Asute arhiveeritud lehel. Mine värske Arvamusfestivali lehele.

Õpiorg: väärtuspõhine ja tulevikku vaatav haridus ligi saja arutleja silmade läbi

Arvamusfestivali üks populaarsemaid alasid on õpiorg ehk haridusala, mille arutelud keskenduvad koolielule – seda aga viisil, et teemad oleksid kõnekad nii koolijütsile kui õpetajale, aga ka koolikaugele inimesele. Arvamusfestivali õpiorus on kaks ala, väärtuspõhise hariduse ja 22. sajandi hariduse ala, ning mõlemal jagub programmi kaheks päevaks.

Õpioru aruteludel osaleb kokku 96 arutlejat, kollaažil on neist enamik

 

Sel aastal on õpioru kava pannud kokku lausa 16 organisatsiooni. Esmasel vaatusel võib nimekiri segadust tekitada, kuid tegelikult pole keeruline arvata, miks just need inimesed kokku on saanud. Ala korraldajate Helena Tamme ja Maria Ruubase sõnul ei ole tegemist pelgalt igapäevaselt haridusküsimustega tegelevate asutustega.

Väärtuspõhise hariduse ala esimese päeva märksõna on väärtuskasvatus. Päev algab küsides Kuidas teha nii, et kõik ühiskonna liikmed tunneksid iga inimese põhiõigusi nagu ehtsat Eesti asja ning oleksid üksteise õiguste kaitsmisel solidaarsed? Milline roll on siin haridusel? Sealt edasi saabki küsida, kas väärtuspõhine juhtimine haridusasutustes ja Eestis laiemalt on üldse võimalik? Millist mõju see omab, sellest räägivad nii juhid ettevõtluses kui ka hariduses. Liikudes üha konkreetsemaks võtab päeva kokku küsimus, kelle võimuses ja vastutusel on lapse kiustamisvaba elutee peale lasteaia- ja kooliõpetaja? Oma rollist räägivad lapsevanem, psühholoog, ämmaemand ja Eesti noorte autospordi eestvedaja.

Kuigi võib tunduda, et Õpioru teise ala nimetuses „22. sajandi hariduse ala“ on sisse juhtunud trükiviga, siis nii see pole ning samuti pole eesmärgiks Arvamusfestivalil kahe päeva jooksul osavõtjatele maalida pilti järgmise sajandi haridusest. Aruteludes peetakse silmas tulevikku ja just sellepärast arutletakse kitsaskohtade ning rõõmude üle, millega seisame silmitsi tänasel päeval.

22. sajandi hariduse alal tuleb festivali esimesel päeval juttu noorte praktilistest oskustest, mis on vajalikud n-ö päris elus ning arutlusele tuleb, kuidas kool saab toetada õpilaste ettevõtlikkust. Tuleviku mõiste tundub tihti liiga kauge ning abstraktsena ning nendel hetkedel on hea meelde tuletada, et homse loomine saab alguse just täna. Samuti on huvilised oodatud juturingi, et arutada 22. sajandi hariduse loomise võimalustest ning võimekusest. Ilma minevikuta pole tulevikku. Päeva teises pooles suundume Priit Kruusi juhtimisel koolimütoloogia radadele, et uurida, kas koos saame hariduse müüdid murtud või kinnistuvad need lõplikult. Päeva viimases arutelus küsime, kuidas nautides vabadust mitte unustada vastutust ja miks on tähtis saavutada tasakaal nii, et ühe osapoole heaolu ei tuleks kellegi teise arvelt.

Laupäeval, 13. augustil keskendub väärtuspõhise hariduse ala kooli ja kogukonna omavahelisele suhtele ning muukultuurse taustaga õpilase klassikollektiivist osaks saamisele. Päev algab vara ja kujundliku küsimusega, kas Mustamäe kool on kogukonnakool? Siin peame silmas suurt kooli. Milline potentsiaal on sellel ümberkaudseid inimesi oma tegevustesse kaasata ning kas see on üldse eesmärk omaette? Teemat lahkavad 14 koolijuhti, 10 haridussõpra ja -eksperti, mitmed õpetajad, õpilased ja lapsevanemad. Edasi läheb paneeldiskussiooniks teemal “Kas Kristjan on parem pinginaaber kui Mohammed? – muukultuuriline laps koolis”. Kuidas on läinud muu kultuuritaustaga laste lõimimine Eesti koolisüsteemi ja mida võiksime õppida oma naabritelt soomlastelt? Paneelis arutlevad eksperdid Soomest ja Eestist, aga ka rahvusvahelise kaitse saanud pere Süüriast ning endine välisõpilane Saksamaalt, ning endine välisõpilane Saksamaalt, kes on tänaseks jõudnud õpingutega Tartu Ülikooli.

