Jakob Rosin

ERR viib Arvamusfestivali Paidest välja

Üks Arvamusfestivali toetajatest on Eesti Rahvusringhääling, kes toob mitmed arutelud tele ja raadio vahendusel ka nendeni, kes Paides Arvamusfestivalil ei viibi.

Reede õhtul kell 19.30 on pooleteise tunni jooksul Mihkel Kärmas vastakuti presidendikandidaatidega. Sellega saab avalöögi presidendiralli ETV eetris.

“Nagu juba tavaks on saanud, lähevad mitmed raadiosaated eetrisse otse festivali alalt. “Olukorrast riigis” avab festivali reedel Raadio 2 eetris, kell 14.05 on Raadio 4 eetris venekeelne debatt Euroopa täna, kus osalevad Marina Kaljurand, Urmas Paet ja Marko Mihkelson. Laupäeval saab otse Paidest kuulata Vikerraadio saateid Rahva teenrid ja Vastasseis,” kirjeldas planeeritud otseülekandeid ERRi turundusjuht Kristel Maran. Lisaks sellele on festivalialal reporterid, kes salvestavad festivalil toimuvat erinevate põnevate intervjuude näol.

Samuti on võimalik kõike rahvusringhäälingu teemaalal kõneldavat näha ja kuulda läbi ERR’i veebiportaali. “Muuhulgas toimub ERRi laval kaks venekeelset ja üks inglise keelne debatt: telekanali ETV+ eestvedamisel arutletakse kodakondsuse teemadel, sellele järgneb juba eelpool mainitud Raadio 4 saade Euroopa täna ning koostöös Tallinna Ülikooliga veab ERR ingliskeelset debatti “Mida elevant minust mõtleb ehk teised meist”,  milles osalevad hetkel Eestis viibivad välisajakirjanikud peegeldavad enda muljeid Eestist. Lisaks nendele on veel hulk põnevaid eestikeelseid debatte, Festivali lõpetab laupäevaõhtul kell 20 otseülekanne Paide Keskväljakult Parlamendierakondade esimeeste debatilt.  Täpset ERRi lava ja ülekannete kava ja festivaliuudiseid näeb otseaadressilt: err.ee/arvamusfestival,” rääkis Maran ning lisas, et festivalil toimuv on nähtav ka vastvalminud ERR Uudiste mobiilirakenduses.

Marani sõnul pakuvad ülekanded võimalust arutelukultuuril levida ka sinna, kuhu ta muidu nii kergesti ei jõuaks. “Ülekanded festivalilt tagavad, et arvamuste vahetus ei jääks ühe kindla seltskonna mõnusaks äraolemiseks, vaid sellest oleks võimalus osa saada ka nendel, kes Paidesse  ise kohale ei sõida. ERRi kohuseks on informeerida ja harida ning vahendada olulisi Eestis toimuvaid sündmusi, mida Arvamusfestival kindlasti on.”

Miks ma olen Arvamusfestivali vabatahtlik? No sest et see on mõnus!

Foto: Tauno Tõhk

Kommunikatsioonitiimi vabatahtlik Jakob tööhoos. Foto: Tauno Tõhk

 

2015. aasta kevadel oli mul au osaleda Arvamusfestivali tolleaegse kommunikatsioonijuhi Liis Kängsepa Tallinna Ülikoolis loetud uudisloo kursusel. Esimese kursuse elevil ajakirjandustudeng nagu ma olin, hoidsin silmi ja kõrvu lahti võimalike praktikakohtade osas eelolevaks suveks. Ja täiesti ootamatult mainis Liis, et Arvamusfestival otsib endale kommunikatsioonivabatahtlikke. Otsustamiseks kulus umbes täpselt nii kaua aega, kui sõidab tramm Tallinna Ülikooli juurest Telliskivi tänavale. Olles trammist maha astunud oli mul selge, et minust võiks tõepoolest saada Arvamusfestivali vabatahtlik. Tõsi, ei saa just öelda, et oleksin festivalist enne seda aega kuigi palju teadnud – loomulikult olin ma näinud meedias festivali kajastamist, kuid pikemalt Paidesse, rääkimata siis festivalile, ma enne sattunud polnud. Seega oli aeg avada Gmail ning vajalik kiri Liisile teele panna.

Nii leidsingi end ühel päeval Arvamusfestivali kommunikatsioonimeeskonnas, toomas lugejateni lugusid kõikidest põnevatest aruteluteemadest, inimestest ja sündmustest, mis kokku moodustavad Arvamusfestivali. See oli üks vahva aeg. Sain anda panuse Eesti ühe ägedaima ühisürituse valmimisse kirjutades lugusid ja tehes intervjuusid terve suve läbi. Ka hommikul kell kuus Tartusse sõitvas bussis või pärastlõunases Saaremaises päikeses kärbseid tõrjudes sain aidata festivaliblogisse postitatud kirjutistest mosaiigikildude abil festivali tervikpilti kokku kleepida.

Ja siis saabus august. Koos festivaliga. Mäletan, kui istusin Arvamusfestivali pressikeskuses, viimistledes järjekordset festivalieelset lugu, ja avatud aknast kostis erinevatelt arutelualadelt muudkui “üks-kaks” mikrofonidesse hüüdmist ning rõdudelt kolistamist, kui seltskond tehnikuid internetti üles seadsid. Õhus hõljus midagi salapärast ja ootusärevat – nagu enne sünnipäevapidu, mil laud on juba kaetud, kuid külalisi veel ei ole. Kauaks meile seda rahu ei antud, sest külalised tulid. Mitte kümne ega saja, vaid tuhandete kaupa. Kaheksa, üheksa, kümme tuhat inimest voolas Paidesse aruteludel osalema.

Jah, need kaks festivalipäeva olid parajalt hullumeelsed ja kui neid praegu meenutan, meenuvadki lakkamatu jutuvada, rätsepiste ja murumätas ning läpaka klaviatuur, mida ennastunustavalt 12 tundi järjest toksisin. Ikka trepist alla arutelule ja trepist üles kirjutama. Trepist alla arutelule ja… Kuni järsku leidsin end festivali teise päeva õhtul Ekspress Meedia alal maas istumas ja rohukõrtest sõrmuseid punumas, minust mööda voolamas augustikuiselt sume festivaliõhtu oma lausekatkete, naeruturtsatuste ja heade mõtetega. “Vau, äge,” mõtlesin endamisi. “Nii mõnus!” Ja see tunne on mind tänaseni saatma jäänud. Just seetõttu saatsin vaevalt kolm kuud hiljem kirja, kinnitades, et soovin aidata valmis meisterdada ka 2016. aasta Arvamusfestivali.

Ja siin ma nüüd olen, kirjutamas tagasivaadet sellele, mis oli. Sel aastal on festival veelgi suurem, veelgi mitmekesisem ja vahvam. Seega on minu ja tegelikult kogu meeskonna käed ja jalad tööd täis juba täna, et festival valmiks. Tulekul on veel palju head, vahvat ja põnevat. Püsige lainel ning näeme juba peagi Paides!

Arvamusfestivali avalöök tõi kokku sajad aruteluhuvilised

Foto autor: Kärt Vajakas

 

Sel kolmapäeval toimus Tallinnas Wabaduse kohvikus Arvamusfestivali avaüritus, mis andis esmase tõuke augustikuuni kestvaks töömaratoniks, mille käigus valmivad sajad festivali arutelud.

Avaürituse juhatas sisse festivali eestvedaja Maiu Lauring, kes kirjeldas, milline on festivali korraldajate visioon selleaastasest Arvamusfestivalist, mida on juba tehtud ning mis hakkab edaspidi juhtuma. “Arvamusfestival on isetekkeline, kogu ühiskonda kaasav ja vaba õhustikuga kohtumispaik. Me usume, et on võimalik pidada tasakaalukaid ja edasiviivaid mõttevahetusi ka siis, kui oleme eriarvamustel,” ütles Lauring ning rõhutas, et iga arutelukorraldaja saab mõjutada seda, millise emotsiooni ja idee festivalil osaleja saab.

Selleaastasel Arvamusfestivalil keskendutakse veelgi enam sellele, et arutelude mõju ulatuks palju kaugemale festivalist. Seetõttu püütakse festivalil rakendada erinevaid aruteluvorme, mille tarbeks pakub festivalimeeskond varasemalt palju suuremas mahus nõustamist ja koolitusi nii arutelualade korraldajatele kui arutelujuhtidele. Järgmise kolme kuu jooksul tuleb üle 130-l organisatsioonil omavahelises koostöös valmistada ette nii oma aruteluplats, aruteluteemad, konkreetne sisu kui ka kõnelejad. Selleks et korraldajad omavahel tuttavaks saaksid ning koostöö libedalt sujuks, toimuski avaüritusel esimene arutelu, mille käigus määras iga teemaala esindav laudkond kitsamad aruteluteemad, millega ühiselt koos edasi töötada.

Juba kümme minutit pärast arutelu algust oli Eesti Vabariik 100 teemaala meeskonnal kindel siht, millised nende arutelud võiksid välja näha. “Me soovime rääkida eestlastega, kes teevad rohkem, kui peavad. Eestlastega, kes ei maksa lihtsalt makse, vaid panustavad ühiskonda vabatahtlikult. Me tahame teada, miks nad seda teevad,” rääkisid teemaala liikmed, kes esindasid organisatsioone Eesti Vabariik 100 korraldustoimkonnast vabaühenduste liidu EMSL-ini. Seevastu tehnoloogia ja innovatsiooni teemaala korraldajad Telia Eesti, MTÜ Tulevikutehnoloogiate keskus ja Moon Cascade esmakohtumisel veel ühtset sihti ei leidnud – aega veel on. Riigijuhtimise teemaala korraldajad olid aga kindlad, et kõneleda tuleb e-riigist ning haldusreformist.

Suminat täis kohvik ei jätnud kahtlust, et 2016. aasta Arvamusfestival on tulemas veelgi mitmekesisem ning arutelurikkam kui varasemad festivalid. Kuidas saakski selles kahelda, kui tänavu esitati ideid lausa kaks korda rohkem kui eelmisel aastal. Tervelt 136 organisatsiooni ja 320 ideed, millest kokku sai 31 teemaala.

Nüüd saavad organisatsioonid hakata arutelusid ette valmistama. Kuna tänavu on Arvamusfestivali eesmärk tõsta tuntavalt arutelude sisukust ja kvaliteeti, avaldame selgitava materjaliga videod heade arutelude loomiseks, mida käsitleme ka Arvamusfestivali koolitustel koostöös argumenteeritud mõtlemise koolitajatega SpeakSmardist.

Millele on vaja mõelda sisukat ja kaasavat arutelu disainides, sellest räägib SpeakSmart koolitaja Anna Karolin SIIN.

Milleks tasub kaaluda tavapärase paneeldiskussiooni asemel tõeliselt kaasava mõttevahetuse korraldamist, sellest räägib Kerttu Sepp SIIN.

Kes või mis on kommunikatsioonitiim?

Üks suur festival ei saa üle ega ümber suhtlemisest teistega. Olgu selleks siis festivali külalised, ajakirjandus või isegi erinevad festivali korraldusmeeskonna liikmed. Uurime, kes on need tublid vabatahtlikud, kes tänavuse Arvamusfestivali eel ning festivali ajal toovad teieni kõige värskemad lood ning infokillud festivalist.

Arvamusfestivali kommunikatsioonitiim on tänavu suurematest suurim. “Kuna festivali loovad vabatahtlikud, kes panustavad oma vaba aega ja jõudu uskudes, et festival on seda tõesti väärt, siis ma soovin, et tegemine ise oleks inimestele naudinguks ja inspiratsiooniks, et meie meeskond oleks rohkem kui lihtsalt kolleegid, et meil tekiks tugev tunne: festival on meie kõigi tehtud!”, rääkis kommunikatsioonijuht Katerina Danilova oma ootustest järgnevale poolele aastale. Seitse kommunikatsioonitiimi rakukest hoolitsevad nii festivali blogi, fotode, korrektse keelekasutuse, meediasuhete, venekeelse kommunikatsiooni, festivali ajakirja kui ka kogu festivali meeskonnasisese kommunikatsiooni eest. Kuna kommunikatsioonimeeskond on kiirest kasvanud, plaanime sel aastal keskenduda väliskommunikatsioonis rohkem festivali mõjule ning selle arutelude kasule. “Eelmiste aastatega on õnnestunud luua meist pilt kui hea õhustikuga festivalist, mis inspireerib uutele tegudele ja võimaldab uute ja vanade mõttekaaslastega kokku saada ning see sõnum peaks kindlasti ka sel aastal jääma. Samas aga soovime rohkem rääkida diskussioonide sisust, festivali heast arutelutavast ja vajadusest kanda meie festivali väärtused ka kõigile ühiskondlikele diskussioonidele üle,” ütles Katerina. “Kindlasti soovitan jälgida kõiki meie infokanaleid – peaaegu terve aasta vältel saab palju huvitavat kuulda!”

Mis on sisekommunikatsioonitiim?

Sisekommunikatsioonitiimi vaimu tunneme kõige paremini Facebooki grupis “Arvamusfestivali meeskond” ning festivali uudiskirjades. Tiimi eesmärgiks on tagada, et iga festivali korralduses osalev rakuke oleks teadlik kõigest vajalikust ning et informatsioon meeskondade vahel liiguks kiiresti ja vabalt. “Tahame, et meie iga tegija mõistaks, kuidas just tema panusega festival õnnestub. Sellega tegeleme nii festivali eel kui ka ajal. Suure pildi loomisel mängivad olulist rolli ka tiimijuhid, kellele me neis ja muudes tegevustes nõu anname,” rääkis sisekommunikatsioonitiimi juht Maarit Cimolonskas. “Festivali loovad inimesed ja igal neist on oma nägu ja oma lugu. Oma kõigi toetavate tegevuste kaudu näitame üha enam vabatahtlikele neid nägusid. See tähendab, et info edastajaks on paljuski selle info omanik,” ütles Maarit. “Sel aastal oleme rohkem sotsiaalmeediasse kolinud, kus ägedatest uudistest, üritustest ja muust tähtsast jooksvalt Facebooki grupis jutustame. Lisaks teeb festivali uudiskiri sel aastal läbi uuestisünni – lisaks tihemale ilmumisele muutub ka uudiskirja senine struktuur.” Kõige selle eest hoolitseb vaid kaheliikmeline meeskond, kel sellest hoolimata on kogemust palju. “Sisekommunikatsiooni tiimis on täna Kerly ja mina,” ütles Maarit. “Meie tandem töötab hästi, Kerly on juba vana kala festivali organiseerimise ja hingeelu tundes, mina toon juurde sisekommunikatsioonijuhtimise teadmist.”

