Asute arhiveeritud lehel. Mine värske Arvamusfestivali lehele.

Blogi

Narva [eel]arvamusfestival: Kaljurand julgustas idavirumaalasi julgemalt ettevõtlusega tegelema

Narva [eel]arvamusfestivali esimene arutelu kandis pealkirja “Sa vaene hüljatud Ida-Virumaa”. Foto: Anna Markova

Välisminister Marina Kaljurand ütles Narvas peetud Eelarvamusfestivalil, et Narvas on tehtud palju selleks, et sealsed inimesed saaksid hea hariduse. Samas peaksid inimesed olema tema hinnangul aktiivsemad ettevõtlusega alustamisel.

“Mis on väikese riigi eelis – hea haridus. Mina väidan, et Narvas on tehtud väga palju selleks, et siin inimesed saaksid hea hariduse, on see kutsekeskkool, kolledž, kaks riigigümnaasiumit,” rääkis ta.

“Mina julgustaks kõiki olema veel aktiivsemad ettevõtluses. Tegelikult Eesti riigil on vahendeid. On olemas toetusmehhanisme, stardikapitale, nõustamisvariante. See, millega oleme üles kasvanud, et kui midagi läheb halvasti, siis seda tuleb põdeda surmani, pole õige. Midagi võibki vahel valesti minna, aga oluline on sellest õppida ja proovida teinekord selle tarkusega, mida esimene kord saadi, ka siis, kui kõik ei õnnestunud nii nagu peab,” lisas ta.

Kaljurand märkis, et piirkond saab areneda ainult siis, kui tehakse koostööd ja head mõtted peavad tulema ka kohapealt.

Allikas: err.ee

Arvamusfestivalil kõlavad helilained muusikasillal Aruküla-Göteborg-Tartu

2015. aasta festivali kultuuriprogrammi dugiluule slam. Pilt: Tauno Tõhk

Augustis Paides peetava sõnarokifestivali kultuuriprogramm uitab sel korral rokkmuusika asemel psühhedeelsetel ning džässilikel radadel. Festivaliklubi täidab kahel päeval helidega Tartu multikultuurimaja Genialistide Klubi koostöös Mökuga. Ühiselt kureeritud programmist leiab nii ekstravagantse muusikamaitsega diskoreid kui ka verinoori räppareid.

Aruteludega paralleelselt võib mõlemal päeval alates keskpäevast kuulata festivaliklubis Melodija vinüülide kahisevaid helisid, pulseerivaid Balkani biite, idabloki estraadi parimaid palasid ning jahtroki mahedat briisi.

Reedeõhtuse kontsertkava märksõnaks on noorus. Festivaliklubis astub üles kõigest 15aastane Aruküla räppar EIXD, kelle laulutekstid torkavad valusalt sotsiaalset närvi ja lõhuvad aruteludel saavutatud konsensust. Seejärel astub üles Göteborgis muusika- ja heliproduktsiooni tudeeriv Liis Ring artistinimega Cirkl, kelle džässi ja klassikalise muusika vahel hõljuv unelev indie-pop võtab pinevust veidi maha, enne kui Tartu multiinstrumentalist Edmund Hõbeda mängulised improvisatsioonid festivaliklubi esimesele päevale joone alla tõmbavad.

Laupäev on täielikult psühhedeelsete helimaastike ning vinüülide päralt. Viimaste arutelude järel kutsuvad kahtlase muusikamaitsega multitalent Berk Vaher ja kummalise väljanägemisega plaadifirmade toodangust erutuv vinüülientusiast Ahto Külvet festivali osalejaid Paide esimesele Psühhodiskole. Kuulajaid tervitab analoogmuusika kirev maailm, mille geograafia ulatub Kasahstanist Lätini ning Brasiiliast Poolani. Psühhodisko moto on lihtne: Moogi ja süntesaatori ees oleme kõik võrdsed!

Arvamusfestivali loomist saab toetada Hooandjas

2. mail algas neljanda Arvamusfestivali Hooandja kampaania, mis kestab kaks kuud. Andes festivalile hoogu kasvõi 5 euroga saab toetada paremat arutelukultuuri loomist Eestis.

“Arvamuskultuuri muutmise teekond on pikk ning me ei oota kiiret tulemust, aga usume, et see viib ühiskonnani, milles tahaks tegelikult kõik eestimaalased elada, lapsi kasvatada ja töötada. Kui ka Sina arvad, et see missioon on väärt tegutsemist, siis toeta palun festivali korraldamist”, pöörduvad Arvamusfestivali vabatahtlikud Hooandja keskkonnas.

Sellel aastal lubavad korraldajad, et festival ei kasva mitte suuruse, vaid sügavuse poolest ning just selleks palutakse hooandjate abi. Arutelusid korraldavad täies mahus partner-organisatsioonid, festivali meeskond aga pakub tugi – sellel aastal koolitatakse nii diskussioonide korraldajaid kui ka moderaatoreid ning poole aasta jooksul pakutakse ka teistmoodi juhendamist. Lisaks loob festivalimeeskond Paidesse mõnusa ja inspireeriva keskkonna ja meeleolu tänu rohkem kui 300 vabatahtliku panusele. Need inimesed on väärt häid olmetingimusi ning ka selleks on tarvis hooandjate tuge.
Festivali saab toetada 27. juunini Hooandja veebilehel, annetades 10 või isegi 500 eurot ning saades tänutäheks väärtusliku kingituse.
Vaata, miks üle 300 inimest panustab Arvamusfestivali loomisse: http://www.hooandja.ee/projekt/arvamusfestival-2016#tab-1-tab
Festivali saab toetada ka teiste keskkondade kaudu. Tutvu lähemalt.

Miks ma olen Arvamusfestivali vabatahtlik? No sest et see on mõnus!

Foto: Tauno Tõhk

Kommunikatsioonitiimi vabatahtlik Jakob tööhoos. Foto: Tauno Tõhk

 

2015. aasta kevadel oli mul au osaleda Arvamusfestivali tolleaegse kommunikatsioonijuhi Liis Kängsepa Tallinna Ülikoolis loetud uudisloo kursusel. Esimese kursuse elevil ajakirjandustudeng nagu ma olin, hoidsin silmi ja kõrvu lahti võimalike praktikakohtade osas eelolevaks suveks. Ja täiesti ootamatult mainis Liis, et Arvamusfestival otsib endale kommunikatsioonivabatahtlikke. Otsustamiseks kulus umbes täpselt nii kaua aega, kui sõidab tramm Tallinna Ülikooli juurest Telliskivi tänavale. Olles trammist maha astunud oli mul selge, et minust võiks tõepoolest saada Arvamusfestivali vabatahtlik. Tõsi, ei saa just öelda, et oleksin festivalist enne seda aega kuigi palju teadnud – loomulikult olin ma näinud meedias festivali kajastamist, kuid pikemalt Paidesse, rääkimata siis festivalile, ma enne sattunud polnud. Seega oli aeg avada Gmail ning vajalik kiri Liisile teele panna.

Nii leidsingi end ühel päeval Arvamusfestivali kommunikatsioonimeeskonnas, toomas lugejateni lugusid kõikidest põnevatest aruteluteemadest, inimestest ja sündmustest, mis kokku moodustavad Arvamusfestivali. See oli üks vahva aeg. Sain anda panuse Eesti ühe ägedaima ühisürituse valmimisse kirjutades lugusid ja tehes intervjuusid terve suve läbi. Ka hommikul kell kuus Tartusse sõitvas bussis või pärastlõunases Saaremaises päikeses kärbseid tõrjudes sain aidata festivaliblogisse postitatud kirjutistest mosaiigikildude abil festivali tervikpilti kokku kleepida.

