Asute arhiveeritud lehel. Mine värske Arvamusfestivali lehele.

Terve elu ala: mida teha, et elada kaua terve ja õnnelikuna?

Tervis on inimese kõige väärtuslikum vara ning tervise teemad puudutavad meid kõiki – samas vaid pooled eestlased pidasid möödunud aastal oma tervist heaks või väga heaks. Arvamusfestivali terve elu alal toimub kahe päeva jooksul kaheksa arutelu, mis võtavad fookuse alla praktiliselt kõik meie tervist puudutavad teemad: vananemise, toitumise, liikumise, une, tervishoiu ning vaimse tervise. Kui soovid oma mõtteid neil teemadel teistega jagada, siis tule terve elu ala aruteludele!

Foto: Anna Markova

 

“Terve elu alal toimuvad tänavu väga põnevad ja mitmekesised arutelud ning igaüks leiab kindlasti endale mõne südamelähendase teema,” sõnas terve elu ala korraldaja Natalia Jefimova. Tema sõnul toimuvad mitmed ala arutelud osalejaid aktiivselt kaasates. “Kõigepealt arutleme, millal algab vananemine ja kuidas inimene vananeb nii organismi kui geenide tasemel,” tutvustas Jefimova ala esimest arutelu “122 – viimane taks?”. Arutelul küsitakse, millised protsessid on võimalik panna enda kasuks tööle juba nooruses, et säilitada võimalikult head tervisenäitajad ka vanemas eas. Seejuures osalevad arutelus erinevate erialade spetsialistid ning oodatud on kõikide vanuserühmade esindajad.

Kuna e-tervis on olnud Eesti üheks edulooks ning teemaks, mida välismaailmale alati kui imet tutvustatakse, siis ei saanud Jefimova sõnul ka sel aastal teemat puudutamata jätta. “Lähiaastatel on e-tervist ees ootamas suured arengud, samas on palju inimesi, kes ei kasuta e-tervise võimalusi ning ka skeptikuid, kes arvavad, et terviseandmete digitaliseerimine toob kaasa privaatsuse vähenemise ning andmete kuritarvitamise,”sõnas Jefimova. “Viime entusiastid ja skeptikud kokku ning räägime sellest, mida tulevik e-tervisele toob ning milleks need lahendused vajalikud on.” Lisaks selgub arutelul, kuidas saab erinevaid digilahendusi kasutada tervishoius ja enda tervise hoidmisel.

Tänapäeva kiire elutempo tekitab vaieldamatult palju pingeid. Oskus pingetega toime tulla mõjutab inimese elukvaliteeti, töörõõmu, pereelu ja ka muid tahke. Arutelul “Miks on kasulikum osata pinget juhtida, mitte taluda?” arutletakse selle üle, kas suur pingetaluvus tööl toob kaasa suurema edu või oleks rohkem kasu hoopis võimest pingetaset juhtida. Reede viimane arutelu keskendub aga uimastitele ja sellele, mis võiksid olla Eesti uimastipoliitika eesmärgid.

Laupäeva alustab terve elu ala aruteluga unehäirete teemal. Ala korraldaja Natalia Jefimova sõnul põeb Ameerika Unemeditsiini Assotsiatsiooni kohaselt iga neljas inimene kroonilist unetuse häiret ning igal aastal toimub 100 000 liiklusõnnetust liigse unisuse ja väsimuse tagajärjel. “23% töötavatest inimestest kannatab unepuuduse all, mis mõjutab päevast enesetunnet ja töötegemise võimekust,” ütles Jefimova. “Arutelul räägime unehäirete laastavast mõjust elukvaliteedile ning lükkame ümber valearusaamad ja dogmad, mis uneravi ümbritsevad.”

Et tervishoiu regionaalpoliitikat ootavad lähiajal ees muutused, tuleb Arvamusfestivali terve elu alal juttu ka ravi kättesaadavusest ning võimalustest maapiirkondades. Sellest aga, mis on kroonilise haigusega lapsele liikumine tähtis ning kuidas seda korraldada, saab teada terve elu ala viimase arutelu, “Lapsed liikuma”, käigus.

Terve elu ala arutelude korraldamises osalevad Eesti Arstide Liit, Eesti Nooremarstide Ühendus, MTÜ Peaasjad, Unimed Unekeskus, Eesti Reumaliit, Siseministeerium, Tartu Ülikooli Liikumislabor ja aktiivsed eraisikud.

