Asute arhiveeritud lehel. Mine värske Arvamusfestivali lehele.

Arvamusfestival

Postimees: Me armastame arvata: kuus vaidlejatüüpi

Sel nädalavahetusel kogunevad kõik, kellel on midagi arvata, neljandat korda Paidesse arvamusfestivalile. Olgem ausad – mingis vallas peame me kõik end eksperdiks. Ja igaühel meist on ka oma lemmikeksperdid, keda me jäägitult usaldame. Ent on tüliküsimusi – nii me arvame pinnapealsete oletuste põhjal –, mille lahendamine sõltub vaid tahtmisest. Neid kuut tüüpi võib kohata igas vaidluses ja midagi igast tüübist on ka meis endis, kirjutab Postimehe Arter.

Kaasakaagutaja

Tal pole oma arvamust. Õigemini on küll, aga teised on selle alati varem ja paremini sõnastanud. Ja mis selles siis halba on, kui tal on arvamus, mis teiste, autoriteetsemate inimeste omaga kokku läheb ning ta sellest valjul häälel ka räägib? Üldiselt mitte midagi.

Ometi on kaasakaagutajal üks häiriv omadus: aruteludes kaldub ta kiiresti sinnapoole, kus argumendid on lihtsamad ja poolehoidjaid rohkem. Seetõttu ei maksa vaidlustes tema kui liitlasega arvestada. Ehkki tavaliselt üsna konservatiivsete vaadetega, võib ta toetada ka mässulisi ideid, kui neid toetab enamus. Kui selliseid arvajaid on palju koos, siis nimetatakse neid avalikuks arvamuseks, mis võib ühiskonnas kaasa tuua nii revolutsiooni kui ka stagnatsiooni.

Noor entusiast

Ta on just ülikoolist välja saanud ning maailm on tema jaoks põnev koht, täis probleeme, mille lahendamine on ainult teda oodanud. Nüüd on ta kohal, tal on palju ideid ja tuld täis hing nende ideede eest võitlemiseks.

Kuidas kaotada sotsiaalne ebavõrdsus? Mida hakata peale Iisraeli-Palestiina konfliktiga? Kuidas lõimida venelased Eesti ühiskonda? Mida teha pagulastega? Kuidas välistada diktaatorite võimule saamine? Tal on kõigele lahendus, mis ei nõua muud kui üldist head tahet ja pealehakkamist. Temas endas on entusiasmi mitme inimese jagu. Asjaolu, et juba mitu põlvkonda temataolisi on samu probleeme lahendanud, ei kärbi ta tiibu. Ka teadmine, et mitmeid tema pakutud lahendusi on ajaloos katsetatud ja need on viinud õudsete tagajärgedeni, ei kahanda ta indu. Vastupidi – toonased elluviijad olid lihtsalt halvad inimesed, aga tema on ju hea.

Noore entusiasti püüab sageli võrku mõni erakond või läheb ta ise riigiametisse. Seal võib temast kõigile kasu olla.

“Kuidas me saame kinkida Eestile miljon head kodanikku?”, 12. augustil. Foto: Johan – Paul Hion

 

Vana kala

Ta on omal alal tunnustatud ekspert ja kogenud meediaga suhtleja. Temasuguseid ei ole palju ja aeg-ajalt püüab mõni vaidlusosaline talle vastase silti selja peale kleepida. Aga see ei lähe läbi. Ta pole kellegi poolt ega vastu. Ta ütleb lihtsalt: kui me teeme nii, siis edasi on nii, ja kui me teeme naa, siis läheb naa. Kumba me tahame? Ei saa teha nii, kui me tahame, et oleks naa.

Ta ei tundu kuigi huvitav, kuid teda see ei huvita. Ta tunneb asja ja on nõus sellest alati rääkima, kui tahetakse kuulata. Kui tahetakse vaid karjuda, siis tema leheveergudele või lavalaudadele ei roni. Ta on väga kannatlik – üha uuesti ja uuesti on ta nõus selgitama küsijale või vastasele neidsamu lihtsaid asju. Mingil hetkel hakkab tema häälde küll tekkima väsinud kooliõpetaja kile tämber, kuid ealeski ei muutu neutraalne sõnavalik.

Vaidluskunstnik

Ta on haritud, loeb palju ja oskab rohkem võõrkeeli kui iga eestimaalase kohustuslikud soome, vene, inglise. Mingil kitsal alal on ta ka tunnustatud ekspert. Ta näeb hea välja, tal on vanamoeliselt meeldivad maneerid ja tal on vastassoo seas menu.

Ideaalses maailmas arutleks ta vaid parimaga, see tähendab iseendaga. Tõele au andes ta seda teebki, muidugi mitte avalikult ja kuuldavalt. Päris elus on tema väitluspartneriteks tihti palju keskpärasemad kujud. Mõned neist ei ole rumalad, kuid kahjuks pole nad ka piisavalt targad, et vait jääda ja lasta tal rääkida. Tal on selged laused, läbimõeldud argumendid ja ilus hääl, ja ta teab seda.

Tegemist on kahtlemata targa inimesega, kelle eksperdiseisukohtadega võiksid teised üldjoontes kursis olla. Tüütuks muutub ta aga siis, kui end kõikidel elualadel asjatundjaks hakkab pidama.

Kosmik

Temal on probleemidele lihtsad lahendused: hinga sisse, hinga välja ja kuula kosmost. Vastused tulevad sealt ja kõigele ei saagi vastust olla. Kuna ta on väga leebe ja tasaste maneeridega, ei saa ta aruteludes kuigivõrd osaleda, sest pärast esimesi repliike ei pääse ta enam löögile.

Tema rahulikkus on imetlusväärne. Kuulsast ütlusest «Issand, anna mulle meelekindlust leppida asjadega, mida ma ei saa muuta, ja julgust muuta asju, mida ma saan muuta, ja tarkust nende vahel vahet teha» on ta valinud just esimese poole. Lõppude lõpuks on tal õigus – miski pole igavene ja ühel või teisel moel laheneb kord iga probleem või tüliküsimus.

Vandenõulane

Juudid, vabamüürlased, reptiilid – ta teab neist kõike ja mõned on ka tema isiklikud tuttavad. Ta ei loe peavoolumeediat, sest see ju valetab. Seevastu neelab ta kirglikult alternatiivsetes kanalites pakutavat. Ja usub kõike, mida neelab, sama kirglikult. «Allikakriitika!» hüüatab ta peavoolumeediale, kuid igasugune kahtlus alternatiivkanalite allikate suhtes tähendab tema jaoks vabamüürlust.

Vandenõulane on aruteludes häälekas kaasalööja. Ta võib muutuda isegi nii häälekaks, et arutelust ei tule midagi välja – teised tüdinevad ja lähevad laiali. Kaua ikka jaksatakse kuulata jutte Eestimaa mahaparseldamisest, ravimitööstusest, mis teadlikult mürgitab lapsi vaktsiinidega, ja sellest, et USA tegelik eesmärk Afganistanis oli heroiini tootmine oma riikliku kontrolli alla saada. Elu, enamiku jaoks juba niigi värvikirev, on vandenõulase juttudes vaid tegelikkuse kahvatu peegeldus.

 

Tagurpidi tööintervjuu näitas, kui oluline on tööandjal osata end müüa

Tööeluala esimese festivalipäeva lõpetas huvitava rollimänguna tagurpidi tööintervjuu, kus intervjueerijaks oli noor tööotsija ja vastajateks kolme suurorganisatsiooni – töötukassa, Swedbanki ja Omniva – personalijuhid.

Tagurpidi tööintervjuu eesmärk oli tuua fookusesse tööandja maine ja enda turustamine. See on saanud tööandjate jaoks muutuval tööturul üha olulisemaks, kuna töökäsi jääb Eestis aina vähemaks: kui veel kümme aastat tagasi said tööandjad valida rohkete tööle kandideerijate seast, siis praegu on murekohaks nii uute töötajate leidmine kui ka olemasolevate hoidmine.

Tagurpidi tööintervjuu. Foto: Tauno Tõhk

 

Noore tööotsija rolli haaras Kaisa-Triin Karu, kelle jaoks on tööandja turundus ka väga südamelähedane: ta on sarnases valdkonnas tegeleva ettevõtte Brandemi kaasasutaja. Kaisa-Triinu küsimused olid konkreetsed ja tabavad, mis võisid olla vastajatele ka ebamugavad, või ei olnud nad alati oma vastustes kindlad. Kindlasti tegid nad aga kõik, et jätta endast võimalikult hea mulje. Kas ei kõla justkui tavapärane tööintervjuu?

Tööotsija soovis muu hulgas teada nii võimaliku tulevase tööandja väärtuste kohta, kui rahulolevad on nende olemasolevad töötajad, milline on organisatsiooni juhtimisstiil. Lisaks uuris ta, kui valmis on tööandjad värbama noort inimest, kelle ootused tööle ja karjäärile on ehk veidi teistsugused kui vanematel kolleegidel: paindlik tööaeg ja -keskkond, võimalused eneseteostuseks, tööprotsesside kiirus, tööandja sotsiaalne vastutus.

Näiteks küsis tööotsija otsekoheselt: „Kas oleks võimalik töötada turundusspetsialistina täistööajal, aga kolmapäevast pühapäevani? Mul on esmaspäeval ja teisipäeval lohesurfi koolitused.“ Kõik personalijuhid olid ühel meelel, et selline soov on kontoritöötaja kohta ootamatu, kuid olid valmis mõtlema sobivate lahenduste peale. Ühtegi näidet, et nende olemasolevad töötajad on niivõrd erineva tööajaga, ei osanud nad aga tuua.

Tööintervjuud jälgis kõrvalt CV Keskuse värbamiskeskuse juht Renita Käsper, kelle sõnul näitab üldine kogemus, et tööandjate müügioskused ei ole tavaliselt kuigi head. „Tihti ei ole personaliinimesed justkui ise ka veendunud, et nad tahaks oma ettevõttes töötada. Nad peaks paremini läbi mõtlema, mis teeb neist erilise ettevõtte, miks peaks töötajad tahtma nendega liituda. Seejuures on noorte värbamiseks vaja veidi teistsugust strateegiat, mis neid paremini kõnetaks,“ selgitas ta. Tööotsija nõustus ja ütles, et alustada võib isegi lihtsatest asjadest, näiteks tõmbavad noorte pilku juba kasvõi julged töökuulutused.