Ja siis saabus august. Koos festivaliga. Mäletan, kui istusin Arvamusfestivali pressikeskuses, viimistledes järjekordset festivalieelset lugu, ja avatud aknast kostis erinevatelt arutelualadelt muudkui “üks-kaks” mikrofonidesse hüüdmist ning rõdudelt kolistamist, kui seltskond tehnikuid internetti üles seadsid. Õhus hõljus midagi salapärast ja ootusärevat – nagu enne sünnipäevapidu, mil laud on juba kaetud, kuid külalisi veel ei ole. Kauaks meile seda rahu ei antud, sest külalised tulid. Mitte kümne ega saja, vaid tuhandete kaupa. Kaheksa, üheksa, kümme tuhat inimest voolas Paidesse aruteludel osalema.

Jah, need kaks festivalipäeva olid parajalt hullumeelsed ja kui neid praegu meenutan, meenuvadki lakkamatu jutuvada, rätsepiste ja murumätas ning läpaka klaviatuur, mida ennastunustavalt 12 tundi järjest toksisin. Ikka trepist alla arutelule ja trepist üles kirjutama. Trepist alla arutelule ja… Kuni järsku leidsin end festivali teise päeva õhtul Ekspress Meedia alal maas istumas ja rohukõrtest sõrmuseid punumas, minust mööda voolamas augustikuiselt sume festivaliõhtu oma lausekatkete, naeruturtsatuste ja heade mõtetega. “Vau, äge,” mõtlesin endamisi. “Nii mõnus!” Ja see tunne on mind tänaseni saatma jäänud. Just seetõttu saatsin vaevalt kolm kuud hiljem kirja, kinnitades, et soovin aidata valmis meisterdada ka 2016. aasta Arvamusfestivali.

Ja siin ma nüüd olen, kirjutamas tagasivaadet sellele, mis oli. Sel aastal on festival veelgi suurem, veelgi mitmekesisem ja vahvam. Seega on minu ja tegelikult kogu meeskonna käed ja jalad tööd täis juba täna, et festival valmiks. Tulekul on veel palju head, vahvat ja põnevat. Püsige lainel ning näeme juba peagi Paides!

Arvamusfestivali avalöök tõi kokku sajad aruteluhuvilised

Foto autor: Kärt Vajakas

 

Sel kolmapäeval toimus Tallinnas Wabaduse kohvikus Arvamusfestivali avaüritus, mis andis esmase tõuke augustikuuni kestvaks töömaratoniks, mille käigus valmivad sajad festivali arutelud.

Avaürituse juhatas sisse festivali eestvedaja Maiu Lauring, kes kirjeldas, milline on festivali korraldajate visioon selleaastasest Arvamusfestivalist, mida on juba tehtud ning mis hakkab edaspidi juhtuma. “Arvamusfestival on isetekkeline, kogu ühiskonda kaasav ja vaba õhustikuga kohtumispaik. Me usume, et on võimalik pidada tasakaalukaid ja edasiviivaid mõttevahetusi ka siis, kui oleme eriarvamustel,” ütles Lauring ning rõhutas, et iga arutelukorraldaja saab mõjutada seda, millise emotsiooni ja idee festivalil osaleja saab.

Selleaastasel Arvamusfestivalil keskendutakse veelgi enam sellele, et arutelude mõju ulatuks palju kaugemale festivalist. Seetõttu püütakse festivalil rakendada erinevaid aruteluvorme, mille tarbeks pakub festivalimeeskond varasemalt palju suuremas mahus nõustamist ja koolitusi nii arutelualade korraldajatele kui arutelujuhtidele. Järgmise kolme kuu jooksul tuleb üle 130-l organisatsioonil omavahelises koostöös valmistada ette nii oma aruteluplats, aruteluteemad, konkreetne sisu kui ka kõnelejad. Selleks et korraldajad omavahel tuttavaks saaksid ning koostöö libedalt sujuks, toimuski avaüritusel esimene arutelu, mille käigus määras iga teemaala esindav laudkond kitsamad aruteluteemad, millega ühiselt koos edasi töötada.

Juba kümme minutit pärast arutelu algust oli Eesti Vabariik 100 teemaala meeskonnal kindel siht, millised nende arutelud võiksid välja näha. “Me soovime rääkida eestlastega, kes teevad rohkem, kui peavad. Eestlastega, kes ei maksa lihtsalt makse, vaid panustavad ühiskonda vabatahtlikult. Me tahame teada, miks nad seda teevad,” rääkisid teemaala liikmed, kes esindasid organisatsioone Eesti Vabariik 100 korraldustoimkonnast vabaühenduste liidu EMSL-ini. Seevastu tehnoloogia ja innovatsiooni teemaala korraldajad Telia Eesti, MTÜ Tulevikutehnoloogiate keskus ja Moon Cascade esmakohtumisel veel ühtset sihti ei leidnud – aega veel on. Riigijuhtimise teemaala korraldajad olid aga kindlad, et kõneleda tuleb e-riigist ning haldusreformist.

Suminat täis kohvik ei jätnud kahtlust, et 2016. aasta Arvamusfestival on tulemas veelgi mitmekesisem ning arutelurikkam kui varasemad festivalid. Kuidas saakski selles kahelda, kui tänavu esitati ideid lausa kaks korda rohkem kui eelmisel aastal. Tervelt 136 organisatsiooni ja 320 ideed, millest kokku sai 31 teemaala.

Nüüd saavad organisatsioonid hakata arutelusid ette valmistama. Kuna tänavu on Arvamusfestivali eesmärk tõsta tuntavalt arutelude sisukust ja kvaliteeti, avaldame selgitava materjaliga videod heade arutelude loomiseks, mida käsitleme ka Arvamusfestivali koolitustel koostöös argumenteeritud mõtlemise koolitajatega SpeakSmardist.

Millele on vaja mõelda sisukat ja kaasavat arutelu disainides, sellest räägib SpeakSmart koolitaja Anna Karolin SIIN.

Milleks tasub kaaluda tavapärase paneeldiskussiooni asemel tõeliselt kaasava mõttevahetuse korraldamist, sellest räägib Kerttu Sepp SIIN.

Narva [eel]arvamusfestival alustas ideekorjet

Narva [eel]arvamusfestivali korraldajad tahavad teada, mis virulasi kõige enam huvitab, et 21. mail neid teemasid avalikult arutada. Ideekorje kestab 20. märtsini. Ideid korjatakse aadressil narva@arvamusfestival.ee. Kes elektronkirja saata ei saa või ei taha, võib oma idee käsipostiga Narva muuseumi kassasse läkitada. Narva muuseumi postiaadress on Peterburi tee 2, Narva.

Tänavu 21. mail Narva linnuse pargis peetav [eel]arvamusfestival on juba teine. Ideekorje ongi ajendatud eelmise festivali kogemustest. Korraldajate soov on arutada teemasid, mis puudutavad narvalasi ja ülejäänud virulasi kõige rohkem, mitte arutada neid küsimusi, mis korraldajate arvates võivad siinsetele inimestele olulised olla. „Tõenäoliselt ei ole olemas spetsiifilisi Narva teemasid, küll aga on olemas valdkondi, mis puudutavad Ida-Virumaad või isegi kogu Virumaad rohkem kui ülejäänud Eestit,“ sõnas Narva [eel]arvamusfestivali projektijuht Ivo Posti.

Eelmisel aastal räägiti vene koolidest Eestis, kodanikualgatusest ja -vastutusest ning sellest, kas inimesele luuakse inforuum või ta loob selle ise.