Mis on keelekorrektuuritiim?

“Keelekorrektuuri ja tõlgete tiim on Arvamusfestivali uusim tiim. Otsime alles oma kohta päikese all,” ütles Annely Tank, keeletiimi juht. “Meie peamiseks ülesandeks on tagada, et Arvamusfestivali lipukirja all avaldatavad tekstid oleksid igas ilmumiskeeles korrektsed. Püüame olla tubliks abikäeks kogu suurele meeskonnale, ennekõike kommunikatsiooni-, turundus- ja programmitiimile,” ütles Annely. “Ühest küljest on meil võimalus sisse tallata oma rada, kuna eelmistel aastatel pole sellist tiimi olnud. See on põnev ja innustav väljakutse. Teisalt on meile kõik uus. Enamik meie liikmeskonnast pole Arvamusfestivalil vabatahtlikuna varem osalenud.” Annely sõnul on keeletiimi poolt kaetavaid keeli sel aastal üpriski palju ning vajadusel võib tõlkida festivali tekste isegi ungari keelde. “Meie meeskond on veel aegamööda täienemas, aga hetkel on meid kuus. Stuart on meie kogenuim vabatahtlik, olles festivaliga kauem seotud olnud. Tema ülesandeks on ingliskeelseid tekste toimetada, kuid ta on ka teistes tiimides aktiivne meeskonnaliige. Polina kätte usaldame sajaprotsendiliselt kõik, mis vajab tõlkimist vene keelde, ühtlasi ta ka toimetab venekeelseid tekste. Meie meeskonnas on kolm eesti keele toimetajat. Kaie töötab igapäevaselt eesti keele õpetajana ning teab kõike sellest, mis puudutab uusimaid keelenõudeid ja nõuandeid. Liinale võib lisaks eestikeelsetele tekstidele lähetada kõik, mis puudutab saksa keelt. Ta on mõnda aega Saksamaal elanud-õppinud ning tulistab Deutsche’t puusalt. Elina keelevaist, toimetamiskiirus ja lustlikkus teevad temast ühe väga mõnusa tiimikaaslase, kelle peale võib alati loota,” rääkis Annely. “Minu ülesandeks on nende viie andeka inimese tööpõldu viljakana hoida ning hallata meie meiliaadressil toimuvat infoliikumist. Hetkel tegelen ka tekstide tõlkimisega inglise keelde. Kui kunagi peaks juhtuma, et mingil põhjusel tekib näiteks ungarikeelseid tekste, siis need võib julgelt mulle saata!”

Mis on venekeelse kommunikatsiooni tiim?

Venekeelse kommunikatsiooni tiimi ülesanded on üpriski sarnased ülejäänud kommunikatsioonitiimi tööle, kuid tiimijuhi Olga Korneitsiku sõnul on venekeelse kommunikatsiooni tiimi ülesannetes siiski mõned eripärad. “Meie tiim otsib programmist välja erinevad arutelud, mis võiksid huvi pakkuda just venekeelsele inimesele. Näiteks arutelud seoses Venemaaga ja Ukrainaga ning Ida-Virumaa väljakutsed,” rääkis Olga ja lisas, et on õnnelik, et sel aastal on venekeelse kommunikatsiooni meeskond suurem kui varasemalt. “See tähendab, et festival muutub populaarseks, inimesed peavad festivali oluliseks, annetades oma aega ja energiat. Sel aastal ilmub Facebooki kanal vene keeles ning arendame ka venekeelset blogi.” Venekeelse kommunikatsiooni tiim koosneb juba praegu suuresti professionaalidest, sest valmib kommunikatsiooniekspert Olga, ajakirjanik Arturi ning isegi väitluskunsti harrastajate koostöös. Peagi otsime tiimi uusi liikmeid!

Mis on meediasuhetetiim?

“Meie ülesanne on vahendada Arvamusfestivali sõnumeid ajakirjandusele, olla kontaktis ajakirjanikega kui inimestega, kes kajastavad Arvamusfestivali meedias, ning hoida silm peal meedias toimuval,” rääkis meediasuhetetiimi juht Nänsi Männik. “Meediasuhete töö algab oluliselt varem, kui festival ise algab. Näiteks tänavu alustasime jaanuari alguses, mil algas ideekorje ja selle kommunikatsioon. Meie töö kestab umbes sügiseni välja,” ütles Nänsi. Tema sõnul on kõige selle juures oluline inimestele selgitada, et Arvamusfestival ei piirdu vaid kahepäevase festivaliga, vaid selle mõju ulatub kaugele enne ja peale festivali. “Seda tuleks käsitleda kui üht sisukat ettevõtmist, mis soovib edendada siinset arvamuskultuuri, ja see idee elab meis aasta läbi. Sellega seonduvalt me tüürime selle poole, et festivali “eluiga” oleks ka meedias pikem kui varem: alustame asjadest rääkimisega enne suve ja jätkame ka pärast festivali lõppu sügisel,” sõnas Nänsi. Kogu meediasuhetetiim koosneb professionaalidest, kes veedavad oma igapäevatöö samuti suheldes meediaga. “Mina, Liina, Inga ja Olga oleme kõik kommunikatsiooniinimesed ka oma põhitöös. Liis ja Henri on ajakirjanduses tegevad inimesed. Ma arvan, et kohati on see hea, sest siis kõik inimesed teevadki seda, mida nad mängleva kergusega juba oskavad. Teisalt tekib vähem millegi täiesti uue kogemist,” rääkis Nänsi.

Mis on blogitiim?

“Blogitiimi ülesanne on jagada infot festivaliga kaasneva kohta nii enne festivali, festivali ajal kui ka pärast festivali meie blogis. Näiteks tutvustame me festivali arutelualasid, uuendusi ning seda, kui kaugel festivali valmimine on,” rääkis blogitiimi juht Ann Trummal. Tema sõnul ulatub blogitiimi töö aga kaugemale tavapärasest festivali töökäigu kajastamisest. Plaanis on avaldada mitmeid arvamus- ja persoonilugusid, lisaks võib blogist peagi leida ka intervjuusid festivali loojatega. “Võrreldes eelmiste aastatega soovime tekstides sel aastal näha rohkem kirjutajate enda personaalset stiili, mis tähendab, et sel aastal on kõigil blogijatel vabamad käed oma lugude kirjutamisel. Jätkuvalt aga laseme blogijatel ise valida, millistel teemadel nad kirjutada soovivad, sest sel viisil on neil palju suurem motivatsioon heade lugude kirjutamiseks,” ütles Ann. Sel aastal on festivaliblogi usaldatud suuresti noorte ajakirjandustengite kätte, kes oma oskusi festivali teemade kajastamisel proovile saavad panna. “Meie meeskonnaliikmed on eranditult noored inimesed, mis tähendab, et meie blogi on igas mõttes päris värske sisu ja näoga. Meie tiimis on lausa neli ajakirjandustudengit, kes on ülikoolis õppinud uudis- ja huviväärtuslike lugude kirjutamist. Meie blogi on suurepärane võimalus noortel enda kirjaannet arendada ning tunda saada, mis tunne on olla reporter ühes ääretult sõbralikus kollektiivis,” sõnas Ann.

Lisaks kõigele sellele hoolitseb kommunikatsioonitiim selle eest, et festivali ajal saaks meie osalejad mugavalt tutvuda festivaliprogrammiga paberkujul. Teist aastat järjest valmib festivali ajakiri Sõnarock Mariliis Pinni targal juhendamisel. Kuna festivali õhustik, vaim ja osalejate emotsioonid jõuavad ka piltidele, tuleb tänada meie fototiimi Tauno Tõhki juhtimisel. Fototiimis jätkavad sel aastalnarvakad Maria Kullamägi ja Anna Markova, paidekas Mehirt Ennus ja tallinlanna Kärt Vajakas. Fototiimi saab pildistamas näha ka meie igakuises festivalklubis. Soovitame juba praegu mälestuste värskendamiseks vaadata eelmise aasta festivali pilte meie flickr’is!

Aita korraldada üks suurepärane Arvamusfestival

2016. aasta 12.­–13. augustil toimub taaskord Arvamusfestival – kaks päeva täis põnevaid arutelusid, muusikat, vanu sõpru ja uusi tutvusi Paide Vallimäel. Kuid kõik see ei teki iseenesest. Uue sõnarocki loomisel saad abiks olla just Sina!

Möödunud, järjekorras kolmandal Arvamusfestivalil osales kokku 10 000 inimest. Need inimesed jõudsid Paidesse aga festivali rohkem kui 300 vabatahtliku töö tulemusena. Nüüd on kätte jõudnud õige hetk otsida inimesi, kes aitaksid kaasa järgmise, juba neljanda Arvamusfestivali sünnile. Kas soovid kaasa aidata oma erialal või hoopis seal, kus töökäsi parasjagu vaja on? Oma koha leiame kõigile, sest kõik abilised on teretulnud.

Vastutasuks saad Sa kogemuse, millesarnast mujalt ei leia. Arvamusfestivali vabatahtlikuna leiad hulgaliselt uusi tutvusi, saad vahvaid kogemusi ja võimaluse aidata kaasa Eesti arutelukultuuri edendamisele. Festivalimeeskonna inimenergia on erakordne. See, kuidas me festivali ette valmistame ja korraldame, on ainulaadne – teeme seda nii, et meil on teadmine ja tunne, et ükskõik kui väikest või suurt osa keegi meist teeb, on ta oluline ja vajalik. Kui festival on käes ja Sa näed neid tuhandeid, kes Vallimäel arutelult arutelule liiguvad või murul rätsepistes istudes ennastunustavalt mõtteid vahetavad, siis võid uhkusega endale otsa vaadata ja öelda: „Mina olen aidanud need inimesed siia tuua!“ See tunne on kuudepikkust kirjutamist, planeerimist, korraldamist ja organiseerimist kuhjaga väärt. Arvamusfestival saab valmida vaid sadade inimeste ühise jõupingutuse tulemusel. Üheskoos on võimalik teha meie ühiskonna jaoks üks suur heategu ja tuua Vallimäele kokku inimesed üle kogu Eesti, kes kõik oma mõtteid ja ideid jagades muudavad ehk end ja enda ümber olevat maailma veidi paremaks.

Kui Sinus tärkas soov tulla Arvamusfestivalile vabatahtlikuks, siis kliki SIIA ja leia endale huvipakkuv roll (või paku enda roll ise)!
Inspiratsiooni saamiseks tutvu 2015. aasta vabatahtlike tiimiga ning vaata, miks nemad oma vabatahtlikku kogemust sügavalt hindavad.

Klapid pähe! Kolm minutit Arvamusfestivalilt

Foto: Tauno Tõhk

Foto: Tauno Tõhk

On laupäeva õhtupoolik ja ma istun Vallimäel, tee servas murul. Ümber minu sumiseb Arvamusfestival ja augustikuine Paide linn.

Seda, mis kõikjal mu ümber toimub, on raske sõnadesse panna. Asja ei tee lihtsamaks ka fakt, et ühte meelt – just nägemist – pole mul võimalik kasutada. Ja ei, see ei ole Labürintteatriühenduse G9 järjekordne kultuurišokk, vaid päriselt ongi nii. Kuid mis siin siis toimub, kuidas kirjeldada festivali pelgalt helidega?

“Näe, anna see Greetele.”
“Teil on ju mitmeid kogemusi Hiinas viibimisega.”
“Tere õhtust!”
“Lähme mänguväljakule!”
“Siit saab jäätist ka!”

Need on vaid mõned lausekatked, mida ümbritsevast suminast võib eristada. Mitmetelt aruteludelt kõlav jutuvada seguneb justkui üheks suureks sõbralikult sädistavaks linnuparveks, mida omalt poolt toetab taevas herilasena põristav videodroon ja taamalt kostev džässiklubi bassikäik.

“Huvitav, kas taevas on pilvi või mitte,” mõtisklen endamisi. Käekell näitab “Mostly sunny,” kuid mind see teadmine eriti edasi ei aita. Üleval puulehtedes sahistav tuul on hootiselt üpriski vali ja jahe. “Mis puud need õigupoolest siin Vallimäel ongi? Heli järgi arvates okkalised igatahes mitte,” tekib kohe ka teine küsimus. Plaanisin seda eile mitmelt inimeselt küsida, kuid läks meelest.

Ka õhustik ja inimeste hääletoon on siin teised, kui tavaliselt festivalil olen harjunud. Viibin oma elus esimest korda festivalil, kus muusika kuulamise asemel räägitakse. Ümberringi ei kosta dialooge teemal, kuhu järgmisena sööma võiks minna või kas õhtul aftekas ka tuleb, vaid korduvalt üle Vallimäe jalutades jäävad kõrvu sõnad nagu pagulased, Euroopa, meie, Eesti. Inimesi võib märgata üksteisega asju arutamas ja omakeskis arvamust avaldamas; nii teeservas, mõnel arutelul tagareas kui džässiklubi juures, Eestimaist siidrit rüübates.

Festivali teine päev on kohe-kohe lõppemas. Jäänud on veel parlamendierakondade esimeeste debatt, stand-up teater ja mis seal salata, ka aftekas. Mitmete söögikohtade juurest kandub õhtuse tuulega minuni küpsevate pirukate, šašlõki ja veel millegi ebamäärase, kuid magusa aroome.

Ma ei suuda esimese hooga meenutada, millal viimati sõin. Oli see hommikul? Või lõuna ajal? Muljeid ja uusi kogemusi on nii palju, et taban end soovimas, et inimene ei vajaks pidevalt toitmist. Sest festival on nii kirev ja häid mõtteid täis, et iga sekund nende püüdmiseks tundub väärtuslik. Avan telefonis Facebooki.

“Kus oled?” kirjutan tiimikaaslasele, kes läheduses viibib. “Lähen ühikasse kohe,” saabub vastus.

Palun end kaasa võtta. Ehkki Paide pole just keeruline linn, on pea 10,000 osalejaga festivalil ühel pimedal üksinda peaaegu võimatu liikuda.

Sestap liigumegi koos sõbrannaga Vallimäelt alla, jättes Arvamusfestivali hetkeks seljataha oma mõtteid mõlgutama. Mööda vaikseid Paide tänavaid sammudes meenub mulle eile täiesti juhuslikult kuuldud hõige: “Hea biit!”