Intervjueerijale kohaselt tänas Kaisa-Triin vestluse lõpus intervjuule tulijaid ja lubas nendega paari päeva pärast ühendust võtta ja anda teada, kas soovib nende ettevõttega liituda. Jääme ta otsust põnevusega ootama!

Postimehe arutelu: Kas robotid võtavad meie töö ja leiva?

Lähikümnendil võtavad robotid osa töökohti tahes-tahtmata, tõenäoliselt toob see osale ühiskonnast kaasa halvema elu, kõlas Postimehe arutelus teemal “Kas robotid röövivad meie töö ja leiva?”.

Tänasel Paides toimuval Arvamusfestivalil püstitasime küsimuse, kas robotid võtavad tulevikus meie töö ja leiva. Lühikene vastus on, et lähitulevikus ja osaliselt küll. Sel meelel olid kõik kolm Postimehe arutelusse kutsutud inimest: TTÜ võrgutarkvara professor Tanel Tammet, valitsuse infonõunik Siim Sikkut ja tehnoloogiajakirjanik Hans Lõugas. Küll aga rõhutas Tammet, et jutt käib praegu siiski väga konkreetsele tööle keskenduvatest robotitest, kuna kõiksugu tegevusi, rääkimata spontaansest isemõtlemisest, on praegu masinatele õpetada ikkagi väga keeruline. Viimased, nii-öelda loomingulise mõtlemisega masinad, on pigem saja aasta tagune tulevik.

Vasakult: Tanel Tammet, Siim Sikkut, Hans Lõugas, Riin Aljas, Liis Kängsepp. Foto: Jaanus Lensment/Postimees

 

Teisalt tõdesid Sikkut ja Lõugas, et ehkki sõna robot seostub inimestele sageli füüsilise metallolendiga, tähendab tööde automatiseerimine pigem tarkvara: isesõitvate autode puhul ei keera rooli robot, vaid seda teeb sisuliselt arvutikood, ning samuti on lugu paljude teiste ülesannetega. Seda enam, et ehkki robotid hakkavad esmajoones üle võtma pigem lihtsamaid töid nagu postiteenus, tehasetöölised või kassiirid, asendatakse programmidega üha enam ka nii-öelda valgekraede ameteid nagu raamatupidajad, finantsanalüütikud, veebiajakirjanikud või reisikorraldajad. “Samas peame meeles pidama, et ükski amet ei kao täielikult, pigem asendame masinatega mingi osa sellest tööst, ning inimesele jääb tulevikus väiksem osa, mis tähendab millegi uue välja mõtlemist,” selgitas Sikkut.

Uurides neilt, mida teha aga inimestega, kes robotite tõttu tööst ilma jäävad, tõid Sikkut ja Lõugas optimistilkuma külje pealt välja, et tehnoloogilise arenguga tuleb töökohti ka alati juurde, sest uued lahendused nõuavad ka haldamist. Pigem on probleem selles, et praegu tööturul olevate inimeste oskused ei lähe kokku nende uutel töökohtadel vajaminevate nõudmistega.

Nii nägid nad lahendust paindlikkuses: nii inimese kui ka riigi tasandil. Lõugas tõi näite brasiillasest, kes pole olümpiamängude käigus tekkinud rahapuuduse tõttu mitu kuud palka saanud. Mehel ei jäänud üle muud, kui hakata sõitma Uberit, mida ta sai aga teha seetõttu, et riigis on piisavalt paindlikkust, et lubada sellist jagamismajandusel põhinevat mudelit. Teisalt on vaja paindlikkust ka inimese tasandil, et ta suudaks end sundida piisavalt palju riskima, et kaaluda uusi ja teistsuguseid töid. Nii peaks tuleviku 50-aastased suutma uut eriala õppida mitte vaid kord elu jooksul, vaid pigem kaks kuni kolm korda.

Seda, missuguseks muutub maailm tulevikus, millal saavad meist robotite “väikesed sõbrad”, millal kaob piir inimeste ja robotite vahel, mis riigid on töö automatiseerimisega esirinnas ning kas robotite võidukäigu puhul võiks inimesed üldsegi töö tegemise ära lõpetada, vaata Postimehe veebis olevast hommikuse arutelu salvestusest.

Artikkel ilmus postimees.ee portaalis.

Mis on ettevõtjal Arvamusfestivalile asja?

Ma lähen Arvamusfestivalile juba neljandat korda ja kutsun kaasa ka oma kolleege ja sõpru. Ma arvan, et arutelukultuuri arengut Eestis peab toetama oma osalusega nii sõnavõtja kui aktiivse kuulajana. Kui ma oma arvamust ei väljenda ja selle eest ei seisa, siis kes ja miks peaks seda minu eest tegema?

Tegusal ettevõtjal on alati kiire ja hea, kui töö kõrvalt jääb aega uudiseidki jälgida või sõbraga mõtteid vahetada. Samas ettevõtlikel inimestel on enamasti mõtteid, mida võiks jagada ka teistega. Kas selleks, et teised saaksid ka edukamalt toimetada, või selleks, et  teised saaksid paremini aru ettevõtjatest, töökohtade ja maksutulu loojatest. Ükskõik, mis ettevõtja Arvamusfestivalile toob, tema aktiivsest osalemisest seal on ühiskondlikult kindlasti kasu.

Kuigi liiga palju levib meil mõte, et kõik ühiskondlikud asjad võiks riik korda ajada. Samas meie maksukogum on veel piisavalt õhuke, et kõiki asju selle arvelt korda ei tee. Ja õnneks on Eestis palju ka inimesi, kes kodanikuna, ettevõtja ja ka ametnikuna võtavad ise midagi vedada, tahavad ise midagi korda teha.

Mina lähen Arvamusfestivali Teadusalale jagama oma teadmisi-mõtteid, mida muuhulgas oma ajast rakendan ka TTÜ kuratooriumis. Swedbanki personalijuht saab sõna Tööelualal. Lisaks jagan Swedbanki kui ettevõtte kogemust vabakonna juubeliarutelus – kuidas me üle kümne aasta oleme kaasa aidanud oluliste algatuste sünnile ja oleme strateegiliste partneritena igapäevaselt vabakonna nii mõnegi liikmega kaasas. Ma tean, et minu headel kolleegidel erasektorist on ka oma näited ja oma tegevused, mis väärivad jagamist. Kui nad võtaksid selle aja, siis me veel üllatuks, kui palju tegelikult täna panustavad ettevõtjad ühiskonda väga erinevates valdkondades nii raha kui Oma aega.

Ka Arvamusfestivali korraldajad teevad kõik vabatahtlikult seda, mida meie riigi edasikestvuse seisukohast on väga vaja  – aitavad tekitada dialoogi erinevate inimeste, mõtete, huvide vahel. Vähim, mis igaüks meist teha saab, on tulla ka kuulama ja kõiki viisakusreegleid järgides oma arvamust avaldada. Parim, mis juhtuda saab, on suurem mõistmine ja teadmistevahetus ettevõtjate, ametnike, vähem ja rohkem aktiivsete kodanike, lapsevanemate, looduskaitsjate, terviseparandajate, tudengite ja kõigi teiste, ka sõprade ning kolleegide vahel.

Näeme reedel Paides!

Robert Kitt, Swedbank Eesti juht

Swedbank on Arvamusfestivali hea partner.

Kuidas hoida moderaatorina Arvamusfestivali head tava?

Marleen_Pedjasaar

Marleen Pedjasaar, moderaatorite koolitaja

Arvamusfestivali moderaatorina oled kindlasti tutvunud ka hea arutelutavaga, kus on toodud seitse peamist punkti, mida arutledes ning vestlusi juhtides tähele panna. Mida aga täpsemalt moderaatorina teha, et Sinu arutelus saaksid kõlada erinevad mõtted, kõik osalejad tunneksid end hästi ja mõnusalt ning Arvamusfestivali heast tavast peetaks kinni? Järgnevad mõned praktilised näpunäited, mida moderaatorina silmas pidada:

  • Mõtle läbi oma arutelu eesmärk. Kas eesmärgiks on lahata mõnda konflikti? Kaardistada ühe või teise teema poolt- ning vastuargumendid? Olla hariv? Olla lõbustav? Visata õhku mõtteid või jõuda järelduste ja kokkulepeteni? Kui eesmärk on selge, on palju lihtsam arutelu juhtida ning hiljem hinnata, kas läks hästi.
  • Vali sobiv formaat. Kui eesmärk on paigas, tasub üle vaadata, kas valitud aruteluformaat ikka toetab seatud eesmärki. Näiteks ei tasu jääda kinni paari eksperdiga paneeldiskussiooni, kui eesmärgiks on panna kuulajaid mõtlema ja kaasa rääkima. Väitlus jälle võib olla hea moodus teema elavdamiseks ning mõlema poole argumentide kaardistamiseks, kuid mitte nii hea meetod vestluse maha rahustamiseks. Formaat peab alati toetama eesmärki.
  • Jälgi oma kava, kuid ole samas paindlik. On hea, kui Sul on kindel formaat ja ajakava ees, mida jälgida. Samas ei tasu kavasse kinni jääda ning ruumi tuleks jätta ka spontaanseteks mõttearendusteks, mis kõigile huvi pakuvad. See, kui paindlik olla saad, sõltub jällegi seatud eesmärgist ning valitud formaadist. Tasub läbi mõelda, mida teeksid näiteks olukorras, kus aeg hakkab otsa saama, kui tõstatub veel üks oluline teema, mille üle kõik arutleda tahavad, kuid mis samas läheb arutelu pealkirjast pisut mööda. Selliseid olukordi võib tekkida mitmeid ning on hea, kui oled lahendused juba varasemalt läbi mõelnud.
  • Lepi enne arutelu kokku mängureeglid. Arutelu reeglites tuleks enne arutelu algust kokku leppida nii ekspertide kui ka osalejate ja kuulajatega. Näiteks on oluline läbi mõelda, kuidas saab keegi sõna; kui pikad peaks sõnavõtud olema; kuidas saab moderaator märku anda, et kõneleja lõpetama hakkaks.
  • Pane tähele, kui keegi demagoogitseb. Enne arutelu tasub endale meelde tuletada, millised on levinumad demagoogiavõtted, et neile siis arutelus tähelepanu juhtida. Sageli ei kasuta inimesed demagoogiat meelega ning piisab sellest, kui palute kõnelejal oma mõtet põhjendada ja selgitada, küsides “Miks?” või “Kuidas?”.

