Arutelul “Eesti tulevikulugu otsimas”
sündinud tulevikulugu
Vaata lisa: 2017.arvamusfestival.ee/eestilugu
Eesti rahvas on elus, meid on rohkem kui kaks miljonit ja meie maal valitseb rahu. Inimene kui väärtus on väärtustatud. Toimib kogukondlik elu. Maa ja linnakogukonnad on omavahel tihedas seoses. Lisaks oma perele on su ümber kogukonnas hingesugulased, kes me koos moodustame tõelise HINGEPERE. Oleme individuaalselt elult tagasi läinud kollektiivsemale, põlvkonnad toimivad orgaaniliselt koos. Inimestel on holistlik-terviklik maailmapilt. Levinud on teenus teenuse vastu kultuur. Meie inimestel on eriline kontakt loodusega veelgi süvenenud. Igal Eesti inimesel on mingigi oma maa-elamine või on ta väga lähedalt seotud maaga. Terve eluviis tähendab ka seda, et igaühel on võimalus hoida oma näpud mullas. St inimesed teevad suures osas nn tarka tööd, mida saab teha kaugtööna. Eestis valitseb töökultuur, kus inimesed võtavad vastutust ja on kohusetundlikud. Töönädal on 4 tööpäevane. Nädalas ülejäänud päevad jaotuvad – 1 majapidamistöödele. 1 perele, 1 iseendale.Eesti on täielikult mahemaa ja meie muld on tõeliselt viljakas. Sellise ökoloogilise ja
kogukondliku elamise viisiga on Eesti kui elamise mudel tervele maailmale. Inimesed tegelevad 40% füüsiliste asjadega ja 60% vaimsemate asjadega. Kogukondlike mõtteviisi tõttu ei ole enam üksindust, võõrandumist, individualismi.
Riigivalitsemise seisukohalt on toimunud demokraatia korrektuur. Välja on mõeldud lahendus, mis lahendab ära demokraatia suurima probleemi – et “rumalate”, kergelt manipuleeritavate masside otsused ei valitseks enam. St eestlased on välja mõelnud uue ühiskonnakorra, kus saab valitseda optimaalne rumaluse-tarkuse vahekord.
Meil on tõeliselt riigimehelikke suure missioonitundega poliitikuid, keda usaldatakse ja austatakse. Oleme vaimselt tarkuselt, vaimselt rikkustelt maailma viie rikkama riigi hulgas. On kuldajastu – mehed ja naised on päriselt ka võrdsed. Pole omavahelist võistlust. Naise ja mehe staatus on muutunud. Pooli organisatsioone juhivad naised, pooled kodumajapidamised on juhitud meeste poolt. Kõik on kodus õnnelikud. Kui naiste hääl on ühiskonnas rohkem kuuldud, sünnivad arvamuste paljususe tõttu paremad otsused.
Inimeste suhtlemisoskus on suurepärane, tänaval teretatakse ja naeratatakse ja võhivõõrastele avatult ja vabalt. Hoolivalt märgatakse kõrvalseisjat ja pakutakse ise abi ning seda abi võetakse ka avatult vastu. Inimeste vahel on palju rõõmupakkuvaid positiivseid kontakte. Kõik Eesti inimesed mängivad mingit pilli ja inimene, kes mängib pilli, ei saa kindlasti olla üdini halb või rumal.
Oleme lahti lasknud orjamentaliteedist ja rõhutuna elamise minevikus. Julgetakse võtta vastutust, tehakse pikaajalisi sihte. Inimesed julgevad olla ausad ja ühiskond tervikuna on keskendub aususele ja läbipaistvusele.
Rahval on tugev sisemine kindlustunne – usk, et meie rahval läheb tegelikult ka hästi. Inimesed usuvad, et pooltäis klaas on alati täidetav.
Lapsed on koolis õnnelikud. Koolis töötab palju mehi. Ka poisid naudivad õppimise protsessi. Laste kasvatamine koolis on ühiskonnas auväärne ja väärtustatud. Lapsed tahavad kooli minna, koolis on väga palju avatust ja ausust. Lapsed näevad ka teisele poole materiaalset maailma, omandavad sügavama maailmanägemise. Inimene, loodus ja universum on suur väärtus.
Kõigil inimestel on nii palju vaba aega, et kui välismaalt tuleb keegi külla, on meil tahtmist, aega ja teadmisi oma maad uhkusega näidata ja tutvustada.
Naftale on leitud hea asendus, eesti ei kasutata enam fossiilseid kütuseid. Inimeste peades ja praktikas on muutunud see paradigma nagu saaks toitu vaid keemia, taimekaitsevahendite ja GMO abil. Toimib biointensiivne põllumajandus.
Arutelu juhtis: Merike Mitt
Arutelul osalesid: Siim Kala, Erki Eensalu, Peep Ehasalu, Heino Sakeus, Maie Tarma-Kibin, Kersti Pettai, Leena Kivisild, Tiia Lister, Neeme Danziger
Millal arutelu aset leidis: 14.08.2015
Kus arutelu aset leidis: Arvamusfestivalil