Ja mis seal salata. On tõesti hea biit sellel Arvamusfestivalil. Eks te kuulake ise.

Kui külmik külastab netti?

Oleme harjunud, et meie taskus asuvad nutiseadmed on pidevalt internetti ühendatud. Kuidas suhtuksime sellesse, kui internetis käiks pliit või pesumasin?

Hommikul, kui ärkad, avanevad kardinad ise. Liikumine lülitab sisse valgustusid, sest õues on hämar ja pilvine ilm. Ajaks, kui vannituppa jõuad on vann sooja vett täis. Kööki jõudes ja värskelt valminud kohvi nautides heidad pilgu aknast välja ja märkad, et mööda sõidab prügiauto, tühjendades su prügikasti, mis just eile õhtul täis sai.

Selline on ettekujutus kodust, kus toimib asjade internet. Kõik kodused seadmed, alates telerist kuni pesumasina ja elektriarvestini on ühendatud internetti. Pesu masinasse pannes määrad aja, mil puhast pesu soovid, ning masin peseb pesu ise parimal võimalikul ajal, näiteks öösel, kui elekter odavam on.

Asjade internetist arutleti täna ka Arvamusfestivali VUNK innovatsioonialal, kus teemadeks olid IOT (internet of things) turvalisus, privaatsus ja riigi võimalused asjade internetti kasutada.

Andmete hulga ja olulisusega suureneb ka risk turvalisusele. Oletagem, et paljudel kodustel haigetel on randmel tervisenäitajaid koguvad ja edastavad nutikellad. Ja, et andmebaasi, kust andmeid monitooritakse häkitakse sisse. Häkker ei pea isegi midagi halba tegema – piisab vaid kõikide pulsisageduste näitaja tõstmist viie ühiku võrra, kui terve linn on kiirustavaid kiirabiautosid täis. Just selline hirmutav näide sellest, kuidas turvaauk asjade interneti virtuaalses süsteemis võib väga rängalt mõjutada füüsilist maailma, kõlas arutelul.

Juba täna suudetakse häkkida autode süsteeme nii, et üle võrguühenduse on võimalik teel viibivat autot juhtida. Ärevaks tegevatele näidetele vastukaaluks kõlas oletus, et enamik häkkereid, kes selliste asjadega tegelevad, on mõne IT turvalisusega tegeleva firma palgal, ning töötavad tegelikult ühise heaolu nimel. Alati võib mõelda ka terrorismi suunas, kuid terroriste peibutavad pigem ilmselt tuuma ja elektrijaamad, mis on juba täna internetti ühendatud.

Arutelus keskenduti ka privaatsuse küsimusele. Paljud inimesed ei taha, et andmed selle kohta, mis kell nad eelmise aasta jaanuaris koju saabusid oleksid  kusagil kättesaamatus serveris. Heidame pilgu minevikku. Väga rikkad muutusid mugavateks ja soovisid näiteks, et käe sirutades saabuks külm jook. See eeldas aga teenrit, kes klaasi kohale tooks. Maja oli täis koristajaid, kokkasid, autojuhte ja jooksupoisse. Mugavuse nimel olid inimesed nõus loobuma osast oma privaatsusest. Olukord ei erinegi väga palju tänasest. Kui soovime, et prügikasti tühjendataks siis, kui see on täis, peab prügifirma teadma, millal me seda täidame.

On palju asju, mida asjade internet paremaks muudab. Energia ja finantskulude vähendamisest tegevuste ja protsesside kiirendamise ja efektiivsemaks muutmiseni. Seega ei tasu seda uuendust peljata, vaid võtta see omaks, nagu kõik eelnevadki tehnoloogilised imed, mida täna elementaarsetena võtame.5lgBDeUyLye4_W5gaw8EggeRht6Q5V-pQFKudRdr3rQ

Kas stand-up on uus eesti teater?

Foto: Mehirt Emmus

Eesti on vallutanud Stand-up teater. Publikut naerutavate tuuridega on teiste seas kogu riigi läbi sõitnud nii Jan Uuspõld, Ott Sepp kui ka Peeter oja. Kuid kas stand-up ongi uus Eesti teatri nn meinstriim?

Just selle küsimuse üle olid Ekspress meedia teemaalale arutlema kogunenud LP peatoimetaja Ingrid Veidenberg, pikaaegne saatejuht ja eelmise aasta lõpus oma esimese stand-up etendusega lavale tulnud Maire Aunaste, endise monoteatri juht Karl Kermes, näitleja Jan Uuspõld, lavastaja Rein Pakk ja kriitik Andres Maimik. Arutelu käigus segunevad tõsine diskussioon ning meenutused möödunud etendustest. Ei puudu ka pisuke huumor – sest just sellest ju jutt käib.

Algatuseks uurib Veidenberg, mis on siiski monoteatri ja stand-up etenduse vahe. Jan Uuspõllu sõnul ei tohiks hea stand-up koomik väga palju teksti ette kirjutada. “Ta peaks suutma selle nalja leida üles hetkeolukorrast ning hoidma seda publiku tähelepanu üleval terve etenduse aja.” Lisaks puudub stand-up komöödiast tihtipeale ka teatraalsus.Selgub, et suurim vahe Stand-up teatri ja monoetenduse puhul ongi ette kirjutatud tekst. Lisaks jääb kõlama mõte, et stand-up koomikul on eksimise ja riskivõtmise võimalusi rohkem, kui monoteatri näitlejal.

Miks teevad Eestis stand-up teatrit peamiselt näitlejad? Paistab, et küsimus on Eesti kultuuris. Eestlastel puudub selline asi nagu stand-up’i traditsioon. Puuduvad komöödiaklubid, kus reede õhtuti kõht kõveras nädalast pinget naerupahvakutena välja lasta. Samas on Eestlastesse kõvasti sisse juurdunud teatrikultuur, mis panebki meid minema teatrisse, et üks kõva kõhutäis naerda. Kuid teatris ei saa naerda nende asjade üle, millede üle naerdakse reedeöises pubis. Mis on siis need teemad, millest teatris rääkida?

Kõlama jääb seisukoht, et naljakate teemadega kaugele ei jõua. Kui näitleja räägib laval asjadest, mis on ammu ilma naljakad, kipuvad ka naljad olema ammuilma kuuldud ja klišeelikud. Seega peaksid teemad, millest monotükkides kõnelda, olemagi pigem tõsistemas toonides, mida omakorda läbi huumoriprisma kirgastada. Rein Papp on öelnud, et Eestlase ajavad naerma kolm asja – Tammsaare, laulupidu ja surm. Ei ole ükski neist ju kuigi kerge ja naljakas teema?

Arutlejad jõuavad lõpuks siiski selgusele, et uus teater stand-up Eestis siiski pole. Hetkel on kindlasti monoetenduste ja stand-up’i buum, kuid see ei tõrju kõrvale ka klassikalist näitlemiskunsti. Vestlusringi lõppedes jääb kõlama Andres Maimiku mõte: kui teater oleks ainult stand-up, saaks seal nutta vaid siis, kui on väga halvad naljad.

Pilguheit Arvamusfestivali toidumaailma: “Siin on nagu välismaal!”

Nimekiri toitlustusasutustest, mis Arvamusfestivali osalejatele oma hõrgutisi pakuvad võtab esmapilgul silme eest kirjuks. Jalutasin läbi festivaliala ja uurisin lähemalt milliste pakkumistega tegu on.

Arvamusfestivali teine päev on värskelt alanud ning on paras aeg uurida, kus lisaks külluslikule vaimutoidule ka keha saab kinnitada. Tuleb tunnistada, et valik on tõesti lai ja sobiva leiab siit igaüks. Leidub nii burgereid kui sašlõkki, pirukaid kui ka lihtsat hapukapsasuppi. Eksootikahuvilised saavad maitsta nii tatari magustoite kui ka kevadrulle restoranis Riis. Taimetoidu sõpradele pakub parimaid vegan toite restoran Inspiratsioon, kes esimese festivalipäeva lõuna ajal oma Facebooki lehel abilisi otsib. “Tulge ja aidake hädast välja! Soovijaid on nii palju, et vajame kokkamisel ja teenindamisel abi!,” seisab postituses.

Alustan oma ringkäiku Paide keskväljakult, kus on end üles seadnud mitmed erinevad kohvikud. Peatun Ida-Viru rahvuste kohviku ees. Sealses menüüs on ilmselt kõige pilkupüüdvam toit, mis kannab müstilist nimetust Tšek-tšek. Uurin teenindajalt millega tegu. “See on Tatari magustoit, mis koosneb meest, jahust, suhkrust ja siis natukene veel suhkrust,” vastab ta. Luban kindlasti seda tulla hiljem proovima ning astun edasi. Restorani Riis, mis pakub Tai ja Vietnami toite, ees jäävad ahvatlustena meelde kevadrullid ning taignas küpsetatud krevetid. Seal samas lähedal aga peibutab kohaliku toodanguga järvamaa LEADER kohvik. “Siin igal pool pakutakse väga palju kohvi,” võtab mu kaaslane ümbritseva ühe lausega kokku. Lisaks kohvile on rõhk suuresti tänavatoidul ehk erinevatel burgeritel, wrappidel, tortilladel ja muudel hõrgutistel, mida mugav näpuvahelt süüa.

Festivalil leiab omale meelepärase söögikoha igaüks.

Festivalil leiab omale meelepärase söögi igaüks.

Suundume tagasi algpunkti ehk Ida-Viru rahvuste kohvikusse, kus sööme ühe tugeva õhtueine. Kohvikus pakutakse nende rahvaste toite, keda Ida-Virumaalt leida võib. Menüüs figureerivad nii ukraina, juudi, tatari, eesti, poola, vene, usbeki ja ingerisoomlaste road. Valin klassikalised pelmeenid ning karjala piruka. Maitse on suurepärane ja kõhu saab mõnusasti täis. Tõeliselt mõnus on olla – päike lõõskab, lähedal asuvast kohvikust kostab mõnusaid regerütme ja kohvikutöötajate kaasalaulmist. Kohati tekib tunne, et olen just kui mõnes kuurortis mitte Arvamusfestivalil, kus paarisaja meetri kaugusel sünnivad suured ideed ja mõtted.

Sean sammud Vallimäele, kuna festivali ala kaart näitab ka seal mitmeid toidukohti.Üleval Vallimäel on rahvast rohkelt. Kes jalutab, kes arutab väikestes gruppides erinevaid teemasid. Möödume lastealast, kus väikesed inimesed ennastunustavalt djembesid põristavad. “Hea biit!” hõikab keegi möödujatest lastele.

Tänavatoitu pakutakse ka Vallimäel. Esindatud on nii Põhjaka, Foody Allen kui ka LaMuu oma rikkaliku jäätisevalikuga. Neil, kes eelistavad joogipoolist, on võimalik maitsta Jaanihanso suurepäraseid siidreid jazzklubi Philly Joe’s kõrval. “Siin on nagu välismaal, jazz ja siider – nii peabki,” sõnab teenindaja, kui märgin, et atmosfäär on kiiduväärt.

Ja ongi minu pisike ringkäik Arvamusfestivali gurmeemaailma läbi. Kes nüüd lugedes kõhutühjust tunneb, kiigake kindlasti kohvikute nimekirja ja ka festivaliala kaarti, et uuteks aruteludeks energiat koguda.

 

Foto autor: Anna Markova

Tehisintellekt ühiskonna osana – palju küsimusi, vähe vastuseid

Foto: Tauno Tõhk

Foto: Tauno Tõhk

Meie elu on täis erinevat tehnoloogiat, mis muutub iga päevaga aina nutikamaks. Autosid, millega sõidame, valmistavad peamiselt robotid. Sõda peetakse intelligentsete droonidega, mis liiguvad ja tulistavad iseseisvalt.

See kõik tõstatab palju eetilisi ja moraalseid küsimusi. Kuidas peaksime kohtlema endaga võrdset tehislikku olendit? Mis hetkest ei ole elektroonikat täis tuubitud inimene enam inimene? Kes vastutab intelligentsete seadmete tegevuste eest? Just neile küsimustele otsiti vastuseid Arvamusfestivali väärtuste alal “Tehisintellekti moraalne staatus ja võimekate robotite eetilised mõjud” diskussioonis.

Kõik eeskõnelejad loobusid hakatuseks eksperdi staatusest. Diskussioonis sai aina selgemaks, et teema on kõigile nii ettearvamatu, et eksperti, kes teaks, milline on meie moraalne ja eetiline maailm koos intelligentsete arvutitega, on keeruline leida. Ühiselt leiavad kõik, et meedias loodud kuvand pahatahtlikust tehisintellektist on vale ja suuresti sõltub tehisintelligentsuse mõju meie ühiskonnale, kuidas me ennetavalt kogu teemat hallata kavatseme.

Kõlama jääb mõte, et passiivseks jääda on võimatu. Arutletakse ka, kuidas peaks reageerima riik, kui tekivad tehased, kus tooteid valmistavad algusest lõpuni robotid ning külade viisi inimesi jääb tööta? Nii osalejad kui ka panelistid jõudsid arvamusele, et riigi ning poliitikakujundajate ennetav reaktsioon on möödapääsmatu, kuna intelligentsete masinate teke puudutab nii regionaal-, maksu- kui ka hariduspoliitikat.

Näiteks täna teevad paljud lapsed kodus kodutöid just kasvatuslikul eesmärgil, et nad õpiksid vastutama ja tööd tegema. Kui aga robotid kõik inimeste eest ära teevad, siis peab see sisend tulema kusagilt mujalt.

Arutleti ka, milline on suhe inimese ja intelligentse masina vahel. Kuidas inimene peaks kohtlema näiteks nutitelefoni, mis on sama intelligentne kui tema? Võrdluseks toodi loomad. Kui sa kukutad nutitelefoni maha ja see puruneb, tähendab see halvimal juhul andmekadu ja uue seadme ostu. Kui sa viskad koera kaevu, on see looma vastane kuritegu. Kui sa teed sama teise inimesega, on asi hoopis hull. Kuidas paiknevad need olukorrad ümber siis, kui nutitelefon on su parim sõber, ja keegi sellest autoga üle sõidab?

