Fotograaf Mehirt Ennus jäädvustas Vallitornist, pressikeskusest, pisikese videoklipi, kuidas Festivaliklubi esine kubiseb osalistest kui sipelgapesa. Just sellise pilguga piiluvad ajakirjanikud teid kümnekonna meetri kõrguselt.

Festivalitiim soovib meeleolukat esimese päeva lõppu ja sisukat teist festivalipäeva Paides!

Arvamusfestivali kommunikatsioonitiimis töötab vabatahtlikuna kuus usinat fotograafi, kes püüavad Vallimäelt kaamerasse kauneid hetki, tuliseid arutelusid ja lõbusaid kohtumisi. Fotograafidel on võimalus pildistada kogu ala ka ülalt, pressikeskusest ja see privileeg on peale nende veel vaid ajakirjanikel ja festivali korraldusmeeskonnal. Seega, kiigake meie värvikat galeriid Flickr’ist, et saada festivalist sõna otseses mõttes ka ülevaatlik ja haruldasem pilt.

Rohkemate piltide vaatamiseks kliki siia.

Festivali kommunikatsioonitiimi mitteametliku žürii nimel on meil heameel teatada, et tänavuse alakujunduse esikoha pälvivad Eesti Kunstiakadeemia tudengid püüdluse, õnnestumise (vähemalt poolenisti) ja silmapaistvuse eest kärg-katuse ehitamisel!

Festivali ehitamine on kolmandat aastat korraldajatele ilmselt juba tuttav, seda ka ERRi meeskonnale, kes sadade meetrite kaupa kaableid veavad ja lustakalt heliproovi teevad (“Romantika-alal ootavad teid Margus Saar ja Grete Lõbu!” igava üks-kaks-kolm asemel). Küll aga käib mõningane pusimine neil, kes Paide Vallimäele esimest korda aruteluala rajavad. EKA tudengid on asja ette võtnud eriti suurelt: puude vahele kerkib moodul mooduli haaval kärjestiku sarnane katus.

“Nimi? Oeh, selleni jõuame siis, kui ta valmis on,” sõnas moodul-katuse idee autor, EKA tudeng Märten Peterson, käed puusas seistes ja mitme ruutmeetri suurust kollakat kaarjat kärjestikku pilguga hinnates. Justkui vaadates aastast istutatud puud ja selle kasvu silmaga mõõtes.

Eemal maas ja paari meetri kõrgusel puude vahel on veel suurem enamus 300st kuusnurksest kärjekesest, millest peaks lõpuks valmima kolm pilvekest Linnaruumi alale – kolm mesikärje sarnast katust turvaliseks aruteluruumiks.

“See oli päris huvitav väljakutse proovida ehitada papist midagi kandvat,” rääkis Peterson. “Jah, ja lisaks muidugi see, et see on kõik taaskasutus,” lisab eemalt Petersoni kursusekaaslane redelit uue kolmese kärjetüki kinnitamiseks paika sättides.

Nagu mainitud, on kõik kuusnurksed moodulid tehtud papist, kaetud ühelt poolt läbikumava pehme kiletaolise materjaliga (et oleks vihma eest kaitstud ning et heidaks huvitavalt valgust) ja teiselt poolt kollase võrguga. Kusjuures, öösel, kui eripärast katust valgustatakse, tekib kollaste võrkude toel katusest valgustite rodu mulje.

Peterson nendib, et esmalt taolist ideed välja käies ei uskunud selle õnnestumisse ei tema sõbrad-kursakaaslased ega isegi vanavanemad. Materjal saadi pea-aegu täielikult sponsorluse teel (papp-kastid suurematest toidupoodidest ja kiled ehituspoest). “Nüüd, viimasel ajal, on nad ikkagi meelt muutnud,” lasus Peterson mõrkja muigega. Ta tõdeb, et ega seda saagi pahaks panna, sest veel üle-eilseni ei olnud päris kindel, kuidas kogu lahendus lõpuks valmis saab.

