahe või enama inimese vahel. Muidugi ei ole võimalik piiratud aja tõttu saada Arvamusfestivalil täit kogemust karjäärinõustamise protsessist, kuid see võib anda vajaliku tõuke oma tuleviku muutmiseks.

Samas tutvustavad töötukassa tööandjate konsultandid Arvamusfestivali külastajatele tööjõuvajaduse baromeetrit. Selleks püstitame Tööõnne ala telgi lähedale suure Eesti kaardi, millele on igal festivali osalejal võimalik märkida oma töövaldkond vastavasse maakonda. Töövaldkondi on võimalik eristada eri värvi täppide näol, mida saavad osalejad Eesti kaardile kleepida. Tööjõuvajaduse baromeetrilt saab vaadata, millised on osalejate enamlevinud ametialade trendid tööjõuturul. Tule kindlasti Tööõnne alale ja märgi Eesti kaardile oma ameti valdkond ja selle asukoht. Nii saame kõik teada, millised töövaldkonnad ja maakonnad on Arvamusfestivalil enim esindatud.

Selgi aastal ei ole Tööõnne alal ära unustanud noori. Nimelt korraldatakse Tööõnnealal mitmeid atraktiivseid tegevusi, kuid toonitame, et need toimuvad ainult reedel, 11. augustil. Noortele mõeldud tegevused on järgnevad:

• nutiorienteerumine Actionbound rakenduses;
• ametinöör: mäng, kus iga osaleja peab hüppenööriga hüpates ütlema ühe ameti;
• ametikeerutamine: mäng, kus külastaja valib pudelit keerutades endale ühe  tegevuse;
• interaktiivsed mängud arvutis, näiteks kuldvillak;
• T- ja K-tähtede pusle;
• ülekantavate oskuste kaardid;
• väiksematele erinevad tegevused, näiteks tulevikuameti joonistamine ja ametiuss;
• lisaks toimub õuemäng, kus küsitakse külastajatelt mitmeid küsimusi.

Laupäeval on samuti mõeldud noorte peale, nimelt 12. augustil tähistatakse rahvusvahelist noortepäeva. Sel puhul on asjakohane võtta luubi alla, mis tegelikult Eestimaa noortele rõõmu ja muret teeb. Laudkondades on kõigil soovijatel võimalik mõtteid vahetada just nende inimestega, kes teevad igapäevaselt tööd selle nimel, et noorteni erinevaid võimalusi tuua. Arutleda saab nii ettevõtlikkuse, tervise, motivatsiooni kui ka noortele suunatud tegevuste teemadel. Arutelule on oodatud eelkõige noored, kuid ka kõik teised kellele teema korda läheb. Kirsiks tordil loositakse arutelu lõpus välja Noortepäeva peaauhind. Kui osalesid Noortepäeva konkursil, tule kindlasti kohale.

Eelmise aastaga võrreldes on põnevate arutelude juurde mõeldud osalejatele pakutav tegevuste hulk Tööõnne alal suuresti laienenud.  Seega on meie juures sel aastal palju uut ja põnevat, mida avastada. Seega – tule Arvamusfestivalile ja külasta Tööõnne ala!

Tööõnne ala kava

Reede, 11.08.17

12.00-13.30 Uus töö, uued reeglid?

14.00-15.30    Insenerimõte ajas.

16.00-17.30    Välistööjõu kaasamine Eestis: mis on tehtud ja mida on veel vaja teha?

18.00-19.30    Kas võtta paus või rühkida kiire lõpuni?

Laupäev, 12.08.17

12.00-13.30    Tulevikuerialad 2030

14.00-15.30    Kuidas elad, Eestimaa noor?

16.00-17.30    Kas palgad tapavad Eesti majanduse?

Lisaks aruteludele on Arvamusfestivali sarnaselt eelmistele aastatele Lasteala, mis paikneb Paide Vallimäel. Seal on lastel võimalik läbi kahe päeva osa võtta erinevatest tegevustest ja meisterdamise töötubadest. Saab laulda, pilli mängida, joonistada puidule ja kilele ning võimalik on lahendada ristsõnu ja mõistatuseraamatuid. Kuuma päikese või vihmasabinate eest saab varjuda madalasse koopasse, kus näidatakse multifilme. Kogu päeva on avatud ka mänguväljak. Mõlemal päeval tegelevad Vallimäel lastega alajuhid Sirje Grauberg ja Ülli Müller.

Lisaks on vallimäel avatud ka tasuta lastehoid. Mõlemal päeval saab väikesed lapsed hoidu viia alates kella 11.30-st kuni 20.00-ni, mil lapsi hoiavad Paide Sookure ja Paide Lasteaia õpetajad. Lastehoius meisterdatakse, mängitakse, seigeldakse ja loetakse raamatuid. Lastehoid on ümbritsetud aiaga ning seal on WC, joogivesi ja võimalik on ka käsi pesta. Lapse hoidu jätmisel annab vanem õpetajale oma telefoninumbri, mille järgselt saab laps kaela värvilise rätiku ja rinda nimesildi.

Lastehoid ja kõik tegevused lastealal on tasuta.

Eelkõige on lasteala vallimäel mõeldud kuni neljanda klassi lastele. Vanematele lastele võiks huvi pakkuda noorteala või lastearutelude ala kiriku kõrval asuval muruplatsil, kus arutelude vahepausid on täidetud erinevate põnevate töötubadega.

Lastealalt on võimalik laenutada Arvamusfestivali ajaks jalutuskäru ning väikelaste emadele on lastealal varjuline hubane koht, kus mugavas võrkkiiges on võimalik last toita.

LASTEARUTELUDE ALAL KIRIKU KÕRVAL

REEDE, 11. AUGUST

12.00-13.00 arutelu

Liigtarbimine ja taaskasutus 

Arutleme taaskasutamise üle, nii Eestis kui ka mujal maailmas. Toome välja erinevad aspektid ja probleemid, näiteks väärarusaamad taaskasutamisest, riigipoolsed teod ja tegemata jätmised. Miks on taaskasutamine Eestis veel lapsekingades? Millised võimalused on jäänud kasutamata? Arutleme teemadel, mis juhtuks siis kui jätkaksime samas tempos jäätmete tekitamist. Püüame mõelda, kuidas populariseerida taaskasutust.

13.00-14.00 liikumise õpituba loovtantsu elementidega

Karolin Poska on vabakutseline tantsukunstnik, kes on lõpetanud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia. 2016/2017 hooajal on ta Kanuti Gildi SAALi noor kunstnik residentuuris. Karolin on tantsukunstniku- ja õpetajana tegutsenud mitmel pool maailmas, neist eksootilisemateks paikadeks on näiteks Indoneesia ja Palestiina. Arvamusfestivali tantsulises töötoas jõutakse läbi kehalise liikumise värske olekuni, mis annab tervele päevale hea tuju ja energia festivalil kaasamõtlemiseks. Oled sa noor või vana, kukk või kana – töötuppa on kõik oodatud!