Terve elu ala Arvamusfestivalil asub Facebookis siin.

Terve elu ala arutelud:

Reedel, 12. augustil

Kell 12.00–13.30
122 – viimane taks?
Maailma vanim inimene elas 122-aastaseks. Kas selle vanuse ületamine on ulme või lähitulevik? Arutleme, millal algab vananemine ja kuidas inimene vananeb nii organismi kui ka geenide tasemel. Räägime, milliseid protsesse on võimalik enda kasuks tööle panna juba nooruses, et säilitada võimalikult head tervisenäitajad ka vanemas eas
Moderaator: Riin Tamm
Osalejad: Maimu Lomp (Paide Sotsiaalkeskuse tegevusjuhendaja), Kai Saks (TÜ, TÜK, EGGA sisearst-geriaater), Toivo Maimets (TÜ Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituudi direktor), Anna-Kaisa Oidermaa (kliiniline psühholoog, peaasi.ee)

Kell 14.00–15.30
Kuidas E-tervis aitab meil tervem olla?
E-tervis on olnud üheks Eesti edulooks ning teemaks, mida välismaailmale alati kui imet tutvustatakse. Lähiaastatel on E-tervist ootamas muutused, mille eesmärk on teha E-tervise platvorm nii tervishoiutöötajatele kui ka inimestele lihtsasti kasutatavaks ning kasulikumaks. Arutelu eesmärk on rääkida E-tervise tulevikust ning sellest, mida saaks parandada, et E-tervis oleks suuremaks abimeheks inimeste tervise edendamisel ja säilitamisel.
Moderaator: Marleen Pedjasaar
Osalejad: Külle Tärnov, Ain Aaviksoo, Le Vallikivi

Kell 16.00–17.30
Miks on kasulikum osata pinget juhtida, mitte taluda?
Moderaator: Rivo Sarapik
Osalejad: Loore Martma, Kalev Roosiväli, August Tillo, Kalev Käosaar

Kell 18.00–19.30
Uimastipoliitika: mida tehakse Eestis ja mida mujal?
Uimastite tarvitamine ja uimastipoliitika mõjutavad ühiskonda tervikuna, kuid uimastid puudutavad meid kõiki, otseselt või kaudselt. Kuigi kanepiga katsetamine on Eesti noorte seas stabiliseerunud ning uimastisurmad on kolme aastaga vähenenud poole võrra, on Eesti endiselt nimetatud näitajate poolest Euroopas esirinnas. Kuidas Eestis uimastite tarvitamist ja sellega seonduvaid kahjusid on vähendatud ja kuidas seda teha ka edaspidi? Millised on suurimad väljakutsed? Mida tehakse mujal riikides? Mida me saame sellest õppida? Omavahel vahetavad mõtteid kodanikuaktivist Siim Tuisk ja Tervise Arengu Instituudi nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise osakonna juhataja Aljona Kurbatova. Et arutelu liiga tehniliseks ja arusaamatuks ei läheks, puhuvad paneeldiskussioonile elu sisse ja küsivad küsimusi kodanikud, keda uimastid ühel või teisel moel mõjutavad või mõjutanud on.
Moderaator: Ain Peil
Osalejad: Siim Tuisk, Aljona Kurbatova, Marko Vaik

Laupäeval, 13. augustil

Kell 10.00–11.30
Unehäirete hind ühiskonnale
Mis saab meist ja meie ühiskonnast, kui me ei maga? Kui me ei maga hästi ja kvaliteetselt? Kui me ei pööra unetusele tähelepanu? Ameerika Unemeditsiini Assotsiatsiooni kohaselt põeb iga neljas inimene kroonilist unetuse häiret. Igal aastal toimub 100 000 liiklusõnnetust unisuse ja väsimuse tagajärjel. 23 protsenti töötavatest inimestest kannatab unepuuduse all, mis mõjutab päevast enesetunnet ja töötegemise võimekust. Lääne-Euroopas peetakse probleemi veel suuremaks. Prantsuse, USA ja Jaapani teadlaste läbi viidud rahvusvahelise uuringu andmetel kannatab 31 protsenti lääne-eurooplastest unehäirete all, mis väljendub eeskätt halvenenud enesetundes päevasel ajal. Arutelul “Unehäirete hind ühiskonnale” räägime unehäirete laastavast mõjust elukvaliteedile. Lükkame ümber valearusaamad ja dogmad, mis kujundavad uneravi protsessi.
Moderaator: Kene Vernik (Unimed Unekeskuse unenõustaja ja unetehnik)
Osalejad: Heisl Vaher (Unimed Unekeskuse unearst ja kõrva-nina-kurguarst), Erki Mölder (ettevõtja), Martin Rääk (soolopurjetaja)