Täna võiks aga juba Petersoni perele pisikese muigega teatada, et võsukese idee tõttab visalt, kuid jõudsalt õnnestumise suunas. Muigama võib ajada asjaolu, et kamp on disainilahenduse realiseerimisega maadelnud juba viimased kolm päeva. Kusjuures kavandamisega alustas Peterson koolitöö kõrvalt juba talvel. Nüüd annavad aga puude vahelt rippuvad tamiilid ja üha laiemaks kasvav kärjestik üha enam lootust, et homseid festivalikülalisi tervitab uhke lava.

Homne on EKA-laste jaoks tõeproov, sest kuulu järgi pidavat ka kunstiakadeemia vastne rektor Mart Kalm alal sõna võtma ja ilmselt ka noormeeste (ja ühe abistava naisterahva) kätetööd hindama. “Igatahes Facebookis sain juba rektorilt ühele eeltöö pildile like’i,” lausus Peterson ootusärevusega homse ees. “Pärast moodulite üles saamist ootab ees suur töö – neid tuleb veel pingutada ja viimistleda,” lausus Peterson ja ronis taas, paarteist kaablisidet hammaste vahel, kursavenna kõrvale moodulite alla.

EKA tudengite töö on ehk kõige erilisem, kuid täna on visalt vaiu maasse tagunud, toole tassinud ja telke üles seadnud mitmed-mitmed organisatsioonid, et olla homseks festivaliks juba varakult valmis. Paidesse sisse sõites tervitab suur helesinine A-täht, Oruala nõlvadele on valminud uued trepid-istumispinnad ja Mäealal kõrgub samuti EKA tudengite disainitud katusealune.

Kindel on ka see, et kogu Vallimägi on lisaks telkidele homsest täidetud ka mõnusate aroomidega, sest kohvikuid ja toitlustusalasid kerkib samuti mitmele nurgale. Paide on festivaliootuse ootuses (aga muidugi ka muul ajal) külalistele avatud!

Kõige müstilisem Arvamusfestivali kultuuriprogrammi sündmus on sel aastal kahtlemata digiluule slam. Kujutage ette: te “söödate” ühele arvutiprogrammile sisse kauni valiku Juhan Liivi, Lydia Koidula ja Villu Tamme värsiridu ning seejärel genereerib robot teile omapoolse variandi eesti luuleklassikast. Näiteks olete ühtäkki tuhanderealise poeemi omanik!

“Käsitleme seda robotit kui algajat luuletajat. Ta töötab läbi sisestatud luuletuse ja neist inspireerituna luuletab ka ise. Kuna põhi on juba olemasolevatest teostest, siis on võimalik, et kõik on omavahel seotud. Aga teisalt on kõik nonsenssi piiril balansseeriv,” rääkis digiluuletaja looja Taavet Jansen.

Nii selgubki tõsiasi, et kuigi loomeprotsessi eest vastutas agar luule-robot, saab toimetamise vastutust ja ettekandmise rõõmu tunda siiski taas inimene. See tähendab, et tuhanderealisest värsiridade rägastikust võib järgi jääda vaid paarkümmend rida või mõni salm, seda täpselt sel teemal, mis tema toimetaja silma jääb.

Digiluuletaja sai Jansenil programmeeritud kord ühe etenduse tarvis: “Mõtlesin, et see on täielik raiskamine, kui ta seisma jääb – see on ju nii äge robot! Nüüd ongi temast teised inimesed palju rohkem rõõmu saanud.”

Varem on digi-luule slam’i korraldatud pealinna hubastes vaba mikrofoniga õhtutel mitmel korral. Ka Arvamusfestivalil kannab iga toimetaja oma luule ise ette ning Janseni sõnul võib õige hetke, õhustiku ja tabava etluse koosmõjul sündida midagi väga kütkestavat. “Võluv!” meenutab ta varasemaid slam‘e Chungini, Rain Tolgi ja teistega. Kes aga sõnarokipeol luulet lugema hakkab, jääb veel saladuseks.