14.00-15.00 arutelu

Lapsed tahavad klassist välja ka!

Meie arvamus on, et õppimine ainult klassiruumis õpiku, vihiku, töövihikuga ei tohiks olla enam põhiline õppimise viis. Õppimine peaks muutuma palju praktilisemaks ja vaheldusrikkamaks. Minna võib õue, asutustesse, teistesse koolidesse, muuseumidesse, teatrisse jm. Tänapäeva tehnika võimalused on ülivõimsad ning kui koolidesse ei jõuta muretseda selliseid vahendeid, peaks õpilased minema koolist välja sinna, kus need vahendid on olemas. Praegu on see võimalik küll, kuid peamiselt raha eest.

15.00-16.00 liikumise õpituba jooga elementidega

Töötoa viib läbi Karolin Poska.

16.00-17.00 arutelu

Mida võidaks kultuur, kui koolilaps pääseks muuseumisse tasuta?

Muuseumi ülesanne on koguda, säilitada, uurida ning vahendada kultuuripärandit hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel. Uudishimu on see, mis meid haridusteel üsna suuresti kannustab. Elamuse saamiseks oleme varmad raha kulutama. Kas sama lahkelt ka siis, kui muuseumis näidatav nime või väheatraktiivse sotsiaalmeedias kajastatuse tõttu noort ei kõneta? Kui saaks aga esmalt ukse vahelt kiigata nii, et vaatamine ei maksagi midagi, aga näe ongi põnev. Kas koolinoor avardaks silmaringi julgelt ka neisse valdkondadesse sissevaadet tehes, mis esmapilgul tunduvad vähepõnevad, kui pilet talle oleks tasuta? Kuivõrd kultuuripärandi kogemisest võib saada sügavam kultuurihuvi? Neile küsimustele otsimegi üheskoos vastust.

17.00-18.00 Klaudia Tiitsmaa mängulised tegevused 

Klaudia Tiitsmaa on lõpetanud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia näitleja eriala ning töötab Viljandi teatris Ugala näitlejana. Klaudia eestvedamisel turgutatakse keha ja ergutatakse meeli põnevate tegevuste ja harjutustega.

18.00-19.00 arutelu

Vorm on parem kui eales varem!

Üha suuremaks muutub nende noorte hulk, kes pole kehaliselt aktiivsed. Sellega kaasnevad ülekaalulisus, saamatus igapäevaelus ja huvipuudus päriselu vastu, elamine virtuaalmaailmas. Tahame arutleda selle üle, kuidas suurendada noorte huvi spordi vastu ja vähendada aega, mil ollakse nutimaailmas. Kas seda, mis köidab nutiseadmete juures, saaks rakendada spordimaailmas?

LAUPÄEV, 12.AUGUST

11.00-11.45 Hullu Teadlase kabineti töötuba Tartu Ülikooli muuseumist

12.00-13.00 arutelu

Mulle tundub, et poisid eelistavad videomänge pärisinimestele

Teema on välja toonud tüdrukud ning kui poisid sellest kuulsid, protesteerisid nad valjuhäälselt. Mis mõttes?! Mis jutt see on?! Mingit valikut ei ole, loomulikult on pärisinimesed tähtsamad! Aga miks siis tüdrukutele on jäänud teist vastupidine mulje? Võibolla neile endile on arvuti- ja videomängud pärisinimestest tähtsamad? Kust me üldse teame, kellele me oleme (mängudest) tähtsa(ma)d? Kas me ise teame, kes või mis on meile tähtis? Kas me tajume, kuidas paistavad meie eelistused digi- ja pärismaailma vahel teistele?

13.00-14.00 vanaaegse pilli meisterdamise õpituba 

Töötoa läbiviija on Merike Paberits, kes on lektor Viljandi Kultuuriakadeemias. Merike on vabakutseline muusik ja õppinud pärimusmuusika eriala. Töötoas valmistatakse omale eriline muusikariist.

14.00-15.00 arutelu

Koolirõõm ja kodurõõm

Meis tekitas sügavat hämmingut tõdemus, et Eesti on PISA uuringute järgi madala koolirõõmuga. Meie tunneme koolielust rõõmu. Me tuleme kooli rõõmuga. Meil on koolis rõõmus olla. Miks ei uurita kodurõõmu kohta? Kas kõikide jaoks on kodu sama rõõmus koht kui kool? Kas kõik on kodus sama rõõmsad kui koolis? Kas see on loomulik, et me kodus laseme end lõdvaks ega pinguta olemise nimel, näitame oma tujusid, nõrkust ja kurbust? Või ongi meie maa rahvas kogu aeg rahulolematu ega osata olla üksteisega lahked?

15.00-16.00 pärimusmuusika alane töötuba laulude ja tantsudega

Töötoa läbiviija Merike Paberits. 

16.00-17.00 arutelu

Kuidas noored saavad aidata koduta jäänud lemmikloomi?

Armastame loomi. Peaaegu meil kõigil on kodus oma lemmikloomad ja me hoolitseme nende eest ja nunnutame neid. Kuid koduta loomad on sama armsad! Ja meil on neist nii kahju! Nad kõik on väärt head pererahvast. Mida meie saaksime teha koduta loomade jaoks? Võtaksime muidugi lihtsalt endale koju, aga vanemad kõiki ei luba. Võibolla saaksime teha midagi suuremat?

18.00-19.00 arutelu

Koolikiusamisele lõpp!

Missuguseid oskusi on vaja, et osata olla sõber? Kas on võimalik olla kõigiga sõber? Mida teha, kui mind kiusatakse? Mida teha, kui näen kedagi kiusatavat? Kuidas pääseda välja kiusamise nõiaringist? Kuidas luua suhtekultuuri, kus ei ole kiusamisele ruumi?

Arvamusfestivali koostööpartneriks lastearutelude korraldamisel on Ajaloomuuseum, EV100 ning laste ja noorte kultuuri aasta „Mina ka!“.

Tule ja räägi kaasa!

AJAKAVA LASTEALAL VALLIMÄEL

REEDE, 11. AUGUST

Kell 12.00 lugemiskohviku töötuba väikelastele (vene keeles)

Kestvus 30 minutit

Вы пробовали трубить как Элмер? Нет?!? Хммм…А ходить как слоны? Тоже нееет?!? Тогда вам стоит заглянуть к нам и увидеть все, что будет происходить своими глазами!

Книжный проект BookShelf представляет СЛОНОВЬЮ ЗАРЯДКУ для самых маленьких читателей! Мы почитаем книгу Дэвида Макки  «Элмер» и, конечно, поиграем. Встреча ориентирована для деток от 1.5 до 4 лет.

Kell 13.00 Klaudia Tiitsmaa nukufilmi töötuba

Klaudia Tiitsmaa on lõpetanud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia näitleja eriala ning töötab Viljandi teatris Ugala näitlejana. Klaudia juhendamisel saab iga laps osaleda nukufilmi valmimisel oma tegelaskuju voolimisel.