Festival kestab kuus tundi. Selle aja jooksul jõuab põhjalikult käsitleda nelja teemat. Ideekorje käigus pakutud ideid aga arutletakse ka festivali partnerite telkides ja stendidel. Samuti on tänavu kavas ka Hyde Park’ist innustust saanud vaba kõnetool.

Narva [eel]arvamusfestivali programm valmib Ida-Virumaa inimeste ja organisatsioonide koostöös. Korraldajad soovivad luua erakonnapoliitiliste eesmärkideta arutelu- ja mõttevahetuspaiga, mille eesmärk on arendada arutelu- ja suhtluskultuuri ja inspireerida siin elavaid inimesi oma elu mõjutavatel teemadel mõtlema, sõna sekka ütlema ja muutusi ise eest vedama. Tegemist on 12.-13. augustil toimuva Arvamusfestivali, mis tänavu Paides juba neljandat korda aset leiab, eelüritusega. Esimest korda korraldati Narva [eel]arvamusfestivali mullu kevadel.

Kes või mis on kommunikatsioonitiim?

Üks suur festival ei saa üle ega ümber suhtlemisest teistega. Olgu selleks siis festivali külalised, ajakirjandus või isegi erinevad festivali korraldusmeeskonna liikmed. Uurime, kes on need tublid vabatahtlikud, kes tänavuse Arvamusfestivali eel ning festivali ajal toovad teieni kõige värskemad lood ning infokillud festivalist.

Arvamusfestivali kommunikatsioonitiim on tänavu suurematest suurim. “Kuna festivali loovad vabatahtlikud, kes panustavad oma vaba aega ja jõudu uskudes, et festival on seda tõesti väärt, siis ma soovin, et tegemine ise oleks inimestele naudinguks ja inspiratsiooniks, et meie meeskond oleks rohkem kui lihtsalt kolleegid, et meil tekiks tugev tunne: festival on meie kõigi tehtud!”, rääkis kommunikatsioonijuht Katerina Danilova oma ootustest järgnevale poolele aastale. Seitse kommunikatsioonitiimi rakukest hoolitsevad nii festivali blogi, fotode, korrektse keelekasutuse, meediasuhete, venekeelse kommunikatsiooni, festivali ajakirja kui ka kogu festivali meeskonnasisese kommunikatsiooni eest. Kuna kommunikatsioonimeeskond on kiirest kasvanud, plaanime sel aastal keskenduda väliskommunikatsioonis rohkem festivali mõjule ning selle arutelude kasule. “Eelmiste aastatega on õnnestunud luua meist pilt kui hea õhustikuga festivalist, mis inspireerib uutele tegudele ja võimaldab uute ja vanade mõttekaaslastega kokku saada ning see sõnum peaks kindlasti ka sel aastal jääma. Samas aga soovime rohkem rääkida diskussioonide sisust, festivali heast arutelutavast ja vajadusest kanda meie festivali väärtused ka kõigile ühiskondlikele diskussioonidele üle,” ütles Katerina. “Kindlasti soovitan jälgida kõiki meie infokanaleid – peaaegu terve aasta vältel saab palju huvitavat kuulda!”

Mis on sisekommunikatsioonitiim?

Sisekommunikatsioonitiimi vaimu tunneme kõige paremini Facebooki grupis “Arvamusfestivali meeskond” ning festivali uudiskirjades. Tiimi eesmärgiks on tagada, et iga festivali korralduses osalev rakuke oleks teadlik kõigest vajalikust ning et informatsioon meeskondade vahel liiguks kiiresti ja vabalt. “Tahame, et meie iga tegija mõistaks, kuidas just tema panusega festival õnnestub. Sellega tegeleme nii festivali eel kui ka ajal. Suure pildi loomisel mängivad olulist rolli ka tiimijuhid, kellele me neis ja muudes tegevustes nõu anname,” rääkis sisekommunikatsioonitiimi juht Maarit Cimolonskas. “Festivali loovad inimesed ja igal neist on oma nägu ja oma lugu. Oma kõigi toetavate tegevuste kaudu näitame üha enam vabatahtlikele neid nägusid. See tähendab, et info edastajaks on paljuski selle info omanik,” ütles Maarit. “Sel aastal oleme rohkem sotsiaalmeediasse kolinud, kus ägedatest uudistest, üritustest ja muust tähtsast jooksvalt Facebooki grupis jutustame. Lisaks teeb festivali uudiskiri sel aastal läbi uuestisünni – lisaks tihemale ilmumisele muutub ka uudiskirja senine struktuur.” Kõige selle eest hoolitseb vaid kaheliikmeline meeskond, kel sellest hoolimata on kogemust palju. “Sisekommunikatsiooni tiimis on täna Kerly ja mina,” ütles Maarit. “Meie tandem töötab hästi, Kerly on juba vana kala festivali organiseerimise ja hingeelu tundes, mina toon juurde sisekommunikatsioonijuhtimise teadmist.”

Mis on keelekorrektuuritiim?

“Keelekorrektuuri ja tõlgete tiim on Arvamusfestivali uusim tiim. Otsime alles oma kohta päikese all,” ütles Annely Tank, keeletiimi juht. “Meie peamiseks ülesandeks on tagada, et Arvamusfestivali lipukirja all avaldatavad tekstid oleksid igas ilmumiskeeles korrektsed. Püüame olla tubliks abikäeks kogu suurele meeskonnale, ennekõike kommunikatsiooni-, turundus- ja programmitiimile,” ütles Annely. “Ühest küljest on meil võimalus sisse tallata oma rada, kuna eelmistel aastatel pole sellist tiimi olnud. See on põnev ja innustav väljakutse. Teisalt on meile kõik uus. Enamik meie liikmeskonnast pole Arvamusfestivalil vabatahtlikuna varem osalenud.” Annely sõnul on keeletiimi poolt kaetavaid keeli sel aastal üpriski palju ning vajadusel võib tõlkida festivali tekste isegi ungari keelde. “Meie meeskond on veel aegamööda täienemas, aga hetkel on meid kuus. Stuart on meie kogenuim vabatahtlik, olles festivaliga kauem seotud olnud. Tema ülesandeks on ingliskeelseid tekste toimetada, kuid ta on ka teistes tiimides aktiivne meeskonnaliige. Polina kätte usaldame sajaprotsendiliselt kõik, mis vajab tõlkimist vene keelde, ühtlasi ta ka toimetab venekeelseid tekste. Meie meeskonnas on kolm eesti keele toimetajat. Kaie töötab igapäevaselt eesti keele õpetajana ning teab kõike sellest, mis puudutab uusimaid keelenõudeid ja nõuandeid. Liinale võib lisaks eestikeelsetele tekstidele lähetada kõik, mis puudutab saksa keelt. Ta on mõnda aega Saksamaal elanud-õppinud ning tulistab Deutsche’t puusalt. Elina keelevaist, toimetamiskiirus ja lustlikkus teevad temast ühe väga mõnusa tiimikaaslase, kelle peale võib alati loota,” rääkis Annely. “Minu ülesandeks on nende viie andeka inimese tööpõldu viljakana hoida ning hallata meie meiliaadressil toimuvat infoliikumist. Hetkel tegelen ka tekstide tõlkimisega inglise keelde. Kui kunagi peaks juhtuma, et mingil põhjusel tekib näiteks ungarikeelseid tekste, siis need võib julgelt mulle saata!”

Mis on venekeelse kommunikatsiooni tiim?