Kui tahad oma silmaga imetabast digi-luuletajat silmata, sea reedel, 14. augustil kell 21 sammud Philly Joe’si klubisse, sest siis algab poolteist tundi kestev slam. Lisainfo saamiseks registreeri end ka Facebookis üritusel osalejaks.

Väikese aimduse sellest, milline üks digi-luule slam välja näeb, leiad järgmisest videost: https://vimeo.com/124315243

Mis saab pärast seda, kui oled sõitnud augusti keskpaigas läbi kauni viljapõldudes kuldava Eestimaa ja seisad nüüd Paides Arvamusfestivali veerel? 

Selleks et aidata kiiremini eri teemaaladel sisse elada, tutvustame mõningaid võimalusi, kuidas sõnarokkida. Selleks et saaksid kiiremini sisu kallale asuda ja võimalikult mitmekesiselt ajusid ragistada.

Tänavuse festivali kava on kirju: teemasid on loodushoiust hariduspoliitikani. Niisuguse mitmekesise pildi on festivalile toonud sajad vabatahtlikud. Enamiku teemaalade korraldus on organisatsioonide vabatahtlike õlul. Arvamusfestivali tiim on nõu ja jõuga abiks olnud ning julgustanud vabatahtlikke korraldajaid katsetama võimalikult erinevaid aruteluformaate. Tasub vaid mõte virge ja vaim avatud hoida ning osaleda, osaleda, osaleda!

Milliseid formaate kohtab festivalil?

Paneeldiskussioon − kasutatakse siis, kui mingil teemal esitavad erinevaid seisukohti oma ala spetsialistid. See on hea võimalus saada detailsemat siseinfot, sest aktiivses vestluses julgetakse nii mõnigi kord rääkida ka probleemide või erinevate arengute köögipoolest.

Tavaliselt osaleb diskussioonis ka neutraalne juht, kes küsib irriteerivaid küsimusi, et arutelu põnevamaks ja elavamaks muuta. See ei tähenda aga, et festivaliosalised peaksid end pealtvaataja rollis tundma. Ka paneelis olijatel on rõõm kuulda eemalseisjate arvamust. Seega, kui sul tekib mõte, viipa arutelu juhile, et ta mikrofoniga sinu juurde tuleks ja sinu argumendid kuuldavaks aitaks teha. Teine variant: otsi alalt vaba mikrofoni!

Väitlus − sarnaneb ekspertide osalemise poolest paneeldiskussiooniga, kuid erinevaid seisukohti püütakse tugevamalt tõestada ning arutelu käigus peaks kogemuste ja praktiliste näidete najal selguma, milline variant probleemikäsitlusest on sobivaim. Väitlus pakub kindlasti põnevust ning teemaalalt lahkudes oled ehk mitme fakti ja näite võrra rikkam.

Maailmakohviku aktiivõppe meetodid toob osalejateni haridusala. Saab kogeda, kuivõrd aitab aktiivõpe aruteludes end avada ja tulemuseni jõuda. Maailmakohvik on oma olemuselt päris kohviku sarnane: väikestes gruppides arutletakse varem väljahõigatud küsimuste või probleemide üle. Lahendused paneb laudkond paberile. Seejärel jääb keegi grupist laua peremeheks/-naiseks ning ootab teisest lauast enda juurde uusi liikmeid, kellega juba kahe laua mõtiskluse tulemustes ühisosa ja uusi vaatenurki leida. Sama küsimuse ümber tekib mitu vestlusringi.

Kuumad toolid − annavad pika arutlemise asemel võimaluse väljendada jah/ei-seisukohti sellistel teemadel, mille puhul ei oskagi täpset selgitust öelda. Tavaliselt istuvad osalised ringis toolidel, ringi keskele jäetakse üks tühi tool. Teemaala juhendaja loeb ette erinevaid väiteid ning need, kes temaga nõustuvad, istuvad ümber; mittenõustujad jäävad oma kohale. Ümberistumise võib asendada ka muu füüsilise märguandega, näiteks käe tõstmisega. Füüsiline seisukohavõtt ehk reaalne tegevus seisukoha näitamiseks on hea selleks, et osaleja harjuks oma arvamust avaldama. Enne seisukohavõttu pannakse ka kindlalt paika, kas ja millal valikuid kommenteerida ning küsimuste üle pikemalt arutleda.

