Foto: Henry Griin

Kella kuueks on paide Vallimäe jalamile kogunenud kümmekond inimest, kes väikestes rühmades vaikselt juteldes siin-seal seisavad. Taamal valmivalt festivalialalt kostab kopsimist, puurimist, inimeste hõikeid, “üks-kaks, üks-kaks”-heliproove ja suurt askeldamist. Lähedal asuv rühm tütarlapsi teeb endast kõige selle taustal agaralt itsitades selfie‘sid.

“Tere. Mina olen Keili ja ma just loobusin ühest oma eelarvamusest,” läheneb üks naisterahvas mulle ning palub mul täita eelarvamusest loobumise akti, et ka mina mõnest oma eelarvamusest lahti saaksin. Otsustan anda ära kõige müstilisema oma eelarvamuste varamust – mul nimelt oli eelarvamus, et mul ei ole eelarvamusi.

Selle akti kasti libistamisega algab Labürintteatri ühenduse G9 etenduse Ajaproov eel-esietendus ning mind ja kõiki teisi kohaletulnuid asetatakse hoopis teistsugusesse, palju sügavamõttelisemasse maailma. Etendusel, mis kulgeb väikestes gruppides üle terve Vallimäe, saadab mind täna festivali kultuuriprogrammi kuraator Ott Karulin.

“Üks mütsiga naisterahvas, kellel on suur matka mattidega seljakott seljas,” kirjeldab ta algatuseks meie teejuhti. Otiga koos suundumegi avastama, mida kujutab endast üks labürintteatri etendus.  Kuid on see ikka etendus? Keskmiselt hõredamale teatris käijale nagu mina tähendab etendus viisakat õhturiietust, vaheajal väikest konjakit teatri puhvetis ja lõpus püstijalu aplodeerimist. Kuid nüüd leian end järsku lossimüüride vahelt selili maas, hilissuvine tuul nägu paitamas, püüdes rinnale surutud stetoskoobi abil tabada oma enese südame lööke – jah just sedasama kohta, mis eelarvamusest loobumisel tühjaks jäi. Või mõtlemas paaniliselt välja küsimust, mida üks armastaja endalt kõige rohkem küsida võiks?

“Ajaproovi” osalised kuulavad, kas oraakel annab vastuse nende ammupainanud küsimustele. Foto: Henry Griin

Ajapikku ununeb, et tegemist on etendusega. Kui istume Vallimäe murule maha, et sõna otseses mõttes vesta valmis üks jutt, on minus tunne, et veedame sõpradega lihtsalt vahvasti aega ning ajaviiteks mõtleme välja jutu punasest putukast ja tema veidike vähem punasest naabrist, kes õhtul hüva märjukese abil üksteise sõprust otsides hoopis miskit muud leiavad.

Kogu etendus põimub justkui üheks tervikuks, mis aitab sind ära antud eelarvamusest tekkinud tühiku kaitsmisel ja just selle õige ja hea tühimiku täitematerjali leidmisel. Etenduse üks mõte on ka tekitada inimeses uusi mõtteid ja emotsioone. Läbi festivalimelu liikudes tunneb osaleja end just kui kõigest sellest suurest veidi eraldatuna, osalisena millestki väiksemast ja salapärasemast.

Hetki “Ajaproovi” esimesest läbimängust. Fotod: Henry Griin

Näitlejatega pärast etendust vesteldes selgub, et tihtipeale inimesed pelgavad end tundmatutesse situatsioonidesse panna ning jätavad seetõttu parem üldse tulemata. Mõnes teises tekib aga nii suur kambavaim, et ärgitab kõiki ühiselt kadunud kaaslast otsima minema. “Ja kusjuures kõik lähevadki, sest grupivaim on nii suur,” naerab üks näitlejatest.

Kuid tegelikult ei ole midagi karta. Etendusel, mille käigus leidsin mina end koos Otiga nii üksildasest välikemmergust kui ka ringist, raputades kõristit, et teada saada oraakli vastust, leiab igaüks endast mõtteid, mille peale argipäeval lihtsalt ei tule. Ja kui nii ka ei lähe, olete te kindlasti ühe unikaalse kogemuse võrra rikkamad.

