14. juulil toimuva II Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivali juhtmõtteks on “Maa perrä ilm” (“Maa järgi maailm”), mis toetab ettevõtmise eesmärki kujuneda Eesti esimeseks maakultuurifestivaliks.
Kokku ligi tosinas paneelis asutakse ühiselt otsima vastuseid paljudele regiooni tulevikku puudutavatele küsimustele: Kas looduslik mitmekesisus tähendab meile midagi või jääb järele vaid uppuda rämpsu?; Kuidas toit tugevdab meie julgeolekut ja tervist?; Kultuur ja kartul: kas vaimukultuuri viljelemine tõotab taludele kartulikasvatusest suuremat tulu?; Kuidas maad noorendada?; Mitu tulevast olümpiavõitjat tänastes maakoolides kasvab?; Kas ja kuidas toetavad tugevad juured meie kohanemist rändeajastuga?; Kuidas paremini ühenduda? (kahe tunniga Nuustakult Pariisi!); Kuidas saaksid kogukonnad paremini kohaneda võrgumeedia ajastuga?; Milliseid vigu võivad teha uljad maailmapäästjad? Kas oleme muutumas reservaadiks?; Millist ühistegevust vajame, et mitte kaotada Tallinnale?; Kuidas kogukonnad saavad ise asju otsustada?; Uued KOVid: kellele ja milleks?; Kuidas areneda tugevamaks?; Kuidas mõtestada kasvu?; jne.
Kõik festivali programmis kajastuvad teemad on saadud ideekorje tulemusel, mis toimus jaanuaris. Kagueestlaste ettevõtmise üheks eesmärgiks on tasakaalustada mujal toimuvate linnakultuurifestivalide repertuaari.
President Kersti Kaljulaid pidas kevadisel kohtumisel festivali korraldustoimkonnaga vajalikuks rõhutada, et linn ja maa pole vastandid, vaid moodustavad koostoimiva terviku.
“Kui linnades astutakse üksteisele konnasilmadele, siis kagueestlased kängitsevad jalad lahti ja leiavad uusi võimalusi ja väljakutseid,” tõi ettevõtmise eestvedaja Ott Rätsep illustreeriva näite.
“Erinevate kultuuride risttolmlemisest, olgu need näiteks linna- ja maakultuur, võib saada elujõulisi hübriidliike,” nentis Rätsep. “Kõik tuletub siiski loodusseadustest ning laenates mõtet Valdur Mikitalt: “Eesti vanapärane loodustunnetus on selline, et loodus ja kultuur on justkui üks,” olemegi jõudnud Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivali tuumani.” Festival toimub teistkordselt ning on kasvanud suuremaks: tosinat paneeli veavad rohkem kui 40 oma ala asjatundjat.
Kagu-Eesti [eel]arvamusfestival toimub Eesti Maanteemuuseumis Postiteel 14. juulil algusega kell 12. Kõik Kagu-Eestiga seotud inimesed on oodatud kagunurgale ja tervele Eestile olulistel teemadel kaasa mõtlema, eelarvamusi ja arvamusi avaldama ning muutusi ellu kutsuma!
Värskeim info Facebookis!
Järelkuula arutlusi!