Teine masina ja inimese segunemise vorm on nn küborgid. Inimesed, kelle keha on täiustatud erinevate tehnoloogiliste vidinatega. Kust jookseb piir inimese ja tehisintellekti vahel? Kui inimesel on jalaprotees ja südamestimulaator, on see normaalne. Kui ta elaks täielikult tehislikus kehas, küll liiguks, kõneleks ja käituks nagu inimene, on ta siis inimene, või tehisinimene? Kuidas temasse suhtuda?

Kõlama jääb palju küsimusi, millele vastutata oskame siis, kui selgub, milliseks tehisintelligentne maailm kujuneb. Ei tasu unustada ka inimest ennast. Inimeste ja ühiskonna avatus ning kiire kohanemisvõime on siin ääretult olulised.

“Ajaproov” ehk “Kaks punast ja üks pudel”

AF15_ajaproov

Foto: Henry Griin

Kella kuueks on paide Vallimäe jalamile kogunenud kümmekond inimest, kes väikestes rühmades vaikselt juteldes siin-seal seisavad. Taamal valmivalt festivalialalt kostab kopsimist, puurimist, inimeste hõikeid, “üks-kaks, üks-kaks”-heliproove ja suurt askeldamist. Lähedal asuv rühm tütarlapsi teeb endast kõige selle taustal agaralt itsitades selfie‘sid.

“Tere. Mina olen Keili ja ma just loobusin ühest oma eelarvamusest,” läheneb üks naisterahvas mulle ning palub mul täita eelarvamusest loobumise akti, et ka mina mõnest oma eelarvamusest lahti saaksin. Otsustan anda ära kõige müstilisema oma eelarvamuste varamust – mul nimelt oli eelarvamus, et mul ei ole eelarvamusi.

Selle akti kasti libistamisega algab Labürintteatri ühenduse G9 etenduse Ajaproov eel-esietendus ning mind ja kõiki teisi kohaletulnuid asetatakse hoopis teistsugusesse, palju sügavamõttelisemasse maailma. Etendusel, mis kulgeb väikestes gruppides üle terve Vallimäe, saadab mind täna festivali kultuuriprogrammi kuraator Ott Karulin.

“Üks mütsiga naisterahvas, kellel on suur matka mattidega seljakott seljas,” kirjeldab ta algatuseks meie teejuhti. Otiga koos suundumegi avastama, mida kujutab endast üks labürintteatri etendus.  Kuid on see ikka etendus? Keskmiselt hõredamale teatris käijale nagu mina tähendab etendus viisakat õhturiietust, vaheajal väikest konjakit teatri puhvetis ja lõpus püstijalu aplodeerimist. Kuid nüüd leian end järsku lossimüüride vahelt selili maas, hilissuvine tuul nägu paitamas, püüdes rinnale surutud stetoskoobi abil tabada oma enese südame lööke – jah just sedasama kohta, mis eelarvamusest loobumisel tühjaks jäi. Või mõtlemas paaniliselt välja küsimust, mida üks armastaja endalt kõige rohkem küsida võiks?

ajaproov2“Ajaproovi” osalised kuulavad, kas oraakel annab vastuse nende ammupainanud küsimustele. Foto: Henry Griin

Ajapikku ununeb, et tegemist on etendusega. Kui istume Vallimäe murule maha, et sõna otseses mõttes vesta valmis üks jutt, on minus tunne, et veedame sõpradega lihtsalt vahvasti aega ning ajaviiteks mõtleme välja jutu punasest putukast ja tema veidike vähem punasest naabrist, kes õhtul hüva märjukese abil üksteise sõprust otsides hoopis miskit muud leiavad.

Kogu etendus põimub justkui üheks tervikuks, mis aitab sind ära antud eelarvamusest tekkinud tühiku kaitsmisel ja just selle õige ja hea tühimiku täitematerjali leidmisel. Etenduse üks mõte on ka tekitada inimeses uusi mõtteid ja emotsioone. Läbi festivalimelu liikudes tunneb osaleja end just kui kõigest sellest suurest veidi eraldatuna, osalisena millestki väiksemast ja salapärasemast.

AF_ajaproovikollaazHetki “Ajaproovi” esimesest läbimängust. Fotod: Henry Griin

Näitlejatega pärast etendust vesteldes selgub, et tihtipeale inimesed pelgavad end tundmatutesse situatsioonidesse panna ning jätavad seetõttu parem üldse tulemata. Mõnes teises tekib aga nii suur kambavaim, et ärgitab kõiki ühiselt kadunud kaaslast otsima minema. “Ja kusjuures kõik lähevadki, sest grupivaim on nii suur,” naerab üks näitlejatest.

Kuid tegelikult ei ole midagi karta. Etendusel, mille käigus leidsin mina end koos Otiga nii üksildasest välikemmergust kui ka ringist, raputades kõristit, et teada saada oraakli vastust, leiab igaüks endast mõtteid, mille peale argipäeval lihtsalt ei tule. Ja kui nii ka ei lähe, olete te kindlasti ühe unikaalse kogemuse võrra rikkamad.

Laburütintteatri G9 etendused Ajaproov toimuvad Arvamusfestivali vältel vaid kaheksal korral. Etenduse ajad ning piletid on saadaval Piletilevis. Pileti saab soetada ka enne etenduse algust koha pealt.

Loe lisaks: “Labürintteater kutsub „Ajaproovi“ lavastuses festivali kompama” ja tutvu festivali kultuuriprogrammiga lähemalt siit: “Arvamusfestivali kultuuriorienteerumise ABC”

Paide Keskväljak täitub festivaliajal meluga

AF_keskvaljak_meluArvamusfestival haarab tänavu enda valdusesse ka Paide keskväljaku, kust võib leida mitmeid huvitavaid kohvikuid, erinevat liiki kunsti, lisaks Järvamaa talutoodete turu ning ka telestuudio.

Tänavu on programmi panustamises ohjad haaranud teiste seas Järvamaa noored, kelle eestvedamisel toimub keskväljakule püstitatud laval nii mitmeidki esinemisi. Lisaks sellele on kõigil võimalus jutelda osaluskohvikus ja laenutada tuntud Eesti inimesi Elavas raamatukogus. Laupäeval kell 12 avaneb võimalus jälgida tänavakunstnike tööd ning elada kaasa kogu grafiti valmimise protsessile.

Kohvikuid sigineb Paide keskväljakule aga veelgi. Reedel ja laupäeval on võimalus LEADER kohvikus tutvuda erinevate Järvamaa LEADER organisatsioonide tegevusega. Samuti on võimalik seal maitsta – ning laupäeval toimuval turul osta – Järvamaist talutoodangut.

“Oleme ühendanud taluturu ja Leader kohviku ning need mõlemad võiks kokku võtta märksõnaga toodetud Järvamaal,” sõnas Silva Anspal, MTÜ JÄP (Järva arengu partner) tegevjuht.

Lisaks tekib laupäeval keskväljakule mitmeid kodukohvikuid, millest Arvamusfestivali Järvamaa kordinaatori Maiko Keskküla sõnul on üks huvitavamaid kohvik Meer.

“See on üks Paide sõpruskond, kes toob oma kahekordses Inglise stiilis bussis asuva kohviku samuti keskväljakule,” tõi ta näiteks. Loomulikult ei puudu keskväljakult ka Paide Vanalinna kohvik, mis festivali ajaks muutub BNSi pressikovhikuks. Pressikohvikus toimub mitmeid otseülekandeid nii Postimehe kui ka Kuku raadio vahendusel, samuti tutvutakse laupäeva hommikul ka sellega, mil viisil kajastab meedia hetkel aktuaalseid probleeme.

Meediaga tegeletakse keskväljakul Ühisnädala meeskonna, Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse ning Kinobussi koostöös ülesseatavas stuudios, kus kodanikualgatust ja kodanikuühiskonda tutvustava Ühisnädala raames luuakse saade otse Arvamusfestivalil osalejate silme all.

“Me teeme intervjuusid nii stuudios kui ka festivali alal, samuti toimub seal samas kohe monteerimine, nii et kõigil soovijail on võimalik protsessi kõrvalt jälgida,” sõnas projekti juht Maret Lepiksaar.

“Oleme esmakordselt Arvamusfestivaliga laienenud hubasele Paide keskväljakule, kus valitseb mõnusa äraolemise õhustik kohvikute, muusika ja tantsuga,” kirjeldas Maiko Keskküla seda, milliseks Paide keskväljak peagi toimuva Arvamusfestivali ajal muutub. “Keskväljaku õhustik on hästi mitmekesine, soovitan kindlasti kõigil võtta ette see jalutuskäik: väljak on Vallimäele väga lähedal ning kindlasti leidub seal palju erilist ning põnevat,” ergutas Maiko Keskküla kõiki tulema nautima festivalimelu ka Paide kesklinnas.

Kuidas hakkama saada 21. sajandi pere probleemidega?

narko-narkootikum-sustal-66887507

Kõikjal kättesaadav internet, laialdane suhtlusvõrgustik ja varane iseseisvumine noorte seas avaldab mõju ka pereelule, kus kerkivad üles ootamatud, kuid vägagi tõsised probleemid. Kuidas selle kõigega toime tulla?

„Eesti on viimaste uuringute järgi Euroopas esimene narkosurmade arvult elanike arvu kohta. Seega on väga oluline arutada ning leida viise, kuidas hoida lapsi eemal narkootiliste ainete proovimisest,” kirjeldas MTÜ Lastekaitse Liidu projektijuht Kiira Gornischeff aruteluteemat „Laps ja narko”, kus koos ekspertide ning lapsevanematega puudutatakse ka Eestis palju poleemikat tekitanud kanepi legaliseerimise teemat. „Usume, et lapsevanemad on ise suur infoallikas ning nende küsimused juhatavad arutelu õigele teele,” lisas ta.

Narkootikumide leviku takistamine ja kasutamise ennetamine toetub aga väga tugevasti laste ning vanemate vahelisele suhtlusele. Kuidas seda õigesti teha? Eesti Pereteraapia Ühingu eestvedamisel toimuvad kaks arutelu, kus fookuses on suhtlemine. Diskussioon „Vaimustus ja viin ja viha – emotsioonid Eesti peredes“ keskendub teemale kas Eesti peredes oleks tunnetega toimetulekut võimalik parandada ja mida selleks võiks teha.

„Ühelt poolt on Eesti peredes tihti probleem see, et tundeid ei osata adekvaatselt väljendada, pinged ja mured elatakse välja muul moel, või püütakse neid lihtsalt eitada,“ selgitas arutelu moderaator, psühholoog ja pereterapeut Kätlin Konstabel. Teemaga on seotud ka alkoholi liigtarbimine ning vaimne ja füüsiline vägivalt. Konstabel usub, et praegustel lastel ja noortel on digiajastul vaja hoopis teistuguseid suhtlemise ja ka lähisuhete loomise ning hoidmise oskusi, mida tihtipeale polegi kelleltki õppida. Arutelul “Virtuaalist ja vanaemadest, koolist rääkimata – kus peaksid noored suhtlemist ja suhteid õppima?” mõtiskletaksegi selle üle, kust saavad noored üldse suhtlemist õppida või peavad noored hoopis vanemaid harima.

21. sajandi pere teemaala valmib koostöös Eesti Pereteraapia Ühingu, Perekeskuse Sina ja Mina, MTÜ Lastekaitse Liidu, Lapse Huvikaitse Koja, ENLi, RAKE, Tartu Ülikooli Eetikakeskuse, Loomuse ja Rahvusraamatukoguga.

 

21. sajandi pere alal saab kaasa rääkida:

Reedel, 14. augustil

13.00-14.30 21. sajandi Eesti peremudelid: vanemad töötavad välismaal ja lapsed elavad Eestis.

Eesmärk on arutleda nii sellise elukorralduse eeliste kui ohukohtade üle, kus üks või mõlemad vanemad töötavad välismaal ja lapsed elavad Eestis. Tegu on väga olulise perepoliitilise teemaga, mis puudutab paljusid Eesti peresid. Arutelu on ajendatud Rakendusuuringute Keskuse läbiviidud uuringust “Välismaal töötavate vanemate ja Eestis elavate lastega pered: parimad praktikad ja võimalikud ohud”.

Moderaator: Kristiina Tõnnisson. Osalejad: Signe Riisalo (Sotsiaalministeerium), Kairi Talves (TÜ teadur, sotsioloog), Margit Sarv (Õiguskantsleri kantselei laste õiguste osakond), lisandub noorsootöötaja, sotsiaalpedagoog või lastekaitsetöötaja.

Korraldajad: RAKE, Lapse Huvikaitse Koda.

15.30-17.00 Hallipassi lapsed – kui kaua nuheldakse vanemate patte laste nahal?

Kodakondsuseta inimeste, sh vene kodakondsusega – halli passi omavad lapsevanemad – ja nende lapsed on eas, et endale pere luua ja alustada iseseisvat elu. Kuidas mõjutab halli passi omavate lastevanemate (sh ka teiste pereliikmete ja inimeste) otsus mitte taotelda kodakondsust pealekasvavat põlvkonda? Kas täna muust rahvusest olev noor inimene tunneb end seetõttu kuidagi alaväärtustatuna?

Moderaator: Kiira Gornischeff, MTÜ Lastekaitse Liit projektijuht. Osalejad: Dmitri Burnašev (Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed juhataja), Tatjana Klimenko (Narva Noorteparlamendi esindaja, halli passi ema tütar), Sergei Metlev (MTÜ Avatud Vabariik juhatuse liige, arvamusliider).

Korraldaja: ENL.

18.00-19.30 Laps ja narko

Eesti on viimaste uuringute järgi Euroopas esimene narkosurmade arvult inimeste arvu kohta. Seega on väga oluline arutada ning leida viise kuidas hoida lapsi eemal narkootiliste ainete proovimiselt, mis võivad hiljem viia suuremate probleemideni ning kaasa tuua halvimal juhul demograafilise katastroofi. Me arutame teemadel, mida narkootikumid lastega teevad ja kas kool on narkokaubanduse kasvulava. Samuti kas kanepi legaliseerimine, millest on hakatud rohkem rääkima, võib kaasa tuua kergemate narkootikumide lihtsama leviku lasteni. Või äkki hoopis piirab seda.

Moderaator: Andri Maimets. Osalejad: Risto Kasemäe (juhtivkriminaalametnik); Anna Frank (Tallinna Laste Turvakeskuse osakonnajuhataja); Steven Vihalem (noorsootöötaja); Mart Kalvet (MTÜ Ravikanepi eestvedaja, muusik, kolumnist).

Korraldaja: MTÜ Lastekaitse Liit.