Laburütintteatri G9 etendused Ajaproov toimuvad Arvamusfestivali vältel vaid kaheksal korral. Etenduse ajad ning piletid on saadaval Piletilevis. Pileti saab soetada ka enne etenduse algust koha pealt.

Loe lisaks: “Labürintteater kutsub „Ajaproovi“ lavastuses festivali kompama” ja tutvu festivali kultuuriprogrammiga lähemalt siit: “Arvamusfestivali kultuuriorienteerumise ABC”

Sõnarokifestival võtab sel aastal tõelise peo kuju: pisike Paide keskväljak muutub laupäeva, 15. augusti õhtul NO99 Tantsulaagri juhtimisel tantsuväljakuks ning reedel ootab pealinna kohvik Must Puudel osalejaid Paide Plazasse Puudlidiskole.

Alati menukas NO99 Tantsulaager lubab seegi kord täiesti pöörast tantsu vihtumist. Ei mingeid piiranguid ega kramplikku tammumist, ainult stiilne ja ennastunustav tants kuumas augustiöös. Ka Paides astuvad osalejate ette koreograafid, kes šikid liigutused ette näitavad ning kogu linna energiast pakatama panevad.

„Ütleme nii, et algajale ja Eesti tantsumehele võib see energia, mis laval esitantsijate kehavõngete järel tekib, paras šokk olla. Seda muidugi positiivses mõttes. Eks alguses tundus ikka natuke jabur keset Vabaduse väljakut ringi karata, aga kogu melu keskel tekib selline naljakalt kaasahaarav moment, kus avastadki end kõigi teiste keskelt kaasa tantsimast,“ meenutas Maailmapäeva Tantsulaagris osalenud Getrin oma kogemust. „Paras energiasüst kogu päevaks ja lisaks hea doos huumorit,“ sõnas ta.

Reedese festivalipäeva lõppeb Paide Plazas, mille kaks korrust ja terrass muutuvad vaid üheks õhtuks Mustaks Puudliks. Plaza muusikaline menüü pakub Puudlidisko parimaid palu: Heidy Purga, Madis Aesma, Sander Mölder jt ning erikülalisena Onu Bella.

„Üldiselt loob muusika Musta Puudli meeleolu, mis peaks suurepäraselt haakuma ka Paide Plaza olemusega,“ rääkis Musta Puudli programmijuht Liisi Ree. Niisiis kõlavad kelmikad viisijupid funki, souli, vanakooli house’i ja ka disko esindajatelt, neist viimaseid paneb eriti sageli peale Puudlidisko erikülaline Onu Bella. „Onu Bellat teavad ju kõik, ta tasakaalustab suurepäraselt Tallinna ja Paide ühispidu,“ selgitas Ree. Ta meenutab soojalt ka Onu Bella Marta raadio eetris olnud saateid, mis võlusid ühtaegu nii muusika kui ka vahetekstidega.

„Ma usun, et see tuleb põnev elamus, sest Paide Plaza iseenesest on juba eriline – sellistesse kohtadesse iga päev ei satu,“ arvas Ree, kelle sõnul on Plazasse jäänud Musta Puudli kohvikule sarnast nostalgilist hõngu. „Arvamufestival ja Must Puudel on täiuslik nädalavahetuse kava,“ lisas Ree muiates.

NO99 Tantsulaager algab 15. augustil kell 22, mil alustatakse ilma eestantsijateta soojendus-diskoga, hiljem astuvad tantsijate ette koreograafid. Tantsulaager lõpeb orienteeruvalt kell 1. Üritus on tasuta, soovitame end uudistega kursis hoidmiseks registreerida ka Tantsulaagri Facebooki üritusele.

Musta Puudli pidu algab 14. augustil kell 22, sissepääs maksab 5 eurot. Värskemate teadetega kursis olemiseks soovitame ka piiluda Puudlidisko Facebooki üritusele.

Philly Joe’s on Tallinnas tegutsenud tänaseks vaid poolteist aastat, kuid Eesti ainukesel vaid džässmuusikale pühendunud klubil on lootust, et muusikute kohtumis- ja harjutamispaigana võidaks välja vedada vähemalt kolm kümnendit.