Kava
HALDUSREFORMI HAUDEJAAM |
|
Monstrumvallad – allamäge kuristikku, kuhu edasi? |
|
| 12.00 – 13.30 | |
| Modereerib: Garri Raagmaa | |
|
Millistesse valdkondadesse võiks KOV investeerida, et piirkond areneks ning elanikkond säiliks ja kasvaks? Mis saab siis, kui jätkata samas vaimus jne. Mis vajab muutmist? Milliseid ideid saaks rakendada, et tõsta piirkonna elujõulisust? KOV kui töökohtade looja? Kuidas haldusreformis lõhestatud kogukondi taas aktiivseteks ja innukateks koos edasi minejateks liita?Auditooriumile jagatakse pabereid/pliiatseid, et kaasata neid esitama oma häid ideid tuleviku omavalitsustele. Ideed korjatakse kokku ja jagatakse Kagu omavalitsusjuhtidele, sotsmeedias jm sõltuvalt ideede sisust. |
Arutlevad: Madis Kallas Varje Ojala-Toos Andres Vijar Sulev Valner |
Katõ tunniga Nuustakult Pariisi ja üte tunniga Lihtensteini |
|
| 13.45 – 15.15 | |
| Modereerib: Sulev Valner | |
| Olulised tranpordisõlmed jäävad Kagu-Eestist eemale. Vaatamata sellele, et ka siia on jõudnud viimastel aastatel mitmed kaasaegsed transpordilahendused, siiski autota maapere hakkama ei saa. Arutelu otsib vastuseid küsimustele: kuidas paremini ja mõistlikumalt ühenduda; mida pakub sõidujagamisteenus?; kas tasuta ühistransport peab laienema üle Eesti? jne. | Arutlevad: Kadri Simson Madis Lepp Margus Lepik Priit Sauk |
Kagu-Eesti ja raudteeühendused |
|
| 15.30 – 17.00 | |
| Modereerib: Airi Hallik-Konnula | |
| Milliseid raudteeühendusi Kagu-Eesti vajab? Kuidas mõjutab Rail Balticu praegu kavandatud Tallinn-Pärnu-Riia trassivalik Eesti regionaalset asustusmustrit? Kas raudteel, kui 19. sajandi suurel innovatsioonil, on üldse mõju asutusmustrile, kaubavoogudele ja inimeste igapäevasele liikumisele Kagu-Eestis? Kuidas kasutada ajaloolisi raudteejaamu ja nende ümber kujunenud spetsiifilist asustust ja ruumi? | Arutlevad: Ene-Margit Tiit Igor Taro Priit Humal Raik-Hiio Mikelsaar |
TAGURPIDIANTSLA |
|
Hää tüü and magusampa leevä |
|
| 12.15 – 13.45 | |
| Modereerib: Asso Uibo | |
|
Lõuna-Eesti on väljakujunenud identiteediga suurepärane elukeskkond. Ettevõtluse vallas oleme rahvastiku liikumise ja vananeva elanikkonna tõttu kahjuks kaotamas konkurentsieeliseid nii Tallinnale kui teistele keskustele naaberriikides. Viimastega võrreldes on Lõuna-Eesti „nõrkuseks“ kõrgem palgatase ja seeläbi tööjõukulu ettevõtjale. Antud trende silmas pidades on ainus edasiliikumise võimalus selliste ettevõtete areng ja kasv, kes suudavad rohkem lisandväärtust luua ja seeläbi inimestele paremaid ja hästi tasustatud töökohti pakkuda. Ei pea alati tegema rohkem, vahel piisab ka sellest kui teha paremini. |
Arutlevad: Mihkel Nestor Kristjan Vanaselja Toomas Heering |
Kas hoida looduslikku mitmekesisust või uppuda rämpsu? |
|
| 14.00 – 15.30 | |
| Modereerib: Aavo Lepik | |
|
Kuidas me oma maad kasutame? Linnade kasvamisel on tühjenev maa muutumas uutmoodi ressursiks ka Eestis. Kohati tungivad uued maakasutuse viisid üsna jõuliselt peale. Olgu need prügilad, polügoonid, transporditrassid, linnalaiendused… Samal ajal (2007) on Eesti ja ülejäänud ELi keskkonnaministrid leppinud kokku rohetaristute rajamises, mis on kuuldavasti koguni Eesti algatus. Selle kese on ökosüsteemsed hüved ja nendega arvestamine planeeringutes. Kuidas seda ikkagi tehakse? Ka rahvus- /pärandmaastikud moodustavad rohetaristute osa. Mis seis valitseb meie rahvusmaastikel ja kui kaugel on Eesti rahvusmaastike määratlemine ning nende säilimist tagavate tingimuste välja töötamine? Mis ootab Eestit silmapiiri taga ja milline on eestlaste ökoloogiline jalajälg maastikul? jne. |
Arutlevad: Aleksei Lotman Kalev Sepp Maila Kuusik Mart Hiob |
Kuidas tuua noori pärimuse juurde, kui aipäd on 100 korda seksikam? |
|
| 15.45 – 17.15 | |
| Modereerib: Annela Laaneots | |
| Kuidas anda edasi pärimust ja kultuuri oma lastele olukorras, kus aipäd on 100 korda seksikam? Mitu tulevast olümpiavõitjat tänastes maakoolides kasvab? Kas kodulähedane haridus on võimalik ja kuidas seda korraldada? | Arutlevad: Ene Lukka-Jegikjan Rainer Kuuba Krista Sildoja |
MAAILMA PARIM KÜLA |
|
Kultuur ja kartul: kas vaimukultuuri viljelemine tõotab taludele kartulikasvatusest suuremat tulu?