Kell 14.00 Tere, Ruby töötuba IT- ja programmeerimismaailma huvilistele

Töötuba 5-10 aastastele lastele. „Tere, Ruby! Teekond arvuti sisemusse“ raamatu materjalide põhjal ja Telia vabatahtlike juhendamisel meisterdavad lapsed omale enda arvuti, kus läbi vahva praktilise tegevuse õpitakse mõistma arvuti toimimise põhimõtteid. Töötuba kestab orienteeruvalt 1 tund. Lisainfo raamatu kohta: https://www.rahvaraamat.ee/p/tere-ruby-teekond-arvuti-sisemusse/1004302/et?isbn=9789949589470 .

Kell 15.00 lapsi külastab õhupallimeistrist kloun 

Sõbralik kloun voolib lastele õhupalliloomakesi ja –kujukesi ning mängib lastega.

Kell 16.00 lugemiskohviku töötuba lapsevanematele ja noortele (vene keeles)

Kestvus 60 minutit

Koduraamatukogu – raamatud, mis ma tahan alles jätta oma perekonnale. Antakse ülevaate vähe loetavast klassikast ja uutest kirjandusteostest. Arutletakse, miks on koolilastele tähtis lugeda tänapäevaseid raamatuid. Kokkusaamine on mõeldud vanematele ja lugevatele lastele, et vähendada aega, mis neil kulub hea raamatu otsingutele ning viia nad uute raamatutega kurssi. Arutelu toimub vene keeles.

Домашняя библиотека – книги, которые я хочу сохранить для своей семьи.

Книжный проект BookShelf приглашает родителей юных читателей на книжтересную встречу. Мы обсудим:

– Каким может быть оптимальное соотношение классики и современных авторов;

– почему школьникам важно читать современных авторов;

– достойные примеры мало прочитанной классики;

– обзор новых книжных издательств;

И, конечно, мы поделимся с вами ссылками интересных книжных обзоров.

Kell 17.00 ajaloolised mängud Ajakeskuselt Wittenstein

LAUPÄEV, 12. AUGUST

Kell 12.00 Tere, Ruby töötuba IT- ja programmeerimismaailma huvilistele

Töötuba 5-10 aastastele lastele. „Tere, Ruby! Teekond arvuti sisemusse“ raamatu materjalide põhjal ja Telia vabatahtlike juhendamisel meisterdavad lapsed omale enda arvuti, kus läbi vahva praktilise tegevuse õpitakse mõistma arvuti toimimise põhimõtteid. Töötuba kestab orienteeruvalt 1 tund. Lisainfo raamatu kohta: https://www.rahvaraamat.ee/p/tere-ruby-teekond-arvuti-sisemusse/1004302/et?isbn=9789949589470 .

Kell 13.00  külas on Lõvi Leo ja päästekoer Nublu 

Kell 14.00 Hullu Teadlase kabineti töötuba Tartu Ülikooli muuseumist

Kell 15.00 ajaloolised mängud Ajakeskuselt Wittenstein

Kell 16.00 Hullu Teadlase kabineti töötuba Tartu Ülikooli muuseumist

Varasemate festivalide tagasiside on näidanud, et külastajad tahaksid, aga ei jõua puhtfüüsiliselt osaleda kõikides huvipakkuvates aruteludes, sest programm on liiga tihe. Tänavu püüame seda parandada ja vähendame nii arutelude kui ka alade arvu.

Kokku on ligikaudu 160 arutelu, mis jagunevad 25 ala vahel. Diskuteerida saab nii ühiskondlikel, provokatiivsetel kui ka mõneti näiliselt tabudel teemadel. Näiteks, miks kirikus ei tantsita või kes vastutab 12-aastase pornotarbija eest. Veganism, terrorioht, haldusreform – kõik teemad alates poliitikast ja majandusest kuni hariduseni on kaetud.  Festivalialadel saab mõtiskleda ka inglise või vene keeles.

Esimest korda on Arvamusfestivalil lastearutelud, kus põhikooliõpilased ise tõstatavad ja arutlevad keskkonnakaitse  (nt „Liigtarbimine ja taaskasutus“), virtuaalmaailma sõltuvuse (nt „Mulle tundub, et poisid eelistavad videomänge pärisinimestele“) ja õnne (nt „Lapsed tahavad klassist välja ka!“) teemadel.

Loomulikult ei puudu festivalilt traditsiooniline Euroopa Parlamendi Eesti saadikute laupäevahommikune arutelu ning festivali lõpetav parlamendierakondade esimeeste debatt.

Seega on Arvamusfestivali teemaring endiselt lai ja selleks, et igaüks endale huvipakkuva leiaks, tuleb tutvuda kavaga. Lehel saad luua ka päris oma kava. Kindlasti tutvu tänavuste oodatuimate aruteludega.

Esinejad ja kuulajad? Ei, arutleme kõik koos!

Festival soosib uusi ja huvitavaid osalejaid kaasavaid arutelulähenemisi. Tänavu on programmis mitmeid klassikaliselt erinevas formaadis mõttevahetusi. Näiteks kohvikuaruteluna võetakse ette mitmed noori ja koolielu puudutavad teemad. Malekella arutelu, kus esineja tutvustab oma teemat seitsme minuti jooksul ja seejärel suunab küsimusi publikule järgnevaks seitsmeks minutiks, diskuteerib bioloogilise linna teemal.

Leidub ka mängulisi arutelusid, ööülikooli loenguid, rühmaarutelusid jm. Noorteprogramm SPIN paneb esmalt osalejad jalgpalli mängima ja peale seda arutletakse, kuidas spordi kaudu ühiskonda turvalisemaks muuta.

Publikut võib kaasata ka tagasiside kaudu ja nii on mõned vestlusringid põimunud väitluse, juhtumianalüüsi või rühmatööga.

Sarnaselt eelmise aastaga saab publik kaasa rääkida, kui tõstab üles sobiva sõnumiga mõttelipukesi. Kaasavate arutelude väike vihjeloend asub siin.

Saated Arvamusfestivalilt

Festivalialal toimub mitmeid otseülekandeid meediaportaalidesse, aga ei puudu ka erisaated ühes armastatud saatejuhtidega.

Reede õhtul ootame kaasa elama „Suud puhtaks“ erisaatele, kus Urmas Vaino ühe Eesti särtsakaima diskussioonisaatega tõstatab nii mõnegi intrigeeriva teema: mis, selgub enne festivali.

Laupäeval on Arvamusfestivalilt otse-eetris Vikerraadio legendaarne vestlussaade „Rahva teenrid“ koos Mirko Ojakiviga.

Kultuuri kõigile!

Arvamusfestival ilma mahlaka kultuuriprogrammita ei oleks õige festival.

Juba praegu on eelsoojendusena käimas ruumieksperiment, mis muutis Paide keskväljaku jalakäijasõbralikuks olemiskohaks. Üheks kuuks on ringristmikul jalakäijatele ruumi juurde võetud ning väljakut ehivad linnamööbel, murusaared, liivakattega rannavolle ja petangiväljakud, pinksilauad, pikutamistoolid ning rohkelt taimi.