    2015. aasta arutelu “Tehisintellekti moraalne staatus ja võimekate robotite eetilised mõjud”. Foto: Anna Markova

  • Jälgi, et kõigil oleks Sinu arutelus mugav osaleda. Demagoogiavõtteks on ka isiklikud rünnakud ja tulise arutlemise käigus võib juhtuda, et keegi Sinu arutelus osalejatest on asunud argumentide lahkamise asemel ründama kellegi teise isikut. Arutelujuhina on just Sinul vastutus sellistes olukordades reageerida ning tuletada meelde arutlemise head tava.
  • Käivita arutelu hoogsalt ja kaasa kõiki. Arvamusfestival on kindlasti koht, kus klassikaline loenguformaat ei tööta. Mõtle juba eelnevalt läbi erinevaid viise kuulajate kaasamiseks ja kaasa kohe arutelu alguses. Kui inimene on juba pidanud kümme minutit passiivselt istuma, on teda hiljem kaasa mõtlema saada palju keerulisem, kui seda oleks olnud kohe alguses teha. Aruteludes aktiivselt osalemise kohta saab lähemalt lugeda siit. Sel aastal on Arvamusfestivalil ka arutelusildid, mida tasub julgustada inimesi kasutama. Siltidega saab kuulaja öelda nt “Hea näide!”, “Minu meelest oluline mõte!” või “Arvan ka nii!”
  • Jälgi aega. Arutelujuhina on just Sinul kohustus ka kellal silma peal hoida, sest keegi teine ei pruugi seda teha.
  • Palu inimestel sõnastada argumente ning suuna arutlejaid lahendusi otsima. Kui tundub, et vestlus käib vaid väidete tasandil, palu inimestel oma mõtteid põhjalikumalt lahti seletada ning palu neil tuua oma ideede toetuseks tõestust (nt mõni uuring, tabav analoogia või ekspertarvamus). Probleemide lahkamise kõrval tasub kindlasti tähelepanu juhtida ka lahenduste otsimisele.
  • Naudi modereerimiskogemust. Ühte arutelu disainida ja juhtida on põnev kogemus ning osava moderaatorina saad pakkuda hulgale inimestele sisuka poolteist tundi ja palju mõtteainet tulevikuks. Haara sellest võimalusest kinni ning naudi moderaatoriks olemist!

Loo autor on Marleen Pedjasaar, SpeakSmart koolitaja ja moderaator, Arvamusfestivali moderaatorite koolitaja.

Eesti Vabariik 100 ala: kas lähenev juubel on meie kõigi pidu?

2018. aastal tähistab Eesti oma senise ajaloo kõige ümmargusemat tähtpäeva – saja aasta möödumist esimesest iseseisvumisest. Lähenev riigi juubel annab meile võimaluse ühiselt mõelda ja arutleda, millist sünnipäeva ja kingitusi me juubeliks tahame ning mida Eesti sünnipäev meie kõigi jaoks tähendab. Ettevalmistused selleks on juba käimas.

Foto: Kärt Vajakas

 

Eesti Vabariik 100 alal jätkub juubeli-eelset elevust kogu Arvamusfestivali ajaks. Koostöös mitmete organisatsioonide, ekspertide ja publikuga leiab alal aset tervelt seitse haaravat diskussiooni: juttu tuleb nii tähtpäevadest ja põhiväärtustest, aga ka kodanikealgatustest, üleilmastumisest ja välismaa mõjudest meie väiksele riigile.

Festivali esimesel päeval on Eesti Vabariik 100 alal fookuses tänapäeva Eesti lapsed ja aktiivne kodanikuühiskond. Mainimata ei saa jätta ka eestluse küsimust muutuvas maailmas, millest saab kuulda Eesti Instituudi korraldatavas arutelus “Juured või idud?” “Arutelus püüame leida vastust küsimusele, kas meie jaoks on olulisem keskenduda meie põlisele seosele loodusega või anda hoogu globaalse haardega start-up’idele,” sõnas Mari Valgepea, Eesti Vabariik 100 korraldustoimkonna kommunikatsioonispetsialist ja teemaala üks eestvedajatest.

Sünnipäev, olgugi et riigi oma, ei saa olla ilma kingitusteta. Mis saaks olla Eestile parem juubelikingitus kui head kodanikud? “Igaüks meist saab midagi teha selleks, et häid kodanikke oleks rohkem: annetada, teha vabatahtlikku tööd, kolida maale, panna käed külge seal, kus vaja… Eestile oma osa andmiseks on võimalusi palju,” tõdes Valgepea. Arutelul “Kuidas me saame kinkida Eestile miljon head kodanikku?” uurivad Keit Fomotškin, Dmitri Moskovtsev, Tuuli Roosma, Siim Maripuu, Eiki Nestor, Teele Pehk, Liina Kivisild, kuidas ja miks hea kodaniku pisikut levitada.

Ka festivali teisel päeval ei saa ümber kingitustest. “Vaatame kingitud hobuse suhu ehk mõtleme, mida erilist endale juubeli puhul kinkida võiks,” ütles Valgepea. Millisest kingitusest unistada ja kas see on võimalik ka reaalsuseks teha, selgub päeva esimesel arutelul “Kingitud hobuse suhu ei vaadata?” Enne arutelu pakutakse aga kõigile sünnipäevalastele sünnipäevatorti!

Eesti Vabariik 100 teemaalal ei jää puudutamata üleilmastumise temaatika, mille üle saab arutelul “Kas Eestis elavad välismaalased tunnevad end Eesti juubelil sünnipäevalapse või külalise rollis?” diskuteerida inglise keeles “Koostöös Estonian World’iga kutsusime festivalile põneva taustaga kõrgelt haritud välismaalased, et küsida, kas Eesti saja aasta juubel on ka nende sünnipäev või tunnevad nad end pigem külaliste rollis,” sõnas Valgepea. Venekeelselt osalejalt aga küsitakse arutelul “Maksan makse, täidan seadust – mida te veel minust tahate?”, kas me peaksime igas küsimuses lootma riigi abile või aktiivsete kodanikena ka ise ühiskonna heaollu panustama.

Lisaks aruteludele leiab Eesti Vabariik 100 teemaalal aset ka muusikaline programm ning ala kõrvale seab end sisse Arvamusfestivali populaarseim kodukohvik Amps, Lonks ja Õlekõrs.  Eesti Vabariik 100 aruteluala valmib Eesti Vabariik 100 korraldustoimkonna, Eesti Koostöö Kogu, ETV+,  Estonian World’i, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu ning Eesti Instituudi koostöös.

Eesti Vabariik 100 ala Arvamusfestivalil asub Facebookis siin.

Eesti Vabariik 100 arutelud:

Reedel, 12. augustil

Kell 12.00–13.30
Piirideta maailma lapsed: millised nad on ja kelle omad?
Arutelu põhifookuses on uues piirideta ja rändavas maailmas üles kasvanud Eesti lapsed. Eesti Vabariigi sajandat sünnipäeva tähistavad ka lapsed ja noored, kelle jaoks riigi ja omariikluse mõiste on oluliselt erinev nende vanemate ja vanavanemate omast. Kelle omad on lapsed, kes on võib-olla mitme riigi kodakondsed, kes elavad regulaarselt või perioodiliselt mitmes riigis korraga, kelle maailmatunnetus on oluliselt laiem, kui oli nende vanemate oma? Keskendume nii uue põlvkonna rahvusliku kui ka sotsiaalse identiteedi arengule, koolihariduse ülesannetele ja eesmärkidele ning paljule muule laste ja noortega seotule selles rändavas mitmekesises piirideta maailmas. Arutelu korraldab Eesti Koostöö Kogu.
Moderaator: Kristina Kallas, Tiit Tammaru
Osalejad: Kaja Kallas, Aune Valk, Helle Kullerkupp

Kell 14.00–15.30
Maksan makse, täidan seadust  – mida te veel minust tahate? (arutelu toimub vene keeles)
В преддверии столетия Эстонской Республики, которое будет отмечаться в Эстонии в 2017-2020 гг., обсудим, какие подарки мы хотели бы получить на праздник – накормить голодных детей, построить четырех-полосное шоссе Таллинн-Нарва или устроить эффектное шоу с фейерверками? А хотел бы каждый из нас что-то подарить на День рождения ЭР? Или все должно заканчиваться инициативой, исходящей от государства? Дискуссия проходит при партнерстве с ETV+.
Moderaator: Dmitri Pastuhhov, Olga Korneitsik
Osalejad: Artur Tooman, Maksim Volkov, Polina Volkova

Kell 16.30–18.00
Kuidas me saame kinkida Eestile miljon head kodanikku?
Mis oleks parem juubelikingitus Eestile, kui olla hea kodanik! Igaüks meist saab midagi teha selleks, et häid kodanikke oleks rohkem: annetada, teha vabatahtlikku tööd, kolida maale, panna käed külge seal, kus vaja…. Eestile oma osa andmiseks on võimalusi palju. Ja andes oleme eeskujuks ka. Arutleme, kuidas ja miks hea kodaniku pisikut levitada kiiremini, kaugemale ja kõrgemale! Arutelu toimub koostöös MTÜ-ga EMSL.
Moderaator: Kerttu Sepp
Osalejad: Keit Fomotškin, Dmitri Moskovtsev, Siim Maripuu, Eiki Nestor, Tuuli Roosma, Teele Pehk, Leena Kivisild

Kell 18.15–19.30
Juured või idud?
Kas eestlus on pigem mikitalik või startupilik? Kas meie tugevus seisneb pigem oma juurte tunnetamises või peaksime ühiselt veelgi hoogu andma oma globaalse haardega idufirmadele? Kes on õigem eestlane? Arutelu hõlmab eestluse muutumist globaliseeruvas maailmas. Arutelu toimub koostöös Eesti Instituudiga.
Moderaator: Jüri Muttika
Osalejad: Andres Kütt, Maarja Vaino, Kaidi Ruusalepp, Sten Tamkivi

Laupäeval, 13. augustil

Kell 11.00–12.00
Sünnipäevalaste õnnitlemine ja tordisöömine
Kõik arvamusfestivali nädala sünnipäevalapsed on oodatud Eesti Vabariik 100 alale sünnipäevalaulu laulma ja torti sööma.