Praktiline tegevus − lisaks on võimalik arutelul „Kuidas rajada inim- ja loodussõbralik kodu?” osalejatel kaasa lüüa savist pitsaahju ehitamisel. Lubatakse ka pitsat küpsetada. Ökoriigi teemaalal saab näha teisigi praktilisi näiteid ehitusmaterjalidest ja ehitussõlmedest.

Viimased nõuanded osalejatele

Kuid veel enne kui hakkata Paide poole sõitma, soovitame Google Play’st või App Store’ist alla laadida EMT Live äpi. Sealt leiate Arvamusfestivali sündmuse, mille sees saab luua päris oma festivali kava ning leida palju muudki. Loe festivali rakendusest siit ja Minu Kava koostamisest siit. Muuseas, oma kava saab panna paika ka Arvamusfestivali kodulehel!

Viimaks meenutame, et kinni tuleks pidada ka heast arutelutavast ehk mängureeglitest, kuidas sõbralikult ja võrdselt kõigi seisukohtadega arvestada. Seda ikka selleks, et kõik Arvamusfestivalil osalejad arutelukultuurist ja kommetest ühtmoodi aru saaksid.

1. Austame aega, arutelu juhti ja kõiki teisi festivalil osalejaid.
2. Tõestame, mida väidame.
3. Kuulame – see on sama oluline kui kõnelemine.
4. Oleme arutelus osalevate inimeste suhtes hinnanguvabad.
5. Reageerime mõtetele, mitte isikule.
6. Keskendume lahendusele: kriitikal peatume lühidalt, seejärel pakume lahendusi.
7. Võimaluse korral ei kasuta me aruteludes esitlusmaterjale, las kõneleb inimene, mitte Powerpoint.

Arvamusfestival ei ole pelgalt täiskasvanud “arvamusliidrite” pärusmaa ning Järvamaa noored on seda juba mõistnud. Nende eestvedamisel toimub sel aastal Noorte alal tänavagraafika konkurss, juttu aetakse osaluskohvikus ja elavast raamatukogust laenutakse välja lausa päris, tuntud inimesi. Kuid tõsise argumenteerimise kõrval ei unustata ka lustida.

Laupäeval, 15. augustil esitavad Tänavakunsti alal oma loomingut seitse kunstnikku. Tööde joonistamist alustatakse kell 12.00 ning kogu päeva vältel on publikul võimalus jälgida teoste valmimist. “Kuna tänavakunsti ei saa harrastada igal pool, siis loome Arvamusfestivalile ala, kus noored kunstnikud saavad oma arvamust avaldada läbi kunsti – tuua välja midagi, mis on kaua hinge peal olnud või pöörata tähelepanu positiivsele meie ühiskonnas,” sõnas konkursi korraldaja Carolyn Mets.

Kõik huvilised on oodatud jälgima kunstnike tööprotsessi ning hiljem ka ringkäigule, mil oma töö sisu selgitatakse. Pisikeste intervjuude ajal uuritakse kunstnikelt, kuivõrd keeruline või lihtne on neil oma hobiga tegeleda; vesteldakse sellestki, kas hobist oleks võimalik töö teha.

Põnevust ja ehk ka pisukest võistlusmomenti pakub aga elav raamatukogu, mis algab laupäeval kell 17.00. Huvilistel on võimalik endale mõneks hetkeks välja laenutada tuntud inimesi. Nagu raamatukogudes ikka, on laenutataval ka tagastustähtaeg, seega tuleb kõik huvipakkuvad küsimused nobedalt valmis mõelda.