Laupäeval, 15. augustil

 12.00-13.30 Virtuaalist ja vanaemadest, koolist rääkimata – kus peaksid noored suhtlemist ja suhteid õppima?

Kui aastasadu on lapsed suhtlemist, suhete loomist ja hoidmist ning ka lahkuminekuid, tülisid saanud esmalt õppida oma päritolupere jälgides, siis kust saavad nad selliseid tarkusi digiajastul? Kas eelnevatel põlvkondadel on lastele ja noortele selles osas veel midagi õpetada, või peavad noored hoopis vanemaid harima? Milline roll võiks olla suhete ja suhtlemise õpetamise juures haridusasutustel? Neile küsimustele püüabki vastust otsida Eesti Pereteraapia Ühingu poolt korraldatav arutelu.

Moderaator: Kätlin Konstabel, Eesti Pereteraapia Ühing. Osalejad: Tõnu Lehtsaar (Tartu Ülikooli religioonipsühholoogia professor), Margus Tõnissaar (TÜ sotsiaalteaduskonna haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuse juhataja, SA Innove hariduse tugiteenuste agentuuri juht), Mari Naudi (Eesti Psühholoogiaüliõpilaste Ühenduse president), Rena Pent (Tartu Hariduse Tugiteenuste Keskuse pereterapeut, PREP-paarisuhtekoolitaja). Korraldaja: Eesti Pereteraapia Ühing.

14.30 – 16.00 Lapsevanem uues lastekaitseseaduses

Kas nii ongi, et uus lastekaitseseadus on vandenõuteooria? Kisa ja kära uue lastekaitseseaduse ümber on tõepoolest palju olnud, konstruktiivset arutelu aga vähem. Kas seadus räägib vaid lapse õigustest ja vanema kohustustest? Arutleme ja räägime sellest, missuguseid muudatusi toob uus lastekaitseseadus endaga kaasa, kuidas see meid ja meie peresid aitab, mida kujutavad endast tegelikult vanema kohustused versus lapse kohustused, mis rolli mängib selles positiivne vanemlus ja palju muud.

Moderaator: Margo Loor, Väitluskoolituse arendusjuht ja juhtikoolitaja. Osalejad: Mart Valner (MTÜ Lastekaitse Liit kommunikatsioonijuht), Joanna Paabumets (Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik), Auli Andersalu-Targo (Perekeskus Sina ja Mina), Ly Kasvandik (ema, koolitaja, Tervise Arengu Instituudi lapsevanemate koolitusprogrammi juht) ja üllatuskülaline. Korraldajad: Perekeskus Sina ja Mina; MTÜ Lastekaitse Liit.

17.00-18.30 Vaimustus ja viin ja viha – emotsioonid Eesti peredes

Eestlastele pannakse süüks vähest tunnete väljendamist, samas on liiga paljudes peredes mureks alkoholiprobleemid ja vägivald. Millised emotsioonide väljendamise viisid on Eesti peredele iseloomulikud ja miks? Kas oleks mingeid viise, kuidas Eesti pered võiksid õppida tunnetega paremini toime tulema ja kuidas me saaksime vähendada stressi väljaelamist enda ja teiste tervist kahjustaval viisil? Kas meil oleks midagi õppida teistelt rahvustelt?

Moderaator: Kätlin Konstabel, Eesti Pereteraapia Ühing. Osalejad: Riina Raudne (Terve Eesti SA juhatuse liige), Viktoria Ladõnskaja (Riigikogu liige), Jorgen Matsi (Ambromed kliinik, psühholoog). Korraldaja: Eesti Pereteraapia Ühing.

 

Arvamusfestivali Oruala pakub nii naeru kui ka tõsiseid teemasid

orualaArvamusfestivali meeskond korraldab ise tänavu Paides Orualal vaid kaheksa arutelu kahel päeval, kus juttu tuleb erinevatest hetkel Eestis olulistest teemadest: nii sisserändest kui ka e-riigist, nii vaimsest tervisest kui ka ekspordist, aga ka sõnavabadusest.

Festivali eestvedaja Kristi Liiva sõnul on tänavu teoks tehtud suur osa 2013. aasta sõnarockifestivali algsest unistusest luua isetekkeline heade ideede ja Eestist hoolivate inimeste kohtumispaik. „Tänavuse programmi 220 arutelu toovad Paidesse kümned inimesed ja ühendused üle Eesti ning see lubab meil väita, et Arvamusfestival on tõesti isetekkeline. Festivalitiim korraldab vaid kaheksa arutelu neist 220-st ja loob Paidesse eelkõige keskkonna pluss õhustiku ja sõnastab hea arutelutava, milles mõttevahetused toimuvad, arutelud toovad aga kohale inimesed ja organisatsioonid kust iganes,“ ütles Liiva.

„Meie eesmärk on tänavuste Oruala aruteludega olla eeskujuks Arvamusfestivalil ja Eestis laiemalt toimuvatele aruteludele. Me näeme, et nad võiksid olla võimalikult argumendipõhised ja kaasavad,” selgitas Arvamusfestivali sisutiimi juht Margo Loor. „Osaluse ja kaasamise võimaluse näiteks võib tuua aruteluteema „Kui meel on must, siis…“, kus lõviosa arutelust peetakse väikestes rühmades muruplatsil.”

Loor selgitas, et selles arutelus käsitletakse vaimse tervise probleeme ning uuritakse, mida saaks inimene ise enda või teiste aitamiseks ära teha. Arutelu käigus kommenteerivad teemaga haakuvad inimesed eri eluladelt  – kaplan Aivar Sarapik, muusik Oleg Pissarenko ja terapeut Mare Pork praegust vaimse tervise alast olukorda Eestis, samuti arutlevad osalejad väikestes rühmades teemade üle nagu kas ja kuidas vaimse tervise probleemid osalejaid ja nende lähedasi puudutavad ning kui palju see neile korda läheb „Selles aruteluteemas on vaid lühike mõttevahetus, mis pakub pidepunkte edasiseks mõttevahetuseks, kuid enamus aruteluteema sisust tuleb siiski kohale tulnud osalejatelt, kes mõtlevad ning tegutsevad ise,“ sõnas Loor.

Orualale leiab tee ka viimastel nädalatel Eestis palju poleemikat tekitanud sisserände teema, kus eestlaste hirme, rahvastiku seisu ning Eestisse sisserännanute kogemusi lahkavad arhitekt Tomomi Hayashi, ajakirjanik Ede Schank Tamkivi ja Statistikaameti vanemanalüütik Alis Tammur.

Arutelus „Kuidas rääkida sellest, millest Eestis ei tohi rääkida“ võetakse jutuks sõnavabadus ja otsitakse teemasid, millest Eestis hoolimata näilisest sõnavabadusest kõnelda ei tohi, sest nendest kõnelemine teatud ringkondades võib hävitada inimese sotsiaalse renomee. Loori sõnul on tegemist teemadega, mille osas inimesed kardavad arvamust avaldada isegi siis, kui nad teevad seda argumenteeritult. „Näiteks kirjutas Rein Raud immigrantide Eestisse võtmise teemal arvamusloo, pärast mida on ta langenud suure hulga sõimu ja ähvarduste ohvriks. Raua ühiskondlik renomee on nii suur ja positiivne, et tema renomee sellest eriti ei muutu. Aga kui samasuguse artikli avaldaks näiteks Margo Loor, siis see ühiskondlik renomee sinna ka lõpeb,“ tõi ta näite Eestis küll juriidiliselt lubatud, kuid sotsiaalselt lubamatuist teemadest.

Näiliselt toimivat kuvandit lahkab ka aruteluteema „Kas e-Eesti visioon on aegunud?“, kus ekspert Priit Alamäe koos rahvaga püüab leida vastuseid küsimustele nagu mis on e-Eesti olemas olevad tugevused? Oleme me e-teenuste osas ka praegu veel esirinnas? Milline peaks olema e-eesti värskendatud visioon ja mille arendamisele me peaksime kõige rohkem keskenduma?

Festivali sisutiimi üks eesmärk on juurutada mitmeid kaasavaid aruteluvorme. Nii ka laupäeval, mil Orualal toimub traditsiooniline erakonnaesimeeste arutelu, kus osalevad kõik parlamendierakondade esimehed ja üheskoos mõtiskletakse põhjalikumalt Eesti ja siinse elukorralduse üle.

Lisaks Eestimaistele küsimustele uuritakse koostöös Euroopa Komisjoni Eesti esinduse ja Eesti Välispoliitika Instituudiga läbiviidavas aruteluteemas „Aasta pärast Krimmi – mis on muutunud Euroopa julgeolekus?“ hetke seisu ja seda, kui turvaliselt Eesti end hetkel tunda saab ning milline võiks olla tulevik.

Arutelude, vaidluste ja mõttevahetuste kõrval loob festivali sisutiim koos melutiimiga väga vinge loomingulise programmi ja arutelude vahelise õhustiku, mida veavad eest kultuuriprogrammi kuraatori rollis olev Ott Karulin ja melutiimi juht Katrin Isotamm. Liiva loodab, et Arvamusfestivali meluprogramm on nii kaasahaarav, et kahe päeva vahel ei  teki ühelgi festivalil osalejal soovi Paidest lahkuda. „Ka loomingulise programmi ja melu üks märksõnu on sarnaselt aruteluprogrammile sel aastal osalemine,“ sõnas ta. Ühe näitena võtavad Arvamusfestivali Oruala kokku kuus eestimaist koomikut stand-up teatriga Fopaa!, muljetades humoorikalt kõigest sellest, mis elu lihtsale inimesele teele ette veeretab. Täpsemalt saad selle kohta lugeda siit.

Kooliväärtuste alal tuuakse peidus probleemid päevavalgele

Meie ühiskonna ühe tugeva alustala moodustab hea haridus. Täna on selles toimumas suured muutused, mis tekitavad keerulisi, kuid ülitähtsaid küsimusi.

„Kooliväärtuste teemaalal tõstatame küsimusi nendest asjadest, mis on koolis igapäevaselt nähtaval, aga samas justkui nähtamatud. Nähtamatud selles tähenduses, et neist ei räägita, nende probleemide või küsimustega peab ise hakkama saama,“ sõnas Hedi-Liis Toome, Tartu Ülikooli innovatsioonikoolide koordinaator.

Üks probleemidest, mida avalikult välditakse on koolis käivate õpilaste vaimne tervis. MTÜ Peaasi projektijuhi ja kliinilise psühholoogi Anna-Kaisa Oidermaa sõnul on pooltel koolilastel probleeme, mis mõjutavad ka nende vaimset tervist. „Kolmandikul on esinenud viimase aasta jooksul depressiivseid episoode. Kes noore muresid märkab? Kes ja kuidas peab tegutsema? Soovime kõiki asjaosalisi ja huvilisi kutsuda arutelule, mille eesmärk on täpsustada iga täiskasvanu rolli ja vastutust vaimse tervise teemadega tegelemises kooli kontekstis,“ lisas ta.

Aruteluteemas „Vaimse tervise nõiaring: kes on süüdi?“ arutletakse, kes siiski on vastutav lapse vaimse tervise eest? Kes seda peaks märkama? Kas õpetaja või vanem ning keda seejärel teavitama? Tihtipeale juhtub, et õpilase kehva olukorda küll märgatakse, kuid info ei jõua vanema käest kooli või vastupidi. Miks see nii on?

Vanemate ning õpetajate vahelisi suhteid lahkav arutelu „Miks õpetaja kardab lapsevanemat ja lapsevanem õpetajat?“ keskendubki kooli ning kodu vahelisele suhtlusele õpetajate ning vanemate vahel. „Lapsevanemad tunnevad sageli, et õpetaja õpetab pigem ainet kui last, ja õpetajatel on sageli raske mõista lapsevanemate soove ja vajadusi. Mida teha? Millal on jäme ots lapsevanema, millal õpetaja käes?,“ arutles Toome. Arutelusse kaasatakse ka ekspert, kes esilekerkinud probleemile kommentaare jagab. Seejärel toimub grupiti arutelu erinevatel probleemidel, mille järel tehakse ka kokkuvõte.

Kooliväärtuste teemaala valmib kolme organisatsiooni koostöös. MTÜga Peaasi koosneb vaimse tervise ning noorsootöö spetsialistidest, kes lähtuvad oma töös teadmisest, et vaimse tervise probleeme on võimalik alati ennetada ja varase sekkumisega kahjusid vähendada. MTÜ peaasi püüdleb vaimse tervise mõistva, aruka, kuid ka avatud ja optimistliku käsitluse poole.

Tartu Ülikooli Haridusuuenduskeskuse eesmärgiks on luua ning pakkuda koolidele nüüdisaegseid õppimislahendusi, arvestades sealjuures ka kiiresti muutuvat keskkonda ning infotehnoloogilisi lahendusi.

Kolmas teemaala eestvedaja on Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste instituut, mis on Tartu Ülikooli kõrval üks suurimaid õpetajate koolitajaid eestis.

AF_kooliväärtused

Kooliväärtuste alal saad kaasa rääkida reedel, 14 augustil järgmistel aruteludel:

12.00-13.30 Kas loodus on meid selliseks teinud?
Kas soorollid on määratud loodusest või on need ühiskondlik konstruktsioon? Kuidas need avalduvad ja kuidas neid koolis taastoodetakse? Millised tagajärjed on sellel ühiskonnale ja kas oleks võimalik koolis asjadesse teadlikumalt suhtuda ning tegelikult võrdõiguslikkust edendada?

Moderaator: Gertrud Kasemaa. Osalejad: Ülle-Marike Papp (Eesti Naisühenduse Ümarlaud), Eha Reitelman (Eesti Naisühenduse Ümarlaud), Elo-Maria Roots (kirjanik), Evelin Tamm (aktivist), Tiiu Kuurme (TLÜ). Korraldaja: Tallinna Ülikool.

14.30-16.00 Vaimse tervise nõiaring: kes on süüdi?
Soovime kõiki asjaosalisi ja huvilisi kutsuda arutelule, mille eesmärk on täpsustada iga täiskasvanu rolli ja vastutust vaimse tervise teemadega tegelemises kooli kontekstis. Mis on iga osapoole võimalused, õigused ja kohustused? Vaimse tervise probleeme on pea pooltel koolilastel. Kolmandikul on esinenud viimase aasta jooksul depressiivseid episoode. Kes noore muresid märkab? Kes ja kuidas peab tegutsema?