Päeva kokkuvõtteks on väljakutse asetada end teiste kingadesse, et mõista, mida võib tunda võõrasse keskkonda sattunud pere ning püüda leida parimaid lahendusi nende kohanemiseks Eestis. Toimub osalusdraama „Kuidas õpetada armastama pagulast?“, kus kõigil on võimalus kaasa lüüa. See on vahend, et ühiselt arutada, kas üldse ja milliseid võimalusi on õpetajal mõjutada noorte meelsust ja hoiakuid.

22. sajandi hariduse alal uuritakse festivali teisel päeval, mida teha, et rohkem noori reaalainete õpetajaks õpiks. Lisaks esinevad mängulise matemaatika-füüsikatunniga kohalikud Paide Gümnaasiumi õpetajad Lorina Kukk ja Silva Jürisoo. Õpilaste rollis saavad olla kõik, kes on arutelust osa saama tulnud.

Tihti räägitakse koolirõõmust ning teadmistele orienteeritusest üksteist välistavalt. Miks on tähtis, et koolis oleks hea kõigil osapooltel ning milliseid samme saab igaüks meist astuda, et seda saavutada? Laupäeval kogume inglise keelses arutelus kokku ideed, kuid enne veel ootame kõigi mõtteid, mida peaks muutma, et koolirõõmu jaguks enam. Kirjuta oma ideed SIIA!

Päeva teises pooles otsitakse vastust küsimusele kuidas targalt koonerdada, et oleks mida teadlikult laristada? Rahatarkuse arutelul lahkub osaline vähemalt ühe hea praktilise võttega, kuidas alustada säästmist ja investeerimist. Õpioru viimases arutelus mõtleme ning arutame, kus on kultuuri ning kooli kohtumispaik, kuidas kujuneb kultuurne inimene ning mis moel saab kool noort sel teel toetada.

Õpiorg ootab Arvamusfestivali mõlema päeva jooksul kõiki kaasa mõtlema ja arutama hariduse teemadel – mõeldes laiemalt meie väärtuste ja tuleviku peale!

Õpioru arutelusid korraldavad Huvitav Kool, Tartu Ülikooli eetikakeskus, MTÜ Mondo, YFU Eesti, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, Lastekaitse Liit, TLÜ Euroopa rändevõrgustik, Õpetajate Liit, Eesti Haridusfoorum, Tallinna Reaalkool, Eesti Kaubandus ja Tööstuskoda, Ettevõtlik Kool, Soome Instituut, Audentese kool, Rahandusministeerium ja Kultuurikoda.

Õpiorg Arvamusfestivalil asub Facebookis SIIN.

Õpioru arutelud:

Reedel, 12. augustil

Väärtuspõhise hariduse ala 

Kell 12.00–13.30
Põhiõigused avalikus arvamusruumis ja koolis – ehtne Eesti asi?
Kas ja kuidas on iga inimese põhiõigused omaks võetud Eesti avalikus arvamusruumis? Kuidas rääkida iga inimese põhiõigustest nii, et saaks mõistetavaks, et see puudutab igaühte meist? Milline on hariduse roll selles? Kuidas teha nii, et kõik ühiskonna liikmed tunneksid iga inimese põhiõigusi nagu ehtsat Eesti asja ning oleksid üksteise õiguste kaitsmisel solidaarsed?
Moderaator: Eesti Noorteühenduste Liidu esimees Ivo Visak
Osalejad: soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa Pakosta, Tartu Tamme Gümnaasiumi õpetaja Ott Maidre, Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert Mariann Rikka ja õiguskantsleri nõunik Kristi Paron