“Sellist võimalust, kus inimene saab vabas keskkonnas rääkida mõne tuntud Eesti inimesega, esineb harva,” ütles Kristofer Jürisoo, kes on üks elava raamatukogu korraldajatest. Tema sõnul on see hea võimalus pärida oma valdkonnas edukatelt persoonidelt nende tegevuste telgitaguste kohta ja saada ehk mõni nõuannegi. Või siis lihtsalt mõnusasti juttu ajada.

Kui aga soovite koos Järvamaa noortega arutleda digimaailma teemadel, leiate viis noort Väätsa põhikooli õpilast 15. augustil kl 13.30 Õpiorust arutlemas teemal “Miks lapsed lähevad digimaailmast pöördesse?” Õpilased tõestavad, et nad ei ole pelgalt passiivsed tarbijad, vaid suudavad samuti oma ja eakaaslaste valikuid analüüsida, selgitada. “Ka maakoolis võib olla põnev, ka poistel on koolis huvitavaid ettevõtmisi, seda nende enda initsiatiivil: Väätsa televisioon, kooliraadio, õpilasfirma Digitund,” rääkis noormeeste õpetaja Anneli Tumanski uhkusega. Kohale tuuakse ka poiste loodud 3D-mudel tuleviku koolimajast.

Tegelikult ei ole ühelgi festivaliprogrammi sündmusel vanusepiirangut. Seega võib öelda, et sarnaselt NO99 Tantsulaagriga, kuhu on oodatud kõik osalised, ootavad ka Järvamaa noored muusikud Keskväljakule püstitatud Wabalava ette igas vanuses fänne. Meelelahutuseks ja muusikaliseks vahepalaks esitatakse kogu päeva vältel nii klassikat kui ka poppi, luuletatakse, lauldakse ja tantsitakse.

“Igalühel meist peab olema oma arvamus siin reaalses elus;arvamus, millest ise lähtume ja mida soovime muuta kuuldavaks. Ja need isikud on enese hinge, mõtted pannud loomingusse ja olemasolevate loometööde esitamise emotsioonidesse ja valikusse,” rääkis Noorte ala üks korraladajatest Helena Mägi.

“Festivali ootavad nii nemad kui ka teised noored väga palju. See on see üks sündmus, mis ajab Paide tõeliselt elevile ja noored on Arvamusfestivali üks tähtsamaid alustalasid,” lausus Kristofer Jürisoo, kes julgelt kõiki osalema kutsub.

Lisaks toimub Noorte alal ka osaluskohvik, salvestatakse Kuma raadio otsesaade “Skräss” ja kuulatakse-mängitakse mõnusat meeleolumuusikat.

Avatud Eesti Fondi (AEF) jaoks on Arvamusfestivali toetamine võimaluse andmine ühiskonna liikmetele, et saada kokku silmast silma ja arutada asjade üle, mis puudutavad kõiki, kuid igapäevaelus ehk tööplaani ei mahu. Seekord kutsub AEF koos
Delfiga üles lahkama ka vihakõnega seonduvat.

Nii, nagu kõik kaaskorraldajad ja toetajad, loodab ka Hellam festivalil näha inimesi, kelle jaoks on oluline arutleda ühiskonnas muret tekitavate teemade üle. Nii näiteks soovib ta tähelepanu pöörata vihakõne järsule esilekerkimisele kõige avalikes anonüümsetes internetikommentaariumites.

Fond tutvustab festivalil kolmandat kommentaariumite-teemalist uuringut ning arutleb sagenenud pahatahtlike anonüümsete arvamusavalduste valguses, kuidas takistada vihakõne levikut. Ühtlasi mõeldakse ka, kas ja kuidas võiks ajakirjanduse eetikakoodeksi täiendada.“On tagumine aeg midagi ette võtta, et vihakõnest avalikus ruumis ei kujuneks uus normaalsus,” sõnas Hellam.

Vihakõne teemaline arutelu toimub Ekspress Meedia alal 14. augustil kell 13.00-14.15. Teema üle diskuteerivad teiste seas Mall Hellam, Urmo Soonvald, Mihhail Lotman ja Linnar Viik.

Teiste Avatud Eesti Fondi alal toimuvate arutelude teemad leiad festivali kavast.