Venekeelse kommunikatsiooni tiimi ülesanded on üpriski sarnased ülejäänud kommunikatsioonitiimi tööle, kuid tiimijuhi Olga Korneitsiku sõnul on venekeelse kommunikatsiooni tiimi ülesannetes siiski mõned eripärad. “Meie tiim otsib programmist välja erinevad arutelud, mis võiksid huvi pakkuda just venekeelsele inimesele. Näiteks arutelud seoses Venemaaga ja Ukrainaga ning Ida-Virumaa väljakutsed,” rääkis Olga ja lisas, et on õnnelik, et sel aastal on venekeelse kommunikatsiooni meeskond suurem kui varasemalt. “See tähendab, et festival muutub populaarseks, inimesed peavad festivali oluliseks, annetades oma aega ja energiat. Sel aastal ilmub Facebooki kanal vene keeles ning arendame ka venekeelset blogi.” Venekeelse kommunikatsiooni tiim koosneb juba praegu suuresti professionaalidest, sest valmib kommunikatsiooniekspert Olga, ajakirjanik Arturi ning isegi väitluskunsti harrastajate koostöös. Peagi otsime tiimi uusi liikmeid!

Mis on meediasuhetetiim?

“Meie ülesanne on vahendada Arvamusfestivali sõnumeid ajakirjandusele, olla kontaktis ajakirjanikega kui inimestega, kes kajastavad Arvamusfestivali meedias, ning hoida silm peal meedias toimuval,” rääkis meediasuhetetiimi juht Nänsi Männik. “Meediasuhete töö algab oluliselt varem, kui festival ise algab. Näiteks tänavu alustasime jaanuari alguses, mil algas ideekorje ja selle kommunikatsioon. Meie töö kestab umbes sügiseni välja,” ütles Nänsi. Tema sõnul on kõige selle juures oluline inimestele selgitada, et Arvamusfestival ei piirdu vaid kahepäevase festivaliga, vaid selle mõju ulatub kaugele enne ja peale festivali. “Seda tuleks käsitleda kui üht sisukat ettevõtmist, mis soovib edendada siinset arvamuskultuuri, ja see idee elab meis aasta läbi. Sellega seonduvalt me tüürime selle poole, et festivali “eluiga” oleks ka meedias pikem kui varem: alustame asjadest rääkimisega enne suve ja jätkame ka pärast festivali lõppu sügisel,” sõnas Nänsi. Kogu meediasuhetetiim koosneb professionaalidest, kes veedavad oma igapäevatöö samuti suheldes meediaga. “Mina, Liina, Inga ja Olga oleme kõik kommunikatsiooniinimesed ka oma põhitöös. Liis ja Henri on ajakirjanduses tegevad inimesed. Ma arvan, et kohati on see hea, sest siis kõik inimesed teevadki seda, mida nad mängleva kergusega juba oskavad. Teisalt tekib vähem millegi täiesti uue kogemist,” rääkis Nänsi.

Mis on blogitiim?

“Blogitiimi ülesanne on jagada infot festivaliga kaasneva kohta nii enne festivali, festivali ajal kui ka pärast festivali meie blogis. Näiteks tutvustame me festivali arutelualasid, uuendusi ning seda, kui kaugel festivali valmimine on,” rääkis blogitiimi juht Ann Trummal. Tema sõnul ulatub blogitiimi töö aga kaugemale tavapärasest festivali töökäigu kajastamisest. Plaanis on avaldada mitmeid arvamus- ja persoonilugusid, lisaks võib blogist peagi leida ka intervjuusid festivali loojatega. “Võrreldes eelmiste aastatega soovime tekstides sel aastal näha rohkem kirjutajate enda personaalset stiili, mis tähendab, et sel aastal on kõigil blogijatel vabamad käed oma lugude kirjutamisel. Jätkuvalt aga laseme blogijatel ise valida, millistel teemadel nad kirjutada soovivad, sest sel viisil on neil palju suurem motivatsioon heade lugude kirjutamiseks,” ütles Ann. Sel aastal on festivaliblogi usaldatud suuresti noorte ajakirjandustengite kätte, kes oma oskusi festivali teemade kajastamisel proovile saavad panna. “Meie meeskonnaliikmed on eranditult noored inimesed, mis tähendab, et meie blogi on igas mõttes päris värske sisu ja näoga. Meie tiimis on lausa neli ajakirjandustudengit, kes on ülikoolis õppinud uudis- ja huviväärtuslike lugude kirjutamist. Meie blogi on suurepärane võimalus noortel enda kirjaannet arendada ning tunda saada, mis tunne on olla reporter ühes ääretult sõbralikus kollektiivis,” sõnas Ann.

Lisaks kõigele sellele hoolitseb kommunikatsioonitiim selle eest, et festivali ajal saaks meie osalejad mugavalt tutvuda festivaliprogrammiga paberkujul. Teist aastat järjest valmib festivali ajakiri Sõnarock Mariliis Pinni targal juhendamisel. Kuna festivali õhustik, vaim ja osalejate emotsioonid jõuavad ka piltidele, tuleb tänada meie fototiimi Tauno Tõhki juhtimisel. Fototiimis jätkavad sel aastalnarvakad Maria Kullamägi ja Anna Markova, paidekas Mehirt Ennus ja tallinlanna Kärt Vajakas. Fototiimi saab pildistamas näha ka meie igakuises festivalklubis. Soovitame juba praegu mälestuste värskendamiseks vaadata eelmise aasta festivali pilte meie flickr’is!

Kolm olulist mõtet enne kui pakud oma teema Arvamusfestivalile

Margo Loor, SpeakSmart arendusjuht ja endine Arvamusfestivali sisutiimi juht, kirjutab kolmest olulisest mõttest, millega arvestada, enne kui esitad oma teema Arvamusfestivali kavasse.

Arvamusfestival toimub sel suvel neljandat korda. Olen esimesel kolmel aastal olnud hästi palju festivali sisuga seotud, sisutiimi juhtinud, teemasid valinud, ise arutelusid korraldanud ja teisi modereerinud ning moderaatoreid koolitanud. Kuna sel aastal on vähem aega festivali toimumisse panustada, aga festival peaks tulema sisukam kui kunagi varem, mõtlesin kaasa aidata oma tähelepanekute jagamisega. Parajasti on käimas festivali teemade väljapakkumine, mis tähendab, et paljudes organisatsioonides üle Eesti mõeldakse sellele, kuidas augustis ühte head arutelu püsti panna. Allpool mõned mõtted sammude kohta, mis tunduvad mulle sellel teel olulised.

