Suurt osa kaasaegse ühiskonna pakutavaid hüvesid ei ole võimalik nautida elektrienergiata. Vahest liigagi iseenesestmõistetavaks peame võimalust pistikut pesasse torgata, eriti juhul, kui energiatootmine toimub eemal meie vahetust ümbrusest. Selleaastase Arvamusfestivali energiaala eesmärgiks on muuta inimesed teadlikumaks energeetika valdkonna hetkeolukorrast ning jagada piisavalt infot, et võimaldada diskussiooni erinevate tulevikuvisioonide üle.
Energiaala 2015. aasta Arvamusfestivalil. Foto: Tauno Tõhk
Arvamusfestivali esimesel päeval on energiaalal fookuses põlevkivitööstus ning elektrivõrgu tulevik. Päeva esimesel arutelul “Kas Eesti peaks panustama põlevkivitööstuse arendamisse?” leiavad asjatundjad vastused küsimustele, milline saab olema Eesti põlevkivitööstuse areng ning kas riigiinvesteeringud põlevkivitööstusesse on põhjendatud. Energiaalal tuleb juttu ka transpordist kui ühest kulukast energiatarbijast. Kuna transpordisektoril on märkimisväärne mõju keskkonnale ja inimeste tervisele, tuleb transpordisektor muuta rohelisemaks. Kuidas seda teha ning milline osalus peaks selles olema riigil, selgub Arvamusfestivali arutelul “Tuleviku transpordilahendused Eestis – teel keskkonna- ja kliimasõbralikuma Eesti poole?”
Energeetikaga seotu on ühtpidi inimeste jaoks igapäevane, kuid teisalt võtmetähtsusega riiklikul tasandil. Energiala keskendub Arvamusfestivali teisel päeval Eesti energiajulgeolekule, aga ka taastuvenergiale ja kodanikule kui energiatarbijale. Arutelul “Eesti energiajulgeolek – mis hoiab pirni põlemas ja toa sooja?” otsivad eksperdid Eleringi juhi Taavi Veskimägi modereerimisel vastuseid sellele, kuidas peaks riik tänases julgeolekuolukorras panustama energeetikasektorisse. Elerengi nimel teemat kommenteerinud Jan Jõgis-Laats tõdeb, et senistes julgeolekuteemalistes sõnavõttudes on siseturvalisuse kontekstis muude teemadega võrreldes vähem räägitud varustuskindluse (elektri olemasolu ja piisavus igal ajahetkel) tagamisest, mis on olulinenii sisesmise kui välimise julgeoleku seisukohalt. “Toimiv turg, töökindel võrk ja piisavad ühendused Euroopaga on sama olulised kui näiteks liitlaste kohalolek ehk niinimetatud boots on the ground või riigipiiri lõplik väljaehitamine,” selgitab Jõgis-Laats.
“Kuigi energeetikavaldkond puudutab meid kõiki, jäävad selles toimuvad arengud inimestele tihti kaugeks,” ütleb Arvamusfestivali suurtoetaja Eesti Energia toetustegevuste juht Annika Lipstal. Tema sõnul võimaldab Arvamusfestivali vaba suhtluskeskkond debattide abil inimestest valdkonna vastu suuremat huvi tekitada ning osalema soostunud eksperdid saavad kohe ka tekkinud küsimustele vastuseid anda. “Meie soov on, et Arvamusfestivali lõppedes oleksid inimesed rohkem kursis energeetikavaldkonna arengute ja nende tagamaadega ning teadlikumad enda võimalustest nii tarbija kui näiteks mikrotootjana,” võtab Lipstal kokku energiaala korraldajate lootused.
Energiaala Arvamusfestivalil asub Facebookis siin.
Energiaala arutelud:
Reedel, 12. augustil
Kell 13.00–14.30
Kas Eesti peaks panustama põlevkivitööstuse arendamisse?
Maailma energiaturgudel on juba pikemat aega õli ja elektri hinnad madalad, mis seab Eesti põlevkivitööstuse väga raskesse seisu. Pärast Pariisi kliimakokkulepet on palju diskuteeritud üleüldse põlevkivitööstuse jätkusuutlikkusest. Põlevkivitööstus on aga üks olulisi harusid, mis pakub tööd üle 6000 inimesele, tagab energiajulgeoleku ja annab olulise panuse riigieelarvesse. Milline saab olema Eesti põlevkivitööstuse areng ja tulevik? Kas elektrit tuleks toota või osta sisse? Millised riigiinvesteeringud on põlevkivisektorisse põhjendatud? Kui suuri investeerimisriske saab riik võtta? Kuidas hinnata ja maandada investeeringute riske?
Moderaator: Andrus Karnau
Osalejad: Hando Sutter, Meelis Eldermann, Ando Leppiman, Tarmo Olgo
Kell 15.00–16.30
Millist elektrivõrku me vajame?
Rahvaarvu vähenemine ja koondumine tõmbekeskustesse on suundumused, mis ei jäta puutumata ka taristuteenuste pakkujaid, sealhulgas elektrivõrguettevõtteid. See tähendab, et üha rohkem elektrivõrku on seal, kus tarbijat enam ei ole. Samal ajal torkab kliendile elektriarvel üha teravamalt silma rida “võrguteenus”. Millisel tasemel elektrivõrku me soovime ja kui palju oleme valmis selle eest maksma? Kuidas hoida teenuse taset ja mõistlikku hinda Eesti hajaasustuse ja väikeste tarbimismahtude juures? Kas iga tarbija peab katma oma kulud ise? Kuidas mõjutab elektrivõrgutasu Eesti konkurentsivõimet? Kui muud teenused liiguvad tõmbekeskustesse, kas elektrivõrk saab ja peab meelitama maale “elu” ja investeeringuid? Millised on tulevikusuundumuste – hajaenergeetika ja üha mobiilsemaks muutuva energiatarbimise – mõju võrgule? Milliseks kujuneb võrguettevõtte roll, kui elektri olemasoluks tekib võrgule üha rohkem alternatiive? Kuhu liigub võrgutasu?