Näitus  “Ruuminihe”  elustab Paide vanad majad: pildi-, heli- ja valguslahenduste abil kutsutakse mõtisklema tühjalt seisvate hoonete problemaatika ja kasutamisvõimaluste üle.

Õhtuti toimetab keskväljakul Musta Puudli Festivaliklubi, kus lisaks õhtustele DJ-settidele saab kuulata Vene duobändi Frenetic Virtual Orchestra esinemist.

Erilisi kultuurielamusi on teisigi: ajakeskus Wittenstein korraldab rännaku Hermann Hesse esivanemate jälgedes, Paide Püha Risti kirikus toimuvad orelimuusika pooltunnid,  Wabalinna Majas on Vaiko Epliku soolokontsert ning  Paide Pärdi Muusikaaias võib nautida saksofonikvarteti SaxEst kontserti.

Ühine õhtusöök ehk Ööoode

Festival ei lõppe seekord parlamendierakondade esimeeste debatiga, vaid ühise õhtusöögiga – Ööootega, mis annab võimaluse vaadata tagasi kahele festivalipäevale või isegi viiele festivaliaastale. Seedime koos kuuldut-nähtut, arutame (nagu perelauas kombeks) põletavaid küsimusi ja alles siis suundume koju. Laud kaetakse Paide keskväljakul ja igaüks võiks ka omalt poolt söögipoolist lauale kaasa võtta.

Arvamusfestivali Mingla

Need, kel on tuttav Tinderi äpp, kogevad äratundmisrõõmu, kui laevad alla Mingla. Suhtlusäpi Mingla abil saavad Arvamusfestivalil kohtuda ja mõtteid vahetada  sarnaste huvidega inimesed, sh esinejad, poliitikud, äriinimesed ja arvamusliidrid.

Mingla lansseeris eelmisel aastal Miltton rootslaste Almedaleni arvamusfestivalil. Sel aastal on see kasutusel olnud nii Taanis kui ka Rootsis ja esimest korda ka Soomes Suomi Areenal. Tänaseks on Minglas kokku juba ligi 12 000 kasutajat ja 100 000 kontakti.

Nüüd on Arvamusfestivali kord…

Kaks linna, üks maakonnakeskus
Luubi all on koostöö kahe Järva maakonna linna, Türi ja Paide vahel. Mis vallas saaks astuda teineteisele veelgi lähemale?

Miks on väikelinnas hea
Arutlejad keskenduvad väikelinnas elamise rõõmudele ja peidetud eelistele. Silmaringi avardav kuulamine ka pealinlastele!

Väike vana linn – kas kõdu- või kodurajoon?
Kunagi väikelinnade melu keskmes olnud linnasüdamed ei ole tänapäeval enam nii ligitõmbavad. Kuidas muuta need taas elujõuliseks ja elanikke kaasavaks?

Kui ise ei tee, siis ei tee keegi. Aga mida, kellele ja miks teha? Kohaliku tasandi globaalsest mõjust.
Suured muutused algavad väikestest kogukondadest. Saab kuulda rohkelt näiteid rohujuuretasandi olulisusest nii meilt kui ka mujalt.

Bioloogiline linn: ressursside ja energia tark kasutaja
Kuigi inimloodud, on linn kompleksne süsteem, justnagu looduski. Ressursse saaks aga linnas kasutada praegusest märka efektiivsemalt. Mis suunas peaksime edasi liikuma?

Traditsiooniline kool tegi minust inimese, mitte lumehelbekese!
Millised inimesed sirguvad koolides, kus õpetajad ei pane hindeid, konkurentsi asemel pannakse rõhku koostööle ja õpilane saab suurema õpivastutuse?

Värbamine teisest kultuuriruumist – kus on paindlikkuse piir?
Eestisse elama-õppima asuvatel välismaalastel on oma kultuuriline eripära ja identiteet. Kui palju peaksime looma võimalusi, mis selle eripäraga arvestaks, või on siinse kultuuriruumiga kohandumine võõramaalase enda ülesanne?

Kui turvaline on piirideta Euroopa?
Euroopa Liidu sisepiirid kaotati ajal, mil terrorismioht ei olnud osa igapäevaelust. Kas muutunud olud nõuavad ka põhimõtete muutmist? Kuidas saavad liikmesriigid tagada turvalisust nii iseseisvalt kui ka koostöö kaudu?

Kas on elu pärast kapitalismi?
Kas kapitalism ongi meile parim võimalik majandusmudel või lihtsalt ei arutata piisavalt aktiivselt teistviisi majandamise võimalustest ja eelistest?

Koolikeskkond 2017: meepott poliitikutele?
Selle aasta sügisestel kohalikel valimistel pääsevad esimest korda valimiskasti juurde ka 16- ja 17-aastased noored. Kas koolid muutuvad poliitikute propaganda sihtmärgiks? Kui keeruline on tagada koolide apoliitilisus?

Kohustuslik õpetajateenistus – utoopiline või hädavajalik?
Kas õpetaja ja õppimise väärtust ühiskonnas saaks suurendada kohustusliku õpetajateenistuse kaudu? Mõtleme üheskoos selle laiahaardelise idee võimalikkusest ja võimalustest.

Unistus uuest Eestist: noored muudavad maailma
Tulevik on teadagi noorte kätes. Arutluse all on see, kuidas julgustada noori olema aktiivsemalt muutuste eestvedajad, et nii luua enda jaoks parim tulevik.

Õpirändur 45+? Milles küsimus?
Oled jõudnud keskikka ning unistad taas õppima minemisest ja õpirändest välismaal, ent pelgad, kuidas seda ühildada töö- ja pereeluga? Kogemusi jagavad inimesed, kes on teinud need mõtted teoks.

Igaühe looduskaitse: tee elurikka elukeskkonna poole
Loodus on meie kõigi hoida ja kaitsta. Kuidas aga juurutada hoiakut looduskaitse olulisusest veelgi jõulisemalt ja laiemalt?

Kuidas seista vastu populismile ja äärmuslusele?
Demokraatlik ühiskond toetub vaadete mitmekesisusele, ent kuidas hoida demokraatlikke väärtusi äärmuslike hoiakute keskel? Eri Euroopa riikide kogemus annab vastuseid tulevikuks.

Kas kooliaeg veel tuleb? Hariduse tulevikustsenaariumid ja kooli roll nendes
Mis suunas liigub Eesti haridussüsteem? Maailmakohvikus saavad kõik aktiivselt kaasa mõtiskleda, kas koolid arenevad kogukonnakeskuseks või suundub haridus hoopis internetti või …?

Neljas tehnikarevolutsioon – kas Eesti on rongist maha jäänud?
Kui suure lisahoo saab uue tehnikarevolutsiooni laine anda Eesti majanduskasvule? Eri soovide ja võimaluste põhjal rulluvad lahti võimalikud tulevikustsenaariumid.