  1. Hea arutelu õnnestub luua siis, kui eesmärgiks seatakse hea arutelu. Lühidalt – sõnastage oma eesmärk. Kui algusest peale on eesmärgiks näiteks “informeerida inimesi teemal ….”, pole ju üllatav, et välja tuleb veidi kuiv ning ühepoolne mõttevoog. Arvamusfestivali reeglid muidugi ei ütle sõnaselgelt, et festival peaks olema ainult arutelude koht. Kindlasti oleks isegi huvitav, kui aeg-ajalt formaadivormide piire proovile pannakse ja tehakse näiteks tunnine ülihästi läbilavastatud monoloog. Lähtun siinkohal aga eeldusest, et suurem enamik teemasid püstitavaid organisatsioone peab silmas siiski moel või teisel toimuvat dialoogilist sündmust ning otsivad viise, kuidas sellest vormist maksimumi võtta. Eesmärk võib muidugi olla palju detailsem, kui ainult “teeme suurepärase arutelu”. Näiteks kui ma ise vabaühenduste liidu EMSL nõukogu esimehena arutelu korraldaks, võiksin eesmärgiks panna midagi sellist: “korraldame kaasahaarava arutelu, mis toob kõigi osalejate jaoks hästi selgelt välja katuserahade probleemis vastanduvad väärtused ja loob mõned uudsed lahendusmõtted katuserahade süsteemi ümberkujundamiseks”. Ideaalis on siis veel nii, et festivalil toimuv arutelu ei ole eraldiseisev nähtus, vaid lihtsalt fookuspunkt pikemas ja laiapõhjalisemas ühiskondlikus arutelus, mis on toimunud enne festivali ja mis festivali arutelu tulemuste pinnalt hiljem võimendatuna jätkub. Selle ideaali saavutamise üks olulisemaid momente on arutelu hoidja ehk inimene, inimeste grupp või organisatsioon, mis teemaga edasi tegeleb ning ei lase festivalil tekkinud mõtetel ära kuhtuda. Arvamusfestivali korraldustiim kindlasti ei suuda festivalil tekkivad tuhandeid mõtteid ise ellu viia ning pole seda kunagi ka oma eesmärgiks seadnud. Kokkuvõttes on esimene soovitus seada eesmärgiks hea ja kestva arutelu loomine ühiskonnas, mille fookuspunkt on augustikuisel Paide vallimäel.
  1. Hea arutelu võib juhtuda kogemata, kuid tõenäosus on palju suurem, kui keegi selle korralikult disainib. Lühidalt – leia arutelu disainer. Kujutage ette, et ühel inimgrupil palutakse ehitada auto, aga kõikide grupi liikmete jaoks on see kõrvalülesanne. Üks toob ühe ratta. Kaks nädala hiljem teine toob teise ratta. Millalgi tuleb kellelegi meelde, et “oh pagan, esiklaasi on ju ka vaja” ja neljas vaatab, et kodus on parajasti üks tool üle ja toob selle kaasa auto istmeks, et saaks oma “linnukese kirja”. Ilmselt mingit Teslat siit kokku ei tule, eks? Ometi just nii käib sageli arutelude korraldamine – küll kamba peale tehtud saab. Aga ei saa. Kui tahate head arutelu, leidke üks inimene, kellele see saab põhiülesandeks. Ideaalis on see inimene professionaalne arutelu disainer ning ta ei pea ilmtingimata olema oma maja seest. Arutelu disaini on võimalik teenusena edukalt sisse osta. Tema mõtleb läbi tervikpildi, sõnastab eesmärgist lähtuvalt teema, paneb paika formaadi, esinejate arvu jpm. Mõistagi võib ta osasid sellest tervikust delegeerida, muuhulgas ka näiteks modereerimise, kuigi arutelu disainer ja moderaator võivad ka olla ühes isikus. Kokkuvõttes on teine soovitus leida üks vastutaja, kes disainib arutelu kui grupiprotsessi tervikuna, lähtudes varem seatud eesmärgist.
  1. Hea arutelu jaoks on vaja huvitavaid osalejaid. Huvitav ei tähenda tingimata tuntud. Osaleja ei tähenda tingimata lavale või paneeli kutsutud osalejat. Arvamusfestivali põhimõtted ütlevad, et kõik inimesed arutelu juures on osalejad. Nii kutsutud osalejad ehk panelistid kui ka need, kes kogunevad alale arutelu alguses. Nii et mõelge välja, millega saada võimalikult huvitavate, eriilmeliste seisukohtade esindajad oma arutelusse ja olete astunud suure sammu lähemale heale arutelule. Kuidas täpselt neid huvitavaid inimesi leida, on teinekord muidugi keeruline küsimus, aga näiteks inimesed, kellel on kas vahetu või tavapärasest erinev perspektiiv teemale, annava sageli huvitavat sisu arutelusse. Teoreetiliselt arutleda kodutuse üle suudavad ju paljud, aga kui oled kunagi istunud Vasara tänava varjupaigas ja kodutute meestega koos vanast boršipurgist teed joonud ning juttu ajanud, on Su perspektiiv mõnevõrra huvitavam. Eelmisel Arvamusfestivalil aitasin disainida ja modereerida arutelu lastekaitseseaduse üle. Ühe esimese asjana tegin arutelu korraldavale organisatsioonile ettepaneku võtta üheks arutlejaks ka mõni laps. Suvel toimunud arutelus andis osalenud tüdruk väga mitu toredat ja huvitavat mõtet ning vaadet, ilma milleta ei oleks me kindlasti nii hea aruteluni jõudnud. Kokkuvõttes – kutsu arutlema huvitavad osalejad.

Loomulikult võib välja tuua ridamisi teisi hea arutelu tingimusi. Intrigeeriv teema sõnastus. Põnev formaat. Ilus telk ja mugavad toolid. Üllatav kõrgtehnoloogiline visuaallahendus. Kuulus teleajakirjanikust moderaator. Ma ei taha ühtegi nendest momentidest nimetada ebaoluliseks, kuid uskuge, kui te ülalöeldud kolm asja paika saate, lähevad need ülejäänud momendid juba oluliselt lihtsamalt õiget rada.

Soovin teile põnevate arutelude korraldamise naudingut!

Algselt oli tekst avaldatud moderaator.ee lehel.

Jaanuarikuus too oma teema Arvamusfestivalile!

ideekorje 2016Arvamusfestivalile, mis juba neljandat aastat järjest sünnib paljude erinevate organisatsioonide ja inimeste koostöös, saab sellel aastal aruteluteemasid esitada 31. jaanuarini.

Arvamusfestival sünnib Eestimaa inimeste mõtetest ja seisukohtadest. Seetõttu kutsume kaasa lööma kõiki inimesi ja organisatsioone, kes tahavad tuua oma arutelud Arvamusfestivalile. Kui mõni otsus vajab läbimõtlemist, mõni teema püstitamist, mõni küsimus sügavamat arutelu, mõni vaatenurk ja uus teadmine tutvustamist, siis on aeg pead koos kokku panna ja luua asjakohane arutelu selleaastasel Arvamusfestivalil.

Palun kirjuta endast ja oma aruteluteemast SIIA. Ettepanekuid ootame 31. jaanuarini. Lisaks eestikeelsetele aruteludele on väga oodatud ka venekeelsed, inglisekeelsed ja mitmekeelsed mõttevahetused.

“Iga organisatsioon või üksikisik saab pakkuda teema, mis on tema hinnangul oluline, ja korraldada Arvamusfestivalil arutelu kitsamas või laiemas ringis, kaasata uusi inimesi ja koguda värskeid ideid ja lahendusi,” julgustab Arvamusfestivali programmijuht Maiu Lauring. “Kui Arvamusfestival alustas 2013. aastal vaid kaheksa partneriga, siis viimati aitas festivali õnnestumisele kaasa üle 100 organisatsiooni. Tänavu ootame arutelude programmi ühiselt looma vähemalt sama palju partnereid,” sõnab Lauring.

Miks on Arvamusfestivalil osalemine minu organisatsioonile kasulik?

Kahe viimase festivaliaasta tagasisideküsitlustest teame, et arutelualade korraldajad hindavad festivalil osalemist kõrgelt. Kõige rohkem – lausa 90% arutelualade korraldajate sõnul – väärtustatakse võimalust oma seisukohti teistega jagada. Mis aga veel olulisem – üle 80% korraldajatest on saanud festivalil kaasalöömisest uusi teadmisi ja olulist tagasisidet, inspiratsiooni, ideid ja tegutsemisjulgust edasiseks ning leidnud oma teemale või ettevõtmisele mõtte- ja tegudekaaslasi.