Kell 12.00—13.30
Kingitud hobuse suhu ei vaadata?
Sünnipäevaks – aga eriti juubeliks – loodetakse kingituseks saada ikka midagi sellist, mida niisama pole olnud põhjust või ka võimalust soetada; midagi, millest seni on vaid unistatud või isegi seda mitte. Räägime mõnest kingitusest, mida läheneva Eesti juubeli puhul iseendile teha võiksime, võibolla isegi peaksime. Või siis mitte?
Moderaator: Margus Kasterpalu
Osalejad: Raul Rebane, Aivar Pohlak, Riina Raudne, Kadi Kenk

Kell 14.00–15.30
Kas Eestis elavad välismaalased tunnevad end Eesti juubelil sünnipäevalapse või külalise rollis? (arutelu toimub inglise keeles)
Four non-native residents discuss whether they feel at home here and celebrate Estonia’s centenary on the equal grounds with the rest of the Estonian population or do they still feel as guests rather than locals in Estonia? The discussion is held in cooperation with a global independent online magazine Estonian World. Participants: Lili Milani: born into an Iranian family in Sweden, Lili works as a senior researcher at the Estonian Genome Centre, University of Tartu. In 2015, she received the Young Scientist Award from the Estonian president, Toomas Hendrik Ilves. João Rei, originally from Portugal, takes care of digital innovation at marketing and advertising agency Idea Group. Nithikul Nimkulrat: a textile practitioner and an academic, originally from Bangkok, Thailand, Dr Nithikul Nimkul has given guest lectures in Finland, Thailand and Argentina – and now at the Estonian Academy of Arts. Ken Saburi: originally from Singapore, Ken works as the technical account manager at software development company Playtech. He has observed the local life for many years and has also published an article, “66 impressions of Estonia”. Moderator: Stewart Johnson – one of the original founders of Comedy Estonia, who has lived in Estonia for over 17 years. American by birth, in Estonia by choice, Stewart will make you take a good, hard second look at the world we live in.
Osalejad: Joao Rei, Lili Milani, Ken Saburi, Nithikul Nimkulrat

Kell 16.00–17.30
Meie pere pidu – kas lihtsalt pidu või põhiväärtuste kandja?
Kas meile olulised tähtpäevad määrab rahvakalender, riigipühad, peretraditsioonid, kirikukalender või sootuks midagi muud? Eesti 100. juubeli tähistamine on sama erinev, kui erinevad on Eesti inimesed. Räägime meie pere peost ehk isiklikest kogemustest, kuidas ja mida me tähistame ja miks see on meile oluline.
Moderaator: Jaanus Rohumaa
Osalejad: Merle Liivak, Rein Sikk, Peeter Tali

12.­–13. augustil 2016 toimub neljandat korda Arvamusfestival: kohtumispaik ja mõttevahetuskoht Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Kokku arutatakse kahe päeva jooksul enam kui 230 teemal. Tutvu kavaga: 2017.arvamusfestival.ee/kava.

Lastealad Arvamusfestivalil – igav juba ei hakka!

Reedel kell 12. – 20. ja laupäeval kell 10. – 20. on avatud lastealad nii Vallimäel kui ka Paide Keskväljakul, kus pere pisemad saavad põhiprogrammiga paralleelselt lustida.

Vallimäel on Paide Huvikeskuse poolt korraldatud maalimise ja meisterdamise töötoad. Avatud on kostüüminurk, milles võimalus kehastada ennast pritsessiks või loomaks ning seejärel kostüümis pildistada. Kuuma päikese eest saab varjuda madalasse koopasse, kus näidatakse lastele multifilme. Avatud on mänguväljak.

Sellel aastal on festivalil kaks lasteala: Vallimäel ja Keskväljakul. Foto: Anna Markova.

 

Kaks päeva tegelevad Vallimäel lastega toredad alajuhid Sirje Grauberg, Ülli Müller ja Tiia Tamm. Keskväljakul aga Ele Enn, Airi-Jakobson Männik ja Moonika Vene. Üheskoos joonistatakse, meisterdatakse, mängitakse, lahendatakse ristsõnu jne. Keskväljakul meisterdatakse üheskoos lastega ka linnaruumi kaunistus Paide linna 725-nda sünnipäeva puhul.

Lastealad on kujundatud meeldivaks olemise kohaks, kus palju lapitekke, patju. Lisaks on lastealal veel külalisi. Reedel tuleb külla kloun, kes teeb trikke ja õhupalliloomi ning mängitakse lõbusaid, tuttavaid ja ka pisut võõramaid, uuemaid lauluringmänge. Eesti piimandusmuuseumil on Arvamusfestivalil kaasas 1905. aasta võimasin, millega tehakse kohapeal head ja värsket võid. Lisame ka suviseid ürte ja maitseme hea eesti musta leivaga ning maitseme värsket võipiima juurde.

Laupäeval viib Hull Teadlane Tartu Ülikooli muuseumist läbi 4 töötuba, 2 Vallimäel ja 2 Keskväljakul. Töötoas “Nähtav ja nähtamatu heli” uuritakse heli omadusi ja helide levimist. Pannakse metalltorud laulma ja saab teada, mis asjad on Chladni kujundid. Meisterdatakse Hullu Teadlase kinda torupille ja tehakse nendega põnevaid helisid. Töötoas “Mis on siin- ja sealpool silma?” uuritakse, kuidas töötavad meie silmad ja tehakse katseid optiliste illusioonidega. Saab teada, kuidas on seotud nägemine ja aju. Meisterdatakse multifilmide eelkäijaid taumatroope ja fenakistoskoope. Ajakeskus Wittenstein kutsub lapsi lastealadele ajas rändama. Koos saadakse teada, kuidas muinasajal lapsed õppisid, miks neli kunigat Paidele nii olulised on jne, kuni selleni, kuidas Eesti riik taasloodi. Mängitakse ja lauldakse, ajalugu saab elavaks läbi mängude, laulu ja tantsude.

Kellaajalised tegevused reedel, 12. augustil  VALLIMÄEL
kell 12.00 Eesti Piimandusmuuseumi ürdivõi valmistamise ja maitsmise töötuba.
kell 14.00 Rahvapärased laulumängud
kell 16.00 Külla tuleb KLOUN
kell 18.00 Ajaloolised mängud Ajakeskuselt Wittenstein

Kellaajalised tegevused reedel, 12. augustil  KESKLINNAS
kell 13.00 Rahvapärased laulumängud
kell 15.00 Ajaloolised mängud Ajakeskuselt Wittenstein
kell 17.00 Külla tuleb KLOUN

Kellaajalised tegevused laupäeval, 13. augustil VALLIMÄEL
kell 12.00 Hullu Teadlase kabineti töötuba “Nähtav ja nähtamatu heli” Tartu Ülikooli muuseumist – http://hullteadlane.ut.ee/
kell 14.00 Hullu Teadlase kabineti töötuba “Mis on siin-ja sealpool silma?” Tartu Ülikooli muuseumist.
kell 15.00 Ajaloolised mängud Ajakeskuselt Wittenstein

Kellaajalised tegevused laupäeval, 13. augustil KESKVÄLJAKUL
kell 11.00 Eesti Piimandusmuuseumi ürdivõi valmistamise ja maitsmise töötuba
kell 16.00 Hullu Teadlase kabineti töötuba “Nähtav ja nähtamatu heli” Tartu Ülikooli muuseumist
kell 18.00 Hullu Teadlase kabineti töötuba “Mis on siin-ja sealpool silma?” Tartu Ülikooli muuseumist

Lastehoid
Arvamusfestivali tasuta lastehoid on avatud Vallimäel, sealse lasteala kõrval.
12. august kell 12.00–20.00
13. august kell 12.00–20.00
Lapsed on hoitud Paide Sookure lasteaia ja PAIde lasteaia tublide õpetajate poolt. Lastehoius on lastele mõeldud tegevused nagu meisterdamine, osavusmängud, seiklusrada, nukunurk, raamatud, lauamängud ja palju muud põnevat. Eraldi väikeste ala koos kööginurgaga, nukkude ja nõudega. Et lapsed kaotsi ei läheks siis on lastehoid ümbritsetud aiaga. Aias on eraldi WC  (ka väikesed potid), joogivesi ja käte pesemise võimalus. Lapsevanemad, kes toovad lapse lastehoidu, peavad täitma ka väikese ankeedi, kus küsitakse kontakte ja lepitakse kokku ajad. Lastehoius olevatele lastele pannakse kaela erksavärvilised rätikud ja nimesildid rinda.

Artikkel on ilmunud Järva Teatajas.

Kodanike Euroopa ala: teemadel, mis puudutavad kõiki Euroopa kodanikke

Brexit, põgenikekriis, palgalõhe, tööränne, digitaalne ühisturg, Eesti Euroopa Liidu eesistujamaana  – need on vaid mõned teemad, mis puudutavad kõiki Euroopa kodanikke. Iseasi kui sügavalt meist keegi end puudutatuna tunneb.

„Kodanike Euroopa alal läheneme Euroopa teemadele kõige laiema ühisnimetaja ehk kodanikuühiskonna kaudu. Me ei lahka ega lahenda mõnda konkreetset probleemi, vaid küsime avatud meelega teistelt eurooplastelt ja iseendalt: kuidas väljakutsetega hakkama saada? Kas ja kuidas me ühiskonda panustame, kas saab paremini?“ tutvustab alal toimuvat üks korraldajatest Kodanike Euroopa programmi koordinaator Kadri Sikk. Kodanike Euroopa ala kõik arutelud tõlgitakse eesti viipekeelde.