Kell 12.00–13.30
Kuidas kujundada regionaalpoliitikat tervishoiuvaldkonnas?
Arsti juurde on aina raskem pääseda. Elanikkond vananeb ja arstiabi vajadus suureneb, kuid tervishoiu rahastamine on puudulik ning arste ja õdesid ei ole piisavalt. Haigekassa kavatseb koondada eriarstiabi ainult suurematesse haiglatesse, mistõttu võivad maakonnahaiglatest kaduda enamiku erialade arstid. Muudatused puudutavad nii haiglaravi kui ka vastuvõttu polikliinikus. Miks selliseid muudatusi tehakse ja kas need parandavad ravi kättesaadavust ja kvaliteeti? Kas oleks teisi võimalusi maapiirkondade elanikele vajaliku arstiabi tagamiseks? Patsientide ja laiema avalikkusega ei ole neid plaane arutatud. Ootame Arvamusfestivalile oma sõna sekka ütlema kõiki, keda huvitab Eesti tervishoiu tulevik.
Moderaator: Andres Kork
Osalejad: Kaido Kolk, Tanel Ross

Kell 14.00–15.30
Kes vastutab inimese tervise eest?
Arutelu keskendub inimese tervist mõjutavatele teguritele ning räägitakse, kes ja kuidas neid tegureid kujundama peaks. Tänaseks on jõutud järeldusele, et inimeste tervist mõjutab kõige enam keskkond ning tervislikult elamist takistavad peamiselt keskkonnast tulenevad tegurid. Arutelu eesmärk on panna inimesi mõtlema, kuidas keskkond neid mõjutab ja mida nad ise teha saavad. Samuti teadvustada, et on palju viise tervise parandamiseks ja rääkida väikestest nippidest.
Moderaator: Marleen Pedjasaar

Osalejad: Anneli Rätsep, Jaanika Jelistratov, Triin Vihalemm, Sirje Potisepp

Kell 16.00–17.30
Lapsed liikuma!
Kroonilist haigust põdevatele lastele ei pakuta nende võimetele vastavaid sportimisvõimalusi. On levinud arusaam, et kroonilise haigusega laps tuleb kehalise kasvatuse tunnist kõrvale jätta, kuigi tegelikult peaks haigusega diagnoositud laps just võtma osa liikumist soodustavatest tegevustest. Seda muidugi tema tervislikku seisundit jälgides ning seeläbi pakkuda füüsiliselt aktiivseid tegevusi, mis toetavad haigusega toimetulekut. Teaduslikel alustel põhinevad seisukohad kinnitavad, et lapseea spordiprogrammid peaksid keskenduma mitmekülgsete oskuste arendamisele, suurendades spordis osalemise võimalusi ja minimeerides väljalangemist. See kõik on oluline nii tervise, vigastuste ennetamise kui ka psühholoogilise arengu ja hilisema aktiivse eluviisi säilitamise seisukohalt. On hea, kui lapsed treeniksid enne murdeiga erinevatel spordialadel ja saaksid sealt positiivse kogemuse. Lisaks on oluline, et lapsed, nii terved kui näiteks kroonilise haigusega, võiksid treenida vastavalt enda arengule ning saaksid oma võimeid ja oskusi arendada eakohaselt.
Moderaator: Tõnis Saag

Osalejad: Sirje Tarraste (reumatoloog), Aave Hannus (spordipsühholoog), Mihkel Lees (haridus- ja teadusministri nõunik)

12.–13. augustil 2016 toimub neljandat korda Arvamusfestival: kohtumispaik ja mõttevahetuskoht Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Kokku arutatakse kahe päeva jooksul enam kui 230 teemal. Tutvu kavaga: 2017.arvamusfestival.ee/kava.

Leave a Comment

Your email address will not be published. Required fields are marked *