Inimesed söönud, loodus terve – millist põllumajandust vajame?
Kuivõrd jätkusuutlik on Eesti ja kogu Euroopa põllumajandus? Millised muutused ootavad ees?

PÕXIT ehk põlevkivienergeetikast väljumine: miks, millal ja kuidas?
Põlevkivienergiast loobumine näib paratamatu ning nüüd peab viima rõhuasetuse sellele, kuidas teha üleminek võimalikult sujuvaks ja näha probleemide asemel lahendusi.

Euroopa Liit 100?
Brexiti esialgne šokk on vaibunud, kuid milline on sellise suure muutuse pikaajalisem mõju Euroopa Liidu ühtsusele ja tulevikule?

Üks erilisemaid sündmuseid on kindlasti ajakeskus Wittersteini korraldatud rännak Hermann Hesse esivanemate jälgedes. Just sellel aastal tähistatakse Nobeli kirjandusauhinna laureaadi Hermann Hesse 140. sünniaastapäeva. Üllatusega saame tõdeda, et rahvusvaheliselt tuntud teoste „Stepihunt“ ja „Klaaspärlimäng“ autori Hermann Hesse isapoolne suguselts pärineb Arvamusfestivali linnast Paidest.

Kadri Sireli tantsulavastus “Ruumile alistumine” Paide Püha Risti Kirikus on intrigeeriv juba kohavaliku poolest. Lavastus võtab vaatluse alla ihuruumi ja kirikuruumi kui üksteisest irdunud territooriumid, otsides nende ühisosa, janunedes ühtesulamise järele.

Elo Kiiveti ruumieksperiment on juba tänaseks muutnud Paide keskväljaku jalakäijasõbralikuks olemiskohaks inimestele ilma autodeta. Üheks kuuks võetakse ringristmikul jalakäijatele ruumi juurde ning väljakule tuuakse linnamööbel, murusaared, liivakattega rannavolle ja petanque’i-väljakud, pinksilauad, pikutamistoolid ja rohkelt taimi.

Keskväljakul toimetab Musta Puudli ellu kutsutud festivaliklubi, kus lisaks kohvikule ja õhtustele DJ-settidele saab kuulda energiat täis Vene duobändi Frenetic Virtual Orchestra. Õhtutundidel on Paide Püha Risti Kiriku fassaadile projitseeritud spetsiaalselt Arvamusfestivali jaoks loodud abstraktne visuaal, mille autoriks on disainer Carl-Robert Kagge.

Kindlasti ei tasu tähelepanuta jätta orelimuusika pooltunde Paide Püha Risti kirikus, millest saadud annetuste tulu läheb kirikus oleva oreli lõpuni ehitamise fondi, samuti Wabalinna majas toimuvat Vaiko Epliku soolokontserti ning saksofonikvartett SaxEst kontserti eelmisel aastal avatud Paide Pärdi Muusikaaias.

Täpsemalt saab festivali programmiga tutvuda Arvamusfestivali kavas.

Arvamusfestivali 2016 õhtune programm. Pilt: Kärt Vajakas

Õhtuste ürituste programm:

Reede

11.00-12.30 Töötuba “Minu unistuste linnaväljak”

13.00-14.30 Rännak Hermann Hesse esivanemate jälgedes

12.00-21.00 Festivaliklubi, plaadimuusika

13.30; 15.30; 17.30 Orelimuusika pooltund Püha Risti Kirikus

16.00-17.30 Rännak Hermann Hesse esivanemate jälgedes

19.00 Pärdi muusikaaed, saksofonikvartett SaxEst

19.00 Keisriohtu Hoone, Hesse 140. sünniaastapäevale pühendatud luuleõhtu

19.30 Püha Risti kirik, Trio Naturale rännak maailma kaunite meloodiate varasalve

21.00 Ajakeskus Wittenstein, videodisko 90ndatest, sissepääs tasuta

21.30 Püha Risti kirik, tantsuetendus “Ruumile alistumine”

21.30-02.00 Festivaliklubi, Pidu Disko munad, DJ’d Aleksander Krjukov, Emil Gens, Jaanus Järving, Mark Slavin (+mapping kiriku seinal, autor Carl-Robert Kagge)

22.00 Wabalinna maja, Maja hoovis (halva ilma korral majas sees) Vaiko Epliku soolokontsert, Pilet 7 / 10 eurot

kl 22.00-02.00 Ruuminihke näituse valgus-, video- ja heliinstallatsioonid Jari Matsi poolt Tallinna tn 24, 32 ja 34 majadel.

23.00 Paide Plaza Pidu

Laupäev

10.00-11.30 Rännak Hermann Hesse esivanemate jälgedes

13.30; 15.30; 17.30 Orelimuusika pooltund Püha Risti Kirikus

14.00-15.30 Rännak Hermann Hesse esivanemate jälgedes

22.00 Festivaliklubi Club Tropicana: Frenetic Virtual Orchestra live, DJ-d Erkin Antov, San Antonio, Madis Aesma + visuaal Carl Robert Kagge

kl 22.00-02.00 Ruuminihke näituse valgus-, video- ja heliinstallatsioonid Jari Matsi poolt Tallinna tn 24, 32 ja 34 majadel.

Osalus- ja maailmakohvik

Kuidas elad, Eestimaa noor?
Ma ei ole laisk, ma vajan Sind!
HIRMUKOHVIK – miks me kardame noortele haridusvabadust anda?
Kas kooliaeg veel tuleb? Hariduse tulevikustsenaariumid ja kooli roll nendes
Diversity in the Estonian workplace and society: The good, the bad and the ugly
Kolme tõe tuba

Kohvikuaruteluna võetakse muu hulgas ette mitmed noori ja koolielu puudutavad teemad: noorte sotsiaalne profiil ja aktiivsus, haridusvabadus, tuleviku kool. Lisaks saab kaasa rääkida mitmekesisuse teemal ning õppida tõejärgses meediaruumis ära tundma tõde.

Malekella arutelu

Bioloogiline linn: ressursside ja energia tark kasutaja

Arutelul on neli spetsialistist esinejat, igaüks neist käsitleb ühte olulist bioloogilise linna teemanurka. Esineja tutvustab seitsme minuti jooksul oma teemat ja suunab küsimusi publikule. Seejärel saab sõna publik, kellel on samuti seitse minutit mõtete avaldamiseks. Taoline vahetuva juhtrolliga arutelu tehakse läbi kõigi nelja teema ja esinejaga. Kui mõne teemaploki juures jäävad publiku seisukohad kiduraks, siis on neil selle võrra rohkem aega avaldada arvamust arutelu lõpus.

Mäng

Hans Roslingi jalajälgedes – kui palju me maailma kohta ei tea?