Kell 14.30–16.00
Kas väärtuspõhine juhtimine Eestis on võimalik? 
Miks on väärtuspõhine organisatsioonikultuur vajalik ja kas see on reaalselt üldse võimalik? Millised raskused võivad ette tulla juhil, kes tahab oma organisatsiooni kultuuri rajada kindlatele väärtustele? Kas kooli ja ettevõtte väärtuspõhine juhtimine erineb üksteisest? Kuidas teha nii, et väärtustele toetuv kool või ettevõte võiks olla eeskujuks nõnda, et need väärtused kanduksid edasi ühiskonda? Kutsume arutlema inimesi koolist ja ettevõtetest, kes on teenäitajad väärtuspõhise juhtimisel rajal.
Moderaator: Noored Kooli vilistlane, ettevõtja Kati Tikenberg
Osalejad: SA Teaduskeskus AHHAA tegevjuht, Unistuste Tööandja 2016 võitja Andres Juur, Pärnumaa Kutsehariduskeskuse direktor, „Eestimaa õpib ja tänab“ aasta õppeasutuse juht 2013 Riina Müürsepp, Transferwise’i arendusjuht Alvar Lumberg, Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan Margit Sutrop

Kell 17.00–18.30
Kellest algab kiusamisvaba elutee?  
Me kõik ei saa olla üksteisega parimad sõbrad, aga me saame olla üksteisele head kaaslased. Kuidas luua kiusamisvaba eluteed ja kellest see algama peaks? Toome väärtuskasvatuse lasteaedade ja koolide seinte vahelt välja ning näitame igaühe võimalusi ja vastutust osaleda kiusamisvaba elutee loomisel. Oma kogemusi ja mõtteid jagavad inimesed, kes mõjutavad lapsi ja nende eluteid erinevatel tasanditel ja erinevatel viisidel ning kellel on kogemused ühiskonna kõnetamisest.
Moderaator: Europarlamendi liige Kaja Kallas
Osalejad: peresid nõustav ja toetav psühholoog Kadri Järv-Mändoja perekeskusest Sina ja Mina, kõige lähedasemaid suhteid suunav ämmaemand Kristi Sims, autospordi järelkasvu eest hoolitsev Martin Harak ja mitme lapse isa Rain Tamm
22. sajandi hariduse ala

Kell 12.30–14.00
Vaba vestlus: 22. sajandi haridus – täna loome homse
 
Ootame kõiki huvilisi vestlema 22. sajandi hariduse loomise võimalustest ning arutlema võimekusest, mis meil on juba täna. Modereerivad Eesti Õpetajate Liit koos partneritega.

Kell 14.30–16.00
Kas lapstööjõu soodustamine või samm parema tuleviku suunas?
 
Tihti heidetakse meie haridussüsteemile ette õpilaste kasinaid praktilisi oskusi nt ajaplaneerimine, suhtlemisoskus, tööharjumused, oskus lahendada probleeme, enese presenteerimine jne. Need on oskused, mis “päris maailmas“ hakkama saamise seisukohalt väga olulised. 9-nda klassi lõpus seisab noor oluliste valikute ees – kas jätkata gümnaasiumis, minna kutsekooli või siseneda tööturule. Kui eelnevalt on puudunud süsteemne karjääriõpe, kokkupuude tööeluga ning koolis õpitud teooriat ei osata rakendada praktikas, siis millele tuginedes saab noor teha teadlikke valikuid? Kas iga noor võiks omada esimest töökogemust juba põhikooli lõpuks? Kes selle eest peaks vastutama, kas kool, lapsevanemad, noor ise või tulevased tööandjad?
Moderaator: Eesti Päevalehe ajakirjanik Laura Mallene
Osalejad: Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar, Pärnu Koidula Gümnaasiumi õpetaja Tiiu Leibur, õiguskantsleri nõunik Vladimir Svet, Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Egle Käärats, Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilane ja Eesti parima õpilasfirma 2016 Spoony kaasasutaja Kaspar Kuus