Kodanike Euroopa ala arutelude ettevalmistamine algas juba märtsis. Foto: Kärt Vajakas

 

Tühja kõhuga häid mõtteid ei tule, sestap alustatakse festivali esimesel päeval, 12. augustil Hollandi stiilis brunch´iga, kus saab teada, miks ja kuidas hollandlased väljakutsetele ühiselt vastu astuvad. Ingliskeelne arutelu tutvustab hollandlastele omast otsustamist konsensusmudeli kaudu, mis, levimas küll üle maailma, tekitab ikkagi küsimusi: kas konsensus on alati kõige parem mudel ja kas see on pingutamist väärt? Diskussiooni avavad kevadel kajastamist leidnud idee “Just ESTonishingi” autor Peter Kentie ja Hollandi suursaadik Jos Schellaars.  

Seejärel räägivad meie oma Eesti inimesed, kes tunnevad Brüsseli sügavaid koridore lähemalt, mismoodi me Euroopa tasandil protsesse mõjutame. Uuritakse, kuidas saavad Eesti vabaühendused ja Euroopa riikide kodanikud poliitilisi protsesse mõjutada. Arutelus osalevad suurte katusorganisatsioonide esindajad: Janina Arsenjeva ja Allan Päll, Eesti alaline esindaja ELis Uku Särekanno ja Euroopa Parlamendi liige Kaja Kallas.

Kolmandas arutelus paljastavad põhjamaalased, kuidas saada õnnelikuks. Mida peaks tegema selleks, et suurendada õnne ja rahulolu taset nii, et Eestis oleksid rahulolevad kodanikud, kes tunnetavad, et nad on kaasatud ühiskonnaellu, lähedal võimule, teiste ühiskonnaliikmetega võrdväärsed ning nad elavad avatud, sallivas, võrdses ja hoolivas ühiskonnas? Ingliskeelses arutelus osalevad ajakirjanik ja raamatu “The Year of Living Danishly” autor Helen Russell, Norra sotsioloogiaprofessor Vittersø Joar ja Rootsi korrespondent Bengt Lindroth.

Tähelepanuta ei jää ka Eesti kodanikuühiskond. Pärast lõunat saab käia kiirkohtingutel Vabatahtlike Võrgustiku liikmetega ning päeva lõpetuseks vaadata ausa pilguga otsa Eesti 25aastasele uue aja organiseerunud kodanikuühiskonnale. Triin Toomesaare ja Indrek Treufeldti eestvedamisel räägivad vabakondlased, ettevõtjad, riigimehed ja -naised sellest, kui suur mõju kodanikuosalusel on täna ja kui suur see võiks olla. Arutatakse, kas seni on rohkem olnud kasu sattumuslikest sündmustest või juhitud protsessidest ja kas selleks, et sünniks uued teemeärad ja rahvakogud, kalarannad ning pühajärvekoolid, on vaja hirmsasti pingutada, või juhtuvad need iseenesest, kui inimestel ainult tahtmist on.

„Oleme kutsunud eurooplaseks, kodanikuks ja inimeseks olemisest rääkima asjatundjaid, kellel on nendes küsimustes teadmised ja selge visioon. Arutelupäeva lõpuks oleme kindlasti targemad ja loodetavasti paremad inimesed, mida enamat võiks soovida ühelt hästi veedetud päevalt Arvamusfestivalil!“ sõnastas oma nägemuse Kadri Sikk.

Facebook: https://www.facebook.com/events/589756474528713/Kodulehekülg: www.kodanikeeuroopa.kysk.ee.

12.­-13. augustil 2016 toimub neljandat korda Arvamusfestival: kohtumispaik ja mõttevahetuskoht Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Kokku arutatakse kahe päeva jooksul enam kui 230 teemal. Tutvu kavaga: 2017.arvamusfestival.ee/kava.

Riigi potentsiaali ala: kuidas ja millal saavad kodanikud kaasa rääkida?

Riigi potentsiaali ala aruteludes keskendutakse olevikule, kuid puudutamata ei saa jätta ka Eesti ühiskonna tulevikku. Sellel arutelualal esitatakse riigi haldusega seotud küsimusi, mida seni on küsitud kas vähe või ühekülgselt.

Riigi potentsiaali arutelualal (kaardil nr 28) keskendutakse teemadele, mis käsitlevad riigi võimalusi, mida pole seni arengu heaks kasutatud. „Kui viimastel aastatel on palju otsitud Eestile uut leitmotiv’i, siis üheks võimaluseks on kasutamata potentsiaali rakendamine,“ sõnab üks riigi potentsiaali ala korraldajatest Liisi Uder. Riigi potentsiaali arutelualal korraldatakse kahel päeval kokku seitse arutelu. Räägitakse riigireformist omavalitsuste elanike ja koostöö vaatevinklist, statistilisest kirjaoskusest ja statistika sõltumatusest, lisaks ka e-teenuste arengust ja elanike võimalusest sellele kaasa rääkida.

Aruteludest võtavad osa peamiselt oma ala eksperdid, kellel on teadmisi ja mõtteid meie riigi potentsiaali heast kasutamisest, küll aga on oodatud kõik huvilised kaasa rääkima ja oma ideedega arutelu suunama.

Arutelusid on nii vestlusringi vormis kui ka uudse lähenemisega. Näiteks arutelus „#Selfie2050“, milles arutletakse tuleviku eakuse teemadel, on kaasatud improteater. „Nii banaalselt, kui see ka ei kõla, siis me kõik jääme vanaks. Aga meil kõigil on võimalus oma elu ja eakapõlve kujundada selliseks, nagu tahame. Tulge ja teeme endast tuleviku-selfie ning mõtleme kõik koos, kuidas olla 2050. aastal just selline, nagu me seal selfie’l ennast ette kujutame,“ sõnab Liisi. „Tahame näidata, et tulevik ja eakus ei ole nii tõsised teemad, et ses suhtes ei võiks olla irooniline.“

„#Selfie2050“ arutelu korraldavad mitmed oma valdkonna eksperdid ning lisaks on kaasatud ka Jaa !mproteatri tegijad, kes kuuldut omal moel avavad. Külli-Riin Tigasson on ajakirjanik, kes on käsitlenud sotsiaalteemasid ning kellel on Saksa ajakirjanduse jälgijana hea ülevaade ka teiste riikide pensionisüsteemidest, Heido Vitsur on majandusteadlane, kes on analüüsinud muu hulgas pensioniteemasid, ning Taivo Pungas on noor andmeteadlane, kes huvitub tehisintellektist ja tulevikustsenaariumitest.

Aruteluga soovitakse murda tabusid: eakus ei ole vana vaese naise näoga, vaid just selline, nagu me ise selle elame. Teiseks tahavad korraldajad, et kõik osalejad, eriti 40-aastased ja nooremad, teevad endast #Selfie2050 ning lubavad astuda juba samal või järgmisel päeval sammu, mis viib neid fotol kujutatuni.

Riigi potentsiaali kahepäevast aruteluala korraldab Eesti Koostöö Kogu koostöös e-Riigi Akadeemiaga, Statistikaametiga, Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusega Meie Inimesed, Eesti Noorteühenduste Liiduga ning Eesti Noorsootöö Keskusega. Lisaks toetavad riigi potentsiaali ala välisministeerium ja Cumulus Consulting.

Riigi potentsiaali aruteluala arutelud:

Reedel, 12. augustil

Kell 13.00–14.30
Määratlemata kodakondsusega inimesed: peavalu või kasutamata potentsiaal?
Eestis on üle 80 000 inimese, kelle kodakondsus on määratlemata. Nad on sündinud Eestis või elanud siin aastakümneid: loonud pere, saanud hariduse ja leidnud töö, kuid jäänud kõrvale potentsiaalist, mida annab kodanikuks olemine. Neil on vähem võimalusi osaleda ühiskonnaelus: puudub õigus töötada riigiametis ning osaleda riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel. Paljude määratlemata kodakondsusega inimeste arvates ei ole neil riigiga dialoogi, mistõttu kahtlevad nad, kas Eesti riik on neist kui kodanikest huvitatud. Mida ütleb määratlemata kodakondsusega inimeste suur arv Eesti ühiskonna kohta? Kas vähene dialoog riigiga on ainult määratlemata kodakondsusega elanike mure või on see märk kogu ühiskonna kasutamata potentsiaalist?
Moderaator: Vladimir Svet
Osalejad: Henri Laupmaa, Mari-Liis Lill, Paul-Eerik Rummo

Kell 15.00–16.30
Kas teeme riigikorda või teeme riigi korda?
Haldusreformi keerises on oht, et keskendutakse piiridele, tõmbekeskustele, haldusjaotusele. Kuivõrd aga jõutakse mõelda sellele, mida eri huvirühmad vajavad? Kuidas ja kes kujundavad sündivates omavalitsustes avalikke teenuseid? Kes vaatab, et laua ümber on õiged inimesed? Kuidas tagatakse suuremas omavalitsuses parem teenuste kvaliteet ja koostöö naabritega? Eesti Noorsootöö Keskusel koos noortega on oma pakkumine, kas ka sinul? Räägime haldusreformist meie kõigi võimaliku panuse võtmes.
Moderaator: Maris Jõgeva
Osalejad: Viljandimaa Noortekogu esimees Mait Allas, Eesti Noorsootöö Keskuse direktor Edgar Schlümmer, kohalike omavalitsuste esindaja Etti Kagarov, riigihalduse ministri nõunik Sulev Valner

Kell 17.00–18.30
#SELFIE2050
Milline on Eesti aastal 2050 ning millised tahame olla meie selles Eestis eakana? Arutelu käigus teeme endast tuleviku-selfie ning otsime lahendusi, mida teha täna teisiti, et 30–40 aasta pärast olla selline, nagu soovitud autoportreel.
Moderaator: Vladimir Svet
Osalejad: Heido Vitsur, Külli-Riin Tigasson ja Taivo Pungas