Milline näeks välja maailm, kui seal elaks vaid 100 inimest? Kui palju oleks sellises lihtsustatud mudelis rikkaid-vaeseid, mehi-naisi, kõrgharituid, arenguriikide elanikke? Lõbusate ja kaasavate mängude abil saavad osalejad teada fakte meie maakera elanikkonna kohta ning mõtiskleda muu hulgas seal valitseva ebaõigluse ja -võrdsuse üle. Mängude käigus saab arutleda, kui palju on globaalne olukord viimase paarikümne aastaga muutunud ja millised üleilmsed murekohad vajavad endiselt lahendamist.

Noorteteater

Youth Democracy Theatre

Eesti, Läti ja Taani noored annavad ingliskeelse teatrietenduse sellest, kuidas noored tajuvad demokraatiat igapäevaelus ning millises ühiskonnas nad soovivad suurena elada. Etendusele järgneb mõttevahetus publikuga: igaüks saab juurelda, milline näeb välja tema demokraatlik ühiskond ja kuidas ta sellesse panustab.

Jalgpall

Kiiremini, kõrgemale, tugevamini – aga targemalt? Sport eluoskuste arendajana

Arvamusfestivalil mängitakse jalgpalli noortele mõeldud SPIN-programmi raames, mis aitab arendada eluks vajalikke sotsiaalseid oskusi, näiteks meeskonnatööd ja enesejuhtimist. Pärast pallimängu arutletakse, kuidas saab spordi kaudu suurendada ühiskonna turvalisust ja sidusust.

Ööülikooli loeng

Kujutlusvõime kriis

Müürileht ja Vikerkaar kutsuvad oma alale külla Ööülikooli, et pidada maha loeng kultuuriruumi kujutlusvõimest ja selle mõjudest kogu ühiskonnale.

Rühmaarutelu

Kas palgad tapavad Eesti majanduse?
Tulevikuerialad 2030
Välistööjõu kaasamine Eestis: mis on tehtud ja mida on veel vaja teha?
Insenerihariduse tulevik
Uus töö, uued reeglid?

Rühmades on julgem arutada ning sünergiast tekivad uued head ideed, eriti kui lahkamiseks on võetud meid kõiki puudutavad tööturu teemad.

Kaasavate elementidega paneeldiskussioonid

Paljudes aruteluringides kaasatakse publikut kõiksugu tagasiside kaudu. Mõned vestlusringid on põimunud ka väitluse, juhtumianalüüsi või rühmatööga.

Noored on hukas – liikuda või rasvuda?

Arutelule, kuidas parandada noorte vähest liikumist, annavad vaheldust virgutavad liikumisharjutused, mille abil saab väljendada ka meelsust kõneldava suhtes.

Millisest koolimajast tulevad homsed leidurid?

Pärast arutelu selle üle, kuidas muuta õpikeskkond koolides rohkem toetavaks ja innustavaks, saavad osalejad seda ka ise kogemusliku ruumikatsetuse abil järele proovida.

Kas häkatoniga saab teha eelnõu?

Esiteks arutletakse innovatsiooni vajalikkusest ja võimalikkusest avalikus sektoris, seejärel katsetatakse praktilises töötoas innovatiivset tööviisi keeruka ühiskondliku probleemi lahendamisel.

Arutelusildid

Juba eelmisel aastal sai publik tavalises debatis sõna sekka öelda, tõstes üles sobiva sõnumiga mõttelipukesi. Need sildid valmistas festivali jaoks meie koostööpartner SpeakSmart ning tänavu saab taolisi mõtteid “hõigata” arutelude ajal veelgi aktiivsemalt. Tahad öelda rääkijale, et mõistad teda, või soovid temalt öeldu tõestamist? Ütle seda arutelusildiga!

Arvamusfestivali 2017 arutelusildid

Arvamusfestivali ja Paide linnavalitsuse koostöös ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toetusel muutub praegune ringristmik mitmekesiste võimalustega linnaväljakuks, kus saab aega veeta erinevates elutubades, sporti harrastades või välikontoris tööd tehes. Kohalike elanike osalusel saab väljak ka rohelisemaks, sest kõigil on võimalik oma toalill suveks taimehotelli tuua või oma aiast suvelilli ühistesse kastidesse istutada.

Paide Keskväljak Arvamusfestivalil 2016. Foto: Kärt Vajakas

Paide linnapea Siret Pihelgase sõnul on Paide linn juba pikemat aega kaalunud keskväljaku tulevast funktsiooni – kas jätta see nii nagu on, liiklussõlmeks või suurendada autovaba ala, kus linlased saavad aega veeta. “Seda teemat arutasime ka mullu Arvamusfestivalil koos linnarahva ja ekspertidega. Nüüd astume sammu edasi ning proovime järele, kuidas autovaba ala töötab. Kutsun kõiki inimesi uutmoodi keskväljakut nautima, et välja selgitada, kas sellist linnaruumi on Paidesse vaja,” ütles Pihelgas.

Keskväljaku ruumieksperiment algub 15. juulil ühes Eesti rannavolle karikasarjaga. See toob kaheks päevaks rannavõrkpalli mängud otse keskväljakule ning tänu sellele saab rannaliival palli mängida kogu ruumieksperimendi lõpuni 12. augustil.

Ruumieksperimendi taga on soov testida Paides 21. sajandi linnaplaneerimist, st tõsta esikohale jalakäijad. „Autosid välja ei tõrjuta, tänavaruum jagatakse proportsionaalselt masinate ja inimeste vahel, sest linn on ikkagi inimestele ja ruumi paneb elama aktiivne ruumi kasutus,“ ütles Arvamusfestivali väliruumi kujundaja Elo Kiivet.

Kiiveti hinnangul toob meeldivam elukeskkond linnasüdames kasu nii kohalikele elanikele, ettevõtetele kui ka külalistele. „Ühtlasi soovis viiendat korda toimuv Arvamusfestival tuua seekord suurema tähelepanu alla linnaruumi ning pakkuda Paidele midagi pikemaks ajaks kui tavapärane kahepäevane festivalimelu.“ Kiivet lisas, et üks kuu on piisav periood, et näha, mida saaks paremini teha ja mida avalikus ruumis ka hiljem kasutada saaks.

Kuni 12. augustini on väljakul ka eriline programm, kust leiab tantsu, muusikat, filmi, sööki, sporti. Ühtlasi on oodatud kõik lisaideed. Küsimusi ja ettepanekuid oodatakse aadressil ylle.myller@paidekultuurikeskus.ee.

Täpsema programmi leiab siit: http://tinyurl.com/yczbwvnx

Paide keskväljak on ka selleaastase Linnalabori korraldatud koolinoorte arhitektuurikonkursi “Minu unistuste linnaväljak” teemaks. Siin saavad noored pakkuda ideid ja lahendusi, kuidas kujundada veelgi parem avalik ruum. Rohkem infot http://nooredarhitektid.ee

Reede, 11. august

Esimese festivalipäeva jooksul saab mõtiskleda eksperimenteeriva mõtteviisi üle ning vaadelda sellega seotud ebaõnnestumisi. Keskpäeval küsitakse osalusdemokraatia alal, “kas poliitika on ekperimenteerimiseks?” Arutlejad hindavad, kui palju võidaks ühiskond sellest, kui poliitikakujundamises oleks rohkem katsetamist. Sama päeva hilisõhtul saab ERR alal Fuckup Nightsi raames kuulda päriselu läbikukkumistest ja nende kaudu saadud õppetundidest. Konkreetsete näidete abil soovitakse suurendada ühiskonna taluvust ebaõnnestumiste suhtes.