Iga arutelu korraldaja kogemus on eripärane – arutelu loomise tulemus ja pikaajaline mõju sõltuvad eelkõige iseendast. Kuidas oma vestlusringi eesmärgistada, keda ja kuidas osalema kutsuda ning kellega koostööd teha sõltub just korraldajast. Tuues oma teema Arvamusfestivalile, saab iga korraldaja osa põnevast koostööprotsessist. Mida festivali lõppedes saadud kogemustega edasi teha ning kas tekkinud inspiratsioon ja uued kontaktid ka uuteks algatusteks vormida on meie endi teha.

Millised ideed on oodatud?

Arvamusfestivali külastavad tuhanded Eestimaa inimesed, kes väärtustavad väga kõrgelt festivaliprogrammi aruteluteemade mitmekesisust. Festivalil osalejad otsivad võimalust saada uut infot saada ja kuulata tarka arutelu, aga oluline on ka võimalus aktiivselt kaasa rääkida ja enda arvamus välja öelda. Ootame arutelusid teemadel, mis meid kõiki igapäevaselt puudutavad, kuid sama olulised on ka teemad, mis vaatavad Eesti ja välismaailma tulevikku.

Lisaks eestikeelsetele aruteludele on väga oodatud ka venekeelsed, ingliskeelsed ja mitmekeelsed mõttevahetused. Oodatud on teemad nii minevikust, olevikust kui tulevikust. Julgustame küsima neid küsimusi ja ette võtma neid teemasid, millele teil endal ei ole vastuseid. Las Arvamusfestival olla see koht, kus pöörame piisavate vastuste ja lahendusteta teemadele tähelepanu ja leiame üheskoos lahendusi.

Oodatud on nii algsed ideed kui väga läbimõeldud ettepankud aruteludeks või muudeks sündmusteks Arvamusfestivalil. Eeldame aga, et ideede esitajatel on valmisolek ja paindlikkus teha nii korraldustiimi kui teiste sarnasel teemal ideede esitajatega tihedalt koostööd idee vormimisel lõplikuks aruteluks.

Kui Sa pole varem festivalil käinud, siis arvamusfestival.ee fotod ja videod annavad ettekujutuse. Möödunud aasta teemadest saad aimu programmist.

Kui soovid rohkem infot, saad vastused oma küsimustele programmijuhilt Maiult.

Kas oodatud on vaid arutelud?

Arvamusfestivalile on oodatud kõik põnevad võtted, vormid, eksperimendid ja sündmused, mis aitavad kaasa arutelukultuuri edendamisele. Kõik, mis aitab igapäevasest virr-varrist esile tõsta meile olulised teemad ja murekohad, panevad meid mõtlema või aitavad saada selgust, juhivad meid koostööle, uute ideede, lahenduste ja ettevõtmisteni.

Arvamusvahetuse jaoks ei pea kasutama vaid paneeldiskussiooni vormi, mida näeme televisioonis vestlussaadetest ja kogeme enamasti konverentsidel. Ootame kaasavaid töötubasid, grupiarutelusid, väitlusi ja debatte, maailmakohvikuid,  kiirkohtinguid jms.

Kui soovite arvamust avaldada kas muusika või mängu, kujutava-, etendus-, filmi- või muu kunstivormi kaudu, on ka see teretulnud. Arvamusfestivali programm on saavutanud mitmekesisuse teemade valikus. 2016. aastal aita meil pakkuda ka mitmekesist osaluskogemust!

Kuidas esitada oma arutelu teema?

Palun kirjuta endast ja oma aruteluteemast SIIA. Ootame arutelude ideid 31. jaanuarini!

Kõigilt ideede esitajatelt eeldame valmisolekut pakutud ideed ka ellu viia ning arutelu korraldamises osaleda. Arvamusfestivali korraldustiim ei võta ise ühtegi ideekorjes laekuvat aruteluideed korraldada. Me väärtustame kodanikualgatust ja isetekkelisust – omalt poolt loome  mõnusa õhustiku ning laia avalikkuse tähelepanu tõmbava platvormi teie teemadele ja aruteludele!

Mis nendest ideedest edasi saab?

Kõigist jaanuari-veebruari jooksul kogunenud ideedest näeme, milliseid “arutelualasid” Arvamusfestivalile tänavu püstitada tuleks. Märtsis viime omavahel kokku sarnastel teemadel ideid esitanud inimesed ja organisatsioonid. Edasi mõtlete juba ühiselt, millest teie teemalaval täpselt räägitakse, kuidas räägitakse ja millised füüsilised esemed selles paigas asuvad. Kuni augustini oleme teile toeks eelmiste aastate kogemuste ja õppetundidega, hea nõuga, kontaktide vahendamisega.

Kui Sinu või Sinu organisatsiooni idee festivali sisu osas ei mahu “aruteluala” raamidesse, siis kirjuta meile ikkagi. Ainult läbi värskete ideede lisandumise saab festival kasvada ja areneda. Arvamusfestival on kõigile avatud. Lisaks saab ka tänavu üles astuda vaba mikrofoni laval ja sealt mõttekaaslasi otsida.

Tekkis küsimusi?

Pöördu programmijuhi Maiu Lauringu poole – maiu.lauring@arvamusfestival.ee.

Aita korraldada üks suurepärane Arvamusfestival

2016. aasta 12.­–13. augustil toimub taaskord Arvamusfestival – kaks päeva täis põnevaid arutelusid, muusikat, vanu sõpru ja uusi tutvusi Paide Vallimäel. Kuid kõik see ei teki iseenesest. Uue sõnarocki loomisel saad abiks olla just Sina!

Möödunud, järjekorras kolmandal Arvamusfestivalil osales kokku 10 000 inimest. Need inimesed jõudsid Paidesse aga festivali rohkem kui 300 vabatahtliku töö tulemusena. Nüüd on kätte jõudnud õige hetk otsida inimesi, kes aitaksid kaasa järgmise, juba neljanda Arvamusfestivali sünnile. Kas soovid kaasa aidata oma erialal või hoopis seal, kus töökäsi parasjagu vaja on? Oma koha leiame kõigile, sest kõik abilised on teretulnud.

Vastutasuks saad Sa kogemuse, millesarnast mujalt ei leia. Arvamusfestivali vabatahtlikuna leiad hulgaliselt uusi tutvusi, saad vahvaid kogemusi ja võimaluse aidata kaasa Eesti arutelukultuuri edendamisele. Festivalimeeskonna inimenergia on erakordne. See, kuidas me festivali ette valmistame ja korraldame, on ainulaadne – teeme seda nii, et meil on teadmine ja tunne, et ükskõik kui väikest või suurt osa keegi meist teeb, on ta oluline ja vajalik. Kui festival on käes ja Sa näed neid tuhandeid, kes Vallimäel arutelult arutelule liiguvad või murul rätsepistes istudes ennastunustavalt mõtteid vahetavad, siis võid uhkusega endale otsa vaadata ja öelda: „Mina olen aidanud need inimesed siia tuua!“ See tunne on kuudepikkust kirjutamist, planeerimist, korraldamist ja organiseerimist kuhjaga väärt. Arvamusfestival saab valmida vaid sadade inimeste ühise jõupingutuse tulemusel. Üheskoos on võimalik teha meie ühiskonna jaoks üks suur heategu ja tuua Vallimäele kokku inimesed üle kogu Eesti, kes kõik oma mõtteid ja ideid jagades muudavad ehk end ja enda ümber olevat maailma veidi paremaks.

Kui Sinus tärkas soov tulla Arvamusfestivalile vabatahtlikuks, siis kliki SIIA ja leia endale huvipakkuv roll (või paku enda roll ise)!
Inspiratsiooni saamiseks tutvu 2015. aasta vabatahtlike tiimiga ning vaata, miks nemad oma vabatahtlikku kogemust sügavalt hindavad.