Moderaatorid: Anna-Kaisa Oidermaa, Marit Kannelmäe-Geerts. Osalejad: Marleen Marlot (õpilane), Kalev Roosiväli (lapsevanem), Liis Reier (koolijuht), Triin Kahre (koolipsühholoog), Margit Timakov (õpetaja, Eesti Õpetajate Liidu juht). Korraldaja: MTÜ Peaasi.

17.00-18.30 Miks õpetaja kardab lapsevanemat ja lapsevanem õpetajat?
Eestis ei ole täna üksmeelt selle suhtes, kes on lapse arengus suurem ekspert: kas lapsevanem, kes tunneb oma last sünnist saadik, või õpetaja, kes näeb iga last võrdluses paljude teistega ning kellel on ka vastav akadeemiline haridus. Ent siiski tunnevad lapsevanemad sageli, et õpetaja õpetab pigem ainet kui last, ja õpetajatel on sageli raske mõista lapsevanemate soove ja vajadusi. Mida teha? Millal on jäme ots lapsevanema, millal õpetaja käes?

Moderaator: Kadri Ugur. Osaleja: Karmen Palts. Korraldaja: TÜ Haridusuuenduskeskus.

Täismahus festivali kava: arvamusfestival.ee/kava/

Europarlamendi saadikud arutlevad Venemaa tuleviku üle

 

Euroopa Parlamendi Eesti infobüroo toob tänavu Arvamusfestivalile debati, kus meie europarlamendi liikmed keskenduvad ajakirjanik Neeme Raua modereerimisel võimalikele lähituleviku arengutele Venemaal.

Vene Riigiduuma väliskomisjoni esimees Aleksei Puškov ütles sel kevadel toimunud pressikonverentsil, et on lõpetanud europarlamendi materjalidega tutvumise, sest see on suhteliselt mõttetu tegevus, kuna sel kogul pole palju kaasarääkimisõigust Euroopa välispoliitikas. Samas on meie eurosaadik Marju Lauristin öelnud, et parlamendi kaal Euroopa välissuhtluses on just praeguse koosseisu ajal nähtavalt tõusnud.

Euroopa Parlamendi Eesti infobüroo toob europarlamendi liikmed Paide Vallimäele, et mõtiskleda selle üle, kas ja millistes valdkondades oleks Euroopa ja Venema rahvaesindajate koostöö võimalik ning milliseid hoobasid on Euroopa Parlamendil ELi Venemaa-poliitika mõjutamiseks ajal, mil omavahelised suhted Euroopa Liidu ja Venemaa vahel praktiliselt puuduvad? Räägitakse ka sellest, kuidas peaks EL käituma majandussuhetes Venemaaga ja kuidas mõjutab vene gaas Euroopa ühtsust.

mepidedebattCapture

Teiste europarlamendiliikmete seas on lubanud kohale tulla Tunne Kelam, kelle sõnul on raske Arvamusfestivali tähtsust ja olulisust üle hinnata.

“Tegus kodanikuühiskond on avatud demokraatia nurgakivi. Ja kodanikuühiskonna toimimise eelduseks on see, et ka väljaspool formaalseid struktuure toimub sisukas ja mitmekülgne arutelu. Ainult see, mitte täiendavate institutsionaalsete foorumite juurde loomine, viib kokkuvõttes ühiskonda edasi,” ütles ta. Kelam lisas, et mõne aastaga, mil festivali on korraldatud, on see saanud vaba mõtte ja eelkõige kvaliteetse arutelu majakaks. “Loodan seda näha ka tänavu. Arvamusfestivali vara ei ole mitte kaubamärk või tore suveüritus Paides, vaid arvajad. Need inimesed, kes tulevad kohale, argumenteerivad ja esitavad oma seisukohti.”

Kelam lisas, et peab festivali üheks Eesti intelligentsemaks suveürituseks, kus on lai teemadering, alustades üldhuvitavatest ja lõpetades spetsiifilisemate teemadega. „Igaüks saab päeva või ka kaks ära sisustada tiheda mõttetegevusega,” ütles ta.

Lisaks soovib Kelam kindlasti külastada Postimehe, Väärtuste ning Kirikute alasid. “Kõige rohkem aga ootan toredaid kohtumisi heade sõpradega ja loodetavasti leian sealt ka palju uusi põnevaid tuttavaid,” lisas ta veel.

Arutelu toimub laupäeval, 15. augustil kell 10 hommikul. Kel pole võimalik kohale tulla, saab arutelu vaadata interneti otseülekandest.

VUNK innovatsioonialal suunatakse pilk tulevikku

AF_VUNK

Eestit on tabanud enneolematu uue majanduse ja idufirmade buum. Kas idufirmad ongi uus fenomen või ainult järjekordne mull, mis varem või hiljem lõhkeb?

“Innovatsioon on alati kuulunud Eesti riigi DNA-sse. Viimastel aastatel oleme aga ühest küljest loorberitele puhkama jäänud, kuid teisest küljest vohab enneolematu uue majanduse ja idufirmade buum,” lausub Eesti Telekomi kommunikatsioonidirektor Kaja Sepp. Eesti Telekomi ja uute äride kiirendi VUNK koostöös loodud innovatsioonialal arutletakse just selle üle, kas idufirmade buum on innovatsioonisuutlikuse mujalt välja söönud või on kaasarääkimiseks ruumi ka niiöelda vana majanduse tegijatel. Lisaks püütakse leida kasulikke võimalusi koostööks idufirmade ning suurettevõtete vahel.

Samuti piilutakse innovatsiooniala erinevates aruteludes tavatarbija pidevalt muutuvasse maailma. Arutletakse selle üle, milliseks on kujunemas meie pangandusteenused. Täna elame maailmas, kus alustavate ettevõtete, ürituste ja toodete rahastamiseks kasutatakse tihtipeale ühisrahastust, kus rahval on võimalik projekte toetada, minnes samal ajal mööda pankadest. Ühes innovatsiooniala arutelus otsitaksegi vastuseid küsimustele, kas teenused nagu TransferWise, Bondora ja ühisrahastus jäävadki paljalt nišitooteks või kasvavad kunagi ka tavatarbijani?

Lisaks keskendutakse ka aina olulisemaks muutuvale asjade interneti teemale. “Kas asjade internet viib meid Asimovi lugudest tuttava Gaia superteadvuse maailma?,” esitas Sepp küsimuse. Isaac Asimovi novellis “Asumi äär” eksisteerival Gaia planeedil on küll iga olend eraldi eksisteeriv, kuid üheskoos moodustavad nad ühe tervikliku superteadvuse. Kas meie taskus piiksuvad nutitelefonid, tahvelarvutid, kodus olevad televiisorid, külmkapid ja kas või teekannud võivad ühel päeval moodustada midagi sarnast? Või on see asjade interneti mõjul juba juhtumas?

Puutumata ei jää ka meelelahutusmaailm. Arutelus “Milleeniumilapsed ja meelelahutus” on luubi all tänaste noorte meelelahutuse tarbimise erinevad küljed ning tarbimisviiside totaalne erinevus varasemast. Sepa sõnul on tänase TV meelelahutusmaailma otsuseid langetavad inimesed küll nooremas keskkeas, kuid juba praegu on nende sihtgrupi soovid ja vajadused hoopis teised, mis neil.

Vunk innovatsiooniala mitmel arutelul osalevad nii asjatundjaist eksperdid kui ka eluterved skeptikud, samuti küsitakse võimaluse korral ka rahva seisukohta ning arvamust. “Usume, et innovatsiooniala julgustab vähemalt ühe uue innovaatilise idee sündi, millele saame VUNK uute äride kiirendi programmis vunki juurde anda,” lisas Sepp.

Arvamusfestivali VUNK Innovatsiooniala valmib koostöös Eesti Telekomi, ärikiirendi Vunk, Eesti Pangaliidu, MTÜ Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde Keskuse ning Säästva Eesti Instituudi koostöös.

VUNK Innovatsiooniala arutelud toimuvad reedel, 14 augustil:
12.00-13.30 Innovatsiooni ja intellektuaalomandi kaitsmine ettevõtluses
Tänapäeval moodustab ettevõtte intellektuaalomand üha suuremat osa selle väärtusest. Samal ajal pööratakse enda pilgud ettevõtte kaubamärgi, leiutiste ja loomingu kaitsmise suunas tihtilugu alles siis kui selleks on liiga hilja. Mida on võimalik Eesti ettevõtetel ära teha selleks, et ellu jääda tihedas konkurentsis nii Maarjamaal, kui välismaal?

Moderaator: Martin Hanson. Osalejad: Margus Viher (Eesti Patendiameti peadirektor), Krista Tuulik (Innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse Mektory tehnoloogiasiirde juht). Korraldaja: Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde Keskus

14.30-16.00 Uued alternatiivid pangateenustele (Crowd funding, TransferWise, Bondora jne) – mõju tänastele pangateenustele ja traditsioonilisele pangandussektorile 5a, 10a, 25a perspektiivis
Uued alternatiivid on atraktiivsed (kihvt, odavam, ei ole tegemist “kulakust” pangaga) ja meedia poolt sageli üleshaibitud. Kas aga tarbijad ja regulaatorid teavad, millega tegemist? Kas need teenused on ja jäävad nišiteenusteks nii pakkujate kui kasutajate poolt või muutuvad laiatarbekaubaks ehk teenuseks igaühele?

Moderaator: Alar Kolk (Innovatsiooniakadeemia). Osalejad: Mart Maasik (SEB äriinnovatsiooni juht), Erika Vaikmäe-Koit (SEB jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht), Arno Pae (Swedbank’i e-kanalite juht), Martin Sokk (TransferWise’i arendusjuht) ja Pärtel Tomberg (Bondora tegevjuht), Rain Lõhmus (LHV Pank, nõukogu esimees). Korraldaja: Pangaliit

17.00-18.30 Kuidas saaks Eesti olla keskkonnasõbralike innovatsioonide alal maailmas silmapaistvam?
Tegelikult ei tule juttu mainekujundusest ja turundusest, vähemasti mitte ainult. Arutelu eesmärk on kõrvutada omavahel teemad, algatused ja meetmed, millega erinevad Eesti avaliku sektori organisatsioonid toetavad keskkonnainnovatsiooni Eesti ettevõtluskeskkonnas. Võrdleme olukorda rahvusvaheliste organisatsioonide ja mõttekodade soovitustega; uurime, millest tunnevad puudust ettevõtjad ning arutleme, kuidas neid lünki täita, et liikumine ringmajanduse suunas oleks terviklikum.

Moderaator: Ann Runnel. Osalejad: Pirko Konsa (Arengufond), Lauri Tammiste (KIK), Piret Potisepp (MKM), Liina Joller (TÜ MTK) jt. Korraldaja: Säästva Eesti Instituut

Samuti toimuvad arutelud laupäeval, 15 augustil:
12.00-13.30 Start-up´id ja suurettevõtted – kuidas tekib sünergia?
Milliseid müüte peab murdma, et suurendada koostööd uute ja traditsiooniliste äride vahel? Kas ja kuidas saavad suurettevõtted ja start-up´d olla teineteisele tulevikus rohkem kasulikud? Kuidas innustada suurettevõtteid kasutama rohkem avatud koostöö- ja innovatsioonimudeleid? Millist väärtust näevad koostööst idufirmad?

Moderaator: Triin Tuulik (Glimstedt). Korraldaja: AS Eesti Telekom

14.30-16.00 Internet of things – Kas järjekordne BUZZ või reaalselt kasutoov maailm?
Kas asjade internetiga oleme teel Asimovi lugudest tuttava Gaia superteadvuse poole? Otsuseid tehes konsulteerivad kõik mõtetes kõigi ja kõigega. Või on see järjekordne internetimull?

Moderaator: Toomas Kärner (IOT valdkonna juht). Osalejad: IOT tulised pooldajad ja eluterved skeptikud – Kristjan Port (Eesti Interneti SA), Lauri Ilison (Nortal), Riho Kurg (Zone). Korraldaja: AS Eesti Telekom.

17.00-18.30 Milleeniumilapsed ja meelelahutus
TV meelelahutusmaailma otsuseid langetavad (nooremas) keskeas inimesed, kes on silmitisi tõsiasjaga, et suur osa nende sihtgrupist on hoopis teiste harjumuste ja väärtustega ning soovivad meelelahutust kasutada omadel tingimustel. Kuidas sellest olukorrast välja tulla?

Moderaator: Toomas Luhats. Osalejad: Karl Anton (Eesti Telekom), Katrin Tiidenberg (Tallinna Ülikool). Korraldaja: AS Eesti Telekom.

Täismahus festivali ajakava: arvamusfestival.ee/kava/

Kohalikud ettevõtted aitavad festivali ehitada

Järvamaal tahavad oma kodukandis toimuvale kaasa aidata mitmed kohalikud ettevõtted, näiteks OÜ Rebruk GH abiga ehitatakse tänavu Arvamusfestivali alal mitmed puitkonstruktsioonid. Kohalike meistrite koostööl valmisid ka festivali ikoonid – suured helesinised A-tähed.

“Kes siis veel kui kohalikud peaks seda üleriigilist festivali toetama? See oleks nagu auasi,” ütles Rebruk GH juhatuse esimees Peeter Lodi, kelle sõnul on Arvamusfestivali puhul tohutult oluline see, et inimestele antaks võimalus ennast vabalt väljendada.
Festivali Oruala mitmed konstruktsioonid saavad valmis kolme kohaliku ettevõtte koostöös: Combimill abistab toormaterjali hankimisega, Rebruk GH viimistluse ning ehitusfirma Paide MEK vastutab lõpptulemuse eest. Ühe projektina on kavas Oruala nõlvale ehitada kaks osalejatele mõeldud istumistreppi.

AF_ettevõtted aitavad ehitada

“Rebruk on meid tõeliselt suuremeelselt toetanud – kahel aastal on nad meid varustanud puitmaterjaliga ning just nende töökojas ehitasime eelmisel suvel Arvamusfestivali hiigelsuured A-tähe skulptuurid. Meeldiv koostöö jätkub ka tänavu,” sõnas festivali turundusjuht Anu Melioranski.
Lodi sõnul on festivalil kõlanud igal aastal mõtteid, mis jäävad ka arutelude järgselt veel pikalt paljudele mõju avaldama, sarnased ootused on tal ka tänavusele festivalile. “Igal aastal ütleb keegi midagi huvitavat, mis siis laiemat kõlapinda leiab. Võib olla ka seekord. Teemasid ju jätkub,” sõnas Lodi.