Reede pärastlõunal visatakse 21. sajandi elutöö alal õhku idee kohustuslikust õpetajateenistusest. Ajateenistusega sarnane kohustus aitaks elanikel mõista õppimise väärtust ja õpetamise keerukust ning koolidel leevendada üha süvenevat õpetajate puudust. Kuidas ja mis vormis Eestis selline süsteem käima saada, sellele otsitakse vastuseid arutelul “Kohustuslik õpetajateenistus: utoopiline või hädavajalik?”.

Esimese päeva õhtul lahatakse ka Eesti protestiliikumist. Müürilehe ja Vikerkaare alal peetav arutelu “Eesti protestikultuur: õppetunnid ja näpunäited” küsib, miks on vaja radikaalset poliitikat ja kuidas tõsta kära nii, et sel oleks ka edukaid tulemusi.

Laupäev, 12. august

Teisel festivalipäeval kohtuvad avastuste alal reaal- ja sotsiaalteadus. Ootuspärase vastandumise asemel püüavad aga kahe teadussuuna esindajad leida pinda veelgi suuremaks koostööks, mis aitaks ühiskonnal paremini muutustega kohaneda. Artuelul “Reaalteadlane ja sotsiaalteadlane lõunalauas: uute ideede sünnipaik?” saab kindlasti palju mõtteid koostegemise vajalikkusest.

Laupäeva pärastlõunal tõmmatakse noortealal paks tabutekk pornoteemalt ning vaadeldakse, kuidas pornograafia lihtne kättesaadavus ja rohke tarbimine on mõjutanud noorte mõttemaailma ja arusaamu. Arutelu “12-aastane pornotarbija: kelle mure ja vastutus?” osalejate ring on väga lai ning üheskoos soovitakse panna paika põhimõtted, kuidas pornograafia olemust noortele selgitada.

Lisaks mõtiskletakse laupäeva õhtul teadusalal tervisetehnika kiirest arengust. Täpsemalt kombatakse arutelus “Disainime endale beebi. Helge tulevik või libe tee?” laste saamisega seotud teaduse eetilisi piire ning vaadeldakse, kas ootused ja hirmud on põhjendatud.

«Muial tetäs liinakultuuri festivalõ, mi püvvämi midägi umalt puult noidõ kõrvalõ anda,» ütel’ [eel]arvamusfestivali kõrraldamisõ vidäjä Rätsepä Ott.

«Miä om maakultuur, tuud mi õkva vällä ei ütle. Tego om muutuva as’aga. Siski mõistami mi seod laembalt, ku om perimüskultuur vai rahvakultuur,» selet’ Rätsep.

Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivali või pitä Paiden peetävä arvamusfestivali noorõmbas veles. Et taa tetäs är inne suurt mõttõpito ja arotusõ all om ka asjo, midä inemise niisama uskva, hoitva kõrraldaja pido nime alostusõn sulgõ seen sõnna eel.

Esi asjo arotõdas mõttõpidol esi telke all. Noid telke kutsutas teemapaigus. Minkast viien teemapaigan kõnõlda plaanitas, tutvustas Rätsepä Ott.

1. Muna vai kana?

Kõnõldas kasumisõga köüdetüst: kuis kassu tugõvambas, kuis kasumisõlõ mõtõt anda.

Jututeema: regionaalarõng, vahtsõ umavalitsusõ, kinkalõ nuu omma? Kuis olla parõmbalõ köüdetü paiga pääl ja maailmaga (katõ tunniga Nuustakult Pariisi)? Kuis kogokunna saava esi asjo otsusta?

2. Õigõtpite Antsla

Kaias hindä sisse ja unistõdas. Kõigi teemadõ seen om hulk tiidmäldä asjo, minka tulõ rehkendä. Mitu arotusteemat om jõudnu pääväkõrda tuuperäst, et mõnõ as’a omma siiäni tettü taasperilde.

Jututeema: Kas nakkami muutuma reservaadis? Määnest ütist tegemist vajja om, et mi Tal’nalõ alla es jäänü? Kas luudusõ mitundmuudu kirivüs om meile tähtsä vai lasõmi rämpsul üle pää kassu?

3. Süümine moro pääl

Lätt edesi arotaminõ hindä sisse kaemisõ ja hindätiidmise ümbre. Luuva mõttõga püütäs köütä eeläst, täämbäst ja hummõnist. Lubatas alternatiivsit faktõ ja muid täämbädse ao vabaduisi.

Jututeema: Kas kimmä juurõ omma meile toes rändämisaoga harinõmisõ man? Kas kogokunna omma internetimeediä aol tugõvamba? Kultuur ja kardohk: kas vaimukultuuri tegemine või tuvva kardohkakasvatamisõst suurõmbat tullu?

4. Maailma kõgõ parõmb külä

Huugu om saad ruutslaisi kampaaniast, kon nä otsõ hindäle ilma kõgõ parõmbat küllä. Om jo miiki olõmisõ põh’as külä ja võinu märki nii, et ilma kõgõ parõmb külä om Võromaal.

Jututeema: Kuis maad noorõnda? Mitu tulõvast olümpiävõitjat täämbäidsin maakoolõn kasus? Kuis süük and meile kimmäst julgõolõkit ja parõmbat tervüst?

5. Ilmanaba

Kõnõlõmi Eestist/Võromaast maailman. President ütel’ ildaaigu, et Räpinäst saa pia ilma kõgõ parõmb paik. Samma mõtõt üteldi vällä ka presidendi ja [eel]arvamusfestivali toimkunna kokkosaamisõl.

Jututeema: Määndsit viku võiva tetä kuraasi täüs ilmapästja? Mille paistus, et muial maailman om kõik parõmb ja ilosamb ku meil? Kuis om Kagu-Eesti Euruupa jaos tähtsä?

Arvamusfestivali eestvedaja Ott Karulini sõnul kajastab arutelude valik hetkel ühiskonnas valitsevat meelsust ja selle aasta olulisemaid ühiskondlikke muudatusi. Näiteks arutatakse Äärealal haldusreformi tagajärgi ja võimalusi edaspidiseks koostööks või Euroopa alal Euroopa Liidu ja NATO tulevikku ning meie võimalusi liikmena. Eelmiste aastate tagasiside põhjal vähendati tänavu festivalil nii arutelude kui ka arutelualade arvu. Kokku on sellel aastal 25 erinevat aruteluala, mis kahe päeva jooksul annab sõna rohkem kui 500 kutsutud arutlejale.