Laupäeval, 13. augustil

Kell 11.00–12.30
Mis kasu on meile statistikast?
“Statistikaamet teatab: Eesti on jõudnud viie rikkaima riigi hulka”. Tänavu jõuab Eesti Euroopa Liidu viie rikkaima riigi hulka. Kas tõesti? Kas tegu on jamaga või on ammu lubatu saamas tõeks? Kuidas üldse saaks seda väidet kontrollida? Kui väidet kontrollida ei saa, kas siis enam elamegi demokraatlikus ühiskonnas? Aruteluringis küsime: kas meil on liiga palju infot? Kas otsustajatel ja kodanikel on piisav statistiline kirjaoskus? Kas peaks muret tundma uurijate ja statistikute sõltumatuse pärast?
Moderaator: Mihkel Servinski
Osalejad: Siim Krusell, Riin Aljas, Helir-Valdor Seeder, Peter Wüthrich

Kell 13.00–14.30
Kas e-teenused vaid e-residentidele või ka e-eestlastele?
Kutsume kaasa arutlema, kuidas tahame suhelda riigiga viie aasta pärast, ja otsima vastuseid küsimustele: kuhu ja kuidas peaksime arendama e-riiki ja avalikke e-teenuseid edasi? kas ja kuivõrd saavad kodanikud ja ettevõtted kaasa rääkida? kuidas saaks e-teenuste ühisloomet hoogustada? Koos eri osapoolte esindajatega pakume vastuseid ja viskame õhku põnevaid ideid, mis ehk kannavad üks päev ka vilja.
Moderaator: Ivar Tallo
Osalejad: Margus Simson, Janek Rozov, Sten Tamkivi

Kell 15.00–16.30
Milline on unistuste omavalitsus?
Haldusreformi ootuses on palju hirmu, et kohalik võim kaugeneb inimestest. E-lahendusi kasutades ja sotsiaalkeskkondades aktiivsemalt osaledes võiks aga kohalik võim olla lausa kliki kaugusel. Tuleme kokku, et leida aruteludes vastused küsimustele: milline on omavalitsus 2.0? kuidas saaksid e-lahendused aidata lähendada elanikku ja omavalitsust? kui hästi on Eesti omavalitsused valmis oma kodanikega e-kanalites suhtlema? milliseid asju sooviksime ajada omavalitsusega interneti teel?
Moderaator: Hannes Astok
Osalejad: Ando Kiviberg, Liia Hänni, Madis Kallas. Arutelu tulemusi kommenteerib Väino Tõemets.

Kell 17.00–18.30
Kuidas muudab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia meie lähituleviku elu?
Linnar Viik, Rain Rannu, Arko Olesk ja Ivar Tallo pakuvad välja stsenaariumi, kuidas elame 25 aasta pärast. Tule, kuula, mõtle kaasa ning vali põnevam ja usutavam välja.
Moderaator: Linnar Viik
Osalejad: Rain Rannu, Arko Olesk, Ivar Tallo

 

Arvamusfestivalil kõlavad helilained muusikasillal Aruküla-Göteborg-Tartu

2015. aasta festivali kultuuriprogrammi dugiluule slam. Pilt: Tauno Tõhk

Augustis Paides peetava sõnarokifestivali kultuuriprogramm uitab sel korral rokkmuusika asemel psühhedeelsetel ning džässilikel radadel. Festivaliklubi täidab kahel päeval helidega Tartu multikultuurimaja Genialistide Klubi koostöös Mökuga. Ühiselt kureeritud programmist leiab nii ekstravagantse muusikamaitsega diskoreid kui ka verinoori räppareid.

Aruteludega paralleelselt võib mõlemal päeval alates keskpäevast kuulata festivaliklubis Melodija vinüülide kahisevaid helisid, pulseerivaid Balkani biite, idabloki estraadi parimaid palasid ning jahtroki mahedat briisi.

Reedeõhtuse kontsertkava märksõnaks on noorus. Festivaliklubis astub üles kõigest 15aastane Aruküla räppar EIXD, kelle laulutekstid torkavad valusalt sotsiaalset närvi ja lõhuvad aruteludel saavutatud konsensust. Seejärel astub üles Göteborgis muusika- ja heliproduktsiooni tudeeriv Liis Ring artistinimega Cirkl, kelle džässi ja klassikalise muusika vahel hõljuv unelev indie-pop võtab pinevust veidi maha, enne kui Tartu multiinstrumentalist Edmund Hõbeda mängulised improvisatsioonid festivaliklubi esimesele päevale joone alla tõmbavad.

Laupäev on täielikult psühhedeelsete helimaastike ning vinüülide päralt. Viimaste arutelude järel kutsuvad kahtlase muusikamaitsega multitalent Berk Vaher ja kummalise väljanägemisega plaadifirmade toodangust erutuv vinüülientusiast Ahto Külvet festivali osalejaid Paide esimesele Psühhodiskole. Kuulajaid tervitab analoogmuusika kirev maailm, mille geograafia ulatub Kasahstanist Lätini ning Brasiiliast Poolani. Psühhodisko moto on lihtne: Moogi ja süntesaatori ees oleme kõik võrdsed!

Arvamusfestivali loomist saab toetada Hooandjas

2. mail algas neljanda Arvamusfestivali Hooandja kampaania, mis kestab kaks kuud. Andes festivalile hoogu kasvõi 5 euroga saab toetada paremat arutelukultuuri loomist Eestis.

“Arvamuskultuuri muutmise teekond on pikk ning me ei oota kiiret tulemust, aga usume, et see viib ühiskonnani, milles tahaks tegelikult kõik eestimaalased elada, lapsi kasvatada ja töötada. Kui ka Sina arvad, et see missioon on väärt tegutsemist, siis toeta palun festivali korraldamist”, pöörduvad Arvamusfestivali vabatahtlikud Hooandja keskkonnas.

Sellel aastal lubavad korraldajad, et festival ei kasva mitte suuruse, vaid sügavuse poolest ning just selleks palutakse hooandjate abi. Arutelusid korraldavad täies mahus partner-organisatsioonid, festivali meeskond aga pakub tugi – sellel aastal koolitatakse nii diskussioonide korraldajaid kui ka moderaatoreid ning poole aasta jooksul pakutakse ka teistmoodi juhendamist. Lisaks loob festivalimeeskond Paidesse mõnusa ja inspireeriva keskkonna ja meeleolu tänu rohkem kui 300 vabatahtliku panusele. Need inimesed on väärt häid olmetingimusi ning ka selleks on tarvis hooandjate tuge.
Festivali saab toetada 27. juunini Hooandja veebilehel, annetades 10 või isegi 500 eurot ning saades tänutäheks väärtusliku kingituse.
Vaata, miks üle 300 inimest panustab Arvamusfestivali loomisse: http://www.hooandja.ee/projekt/arvamusfestival-2016#tab-1-tab
Festivali saab toetada ka teiste keskkondade kaudu. Tutvu lähemalt.

Kes või mis on arendustiim?

Arendustiimi juht Kristi Liiva. Foto: Kärt Vajakas

Üks kuuest Arvamusfestivali korraldusvaldkonnast on arendus, mida koordineeriv tiim tegeleb peamiselt festivali eelürituste, rahvusvahelise koostöö ja hea arutelutava väärtustamisega.

Arendustiim on meeskonna koosseisus sel aastal esmakordselt. Tiimi peamine eesmärk on hea arutelutava tutvustamine ja nähtavaks tegemine nii festivali eel, selle ajal kui ka pärast seda. Loodud on mahukas ideepank, mis sai kokku festivali vabatahtlike mõtetest Arvamusfestivali klubis. „Festivali alal ja ajal peaks hea arutelutava inimesteni jõudma juba väravas, festivalile sisenedes,” tutvustas arendustiimi juht Kristi Liiva klubis loodud ideedest kindlasti tänavu töösse minevat mõtet. Hea arutelutava jagamise ja levitamise mõtet kannavad ühtaegu eelüritused kui ka koostöö eri organisatsioonidega, kes Arvamusfestivali arutelusid korraldama kutsuvad oma sündmustele.

„Arendustiimis on koos eri taustadega inimesed, nii uued kui selle festivali paar kõige kogemusterikkamat tegijat. Tehtu annab neile usaldusväärsuse ja argumendid, kuid rõõm on näha ka osade otsuste langetamist vaistlikkuse pinnalt. Arendustiimi lennukate ideede puhul vist teisiti ei saakski,“ rääkis arendustiimi liige, festivali rahvusvahelise koostöö eest vastutav Mari Roonemaa. „Kõik arendustiimi inimesed on hästi sümpaatsed ja palju teha jõudnud ning nendega koos töötamine on huvitav ja inspireeriv,“ ütles hea arutelutava eest vastutav Kadri Lutter.

Arendustiimi liikmed festivali teises klubis. Foto: Kärt Vajakas

 

Eelfestivalid ja eriüritused

„Arvamusfestivali arendustiim on seadnud üheks oma eesmärgiks toetada hea arutelukultuuri levikut üle Eesti. Juba eelmisest aastast alates on Arvamusfestivali tiimis idanenud mõte toetada senisest enam üle Eesti väiksemate kohalike festivalide korraldamist, mis toimuksid Paide Arvamusfestivali eel ja keskenduksid justnimelt kohaliku elu jaoks olulistele küsimustele,“ sõnas eelfestivalide eest vastutav Kristiina Ling ning lisas: „Narva kogemus andis Arvamusfestivali tiimile tõuke eelfestivalide ideed veelgi edasi arendada ja tegutseda selle nimel, et selliseid festivale toimuks erinevates Eesti piirkondades.“ Kui eelmisel aastal toimus esimest korda [eel]arvamusfestival ainult piirilinnas Narvas, siis sel aastal on eelfestivale kaks – Narvas ja Kagu-Eestis. Seoses sellega on arendustiimi eelfestivalide ja eriürituste tiimiga liitunud veel üks koordinaator Argo Nõmmik. Kohalike eelfestivalide ettevalmistus nõuab ideaalis pool aastat ja pärast festivali on oluline õppetunnid läbi analüüsida, mistõttu on eelfestivalide edendamine arendustiimis peaaegu aastaringne tegevus. Lisaks [eel]arvamusfestivalidele on arendustiimil koostööprojektid teiste ettevõtmistega, kus Arvamusfestivali labor aitab korraldada arutelusid – näiteks Kopli Festival, mess Maale Elama ja Euroopa päev.