„Philly Joe’si võib tegelikult mõista kui arvamusavaldust. Meie, asutajad, avaldasime arvamust, et Eesti väärib üht päris õiget džässiklubi. Sellist kohta, kus kuulata autentses keskkonnas noori talente ja ka džässigurusid,“ rääkis klubi üks loojatest Reigo Ahven.

Niisiis saigi oma-alagatuslikult Tallinna Tatari tänavale loodud koht, kus võivad käia harjutamas kõik soovijad ning mille poole võiksid pöörduda ka välismaised artistid. „Näiteks siis, kui kontsert on läbi, aga tahaks veel musitseerida,“ täiendas Ahven.

Taoline vaba ja inspireeriv õhkkond valitseb ka Arvamusfestivali ajal, kui Philly Joe’s kolib kaheks päevaks festivali kohvikualale Paide Vallimäel. See tähendab ka seda, et kuigi enamasti musitseerivad kohvikualal professionaalsed muusikud, on alati ootel veel üks mänguvalmis kitarr.

„Kui oskad kas või kolme tuuri mängida, võid tulla otse kuulajate seast, kitarri võtta ja mõnuga mängida. Meie põimime sinna ümber kõik muu. On kindel, et sellest kujuneb kõigile üks kirgas elamus,“ innustab Ahven osalisi hetkeks sõnadest loobuma ja nootide kaudu argumenteerima. Ka tema ise astub festivalil üles pigem musikaalsete arvamusavaldustega.

Lisaks muusikalisele suhtlusele loodavad Philly Joe’si tegijad täita festivalil veel ühe eesmärgi. Klubi asutades jälgisid mehed põhimõtet: ehedas Eesti klubis olgu Eesti instrumendid. Nii soetatigi klubile igas mõttes kallis instrument – Estonia tiibklaver. Nüüd loodavad nad, et klaverifondi panustamisega soovivad klubi arengut toetada ka teised.

„Ideaalis loodame festivalilt koguda ühe klahvi raha – see on 273 eurot,“ ütles Ahven. Kokku on jäänud tasuda veel 41 klahvi eest. Ahven loodab, et inimesed ei unustaks, kuivõrd vabastav, rõõmustav ja kohati ka perspektiivne muutev on ükskõik millisel kultuurisündmusel osalemine. „Meil on rõõm, au ja privileeg anda panus sellesse, et festival oleks mitmekülgne ja interdistsiplinaarne; et panna osalisi tegema väikest restarti ja pakkuda positiivset ja musikaalset teineteisemõistmist,“ lausus muusik.

Muusikutega saad reaalses maailmas kohtuda Tallinnas aadressil Tatari 4 ja virtuaalmaailmas kodulehe või Facebooki fännilehe kaudu.

Vaid mõnekümnel festivalikülastajal on võimalik osaks saada haruldasest eriotstarbel valminud rännaklavastusest, mis viib huvilised väikeste gruppidena Vallimäele seiklema. Teekonna vältel loovad Labürintteatriühenduse G9 tegijad osalistele elulisi stseene, mille lahendamises saavad osalised kaasa mängida, muutudes seeläbi justkui ise näitlejateks.

„Tegelikult ei saagi öelda, et tegu on näitlejatega, sest improvisatsiooni roll on rännakus väga suur. Loome konteksti, mis võimaldab osalistel tajuda tuttavaid olukordi ja keskkonda, milles hetkel viibitakse, kuid seda harjumuspärasest erinevalt,“ selgitas lavastuse üks autoreid ja osalisi Keili Retter.

Osalemiseks ei ole Retteri sõnul vaja varem sügavamõttelisi etüüde ja teatraalseid poose läbi harjutada, erilisi oskusi Labürintteater G9 tegijad eksperimentnäitlejatelt kindlasti ei oota. „Mingil määral pead ju ka elus olema valmis reageerima erinevatele olukordadele,“ sõnas Retter.

Retter meenutas varasematest sarnastest etendustest, et tihti on kujunenud rollid ja improviseeritud olukorrad reaalsusele niivõrd sarnased, et osalised ei saagi aru, milline stseen on lavastatud ja milline mitte. Etendust linnaruumis läbi viies on juhtunud ka seda, et elamuse osaliseks saavad needki, kes näiteks poodi minnes ootamatult teatripublikuks satuvad.