|
|
| 12.30 – 14.00 | |
| Modereerib: Egge Kulbok-Lattik | |
| Loova lähenemisega on igaühele jõukohaste vahenditega võimalik saavutada rohkem kui EAS oma miljonitega. Loovettevõtluse osa on Eestis SKT-s juba täna suurem kui põllumajandusel. Seega võib-olla on tõesti vanasse küüni muusikat koguda või sinna galerii rajamine pikas perspektiiivis arukam tegevus kui kartulit kasvatada. | Arutlevad: Eva Ladva Hannes Praks Kalev Lindal Taavi Karu Urmo Raus |
Kuidas toit tugevdab meie julgeolekut ja tervist? |
|
| 14.15 – 15.45 | |
| Modereerib: Sigrid Solnik | |
| Kagu-Eesti väiksed toidutootjad valmistavad imelist toitu. Mis aga on toidujulgeolek ja kui suur roll on selles Kagu-Eestil täita? On meil piisavalt riiklikke varusid? Kas toidutootjad saaks selles osas olla kuidagi riigile abiks ja vastupidi? Mis on Kagu-Eesti muinasmaitsed? Äkki tekitavad need sama suurt uudishimu kui brändrahn? | Arutlevad: Maarja Jõe Ivari Padar Tiia Trolla Erki Saar |
Võim ja vaim |
|
| 16.00 – 17.30 | |
| Modereerib: Aare Kasemets | |
| Milles peitub Kagu-Eesti oma nägu? Kuidas peegelduvad vaim ja võim haldusreformis? Millal on nad teineteist toetavad ja millal vastanduvad? Millele toetub maakogukondade identiteet? Millele toetub omavalitsus? Võib arvata, et haldusreform ei piirdu käimasolevaga ja tõenäoliselt oleme mõne aja pärast tunnistajaks omavalitsuste veelgi ulatuslikumale kokkukasvamisele. | Arutlevad: Marko Kaasik Triinu Laan Ülle Kauksi |
ILMANABA |
|
Vabatahtlik-heatahtlik – turist, abistaja või nuhtlus? |
|
| 12.45 – 14.15 | |
| Modereerib: Keiu Virro, EPL ajakirjanik | |
|
Välismaal vabatahtliku töö tegijaid kutsutakse mõnikord maailmapäästjateks. Tundub, et üsna vähe mõeldakse sellele, mida uljad maailmapäästjad valesti saavad teha. Vabatahtlik tegevus Euroopast kaugemal on põnev ja kutsuv – kes ei tahaks teha midagi kasulikku ja samal ajal ise õppida ning parema inimesena koju tagasi pöörduda. Märksõnad nagu “eurotsentrism” või “eksootiline teine” ei tule esimese hooga pähegi, need ei ole seotud heade maailmaparandajatega. Tõesti? Kuidas olla maailmaparandaja nii, et sellest keegi ei kaotaks – on see üldse võimalik? |
Arutlevad: Sigrid Solnik Maia Klaassen Mai Aasjõe |
Elu kahe maailma piiril |
|
| 14.30 – 16.00 | |
| Modereerib: Lilian Saage | |
| 21 kollast akent on jõudnud küpsesse keskikka, mis annab paraja perspektiivi, et arutleda meie piirkonna ühe olulisema majandusharu – turismi – väljavaadetest: kust me tuleme ja kuhu läheme? | Arutlevad: Kaido Tamberg Sander Silm Veronika Kookmaa Ülle Pärnoja |
Uus Eesti metsavend |
|
| 16.15 – 17.45 | |
| Modereerib: Gea Kangilaski | |
|
Kas kogukonnad on võrgumeedia ajastul tugevamad? Lühikese ajaga on tekkinud terve hulk huvirühmade platvorme, mis lisaks erinevatele online aktsioonidele rakendavad ka muid vahendeid oma huvide edendamiseks. Kuidas mõjub selline protest ja meelsuse avaldamine võimukandjatele? Mida teha, et eriti (elu)keskkonna küsimustes rahvast kuulda võetaks? |
Arutlevad: Linda-Mari Väli Siim Tuisk Henri Laupmaa |
Ala plaan