„Kuna olen olnud pikalt aktiivne erinevates vabaühendustes, siis pakuvad mulle eriti huvi uued algatused, kus saab ennast proovile panna ja teha asju, mida varem pole tehtud. Pean isiklikult väga oluliseks kogukondade arengu toetamist ja seega ei mõelnud ma kaua, kui kuulsin, et Arvamusfestivali tiimis on võimalik panustada kohalike eelfestivalide edendamisse,“ selgitas Kristiina arendustiimiga liitumise põhjuseid. „Kõige suurem kogemus on olnud olla osa Arvamusfestivali organisatsioonis tervikuna, mis on väga eriline ning loomulikult on olnud väga innustav töötada koos arendustiimi liikmete ning tiimijuht Kristi Liivaga. Saan öelda, et Arvamusfestival on organisatsioon, mis kannab ka oma igapäevastes tegevustes neid väärtuseid, mida soovib saavutada Eestis laiemalt ehk oskust kuulata, austada teisi ja olla avatud enda arvamusest erinevatele ideedele. See on uskumatult motiveeriv, mistõttu mulle tundub, et mõnikord saab vabatahtliku tööga saavutada ühiskonnas palju enam kui palgatööga. Selline kogemus innustab edaspidi vabatahtlikku tööd tegema.“

Rahvusvaheline koostöö

„Ideaalis on areng midagi tõusujoones püsivat ja seetõttu vaatab ka arendustiim kaugemale 2016. aasta numbrist. Esialgu on konkreetsema suuna saanud ühised tegemised naabrite Läti ja Soomega,“ rääkis Arvamusfestivali rahvusvahelise koostöö eest vastutav Mari Roonemaa. Rahvusvahelise koostöö tiim teeb koostööd sarnaste ettevõtmistega ümber Läänemere (Almedalensveckan Rootsis, SuomiAreena Soomes, Folkemødet Taanis, Arendalsveckan/Arendalsuka Norras ja Lampa Lätis), kellega koos tahetakse vastastikku programme jagada ning korraldada ühiseid või sarnaseid teemasid puudutavaid arutelusid. Sel aastal on Arvamusfestival esindatud Läti arvamusfestivalil Lampa oma aruteluga, mis peaks kõnetama riike laiemalt, kõrvutades omavahel veebiarutelude kvaliteeti. „Vaatame kindlasti kullipilgul Skandinaavias toimuvat. Üks Arvamusfestivali eesmärke on hea arutelutava nähtavaks-kuuldavaks tegemine ja sedagi joont jätkame ka piiride taga,“ sõnas Roonemaa. „Rahvusvaheline koostöö tähendab lisaks festivali mujal gastroleerimisele ka seda, et katsume huvitavaid välisesinejaid siia tuua. Kes ja mis teemadel täpsemalt, selgub suvepoole.“ Lisaks Mari Roonemaale kuulub rahvusvahelise koostöö tiimi Liis Kängsepp. „Enne lapsepuhkusele jäämist töötasin festivali ühe suurema toetaja Avatud Eesti Fondi juures, mistõttu arendustiimi paati astumine tundus põneva võimalusena näha festivali köögipoolt ja ühtlasi iseend tegevuses hoida,“ selgitas Mari seda, miks ta Arvamusfestivaliga ühines.

Hea arutelutava väärtustamine

Hea arutelutava väärtustamine, tutvustamine ja paremini nähtavaks tegemine on arendustiimi selle aasta peamine eesmärk. „Hea arutelutava punktid pandi kokku juba enne esimest Arvamusfestivali, sest tundus, et need asjad oleks vaja välja öelda ja üles kirjutada. Nii esimese Arvamusfestivali eel kui ka praegu mõtleme, et AFi arutelud (ja tegelikult kõik arutelud ka väljaspool AFi) võiksid nendest punktidest lähtuda. See ongi osa kogu Arvamusfestivali suuremast ideest arendada arutelukultuuri Eestis,“ rääkis hea arutelutava väärtustamise eestvedaja Kadri Lutter. Sama tähtis kui arutlemine ja oma väidete tõestamine, on ka teise osapoole kuulamine ja eri seisukohtadega arvestamine. Kultuurse ja lahendusi pakkuva õhkkonna nimel palub arendustiim kõigil festivalil osalejatel meeles pidada ja juhinduda mõningatest „mängureeglitest“:

  1. Austame aega, arutelu juhti ja kõiki teisi festivalil osalejaid.
  2. Tõestame, mida väidame.
  3. Kuulame – see on sama oluline kui kõnelemine.
  4. Oleme arutelus osalevate inimeste suhtes hinnanguvabad.
  5. Reageerime mõtetele, mitte isikule.
  6. Keskendume lahendusele – kriitikal peatume lühidalt, seejärel pakume lahendusi.
  7. Võimalusel ei kasuta me aruteludes esitlusmaterjale – las kõneleb inimene, mitte Powerpoint.

„Tahame hea arutelutava väärtustamise ja esitlemisega seoses teha koostööd teiste partneritega, näiteks võib tuua Metsaülikooli, kes sarnaselt Arvamusfestivaliga on arutelukultuuri arendamisse panustanud. Ka meie ülesanne Arvamusfestivali tiimile märtsikuises festivaliklubis oli hea arutelutava esile toomisega seotud ning sealt tuli huvitavaid pakkumisi alates sellest, et heast arutelutavast võiks kirjutada laulu, millest saaks suur hitt, kuni ideeni, et hea arutelutava asemel võiks teha lauamängu või valgusshow,“ ütles Kadri ning lisas, „seega, huvitavaid ideid on ja arendustiimis töö parimate lahenduste väljatöötamise nimel jätkub.“

Arendustiimi tegevustel saab silma peal hoida 23. aprillil Tartus ja 14. mail Tallinnas toimuval messil Maale elama, 7. mail Tallinnas Vabaduse väljakul toimuval Euroopa Päeval ning 21. mail Narva [eel]arvamusfestivalil. Ja suure saladuskatte alt jõuab varsti kohale uudis, et tänavu stardib Narva kõrval veel üks [eel]arvamusfestival, mille kohast ja toimumisajast saab kuulda meie blogist juba üsna pea.

Paide linnapea soovitab: „Arvamusfestival pakub igaühele midagi!“

Paide linnapea Siret Pihelgas (vasakul) eelmise aasta festivalil

Paide on Arvamusfestivalile koduks olnud tema sünnist saati. Milline peab olema linn, et seal võiks korraldada suve üht ägedaimat üritust? Kuidas on festival mõjutanud vaikset ja rahulikku paigakest Eestimaa südames? Sellest ja muustki põnevast vestlesin Paide linnapea Siret Pihelgasega.

Millised on Paide plussid festivalipaigana?

Esiteks muidugi see, et asume Kesk-Eestis ja igalt poolt on ühtemoodi hea meie juurde tulla. Lisaks on kindlasti suureks plussiks, et linn on väike ja kompaktne. Esialgu toimus festival vaid Vallimäel, mis mahutab palju. Tänaseks oleme laienenud ka kesklinna, kuid seegi asub Vallimäest vaid mõne sammu kaugusel. Erinevad teemaalad, ööbimiskohad, võimalus lihtsalt linnas ringi uudistada – kõik on käe-jala juures.

Paidel on juba mitu aastat kogemust. Mida peaks linnanana kindlasti meeles pidama, et korraldada nii suurt üritust?

Tähtsaim on kindlasti kogukond ja see, et omavaheline koostöö sujuks. Siis võiks ka Arvamusfestivali korraldada igal pool. Nii mastaapse ettevõtmise puhul on inimesed kõige alus. Seetõttu ongi väga tore, kui leidub palju vabatahtlikke, kes kõigest hingest püüavad ja on valmis ka muu elu ja töö kõrvalt endast 100% andma, et festival õnnestuks. Väga paljud Arvamusfestivali vabatahtlikud on pärit siitsamast kohapealt ning kui üks festival lõpeb, istutakse kohe kokku ja hakatakse mõtlema, mida järgmisel aastal teha.

Mida festival teie linnale annab ja kuidas seda arendab?

See, et festival siin Paides toimub, on linnale tõsine kingitus, ilma naljata.

Kui muidu võib-olla inimene Paide linna ei sattunud või ei olnud tal põhjust tulla, siis tänu Arvamusfestivalile on väga paljud inimesed Paide enda jaoks avastanud. Hea on näha, kuidas noored pered uudistavad nende paari päeva jooksul meie vanalinna unarusse jäetud maju ning ütlevad, et just siin ongi see õige hingamine ja koht, kuhu nad tahaksid oma kodu rajada.

Pluss muidugi see, et kohalikud ettevõtted – just söögikohad ja poed – teenivad sel ajal rohkem kui võib-olla terve aasta lõikes kokku.

Festivalilt saab alguse ka väga palju häid ideid, millest mitmed just Paides ja kogu Järvamaal realiseeruvad. Näiteks eelmisel aastal sündis mõte luua Paide oma linnateater. Praeguseks hetkeks oleme juba leidnud noored inimesed lavakunstikoolist, kes mõtlevad, kuidas alustada, missugune see linnateater peaks olema, mida kogukond sellest võidab, kuidas see noori kasvatab ja nii edasi. Ühesõnaga, eelmisel aastal sai käima lükatud väga suur projekt. Paide linnateater sünnib juba 2017. aastal ning alustab tööd 2018.

Kas on ette tulnud ka kitsaskohti või üllatusi, millega pole osanud arvestada?

Pisiasju ikka tuleb ette, see on paratamatu. Olgu küsimus siis elektrivõimsuses, internetiühenduses, prügiveos või milles iganes. Aga kõik on lahendatav. Suuri apsakaid juhtunud ei ole ning iga aastaga oleme jälle targemad.

Mida sel aastal kindlasti teisiti teete kui eelmisel?