Moderaator: Mihkel Härm
Osalejad: Liisa Oviir, Heido Vitsur, Tarmo Mere, Peep Siitam
Kell 17.00–18.30
Tuleviku transpordilahendused Eestis – teel keskkonna- ja kliimasõbralikuma Eesti poole?
Transpordisektoril on märkimisväärne mõju keskkonnale ja inimeste tervisele. Seetõttu peame muutma oma transpordisektorit rohelisemaks. Aga kuidas oleks seda mõistlik teha ja millal? Kas riik peaks panustama puhtamate kütuste turule toomisele? Kas loobuda autode kasutamisest ning soodustada ühistransporti ja sõidujagamist? Kas panustada rohkem ühendustele, nagu kergliiklusteed? Mis on need tegurid, mis takistavad muutmast transpordisektorit puhtamaks ja ökonoomsemaks?
Moderaator: Meelis Münt
Osalejad: Marti Hääl, Toomas Saks, Egert Valmra, Marten Kaevats, Raivo Vare
Laupäeval, 13. augustil
Kell 10.30–12.00
Üleminek taastuvenergiale – kas otsustav kursimuutus või loomulik areng?
Taastuvenergia edendajad töötavad välja visiooni, mille järgi läheb Eesti täielikult üle taastuvenergiale. See kava tõstatab palju küsimusi, näiteks milline saab olema taastuvenergia sektori mõju majandusele, töökohtadele, keskkonnale? Eesti on olnud taastuvenergia eesmärkide saavutamisel võrdlemisi edukas, kas suudame seda edu hoida? Kas täielik üleminek taastuvenergiale on Eestis võimalik? Kui kiiresti peaksime nende muudatustega edasi minema? Millised on meie taastuvenergia ressursid ja mil määral saaks ja tuleks neid rakendada? Kas ja millal muutub taastuva energia tootmise hind konkurentsivõimeliseks? Kas toetustevaba taastuvenergeetika on üldse võimalik? Mis saab taastuvenergiale üleminekul Ida-Virumaast ja sealsest põlevkivisektorist? Milline on riigi roll, mida saaks teha erainitsiatiiviga?
Osalejad: Ando Leppiman, Rene Tammist, Andres Sõnajalg, Juhan Telgmaa, Innar Kaasik
Kell 13.00–14.30
Energiatarbijatest energiatootjateks?
Tehnoloogia areng ja odavnemine ning EU2020 energiasäästunõuded motiveerivad tarbijaid säästma ja sealjuures tarbimise kõrval ka ise elektrit tootma ehk muutuma consumer‘ist prosumer‘iks (consumer + producer). Riiklikult seatud kohustuste kõrval on tarbijate positiivsed küljed riskide maandamine, stabiilse elektri hinna kindlustamine aastakümneteks ja lokaalse energiasõltuvuse vähendamine enda toodetud elektri abil. Viimastel aastatel on lisandunud turule suurel hulgal mikrotootjaid, kes on kannustanud turul mikrotootmislahenduste arengut ja konkurentsi. Samal ajal on nad ka tekitanud katsumusi võrgule, kuna tarbimine ja tootmine muutuvad heitlikuks. Millist edasiminekut on oodata lähiaastatel mikrotootmise vallas, nii tootjate hulga suurenemise kui ka tehnoloogiliste täienduste vallas? Kui lihtne või keeruline on hakata mikrotootjaks? Kas see on taskukohane ka tavatarbijale? Kas ja kui palju peaks riik toetama mikrotootmise kasvu? Missuguste energialahenduste kasutamine aitaks suurendada elektrivõrgu efektiivsust? Mida tähendab see eraisikule, kes tahab ehitada linna maja? Kui palju muutub majaehitus seetõttu kallimaks?
Moderaator: Lauri Tammiste
Osalejad: Teet Kerem, Jaanus Uiga, Jaanus Ratnik, Andres Meesak, Kuldar Leis
Kell 15.00–16.30
Eesti energiajulgeolek – mis hoiab pirni põlemas ja toa sooja?
Millest ja kellest sõltub Eesti energiajulgeolek, kes sellesse panustab? Kas miski ohustab seda praegu? Kas tänapäeva energiaühendused ja alternatiivsed energiaallikad suudavad tagada energiajulgeolekut või on vaja ka kohalikel ressurssidel töötavaid ja juhitavaid elektritootmisvõimsuseid? Kas peaksime tänases julgeolekuolukorras panustama rohkem ka energiajulgeolekusse? Millised on kriisi- ja varuplaanid võimalike ohuolukordade puhuks?
Moderaator: Taavi Veskimägi
Osalejad: Jüri Luik, Ando Leppiman, Andres Mäe, Hannes Kont, Martin Kruus
12.–13. augustil 2016 toimub neljandat korda Arvamusfestival: kohtumispaik ja mõttevahetuskoht Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Kokku arutatakse kahe päeva jooksul enam kui 230 teemal. Tutvu kavaga: 2017.arvamusfestival.ee/kava.