Lodi soovib festivalil osalejatele südamele panna, et kõik on teretulnud ning Arvamusfestival on suurepärane võimalus oma mõtete ning arvamuse avaldamiseks. “Kuulake seda, mis teile meeldib kuulata. Kui tunnete, et miski sees tahab välja ütlemist, siis tehke seda. Kuid samas pole motet ka tühja juttu ajada,” ütles ta.

Paide läheduses asuv OÜ Rebruk GH toodab juba 2007. aastast puitkarkassiga maju ning abihooneid garaažidest varjualusteni. OÜ Rebruk GH toetas Arvamusfestivali ka eelmisel aastal, pakkudes toormaterjali osade festivaliala puitkonstruktsioonide valmistamiseks.

SuomiAreenal luubi all haridus ja kultuur

Täna Poris alanud Soome arvamusfestival SuomiAreena keskendub seekord hariduse ja kultuuriteemadele: puudutatakse nii üldist haridustaset, põhikooliharidust kui ka koolide digitaliseerimise teemasid.

„Tänavune üritus on suurem kui ei kunagi varem, plaanis on 160 arutelu ja üle 800 kõneleja,“ ütles Jussi Eronen, MTV uudiste tegevtoimetaja. Ligi 40 arutelu on pühendatud haridusteemadele. Lisaks kõneldakse nii lastekirjandusest, räpikultuurist kui ka kultuuri ekspordi võimalustest.

„Tänavuse festivali ülesehitus ei ole varasemaga väga muutunud, kuid loomulikult on meil palju uusi ideid. Üks neist on anda igale parlamendierakonnale SuomiAreenal üks arutelutund. Iga päev on võimalus kahel parteil oma tunnis luua oma soovide järgi programm,“ sõnas Eronen. Festivalile leiavad tee ka mitmed muusikuid, kuna koos SuomiAreenaga toimub festival Pori Jazz. Kohale on lubanud tulla veel Soome ekspresidendid Tarja Halonen ja Nobeli rahupreemia laureaat Martti Ahtisaari.

Eroneni sõnul on tänavuse Suomi Areena meediakajastus suurem, kui ei kunagi varem. „Meil on isegi eraldi telekanal, Suomi Areena TV, mis on töös terve festivali aja,” sõnas Eronen.

Loe ka meie blogis eelmisel aastal ilmunud pikemat lugu SuomiAreenast või külasta festivali kodulehte.

Eesti õppimis- ja õpetamispraktika vajab muutmist

Pilt Eesti haridusest on vastuoluline – rahvusvahelises võrdluses on meie õpilaste tulemused maailma tipus, teisalt on Eesti lapsed koolis õnnetud, ülekoormatud ja alamotiveeritud. Kõrgharidusega inimeste osakaal ühiskonnas järjest tõuseb, kuid paljud tööandjad ei leia tööturult siiski töötajaid. Seetõttu ongi Eesti haridusringkondades järjest enam kanda kinnitamas arusaam, et seni valdav õppimis- ja õpetamispraktika vajab muutmist.

“Täna peavad inimesed olema valmis pidevalt juurde ja ümber õppima, teistega koostööd tegema ning mitmekesist infot analüüsima, iseennast hindama ja valikuid tegema,” selgitab Noored Kooli vilistlane Sandra Fomotškin. Seetõttu otsitaksegi uutmoodi õppimise teemaalal lahendust kuidas muuta haridussüsteemi paindlikumaks ja kaasaegsemaks.

Fomotškini sõnul on vastuseta küsimusi veel palju, mille üle koos õpilaste, õpetajatel, lapsevanemate, haridusteadlaste ja haridusametnikega arutlema hakatakse. Kas oleme valmis selleks, et kui muutub õppimise viis, võivad langeda ka õppijate teadmised ja tulemused? Kuhu suunas pöörata hariduslaev, et see karile ei jookseks? Kuidas täpsemalt uutmoodi õppimine ja õpetamine välja peaks nägema? Keda see üldse puudutab?

Fomotškin on veendunud, et iga haridushuviline leiab teemaalat omale sobiva teema. Näiteks tõstatab arutelu “Kas õppijakeskne kool kasvatab pehmosid?” küsimuse, kas kool, kus lapsed tunnevad ennast igal hetkel hästi ja õnnelikult, valmistab neid ikka piisavalt hästi ette reaalseks eluks, kus töö ei ole alati jäägitult huvitav ja tuleb hakkama saada ka ebaeduga.

“Eesti hariduse ideaaliks on kujunemas kool, kus õppimine on huvitav ja õpilase individuaalsetest vajadustest lähtuv,” selgitab Fomotškin. See on kool, kus hindeid enam ei panda, õpikoormus on väiksem ning kedagi ei kiusata. Arutelus löövad kaasa Nõmme Gümnaasiumi ajalooõpetaja Indrek Riigor, Pille Slabina TLÜ Haridusinnovatsiooni keskuse juhataja, eesti keele, kirjanduse ja filosoofia õpetaja Indrek Lillemägi Väike-Maarja Gümnaasiumist ja ettevõtja ning Jõhvi Riigigümnaasiumi direktor Tarmo Valgepea.

Arutelu „Elukool või elukestev õpe – kus õpime eluks tegelikult vajalikke oskusi?“ muudab küsitavaks mitmed Eesti vanasõnad, sest uutmoodi õppimides võib käbi kännust väga kaugele kukkuda ja mida Juku koolis õppimata jättis, õpib Juhan hiljem järele, kasvõi 90-aastasena. Elukestva õppe aruteluringis uuritakse, mida saab pideva enesetäiendamise vajaduse rahuldamiseks ära teha inimene ise, tööandja või haridussüsteem. Samuti arutletakse selle üle, kuidas rakendada inimese kogu võimekus, lastes tal nii põhikoolis kui ka tööturule sisenedes valida kõige meelsam teema.

Eesti koolid kasutavad üha enam aktiivõppemeetodeid, projekt- ja õues õpet ning püüavad järjest rohkem arvestada õpilase huvide ja vajadustega. “Kas teineteisele lähenemine tähendab seda, et kool on üle võtmas noorsootöö ja huvitegevuse rolle?” arutleb Fomotškin. Arutelus “Kas tulevikukool vajab eraldi huviharidust ja noorsootööd?” seataksegi kahtluse alla mitteformaalse hariduse eksistents ja noorte valdkonna vajalikkus tulevikus. Küsimustele aitavad vastuseid leida Konguta kooli direktor Liina Tamm, Hele-Riit Vällik Lille maja noortekeskuse juhataja ja Mari Tammaru Kehtna Kunstide Koolist.

AF_Õppepraktika vajab muutmist

Uutmoodi õppimise ala valmib koostöös SA Innove, Noored Kooli, SA Archimedese ja Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsiooni Keskusega. Teemaala korraldust toetab algatus Huvitav Kool.

Nii uutmoodi õppimise ala kui ka teiste alade ajakava asub siin: arvamusfestival.ee/kava

Riskidega ühiskond: kas teeme koostööd või kukume koos läbi?

AF_riskiühiskond

Olukorras, kus päevakajaline meedia on tõmmatud välispoliitilisse hübriidsõtta, jäävad riigisisesed inimesi ümbritsevad ohud varju. Mida saaksid väiksemad kogukonnad sellises olukorras oma liikmete turvalisuse ja heaolu tagamiseks ette võtta ning kuidas saaks igaüks meist panustada ühiskonna turvalisusse? Neile küsimustele otsitakse vastuseid Arvamusfestivali teemaalal Riskidega ühiskond ja kogukondade turvalisus.

„Kipume oma kiirustavas elus unustama, et õnnetused, vigastused või surm võib iga päev meie või meie lähedaste elu totaalselt muuta. Kas oled teistega arutanud, kuidas üksi, koos pere või kogukonnaga hakkama saade näiteks tule-, vee-, liiklus-, töö- või muu õnnetuste korral? Või kui satud kuritegevuse ja vägivallaga silmitsi? Asi algab ohtude märkamisest,“ sõnas teemaala algataja Aare Kasemets.

Teemaala algidee sündis, kui Aare mõtles vigastuste ja õnnetussurmade arvule Eestis, siseministeeriumi eestvedamisel valminud siseturvalisuse arengukavale aastateks 2015-20 ja sellele, et 1. jaanuaril suri riskiühiskonna teooria rajaja sotsioloog Ulrich Beck (1944-2015). Beck uskus, et riskid on seotud inimeste otsustega ning et pärast teadus-tehnoloogilist pööret ei saa vastutust lükata jumalate, saatuse, riigi jt peale, vaid inimesed ise peavad vastutama. Samuti on ta öelnud, et globaalses riskiühiskonnas on valik lihtne: kas teeme koostööd või kukume koos läbi. Enamik sotsiaalteadlasi ja kogukonnaaktiviste on veendunud, et vanad hierarhilised ülevalt alla valitsemisvõtted ei suuda tagada inimeste/kogukondade turvalisust.

“Klassikaline arusaam, et turvalisuse tagavad politsei ja päästeamet ei ole enam pädev,” lisas arutelujuht Eimar Veldre. „Rikkumiste ja õnnetuste ennetamiseks on vaja vabaühenduste ning vabatahtlike panust, samas kaasneb sellega aga ka vabatahtlikele surve professionaliseeruda. Küsime, kust jookseb piir selle eest palka saavate ametnike ja vabatahtlike vahel? Milline saab üldse olla üksikisiku panus kogukonnas, et vähendada riske ja suurendada turvalisust?“

Teemaalal analüüsitakse nii probleeme, mis toovad kaasa riske väikestes maa- ja linnakogukondades kui ka avatakse riskiühiskonna käsitlusi ning peamisi väljakutseid kogukonna ja valitsemise vaates. Kuuleme-näeme, kuidas sotsiaalteadlane-kogukonnauurija, kohaliku omavalitsuse juht, minister, rektor ja vabaühenduste esindaja(d) näevad riskiühiskonna juhtimist ning miks/kuidas on inimeste elu, turvatunde, vara ja põhiseadusliku korra kaitsel vaja koostööd teha. Lisaks kombitakse avaliku võimu ja kogukondade koostöövõimaluste arutelus vabatahtliku töö ja professionaalsuse piire.

Teemaalal osalejal on võimalus sõna sekka öelda ka Turvalisusakadeemia ideede turul, kus igaüks saab tutvustada üht oma ideed, kuidas muuta elu kodukogukonnas, koolis või tööl turvalisemaks.

Nii noortel kui ka vanadel on võimalus turvaliste kogukondade loomisel kaasa lüüa – teemaalale tuleb Sisekaitseakadeemia eelõppes osalenud Narva, Valga jt koolide õpilaste posterite näitus „Lähedalt näeb paremini!“. Samuti on väikestel ja suurtel lastel kohapeal võimalus joonistada ja turvalisusalaseid ettepanekuid kirjutada, mõeldes oma kodukandis, koolis, ettevõttes ja mujal märgatud ohtudele, haiget saamise võimalustele ja/või surmariskidele.

Teemaala Riskidega ühiskond ja kogukondade turvalisus sünnib Eesti Sotsioloogide Liidu, Sisekaitseakadeemia, Siseministeeriumi, kohalike vabaühenduste ja üllatusesinejate koostöös.

Teemaala Riskidega ühiskond ja kogukondade turvalisus paneelide ja võtmeesinejad:

1.paneel – Riskide märkamise oskused ja mikrokogukondade iseorganiseerumine (reedel, 14. augustil kell 12:00-13:30). Arutelujuht Aare Kasemets (ESL/SKA), esinejad Ivi Proos (ESL), Agu Laius (Rae Vallavolikogu, KÜSK), siseminister Hanno Pevkur ja üllatus-esineja. 3 küsimust, n+1 vastust. Kaasamisvormid „jalutav mikrofon“ ja „arutelu naabritega“.

2.paneel – Kas kogukonnad peavad tegema ära riigi töö turvalisuse tagamisel?! (14:30-16:00). Arutelujuhid: Eimar Veldre (SiM) ja Marleen Pedjasaar, esinejad: Raivo Küüt (SiM), Andrus Saliste (Muraste külaselts), Madle Lippus (UueMaailmaSelts/ Linnalabor).

3.paneel – Turvalisusakadeemia (17:00-18:30). Arutelujuhid Priit Männik, Merle Tammela (SKA) ja Irene Käosaar (HTM), võtmeesineja on Katri Raik (Euroopa Kodanik 2015, SKA rektor) ja seejärel vaba mikrofon ideede-ettepanekute esitajatele (registreeruda saab e-postiga merle.tammela@gmail.com). Kujundame turvalisusideede turu/foorumi, kus iga idee esitaja saab 2-3 minutit oma idee tutvustamiseks, u 30-40 minutit teiste huvilistega selle aruteluks ja paneeli lõpus minuti arutelus kogutud lisaideede tutvustuseks.

Arvamusfestivali ajakava näed siit: arvamusfestival.ee/kava/

Digipädevus või digimürgitus?

Digitaliseeruv ühiskond toob kaasa muudatusi ka õpetamises ning õppimises, kuid seda, milline on digipädev töötaja, pole täna veel selgelt sõnastatud. Päris selge pole ka see, kus on piir digipädevuse ja digimürgituse vahel, kuid pärast Arvamusfestivali digihariduse ala aruteludel osalemist võivad need küsimused saada palju selgemaks.

Digihariduse alalt leiab mitmeid mõtlemapanevaid aruteluteemasid: teiste seas näiteks otsitakse vastust küsimusele, kas Eesti haridust on tabanud digimürgitus. Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) juhatuse liige Ene Koitla sõnul arutletakse nii selle üle, millised on hirmud kui ka ootused digivahendite kaasamisel haridusse. Arutelu käigus jagatakse osalejad gruppidesse vastavalt rollidele – õpetaja, lapsevanem, koolijuht või haridusametnik. Arutelugruppe juhivad oma ala asjatundjad, kellede hulgast võib leida nii lapsevanema Peeter Marveti, Rakvere Gümnaasiumi õpetaja Kalle Lina, Virtsu Kooli juhi Airi Aaviku kui ka omavalitsuse ametniku Jarno Lauri. Arutelu modereerib Ene Koitla.