Arvamusfestivali kultuuriprogrammi kuraatori Ott Karulini sõnul peitub omaette võlu selles, et „Ajaproovi“ osalised on näitlejatega võrdsel positsioonil ning võtavad sellega endale ka killukese loo jutustamise vastutusest. „Võiks öelda et see on tagasiminek sinna, kust teater kunagi algas: ühiste rituaalsete tegevuste juurde. Labürintteatri ettevõtmine ei olegi niivõrd erinev lõkke ümber lugude jutustamisest,“ arvas Karulin.

Lavastusrännakus „Ajaproov“ saab osaleda Arvamusfestivali jooksul vaid kaheksal korral. Etenduse ajad ning piletid on saadaval Piletilevis. Registreeri end osaliseks ning jälgi „Ajaprooviga“ seotud uudiseid ka lavastuse Facebooki ürituse lehel.

Lisaks kultuuriprogrammile soovitame kindlasti tutvuda ka kogu Arvamusfestivali kavaga, mis on nüüdsest ka täielikult kodulehel üleval! 

„Festivali lõpetamine stand–up’iga on – juhul, kui kõik õnnestub – magus kahe teraga mõõk: justkui mõnus väljajuhatus arvamusrallist, aga sugugi mitte vähem arvamust avaldav kui eelnevatel päevadel teemaaladel kõneldu,“ sõnas Ott Karulin, Arvamusfestivali kultuuriprogrammi kuraator.

Püstijala-komöödiast ja lühikõnede vahepealsest spoken word formaadist koosnebki tunniajane etendus Fopaa!, mis lõpetab laupäevase festivalipäeva Orualal. „Me ei reklaami seda välja kui jõhkrat komöödiasõud, vaid see ongi Fopaa! – mõtted eluolust. Aga kindlasti on vahepeal ka naljakas,“ rääkis Kaarel Nõmmik, üks Arvamusfestivali Orualal üles astuvatest Fopaa! koomikutest.

Kes tulevad kohale, kuulevad lisaks värskele materjalile koomikute parimaid palu varasematelt etendustelt. Savisaare, Rõivase või muu avaliku elu tegelase üle naermisele aega siiski ei kulutata, vaid seekord on rambivalguses koomikute endi kogemused ja tähelepanekud. Värskema materjali tuumaks saab Nõmmiku sõnul Arvamusfestival ise ning ka mõned sel aastal käsitletavad teemad.

„Fopaa! on minu jaoks olnud formaat, mille abil põgeneda otseste uudistemaailma eest. Sotsiaalsed teemad satuvad küll samuti naljade hulka – see on paratamatus – aga nad on teemaks vaid vilksamisi,“ rääkis Nõmmik. „Mina teen enda üle nalja ja see on ka peamine – väga harva läheb asi poliitikute ja avaliku elu tegelaste üle irvitamiseks.”

Kui muidu on Fopaa! tegijad harjunud elu üle naljatama kinnises ruumis, keldris või saalis, siis Arvamusfestivali Oruala pakub Fopaa! tegijatele uutmoodi väljakutse. „Stand-up tekitab kinnises ruumis kohese vastureaktsiooni, mis omakorda pakub koomikule tuge ja enesekindlust. Vabas õhus on keerulisem tajuda, kas inimestel on ikka lõbus,“ ütles ta. Seetõttu moodustavad etenduse justkui kuus väiksemat kõne. Ta lisas, et Fopaa! naiskahurväel (Kadri-Maria Mittil ja Heidi Toomel) ei jää kindlasti puutumata igipõline müsteerium meeste-naiste vahelisest suhtlusest a la „Muidu on ilus naine, aga rinnad on väiksed“.

Fopaa! raames astuvad üles Märt Koik, Kadri-Maria Mitt, Heidi Toome, Mattias Naan, Kaarel Nõmmik ja Andrus Purde. Fopaa! algab laupäeval, 15. augustil kell 21 Paide vallimäe Orualal.

Fopaa! on ürituste sari, mis toob kokku erinevaid koomikuid nii kodust kui ka välismaalt.

Vaata vahetuid uudiseid ja registreeru ka etenduse publikuks Fopaa! Facebooki ürituse leheküljel: https://www.facebook.com/events/705604709567888/