Festivalil osalenud koerte välimääraja

Kui öeldakse, et Arvamusfestival on avatud kõigile Eestist ja kaugemalt, kujutatakse osaliste seas peamiselt ette mitmesuguseid värvikaid inimesi. Aga kui ütleme, et kõik on kaasatud, siis on meil tõsi taga: Arvamusfestival oli üks esimestest Eestis, mis lubas ka koertel osaleda. Sel aastal võis vapustavaid neljajalgseid märgata pea igal arutelul ja iga nurga taga.

PISI Kärt Vajakas-1408-173

NB! Pildil ei ole Muki, kes eelistas põigata kaamerast eemale (Foto autor: Kärt Vajakas)

Festivali ametlikku koerte parklasse jõudes leidsin eest kaks vahvat vabatahtlikku, kes olid valmis pakkuma ulualust ja seltsi koerele, kes soovisid festivali melust puhata… kuid kohal polnud ühtegi koera. Kus olid kõik koerad? Festivalil, otse loomulikult! Vestlesin Mukiga (või õigemini ta omanikuga), kes oli karismaatiline, kuid fotosilma ees pelgik isend, kes oli tulnud festivalile mõlemaks päevaks. Kuna Muki eelistab inimeste seltskonda selle asemel, et veeta aega teiste koertega, otsustas ta nautida festivali ennast nii kuis mahti sai. Muki polnud ainuke, kes oli festivalist nii suures õhinas, et tõmmata hetkekski hinge – festivalil osalevad koerad olid sageli kohal ka aruteludel endil või siis patseerisid uljal sammul mööda Vallimäe väikesi radu ja kesklinna armsaid tänavaid.

Millised koeratüübid leidsid tee festivalile ja mida nad siit otsisid?*

PISI 1408_Anna_Markova (12)

Tulihingeline fänn

Kui ta marutõsine pilk pole juba piisavaks vihjeks, siis võtke teatavaks: see koer nalja ei tee ja on siin selleks, et võtta endasse kõik, mida aruteludel pakkuda on. Mina märkasin ta mitmevärvilist kohevat kasukat päris mitmel arutelul start-up’ide teemal. Paneb ümbritseva oma konkreetse oleku ja ägeda välimusega kihama – aga ta on liialt keskendunud, et isegi märgata, et teda saadetakse pilkudega kõikjal.

PISI Kärt Vajakas-1408-139

Esmakülastaja

Esmakülajasta on väga rõõmus, et on lõpuks jõudnud Arvamusfestivalile, ja kuigi ta on siin esimest korda, teatab ta uhkusega, et tuleb täiesti kindlalt tagasi ka järgmisel aastal … ja ülejärgmisel aastal ja sellest järgneval aastal ka. Kui nüüd aus olla, on ta suisa nii elevil kõigest toimuvast, et pole veel otsapidi ühelegi arutelule jõudnud. Sest enne kui saab isegi mõelda ühel kohal seismisele, on veel nii palju avastada, nii palju mõista, nii palju sõpru, keda kohata! Ja esmakülastaja armastab säärasest sagimisest iga hetke.

PISI Kärt Vajakas-1408-193

Lebokoer

Ta armastab festivali elu ja melu ning võtab viimast võrkkiikedest ja lapitekkidest, mis festivaliala ilmestavad. Säärane lõõgastumine/põõnamine on ka hea viis veeta aega nii uute kui vanade sõprade seltsis ja kuulata arutelusid lebavas asendis ja värske peaga. Lase samuti ideedel endasse kanduda ja tunneta festivali iga oma rakuga.

Seiklushing

Kuigi festivalil toimus üle 200 arutelu, siis Seiklejal õnnestus osaleda neist vist vähemalt veerandil. Ja venitada end hommikujoogas. Ja tantsida Musta Puudli peol reede õhtul (aga seda enamasti selleks, et saada pihta, miks pidu on nimetatud puudlite järgi, olgugi et imepisikesed koerad on ilmselgelt etem tõug). Ega muud selgitust pole: mõned koerad lihtsalt jõuavad igalepoole.

PISI Kärt Vajakas-1408-9

Hipster

Olgu, see kits ei ole küll üldse mitte koer, aga talle meeldib olla eripärasuse „firmanägu“, seda isegi festivali neljajalgsete osaliste seas. Ta esindab neid uusi kaasavaid suundi, kuhu festival jõudsal sammul liigub. Just nagu festivalile on oodatud sigrimigri erinevatest inimestest, näitab osalev loomade kooslus täpselt, kui kirju ja mitmekesine kolmas Arvamusfestival oli.

* Tegemist on siinkirjutaja oletustega, mis ei ürita mitte mingil määral ammendavalt paika panna piltidel olevate koerte tõelist iseloomu.

Klapid pähe! Kolm minutit Arvamusfestivalilt

Foto: Tauno Tõhk

Foto: Tauno Tõhk

On laupäeva õhtupoolik ja ma istun Vallimäel, tee servas murul. Ümber minu sumiseb Arvamusfestival ja augustikuine Paide linn.

Seda, mis kõikjal mu ümber toimub, on raske sõnadesse panna. Asja ei tee lihtsamaks ka fakt, et ühte meelt – just nägemist – pole mul võimalik kasutada. Ja ei, see ei ole Labürintteatriühenduse G9 järjekordne kultuurišokk, vaid päriselt ongi nii. Kuid mis siin siis toimub, kuidas kirjeldada festivali pelgalt helidega?

“Näe, anna see Greetele.”
“Teil on ju mitmeid kogemusi Hiinas viibimisega.”
“Tere õhtust!”
“Lähme mänguväljakule!”
“Siit saab jäätist ka!”

Need on vaid mõned lausekatked, mida ümbritsevast suminast võib eristada. Mitmetelt aruteludelt kõlav jutuvada seguneb justkui üheks suureks sõbralikult sädistavaks linnuparveks, mida omalt poolt toetab taevas herilasena põristav videodroon ja taamalt kostev džässiklubi bassikäik.

“Huvitav, kas taevas on pilvi või mitte,” mõtisklen endamisi. Käekell näitab “Mostly sunny,” kuid mind see teadmine eriti edasi ei aita. Üleval puulehtedes sahistav tuul on hootiselt üpriski vali ja jahe. “Mis puud need õigupoolest siin Vallimäel ongi? Heli järgi arvates okkalised igatahes mitte,” tekib kohe ka teine küsimus. Plaanisin seda eile mitmelt inimeselt küsida, kuid läks meelest.

Ka õhustik ja inimeste hääletoon on siin teised, kui tavaliselt festivalil olen harjunud. Viibin oma elus esimest korda festivalil, kus muusika kuulamise asemel räägitakse. Ümberringi ei kosta dialooge teemal, kuhu järgmisena sööma võiks minna või kas õhtul aftekas ka tuleb, vaid korduvalt üle Vallimäe jalutades jäävad kõrvu sõnad nagu pagulased, Euroopa, meie, Eesti. Inimesi võib märgata üksteisega asju arutamas ja omakeskis arvamust avaldamas; nii teeservas, mõnel arutelul tagareas kui džässiklubi juures, Eestimaist siidrit rüübates.

Festivali teine päev on kohe-kohe lõppemas. Jäänud on veel parlamendierakondade esimeeste debatt, stand-up teater ja mis seal salata, ka aftekas. Mitmete söögikohtade juurest kandub õhtuse tuulega minuni küpsevate pirukate, šašlõki ja veel millegi ebamäärase, kuid magusa aroome.