Näiteks tean, et eelmisel aastal ei õnnestunud väga liikumispuudega inimeste ligipääs Vallimäele, aga sel aastal on see kindlasti paremini korraldatud.

Mida ütlete teistele linnadele, motiveerimaks neidki nii julgeid samme ette võtma ja suuri asju korraldama?

Mõelda tuleb suurelt. Ei tohi karta utoopilisi ideid, vaid tuleb nendega kaasa minna ja anda inimestele võimalus tegutseda. See tasub end sajakordselt ära!

Miks soovitate teie sel suvel Arvamusfestivalile tulla?

See on keeruline küsimus, sest ise olen igal aastal käinud ja ei oskaks mõeldagi, et ei läheks. Raske on midagi konkreetset välja tuua, sest usun, et seal on kõigile midagi.

Festival on tohutu kiirusega edasi arenenud ja on isegi heas mõttes hirmuäratav mõelda, et kuhu edasi. Arutelulavasid on nii suur valik, et iialgi ei saa tekkida olukorda, et pole midagi huvipakkuvat kuulata.

Vabas õhkkonnas olulistel teemadel arutlemine annab endalegi uusi mõtteid ja paneb ehk mõnelegi asjale teistpidi vaatama. Kui kogu aeg ei viitsigi kaasa mõelda, võib lihtsalt oma mõtteid mõlgutada või koos mõnusalt vaba aega veeta.

Positiivsest emotsioonist, mille sealt saab, jätkub tükiks ajaks, ja kui see otsa saab, hakkad järgmist korda ootama!

 

Intervjueeris Maarja-Liis Mölder

Paidekate jaoks on Arvamusfestival alanud

Foto: Mehirt Emmus

Paide arvamusnädala avadebatil arutleti linna avatuse teemal.

16.–23. aprillini kestev Paide arvamusnädal kuulutati välja kui väike eelsoojendus Arvamusfestivalile. Tegelikult võis juba esimese arutelu järel tõdeda, et vähemalt paidekad eelsoojendust ei vaja – festivali õhustik pole siit vahepeal kuskile kadunudki. 

Esmaspäeva õhtul peetud esimene arutelu „Avatus algab südamest ehk tere tulemast Paidesse?“ pidi tooma selgust Paide ja kogu Järvamaa avatuse või suletuse kohta. Teisipäeval otsiti vastust küsimusele, kuidas kogukond saaks aidata raskustes lapsi ja noori. Arvamusfestivali Järvamaa koordinaator Maiko Kesküla oli pärast esimesi arutelusid veendunud, et arvamusnädal tuleb Paides ka järgmisel aastal. Mitte sellepärast, et vajaksime festivaliks eelsoojendust, vaid vastupidi – inimesed on väga avatud, tahavad kogukonnale olulistel teemadel kaasa rääkida ning nende mõtted ja ettepanekud inspireerivad ka teisi. „Huvitav on kogeda, et arvamusfestivalilik avatud ja mõnus atmosfäär ei teki mitte ainult festivalil, vaid tekkis ka arvamusnädalal. Juba praegu on tulnud nii palju positiivset tagasisidet, et olen veendunud, et sellised kevadised mõttetalgud tulevad kordamisele,“ ütles ta pärast teisipäevase arutelu „Rõõmu vargus“ lõppu. „Tundub, et Paide võtab aina rohkem arvamusfestivali identiteeti üle,“ tõdes Maiko. Kõige rohkem hindas ta seda, et arvamusnädala üritused olid isetekkelised ning arutlusel olid elulised ehk päris teemad, mis kogukonna liikmetel on südamel olnud.

„Rõõmu vargus“ tõi kokku laste ja noortega tegelejad, et leida rohkem ühiseid koostööpunkte. Arutelust jäi kõige jõulisemalt kõlama kaks mõtet. Esiteks: „Märkame, märkame ja veel kord märkame!“ ehk raskustes lapsed ja noored peaks olema meie kõigi südameasi – oleme avatud ja kui näeme kedagi abi vajavat, siis anname sellest ka teada. Teine mõte, mis samuti korduvalt esile tuli, oli see, et kõik pole sugugi kinni raha vähesuses, vaid koos suudame me ka vähesega palju ära teha. Peaasi, et meil on tahet hoolida!

Avadebati „Tere tulemast Paidesse?“ pisut umbusklik toon muutus arutelu käigus sootuks ja õhtu lõppedes oleks julgelt võinud küsimärgi hüüumärgiga asendada. Selgus, et umbusk võib tulla kommunikatsiooni vähesusest. Ettevõtja Enno Vaab märkis, et võib-olla pole me võõrastele väga avatud olnud seetõttu, et me ei tea, miks nad siia tahavad tulla. Kui me kuuleme nende eesmärkidest, on meil palju kergem neid vastu võtta. Tulijatel on omakorda kergem kohaneda, kui kogukonna väärtused on neile sõnastatud. Teisalt soovitas Enno Vaab siia tulla soovijatelt küsida, millised on nende ootused ja vajadused. Sest tegelikult on meil kõik võimalused olemas!
Liana Roosmaa siseministeeriumist rõhutas, et esmalt tulebki selgeks saada, et me tahame siia uusi inimesi. Nii kaua, kuni pole selget otsust, ei lähe keegi ka välja pakkuma, et vaadake, kui vägev staadion meil on või kui ilus elukeskkond armsate majadega või et lapsed saavad jala turvaliselt kooli minna. Kalamaja elanikuna on ta näinud, et pärast laste sündi kolivad paljud linnast välja rahulikumasse elukeskkonda. Liana on kindel, et kui Paide linn reklaamiks Kalamajas oma tugevusi, koliks mõni noor pere kindlasti siia.

Maiko Kesküla õhutas nägema suuremat pilti. „Kui meil on inimeste pärast konkurents, siis me ei saa lokaalselt mõelda, me peame mõtlema riigiüleselt,“ ütles ta. Võib-olla oleks rahulik Järvamaa nii mõnegi Ukraina elaniku unistus? Liana Roosmaa kinnitas seda mõtet. Kaks Ukrainast pärit arsti tunnistasid talle just hiljuti, et on Eestis kõige õnnelikumad, sest saavad töötada haiglas, kus on tipptehnika. Ka teistes riikides on inimesi, kes väärtustavad turvalist elukeskkonda, puhast õhku ja loodust ning on kergesti nõus loobuma supermarketitest ja ööklubidest. Maiko lisas, et meie oma lapsi ja noori aitavad siia kinnistada head suhted, olgu need siis tugevad peresuhted või kogukonna toetus.

Tema mõtet kinnitab 11-aastase Tommy kirjutis arutelu taustaks olnud näituselt „Minu tulevikukodu“. Tommy näeb oma tulevikku Paides, kus ta elaks naise ja kahe lapsega korvpalliväljaku kõrval oma majas ja töötaks automehaanikuna suures garaažis. „Elaksin Paides, sest siin on rahulik. Koju istutaks ma palju taimi. Igal sügisel käiksime perega seenel. Suvel sõidaksime ratastega metsaradadel ja sööksime metsmaasikaid. Iga pühapäev oleks perepäev. Selline ilus elu oleks mul Paides.“

Ühiskonnaülesed teemad tõid kokku tuhanded inimesed

AF_pressiteade 3

Juba kolmandat korda Paides toimunud Arvamusfestival tõi kahe päeva jooksul kokku üle 10 000 inimese. Ühiskonnaülene ja isetekkeline programm pakkus teemasid seinast-seina ja üllatas rekordarvu, 224 erineva ning inspireeriva aruteluga.

„On südamest hea meel, et iga aruteluteema juurde jagus piisav hulk huvilisi. Kõige suurema osalejatega arutelud olid Õpiorus, Linnateatri alal, Ekspress Meedia alal, Rahva Raamatu aias ja Eesti Telekomi VUNK innovatsioonialal,” sõnas festivali teemaprogrammi juht Maiu Uus. „Samuti teeb rõõmu, et lisaks paneeldiskussioonile oli kasutusel niivõrd palju erinevaid formaate: väitlused, simulatsioonid, õpitoad, maailmakohvikuid ja osalusteater.”

Võrreldes eelmise aastaga kasvas festival tuntavalt. Festivaliala laienes Paide keskväljakule ja osale Tallinna tänavast, kus liiklus oli festivali ajal suletud. Lisaks põnevatele ja inspireerivatele aruteludele pakkus Arvamusfestival ägedat kultuuriprogrammi. Festivali viimane arutelu oli traditsiooniliselt parlamendierakondade juhtide vestlusring, sellele järgnes noorte koomikute etendus Fopaa!. Festivali järel kogunesid osalejad linna keskväljakule, kus NO99 teatri populaarne Tantsulaagri pidu pakkus rokkimisvõimalust varaste hommikutundideni.

Arvamusfestivali õnnestumisele aitas kaasa seniste korraldusaastate suurim tiim – aasta jooksul panustas festivali sündi 300 vabatahtlikku, enam kui sada organisatsiooni tegid aga head koostööd, et tuua osalejateni 224 arutelu. „Arvamusfestival on tõeliselt unikaalne koostööharjutus. Mitmel pool ühendasid jõud riigiasutused, vabaühendused ja ettevõtted. On tõsiselt hea meel, et osales nii palju organisatsioone, see näitab, et ideede ja inimeste kohtumispaik läheb inimestele korda ja toob meid kokku,” sõnas Uus. „Loodan, et sisse harjutatud koostöö on inspireerinud ja hea koostöö jätkub ka järgmisel aastal peale festivali.”

Lisaks vabatahtlikele, tiimijuhtidele ja organisatsioonidele aitasid festivali sünnile kaasa Paide linna ja Järvamaa omavalitsused ning inimesed ja ettevõtted. Festivali teine suurim toetaja on Avatud Eesti Fond. Oma õla panid festivalile alla Kodanikuühiskonna Sihtkapital, head inimesed Hooandjas ning mitmed ettevõtted nagu Eesti Energia, Nortal, Swedbank ja paljud teised.

Aitäh kõigile osalejatele, kohtumiseni 2016. aasta augusti kolmandal nädalal Paides!