Kell 16.30–18.00
Koolimütoloogia ehk kes on haridusmaailma üleloomulikud olendid?
Müüdi tegelasteks on tihti meie jaoks üleloomulike võimetega olendid, keda kardetakse, vihatakse või jumaldatakse. Kes on hariduses jumalad, heerosed ja antikangelased? Kas hariduses on kõige suurem võim tõesti ministril? Kas haridusametnikud nutavad ehk kas neil on empaatiavõimet? Kas õpetajad vahel naeratavad ehk kas nad on üldse millegagi rahul? Kas koolijuhi kõige suurem mure on parandamata katus? jne. Kas saame koos müüdid murtud või kinnistuvad need lõplikult? Tule aita rehabiliteerida haridus!
Moderaator: Priit Kruus
Osalejad: Kiviõli I Keskkooli direktor Heidi Uustalu, Haridus- ja Teadusministeeriumi õpetajaosakonna peaspetsialist Triin Noorkõiv, Tallinna Heleni Kooli õpetaja ja arendusjuht Kristiina Vaikmets ning endine-praegune-või tulevane haridusminister

Kell 18.30–20.00
Kuidas nautides vabadust mitte unustada vastutust?

Ühiskonna moodustavad mitmed erinevad osapooled, kellel kõigil on oma roll. Keegi ei tohiks ennast tunda vähem eelistatuna ja kelleski ei tohiks tekitada tunnet, et ta on kasutu. Kuidas saavutada tasakaal, et ühe osapoole heaolu ei tuleks teise arvelt? Me peame looma ruumi, kus kõigil on hea ja turvaline olla. Me peame meeles pidama, et nautides vabadust ei tohi unustada vastutust.
Osalejad: Sisekaitseakadeemiast Stella Polikarpus, Eesti Puuetega Inimeste Kojast Anneli Habicht, Tallinna Ühisgümnaasiumi õpetaja ja Eesti Õpetajate Liidu esimees Margit Timakov, Regionaalhaigla kirurg-üldarst Ilmar Kaur ning Politsei – ja piirivalveameti esindaja
Laupäeval, 13. augustil

Väärtuspõhise hariduse ala 

Kell 10.00–11.30
Kas Mustamäe kool on kogukonna kool?

Huvitav Kool arvab, et kogukonna kool võib olla iga kool, ükskõik kui väike või suur. Miks mitte Mustamäe, Annelinna, Männimäe või ükskõik milline teine kool? Kogukonnakool – see tähendab vastastikkust koostööd kooli, lapsevanemate, kohalike ettevõtete, asutuste, vilistlaste ja teiste hariduse sõprade vahel. Kas kogukonna kaasatus kooliellu ja kooli kaasatus kogukonda on eesmärk omaette? Kuidas sellist seotust suures koolis saavutada? Nende küsimuste üle murrame arutelugruppides üheskoos pead.
Moderaator: Noored Kooli vilistlane ja Tagasi kooli projektijuht Kerttu Sepp

Osalejad: teleajakirjanik, produtsent ja saatejuht Tuuli Roosma, Noored Kooli tegevjuht Kristi Klaasmägi, Tallinna Ülikooli doktorant Taavo Lumiste, Oru põhikooli õpetaja ja Õpetajate Ühenduste Koostöökoja juhatuse esimees Krista Saadoja,  vabakutseline meediakonsultant Maris Hellrand, Kehra Gümnaasiumi direktor Kaido Kreintaal, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse tegevjuht Heidi Paabort, Tallinna 32. Keskkooli direktor Maarja Merigan, Kalamaja Avatud Kooli tulevane juht Helen Sabrak, Tallinna Õismäe Vene Lütseumi direktor Rita Juhanson, Euroopa Kontrollikoja liige Kersti Kaljulaid, Tartu Ülikooli üliõpilasaktivist Liina Hirv, Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi direktor Raino Liblik, Gaia Kooli direktor Marit Otsing, Muraste Kooli direktor Priit Jõe, Kiviõli I Keskkooli direktor Heidi Uustalu, Viimsi Keskkooli direktor Karmen Paul, Konguta Kooli direktor Liina Tamm, Tallinna Ühisgümnaasiumi direktor Mehis Pever, Kadrioru Saksa Gümnaasiumi direktor Imbi Viisma, Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor Hendrik Agur, Järveküla Kooli direktor Mare Räis, Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilane Pauliine Põldmaa, Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpilane Anna-Liisa MerilindTallinna Reaalkooli värske vilistlane Kristiina Paju, Lasnaidee/Ласнаидея juhatuse liige ja sotsiaaltöötaja Maarika Masikas, Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsiooni keskuse arendusspetsialist Maarja Hallik, Sihtasutus Viljandi Hariduse Arengufondi juhataja ja TLÜ haridusteaduste instituudi noorsootöö lektor Urmo Reitav, Väätsa vald vallavanem Lauri Läänemets, Tallinna Pae Gümnaasiumi ajalooõpetaja Pavel Alonov, õpetaja ja Tagasi Kooli projektijuht Laura Komp ja teised.