Arvamusfestival 2016. Foto: Anna Markova

Karulini sõnul leiab endale huvipakkuvaid teemasid kindlasti igaüks – arutletakse tervise, stereotüüpide kui ka sotsiaalse innovatsiooni teemadel. „Lisaks päevakajalistele teemadele arutatakse ka aegumatuid eetilisi küsimusi. Ühtlasi leiab sel aastal ka veidi provokatiivsemaid teemapüstitusi – näiteks miks ei võiks kirikus tantsida, ehkki laulmine ja muusika tegemine kunstilise eneseväljendusena on lubatud? Või kas vana naine on saavutus või salgamist vääriv?” ütles Karulin. Ta lisas, et programmis on ka teemasid, mille arutamine on ühiskonnas pigem jätkuvalt tabu, näiteks “12-aastane pornotarbija – kelle mure ja vastutus?”.

Esmakordselt on festivalil lasteala, kus 5.-7. klassi õpilased korraldavad kokku kaheksa arutelu. Tõstatatavad teemad keskenduvad nii keskkonnakaitsele, virtuaalmaailma sõltuvusele kui ka näiteks laste (kooli)õnne või aktiivse vaba aja sisustamisele. Lahenduste leidmiseks plaanivad nad arutama kutsuda nii teadlasi, noorsportlasi, ent arutlejateks on loomulikult ka noored ise.

Tutvu programmiga siin: 2017.arvamusfestival.ee/kava

Arvamusfestivali programm on kokku pandud avaliku ideekorje põhjal ja on kohaks, kus vahetada mõtteid ühiskonnakorralduse üle, saada värskeid ideid ja uusi teadmisi. Tänavune festival toimub viiendat korda 11.–12. augustil ikka Paides. Hiiumaa [eel]arvamusfestival leiab aset 10. juunil Suursadamas ja Kagu-Eesti oma 14. juulil Eesti Maanteemuuseumis.

Arvamusfestivali toetavad Paide linn, Järvamaa Omavalitsuste Liit, Swedbank, Euroopa Komisjoni esindus Eestis, KÜSK, Euroopa Parlamendi Infobüroo, Avatud Eesti Fond, Eesti Koostöö Kogu, SpeakSmart ja paljud teised. Festivali ühe ala toetajateks on Archimedes ja Rakendusliku Antropoloogia Keskus.

Kutsume Sind liituma meie vabatahtlike fotograafide meeskonnaga, kui:

• soovid leida oma fototalendile kõlapinda ning tugevdada oma portfooliot
• naudid inimeste pildistamist ükskõik mis ilmaga
• usud meie ideesse ning toetad festivali eesmärgi täitmist
• oled vaba 11.-12. augustil 2017

Mida festival annab Sulle:

• ööbimine ja toitlustamine festivali ajal
• hea meeskond, kus koos Sinuga pildistab veel 7 inimest
• mainime Sind Arvamusfestivali albumis ja tägime sotsiaalmeedia piltidel (Facebookis 5113 jälgijat)
• Sinu parimad pildid avaldatakse meie flickris ning neist parimad jõuavad omakorda meediasse või järgmise aasta turundusmaterjalidesse

Ootame 30. maiks Sinu kontaktandmeid ja lühikest kokkuvõtet senistest tegemistest (kui on, siis ka linki portfooliole) aadressile kart.vajakas@gmail.com.

Festivali eestvedaja Ott Karulini sõnul võib tulemusega igati rahule jääda. „Kui algselt plaanisime valida neli arutelu, siis laekunud ideede sisu ja kvaliteedi põhjal valime neid kindlasti rohkem,“ ütles Karulin. „Päris mitmest pakutud ideest selgub, et lapsed tahaksid palju rohkem klassiruumist välja saada, näiteks sportimiseks või mõne (kultuuri)asutuse külastamiseks. Lahenduste leidmiseks plaanivad nad arutama näiteks teadlasi, noorsportlasi, poliitikuid jt, ehkki peamisteks arutlejateks on loomulikult noored ise.“

Koostöös festivali korraldajatega mõtiskletakse neis koolides, kes arutelusid eest vedama asuvad, milline oleks parim formaat ning kes seal osaleda võiksid. Karulini hinnangul on aga suur osa ideedest juba väga põhjalikult läbi mõeldud. „Meie jaoks on alati võtmekohal see, kuidas festivalil osalejaid kaasatakse. Seetõttu on meil eriti hea meel, et lapsed plaanivad kaasata ka kuulajaid. Nii tasub valmis olla näiteks väikesteks kehalisteks katseteks, teatrietendusteks kui ka küsitlusteks,“ sõnas Karulin.

Ideed laekusid Paide Gümnaasiumist, Tallinna Prantsuse Lütseumist, Püha Johannese Koolist ning Järveküla Koolist. Festivali meeskond valib Arvamusfestivalile jõudvad ideed välja lähiajal ning avalikustab need koos ülejäänud programmiga lastekaitsepäeval, 1. juunil.

Arvamusfestival on kogu ühiskonda kaasav erinevatele maailmavaadetele avatud kohtumispaik, mille eesmärk on arendada arvamuskultuuri ja kodanikuharidust. Viies Arvamusfestival toimub 11.-12. augustil 2017 Paides. Kahel päeval peetakse üle 150 arutelu, mida korraldavad enam kui sada organisatsiooni. Arvamusfestivali meeskond koosneb 99% ulatuses vabatahtlikest.

Arvamusfestivali koostööpartneriks lastearutelude korraldamisel on Ajaloomuuseum, EV100 ning laste ja noorte kultuuri aasta „Mina ka!“.

Ruuminihke eesmärk on otsida läbi ajutise vahekasutuse lahendusi linnades ja muudes asumites tühjalt seisvate hoonete ja ruumide elustamiseks. Ühelt poolt pakuksid konkursitööd Arvamusfestivali enam kui 10 000 külastajale võimalust kogeda pea täiesti mahajäetud puitehitise unikaalse hõnguga ja keerdkäikudest tulvil keskkonnas huvitavaid ja ruume elustavaid lahendusi. Teisalt, asudes festivaliala keskse tee äärde jäävas tühjas majas, loob näitus arusaama linnapauside ja kasutuseta seisvate hoonete problemaatikast ja selle vahetust lähedusest ja mõjust meie igapäevaelule.

Konkursile on oodatud tööd erinevatest valdkondadest, millega saab vana maja tubades luua uut ruumilist kogemust, näiteks video, valgus, heli, ruumiline installatsioon jne. Sobilikud on tööd, mis eelpool mainitud teemasid kas otseselt käsitleksid, neist innustuksid või ruumide tühja olekuga suhestuksid ja neile uue mõtte pakuksid.

Konkurss kestab 20. maini 2017. Kandideerimiseks tuleb Ruuminihke veebilehel täita kandideerimisvorm ja lisada oma portfoolio. Korraldajad pakuvad teose loomiseks ka rahalist tuge ning korvavad osaliselt majutus- ja toitlustuskulud. Näitusele valitakse seitse parimat tööd.

Kandideerimine ja täpsem info:  ruuminihe.arvamusfestival.ee