Digihariduse teemaalalt ei puudu ka õpilased, kes arutlevad mitmete koolis ja vabal ajal kasutatavate digiseadmete erinevate kasutusalade ning kasulikkuse üle. Koos Väätsa kooli õpilaste ning õpetaja Anneli Tumanskiga üritatakse leida võimalusi vanemate ning ettevõtete kaasamiseks. Digihariduse teemadele paneb punkti paneeldiskussioon „Digimürgitatute tulevik: kuidas õppida täna nii, et homme oma töökohta arvutile mitte kaotada?“.

AF_Digipädevus või digimürgitus?

“Arutellu on kaasatud ka tööandjad, kellega selgitatakse välja, milline on digipädev töötaja ja millist kasu tööandja sellest lõigata võib,” selgitas Koitla. Samuti otsitakse vastust küsimusele, kui palju piirab ettevõtte arengut digioskamatu töötaja. Paneelsessioonis võtavad sõna eri valdkondade eksperdid – Skype’i personalijuht Merle Liisu Lindma, Riigi Infosüsteemi Ameti vanemarhitekt Priit Raspel, Kristjan Rebane Tallinna Tehnikaülikoolist ning Kaarel Kotkas aktsiaseltsist Jalax. Sessiooni modereerib digiajakirjanik Henrik Roonemaa.

Digihariduse ala kaasab oma teemaringidesse eksperte igalt elualalt. Olgu selleks siis lapsevanem, koolidirektor, õpilane, õpetaja või tööandja. Koitla usub, et kuna digitaalsed oskused on vajalikud igal elualal, on digihariduse ala huvitav kõigil hoolimata vanusest.

Tänavuse arvamusfestivali digihariduse ala ning selle arutelud valmivad koostöös Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse, Eesti Õpetajate Liidu ning mitmete IT valdkonna ekspertide koostööl. Samuti annavad teemaala ja arutelude valmimisse oma panuse õpilased ise.

Digihariduse ala ajakava asub siin: arvamusfestival.ee/kava.
Digihariduse ala on osa Arvamusfestivali Õpiorust. Ühine ja hoia silm peal Facebooki eventil!

Väärtusteala tõstatab küsimusi tehisintellekti ja väärtuste kohta

3572913t81h2bc8Üks Arvamusfestivali teemaaladest, kel juba kogu programm koos, on Väärtusteala, mille arutelud ulatuvad robootikast ja tehisintellektist kuni inimese mineviku omandiküsimuste arutamiseni.

„Meil on kavas arutelu tehisintellektist ja võimekatest robotitest, mille fookuses on peamiselt kaks küsimust – nende staatus meie ühiskonnas ja väärtusküsimused, mida nende ühiskonda tulek tõstatab,“ rääkis Mats Volberg, TÜ eetikakeskuse referent ja üks Väärtusteala korraldajatest. „Robotid ja tehisintellektid ei ole päris tööriistad, kuid mitte ka inimesed. Kuid kui nad käituvad väga sarnaselt inimesele, ehk peaksime me neid siis ka inimesena kohtlema.“

Siit edasi minnes tekib hulgaliselt küsimusi näiteks isesõitvate autode või robotitest päästjate kohta – kui autod hakkavad iseseisvalt sõitma paremini kui inimesed, kas tuleb siis inimestel autode juhtimine ära keelata, sest see on ohtlik? Või kuidas programmeerida eetikareeglid, mille alusel robot valib, milline inimene esimesena päästa?

Üks teemadest arutleb tõe ja lepituse otsimise teemadel. „Arutelus räägime olukorraga või riigivõimuga kaasnevatest kuritegudest ja vastasseisust, mitte isiklikest rünnakutest,“ ütles Kristina Mänd, üks Väärtusteala korraldajatest. „Me ei vaidlusta, kas andeks andmine on vajalik, vaid lähtume sellest, et on, ja arutame, kas, kuidas ja kelle vahel seda Eestis teha ning mida see muudab,“ lisas ta.

Teema „Õigus olla unustatud” puudutab kõiki, kes internetis aega veedavad. Kõik, mida me internetis teeme, jätab jälje ning sageli pole meil kontrolli jälje kustutamise üle. Volbergi sõnul kerkib küsimus, millal on inimesel õigus internetist kustutada tema kohta käivat informatsiooni esile sageli sündmuste puhul, millest on palju aega möödunud.

„Inimene päriselt pole rassist, kuid ta kunagi postitas ühe selle teemalise nalja,“ toob ta näite. „On ka juhtumeid, kus inimesed lähevad Rahvusraamatukokku ja paluvad, et ajalehe artikkel, mis neist 20 aastat tagasi kirjutati, kustutataks arhiivist.“

Aruteluteemal on ka teine külg, mis puudutab internetis esile kerkivat omakohust, kus kellegi kritiseerimiseks mobiliseeritakse kiiresti palju inimesi, mis võib kiiresti üle kasvada lausa kiusamiseks. Küsimustele, kust läheb piir korrale kutsumise ja kiusamise vahel internetis keskendubki aruteluteema „Õigus olla unustatud“.

Tartu Ülikooli Eetikakeskus, Rahvusraamatukogu, MTÜ Loomus, Lapse Huvikaitse koda ja Lastekaitse Liit koostöös Kristina Männiga toovad tänavu festivali Väärtustealale seitse arutelu.

Anna festivalile hoogu!

Eelmise nädala lõpus alanud Arvamusfestivali Hooandja kampaania annab võimaluse toetada seda, et augustis oleksid tingimused arutlemiseks mõnusamad kõigile osalejatele, kaasa arvatud festivali vabatahtlikele.

Hooandjate toetusel loodetakse katta enam kui 150 vabatahtliku majutus- ja toitlustuskulud festivali ajal. Osa rahast kulub sellele, et muuta Vallimägi mugavamaks, pakkudes rohkem istumisvõimalusi ja varjualuseid. See kõik peaks kaasa aitama sellele, et festivaliala soosiks võimalikult palju kaasavaid aruteluformaate ja oleks vihmakindel.

„Tellime toetuse abil võimalikult palju töid kohalikelt inimestelt – lapitekkide õmblejatelt, festivaliala ehitajatelt ja teistelt,“ rääkis Arvamusfestivali turundusjuht Anu Melioranski. „Meil on üks suurem unistus – toota koostöös EKA arhitektuuri eriala magistrantide, õppejõudude ja inseneridega vihmakindel varjualune, mis sobib Paide Vallimäe looduskaunisse keskkonda.“
Korduvkasutatav varjualune on moodne, mugavalt üles seatav ja kokkupandav ning vaatamata oma avatusele ja õhulisusele pakub see kaitset tuule ja vihma eest. „Joonised ja maketid on juba olemas, nüüd on vaja varjualune päriselt valmis teha,“ lisas Melioranski.

Samas võib juhtuda, et küllaltki mahukas ja palju tööd nõudev varjualuse projekt valmib alles 2016. aasta Arvamusfestivaliks.
Nagu tavaks, teeb Arvamusfestival kõikidele hooandjatele tänutäheks festivaliga seotud kingitusi. Kingituste hulgast leiab nii Arvamusfestivali kõrvarõngaid, Stella Soomlaisi spetsiaalselt festivali jaoks loodud nahast käepaelu, õpilasfirma Sikikikilips loodud kikilipse kui ka Reet Ausi disainitud Arvamusfestivali T-särke.

Lisaks hooandjatele toetavad Arvamusfestivali Avatud Eesti Fond, Paide linn, Järvamaa omavalitsused, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Swedbank ja Eesti Energia.

Arvamusfestival toimub 14. ja 15. augustil Paide Vallimäel. Festivalilt leiab hulgaliselt võimalusi, et lüüa kaasa inspireerivates aruteludes ning diskussioonides, leida oma ideedele ja ettevõtmistele kaasaelajaid ning hankida uusi ja põnevaid tutvusi.

„Eks Arvamusfestivali teevad ja toetavad need, kelle arvates on Arvamusfestival üks võimalus ise midagi ära teha, muuta elu Eestis paremaks,“ sõnas Melioranski.

Hoogu saab anda 7. juulini Hooandja kodulehel.

Arvamusfestivali teemadering on sel aastal põnev ja mitmekesine

Kodanikuühiskonnast soorollideni, innovatsioonist terviseni ja eetikast riigijuhtimiseni. Need on vaid mõned ligi 25st teemavaldkonnast, mis tänavusel Arvamusfestivalil kõne- ja mõtteainet pakuvad.

Arvamusfestivali teemaalade tiim on ära teinud suure töö – 250 laekunud ideed on jagatud umbes 25 rühma ning neist rühmadest areneb järgmiste nädalate jooksul teemaalade programm.

„Vaatasime mis teema märksõna iga ideed kirjeldab. Kas tegemist on näiteks õpetajate staatuse küsimusega, või on teemaga seotud kooli keskkond. Mahukamatele valdkondadele nagu näiteks haridus andsime ka alateemad, kuna igale teemale saab läheneda erineva nurga alt,“ selgitas Arvamusfestivali teemaalade programmi juht Maiu Uus. Ühiste teemade alla koondatud ideede kokku sobitamisel peeti alati ka silmas, et valitud teemadering edastaks mingit konkreetset sõnumit.

„Otsisime tänavu natuke uudsemat lähenemist teemaaladele. Me ei nimeta ainult haridusala, keskkonnaala või majandusala, vaid püüdsime leida kitsamaid teemasid ja probleeme, mida iga ala võiks lahata, esile tõsta ja millele lahendust otsida,“ selgitas Uus. „Näiteks tahaks ühisele alale kokku tuua arutelud eri valdkondadest, kuid mis ühiselt tõstatavad küsimuse Eesti elujõulisusest“ tõi ta näiteks.

Lisaks eelmistest aastatest tuttavatele teemaaladele nagu, lapsed ja pered, ettevõtlus ja heaolu, lisanduvad nüüd teadusteemad, meeste ja naiste suhteid ja rolle käsitlev teemaala, tööelu, tervise ning julgeolekualad ja palju muud.

„Tänavu tuli riigi juhtimisest päris palju erinevaid ideid ja me loodame mitu aruteluala selle teema katuse alla tuua,“ lisas Uus. Loomulikult on festivalil kohal ka eelmisel aastal palju populaarsust kogunud erakondade maailmavaatekohvikud ning erinevate meediaväljaannete teemaalad. Millised parlamendierakonnad ning meediaväljaanded tänavusel festivalil kohal on, selgub aprilli lõpuks, kui toimub Arvamusfestivali korraldustiimi ning teemaalade korraldajate ühisüritus.

Pärast aprilli lõpus toimuvat kohtumist tuleb organisatsioonidel asuda teemaalasid ette valmistama, mõeldes osalejatele, täpsematele teemadele ja küsimustele ning kindlasti ka sellele, mismoodi arutelusid läbi viia. „Tänavu otsime veidi ootamatuid aruteluvorme, kus inimesed saaksid rohkem aktiivselt osaleda, kaasa rääkida, võib-olla ka liikuda, midagi teha, et arutelu ei kujuneks tavapäraseks paneeldiskussiooniks,“ ütles Uus.

Kuidas teha festival ligipääsetavaks kõigile?

erinevus-rikastab-etArvamusfestival ootab kolmapäeval, 15. aprillil toimuval Mitmekesisuse päeval aruteluhommikule, et koos erivajadustega inimeste ja inimõiguste ekspertidega leida lahendusi, kuidas teha Paides Vallimäel peetav festival ligipääsetavaks kõigile.

„Esimesel festivali toimumisaastal oli meil eesmärk uudset kohtumispaika katsetada, teisel aastal jõudsime juba mõelda, et erivajadustega inimestele oleks ligipääsetavad kesksed festivalipunktid – Oruala ja Mäeala ning festivalikohvik. Samuti mõtlesime, et kaartidel ja infomaterjalides oleks hoolitsetud vastava info olemasolu eest,” ütles festivali eestvedaja Kristi Liiva. „Nüüd, kolmandal aastal oleme jõudnud nii kaugele, et soovime koos erivajadustega inimeste eest seisvate organisatsioonide ekspertidega tõsiselt mõelda, kuidas järgmistel aastatel festivali arendada.”

Nõnda oodataksegi kolmapäeval Tallinnasse Wabaduse kohvikusse eksperte erinevatest organisatsioonidest, kes oskaksid festivali korraldajatega kaasa mõelda: kuidas teha Vallimägi ja festivali teemaalad ligipääsetavaks kõigile, kes soovivad Eesti oleviku ja tuleviku nimel kaasa mõelda.

Arutelu on osa esimest korda toimuvast üle-Eestilisest Mitmekesisuse päevast, millega soovitakse kolmapäeval, 15. aprillil, pöörata inimeste tähelepanu iga inimese erakordsusele ja olulisusele nii organisatsioonis kui ka ühiskonnas. Mitmekesisuse päeva korraldavad Inimõiguste Keskus, Tallinna Tehnikaülikooli projekt “Erinevus rikastab” ja mitmekesisuse kokkuleppega liitunud organisatsioonid. Mitmekesisuse kokkulepe on kokkulepe, millega ettevõte või avalik organisatsioon näitab, et hindab mitmekesisuse väärtusi enda klientide ning töötajate seas, rõhudes sealjuures võrdsele kohtlemisele ning diskrimineerimise kaotamisele nii ettevõttes kui ka ühiskonnas.

Seni on mitmekesisuse kokkuleppega liitunud 53 ettevõtet ja kolmapäeval liitub umbes kümme veel. Mujal Euroopas on seda päeva korraldatud Saksamaal ja neid on Eesti Mitmekesisuse päeva korraldamisel palju ka eeskujuks võetud. Mitmekesisuse päeva – nime all Diversity Day – , populaarsus Saksamaal loonud mitmeid väärtusi, näiteks on vabale töökohale kandideerivale puudega inimesele kindlustatud tööintervjuu, mis muudab puuetega inimestele tööturule sisenemise võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega hulga lihtsamaks.

Ideede hulk, mida Mitmekesisuse päevaga seoses ettevõttes korraldada on praktiliselt piiritu – alates teavitamisest sotsiaalmeedias kuni lõpetades mitmekesisuse teemaliste arutelude ning diskussioonidega ettevõtte sees ja väljas. Samuti leidub erinevusrikastab.ee kodulehel mitmeid ideid, mida ettevõttes korraldada.

Arvamusfestival ootab kõiki, kes soovivad festivali ligipääsetavuse teemal kaasa mõelda, kolmapäeval kell 11 Vabaduse väljaku kõrval asuvasse kohvikusse Wabadus.

Rohkem infot Mitmekesisuse päeva kohta leiab kodulehelt www.erinevusrikastab.ee.