Kell 12.30–14.00
“Kas Kristjan on parem pinginaaber kui Mohammed? – Muukultuuriline laps koolis”
Kas on nii, et kui uueks klassikaaslaseks on Jesús Hispaaniast, rõõmustab klassitäis lapsi koos klassijuhatajaga, aga kui selleks on Mohammed Süüriast ehmub suur osa koolikogukonnast? Mida tegelikult tähendab Eesti haridussüsteemi ” vaid osaline” valmisolek uussisserändajate lõiminguks: arutleme panelistide ja publikuga, kuidas ning millisel määral on vaja koolipere ette valmistada teise keele ning kultuuriga lapse saabumiseks, millised on õpilaste ja nende perede, koolitöötajate, omavalitsuse ja ministeeriumi ootused, võimalused ja kitsaskohad tänasel päeval, kuidas on läinud lõimimine Eesti koolisusteemis ning mida võiksime õppida sel teemal Soomelt?
Osalejad: Espoo linna haridusameti osakonnajuhataja Astrid Kauber, Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar, Johannes Mihkelsoni keskuse tugiisikuteenuse juht Juhan Saharov, Kuristiku Gümnaasiumi sotsiaalpedagoog Mailis Ostra, rahvusvahelise kaitse saanud pere Süürias – Ahmed ja Mohammed Hanafi, Tartu Ülikooli tudeng ja endine YFU õpilasvahetuse läbinud õpilane Saksamaalt Henriette Christel 

Kell 15.00–16.30
Osalusdraama „Kuidas õpetada armastama pagulast?“ 
Osalusdraama on ajend ja vahend, et ühiselt arutada, kas üldse ja milliseid võimalusi on õpetajal mõjutada noorte meelsust ja hoiakuid positiivsemas ja avatumas suunas? Kes saaks ja peaks õpetajat selles töös toetama? Kust leiab materjali võõra teema käsitlemiseks õpetaja, kasvataja, lapsevanem, vanaema? Kuidas pagulasteemast rääkida, nii et see ei tekitaks tõrget ja leevendaks pingeid? Kuidas saaks/peaks kogu ühiskond panustama, et me saaksime kujundada noortes inimestes avatumaid ja koostöisemaid hoiakuid? Millised on meist igaühe võimalused ja ka kohustused? Esinejate ja osalejate paigutus arvamuslaval on kujundatud interaktiivse klassitoana. Tegemist on ühiskonnaõpetuse tunniga maakoolis ja õpetajal on ülesanne käsitleda klassis pagulasteemat ning seletada riigi pagulaspoliitikat.  Draamagrupp toimib õpetaja ja õppijate rollis. Mängu saab võtta kohalikku kogukonda, lapsevanemaid, eksperte, „elavaid näiteid“, liikuda ajas ja ruumis. Tunni teema on pagulaskriis ja sellega toimetulek. Arvamuslava moderaator toimib jokkeri rollis.
Osalejad: TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia draamaõpetaja Katrin Nielsen ja TÜ VKA draamagrupp; eksperdid, kelle poole pöördutakse etenduse ajal: Kristi Ockba; Aurika Komsaare; Auli Auväärt jt. 

22. sajandi hariduse ala

Kell 11.00–12.30
Mida teha, et rohkem noori reaalainete õpetajaks õpiks? Kellele on reaalharitud inimesi vaja?
 
Eestis on suur puudus tugevatest füüsika- ja teiste reaalainete õpetajatest. Samal ajal ei hakanud eelmisel aastal näiteks füüsikaõpetajaks õppima mitte ühtki noort. Paide arvamusfestivalil arutamegi, mida tuleks Eestis ette võtta, et noored tahaksid reaalainete õpetajaks õppida. Loodame arutelude käigus kokku koguda paarkümmend ideed ja ettepanekut, mille abil saaks muuta reaalainete õpetajaks õppimise noorte hulgas palju atraktiivsemaks.
Moderaator: Tallinna Reaalkooli õpilased Katariina Päts ja Hanna Britt Soots
Osalejad: Tallinna Reaalkooli õppealajuhataja ja keemiaõpetaja Martin Saar, Harvardi tudeng Sandra Schumann, Riigikogu kultuurikomisjoni liige Mailis Reps, Talllinna Ülikooli õpetajakoolituse õppekavade arengujuht Jüri Kurvits. Avatud matemaatika-füüsikatunniga esinevad Paide gümnaasiumi keemiaõpetaja Lorina Kukk ja füüsika-matemaatika õpetaja Silva Jürisoo