Ma ei suuda esimese hooga meenutada, millal viimati sõin. Oli see hommikul? Või lõuna ajal? Muljeid ja uusi kogemusi on nii palju, et taban end soovimas, et inimene ei vajaks pidevalt toitmist. Sest festival on nii kirev ja häid mõtteid täis, et iga sekund nende püüdmiseks tundub väärtuslik. Avan telefonis Facebooki.

“Kus oled?” kirjutan tiimikaaslasele, kes läheduses viibib. “Lähen ühikasse kohe,” saabub vastus.

Palun end kaasa võtta. Ehkki Paide pole just keeruline linn, on pea 10,000 osalejaga festivalil ühel pimedal üksinda peaaegu võimatu liikuda.

Sestap liigumegi koos sõbrannaga Vallimäelt alla, jättes Arvamusfestivali hetkeks seljataha oma mõtteid mõlgutama. Mööda vaikseid Paide tänavaid sammudes meenub mulle eile täiesti juhuslikult kuuldud hõige: “Hea biit!”

Ja mis seal salata. On tõesti hea biit sellel Arvamusfestivalil. Eks te kuulake ise.

Ühiskonnaülesed teemad tõid kokku tuhanded inimesed

AF_pressiteade 3

Juba kolmandat korda Paides toimunud Arvamusfestival tõi kahe päeva jooksul kokku üle 10 000 inimese. Ühiskonnaülene ja isetekkeline programm pakkus teemasid seinast-seina ja üllatas rekordarvu, 224 erineva ning inspireeriva aruteluga.

„On südamest hea meel, et iga aruteluteema juurde jagus piisav hulk huvilisi. Kõige suurema osalejatega arutelud olid Õpiorus, Linnateatri alal, Ekspress Meedia alal, Rahva Raamatu aias ja Eesti Telekomi VUNK innovatsioonialal,” sõnas festivali teemaprogrammi juht Maiu Uus. „Samuti teeb rõõmu, et lisaks paneeldiskussioonile oli kasutusel niivõrd palju erinevaid formaate: väitlused, simulatsioonid, õpitoad, maailmakohvikuid ja osalusteater.”

Võrreldes eelmise aastaga kasvas festival tuntavalt. Festivaliala laienes Paide keskväljakule ja osale Tallinna tänavast, kus liiklus oli festivali ajal suletud. Lisaks põnevatele ja inspireerivatele aruteludele pakkus Arvamusfestival ägedat kultuuriprogrammi. Festivali viimane arutelu oli traditsiooniliselt parlamendierakondade juhtide vestlusring, sellele järgnes noorte koomikute etendus Fopaa!. Festivali järel kogunesid osalejad linna keskväljakule, kus NO99 teatri populaarne Tantsulaagri pidu pakkus rokkimisvõimalust varaste hommikutundideni.

Arvamusfestivali õnnestumisele aitas kaasa seniste korraldusaastate suurim tiim – aasta jooksul panustas festivali sündi 300 vabatahtlikku, enam kui sada organisatsiooni tegid aga head koostööd, et tuua osalejateni 224 arutelu. „Arvamusfestival on tõeliselt unikaalne koostööharjutus. Mitmel pool ühendasid jõud riigiasutused, vabaühendused ja ettevõtted. On tõsiselt hea meel, et osales nii palju organisatsioone, see näitab, et ideede ja inimeste kohtumispaik läheb inimestele korda ja toob meid kokku,” sõnas Uus. „Loodan, et sisse harjutatud koostöö on inspireerinud ja hea koostöö jätkub ka järgmisel aastal peale festivali.”

Lisaks vabatahtlikele, tiimijuhtidele ja organisatsioonidele aitasid festivali sünnile kaasa Paide linna ja Järvamaa omavalitsused ning inimesed ja ettevõtted. Festivali teine suurim toetaja on Avatud Eesti Fond. Oma õla panid festivalile alla Kodanikuühiskonna Sihtkapital, head inimesed Hooandjas ning mitmed ettevõtted nagu Eesti Energia, Nortal, Swedbank ja paljud teised.

Aitäh kõigile osalejatele, kohtumiseni 2016. aasta augusti kolmandal nädalal Paides!

Kui külmik külastab netti?

Oleme harjunud, et meie taskus asuvad nutiseadmed on pidevalt internetti ühendatud. Kuidas suhtuksime sellesse, kui internetis käiks pliit või pesumasin?

Hommikul, kui ärkad, avanevad kardinad ise. Liikumine lülitab sisse valgustusid, sest õues on hämar ja pilvine ilm. Ajaks, kui vannituppa jõuad on vann sooja vett täis. Kööki jõudes ja värskelt valminud kohvi nautides heidad pilgu aknast välja ja märkad, et mööda sõidab prügiauto, tühjendades su prügikasti, mis just eile õhtul täis sai.

Selline on ettekujutus kodust, kus toimib asjade internet. Kõik kodused seadmed, alates telerist kuni pesumasina ja elektriarvestini on ühendatud internetti. Pesu masinasse pannes määrad aja, mil puhast pesu soovid, ning masin peseb pesu ise parimal võimalikul ajal, näiteks öösel, kui elekter odavam on.

Asjade internetist arutleti täna ka Arvamusfestivali VUNK innovatsioonialal, kus teemadeks olid IOT (internet of things) turvalisus, privaatsus ja riigi võimalused asjade internetti kasutada.

Andmete hulga ja olulisusega suureneb ka risk turvalisusele. Oletagem, et paljudel kodustel haigetel on randmel tervisenäitajaid koguvad ja edastavad nutikellad. Ja, et andmebaasi, kust andmeid monitooritakse häkitakse sisse. Häkker ei pea isegi midagi halba tegema – piisab vaid kõikide pulsisageduste näitaja tõstmist viie ühiku võrra, kui terve linn on kiirustavaid kiirabiautosid täis. Just selline hirmutav näide sellest, kuidas turvaauk asjade interneti virtuaalses süsteemis võib väga rängalt mõjutada füüsilist maailma, kõlas arutelul.

Juba täna suudetakse häkkida autode süsteeme nii, et üle võrguühenduse on võimalik teel viibivat autot juhtida. Ärevaks tegevatele näidetele vastukaaluks kõlas oletus, et enamik häkkereid, kes selliste asjadega tegelevad, on mõne IT turvalisusega tegeleva firma palgal, ning töötavad tegelikult ühise heaolu nimel. Alati võib mõelda ka terrorismi suunas, kuid terroriste peibutavad pigem ilmselt tuuma ja elektrijaamad, mis on juba täna internetti ühendatud.

Arutelus keskenduti ka privaatsuse küsimusele. Paljud inimesed ei taha, et andmed selle kohta, mis kell nad eelmise aasta jaanuaris koju saabusid oleksid  kusagil kättesaamatus serveris. Heidame pilgu minevikku. Väga rikkad muutusid mugavateks ja soovisid näiteks, et käe sirutades saabuks külm jook. See eeldas aga teenrit, kes klaasi kohale tooks. Maja oli täis koristajaid, kokkasid, autojuhte ja jooksupoisse. Mugavuse nimel olid inimesed nõus loobuma osast oma privaatsusest. Olukord ei erinegi väga palju tänasest. Kui soovime, et prügikasti tühjendataks siis, kui see on täis, peab prügifirma teadma, millal me seda täidame.

On palju asju, mida asjade internet paremaks muudab. Energia ja finantskulude vähendamisest tegevuste ja protsesside kiirendamise ja efektiivsemaks muutmiseni. Seega ei tasu seda uuendust peljata, vaid võtta see omaks, nagu kõik eelnevadki tehnoloogilised imed, mida täna elementaarsetena võtame.5lgBDeUyLye4_W5gaw8EggeRht6Q5V-pQFKudRdr3rQ