Kell 13.00–14.30
100 reasons to be happy at school ehk kuidas teha nii, et kooli tuldaks alati rõõmuga? (arutelu toimub inglise keeles)
Miks meile ei meeldi koolis käia? Kuidas seda muuta? Eesti lapsed on rahvusvahelises võrdluses tublid, kuid paistavad silma sellega, et koolis käimine neile ei meeldi. Paljudele tuleb ehk üllatusena, et samuti on see ka Soomes – riigis, mille koolisüsteemi peetakse parimaks maailmas. On see paratamatus? Millised on meie ühised mured? Kogume kokku ideed, kuidas kooliaeg rõõmsamaks muuta. Vaatame, mida igaüks meist ise selleks teha saab. Inglisekeelne vestlusring. Rohkem informatsiooni selle arutelu kohta.
Moderaator: Tallinna Inglise Kolledži direktor Toomas Kruusimägi
Osalejad: Soome õpetaja ja haridusspetsialist Olli Vesterinen, psühholoog ja portaali peaasi.ee looja Anna-Kaisa Oidermaa, Tartu Hansa kooli õpetaja Mario Mäeots, Audentese õpilane Tuuli Helind

Kell 15.00–16.30
Kuidas targalt koonerdada, et oleks, mida teadlikult laristada?

Rahatarkuse arutelu on sissejuhatus, millist baasi säästmiseks ja investeerimiseks vaja on. Rahatarkuse arutelu otsib vastust küsimusele, mida on vaja teada enne säästmise ja investeerimisega alustamist? Rahatarkuse arutelul lahkub osaline vähemalt ühe hea praktilise võttega, kuidas alustada säästmist ja investeerimist.
Moderaator: Anu Olvik
Osalejad: Kristi Saare, Ruta Pärnpuu, Jaak Roosaare, Tõnis-Denis Merkuljev
Kell 17.00–18.30
tark+vara+arendus ehk kuidas kujuneb kultuurne inimene
Kooli mõju Eesti rahvale on meie ajaloost selgelt näha. Kultuuriline ärkamine ja rahvuslik eneseteadvus tugines haridusel, lugemisoskusel. Seda, et ainult hariduse läbi parema elu poole saab, see oli 19. sajandi keskpaigaks igale edasipürgivale inimesele selge. Kas nii on ka tänapäeval? Kohustuslik kirjandus, kehalise kasvatuse normatiivid, kunstimeel ja käelised oskused…kas üksikud nõuded ainetundides või terviklähenemine? Kui palju kohustuslikkust või vabadust vajab tänapäeva kultuur ja kool? Kas töötame täna selles suunas, et koolikultuur toetab ühtseid väärtuseid?
Osalejad: Rocca al Mare Kooli inglise keele õpetaja Aet Raudsepp, Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja Katriin Fisch Uibopuu, Noored Kooli vilistlane Helen Sabrak, kultuuripoliitika uurija ja Kultuurikoja eestseisuse liige Egge Kulbok-Lattik

Õpioru arutelud on sündinud koostöös TÜ eetikakeskusega, MTÜ Mondoga, TLÜ rändevõrgustikuga, Õpetajate Liiduga, YFU-ga, Lastekaitse Liidu, Eesti Haridusfoorumi, Tallinna Reaalkooli, Soome Instituudi, Audentese Erakooli õpilaste, Kultuurikoja, Tööstus- ja Kaubanduskoja, Rahandusministeeriumi ja Ettevõtliku Kooliga.

12.–13. augustil 2016 toimub neljandat korda Arvamusfestival: kohtumispaik ja mõttevahetuskoht Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Kokku arutatakse kahe päeva jooksul enam kui 230 teemal. Tutvu kavaga: 2017.arvamusfestival.ee/kava.

Leave a Comment

Your email address will not be published. Required fields are marked *