Asute arhiveeritud lehel. Mine värske Arvamusfestivali lehele.

Ettevõtlus

Tööõnne ala: Kuidas püsida töövormis 100. juubelini!?

Vastust küsimusele „Kuidas püsida töövormis 100. juubelini?“ saab otsida tänasel aastal Arvamusfestivali Tööõnne alal. Tööelu tulevikureaalsus on käes kõigi jaoks, olenemata vanusest, soost, rahvusest, usust, tervisest või emakeelest. Rahvastik vananeb, keskmine eluiga pikeneb, sündimus väheneb ja tehnoloogia areneb meeletu kiirusega. Tööõnne alal räägime sel aastal uue reaalsuse mõjust inimestele kogu elutsükli pikkuses ning võimalustest, kuidas peab tööeluga kohanema, et püsida tööõnne vormis oma 100. juubelini. Arutelud korraldavad: Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Töötukassa, Eesti Teadusagentuur, EASi ja Work in Estonia, Eesti Noorsootöö Keskus ja Eesti Üliõpilaskondade Liit.

Kuna eelmisel aastal oli töötukassa pakutud karjäärinõustamine festivalil osalejate seas populaarne, siis ka sellel aastal ootavad karjäärinõustajad Tööõnne alal kõiki arutlema töö- ja karjääriteemadel. Mõlemal festivali päeval on arutelude vahel võimalik tulla Tööõnne alale ning võtta osa isiklikust mõttevahetusest inimesega, kes puutub igapäevaselt kokku töö- ja karjäärialaste küsimustega, sest karjäärinõustamine on ennekõike arutelu kahe või enama inimese vahel. Muidugi ei ole võimalik piiratud aja tõttu saada Arvamusfestivalil täit kogemust karjäärinõustamise protsessist, kuid see võib anda vajaliku tõuke oma tuleviku muutmiseks.

Samas tutvustavad töötukassa tööandjate konsultandid Arvamusfestivali külastajatele tööjõuvajaduse baromeetrit. Selleks püstitame Tööõnne ala telgi lähedale suure Eesti kaardi, millele on igal festivali osalejal võimalik märkida oma töövaldkond vastavasse maakonda. Töövaldkondi on võimalik eristada eri värvi täppide näol, mida saavad osalejad Eesti kaardile kleepida. Tööjõuvajaduse baromeetrilt saab vaadata, millised on osalejate enamlevinud ametialade trendid tööjõuturul. Tule kindlasti Tööõnne alale ja märgi Eesti kaardile oma ameti valdkond ja selle asukoht. Nii saame kõik teada, millised töövaldkonnad ja maakonnad on Arvamusfestivalil enim esindatud.

Selgi aastal ei ole Tööõnne alal ära unustanud noori. Nimelt korraldatakse Tööõnnealal mitmeid atraktiivseid tegevusi, kuid toonitame, et need toimuvad ainult reedel, 11. augustil. Noortele mõeldud tegevused on järgnevad:

  • nutiorienteerumine Actionbound rakenduses;
  • ametinöör: mäng, kus iga osaleja peab hüppenööriga hüpates ütlema ühe ameti;
  • ametikeerutamine: mäng, kus külastaja valib pudelit keerutades endale ühe  tegevuse;
  • interaktiivsed mängud arvutis, näiteks kuldvillak;
  • T- ja K-tähtede pusle;
  • ülekantavate oskuste kaardid;
  • väiksematele erinevad tegevused, näiteks tulevikuameti joonistamine ja ametiuss;
  • lisaks toimub õuemäng, kus küsitakse külastajatelt mitmeid küsimusi.

Laupäeval on samuti mõeldud noorte peale, nimelt 12. augustil tähistatakse rahvusvahelist noortepäeva. Sel puhul on asjakohane võtta luubi alla, mis tegelikult Eestimaa noortele rõõmu ja muret teeb. Laudkondades on kõigil soovijatel võimalik mõtteid vahetada just nende inimestega, kes teevad igapäevaselt tööd selle nimel, et noorteni erinevaid võimalusi tuua. Arutleda saab nii ettevõtlikkuse, tervise, motivatsiooni kui ka noortele suunatud tegevuste teemadel. Arutelule on oodatud eelkõige noored, kuid ka kõik teised kellele teema korda läheb. Kirsiks tordil loositakse arutelu lõpus välja Noortepäeva peaauhind. Kui osalesid Noortepäeva konkursil, tule kindlasti kohale.

Eelmise aastaga võrreldes on põnevate arutelude juurde mõeldud osalejatele pakutav tegevuste hulk Tööõnne alal suuresti laienenud.  Seega on meie juures sel aastal palju uut ja põnevat, mida avastada. Seega – tule Arvamusfestivalile ja külasta Tööõnne ala!

Tööõnne ala kava

Reede, 11.08.17

12.00-13.30 Uus töö, uued reeglid?

14.00-15.30    Insenerimõte ajas.

16.00-17.30    Välistööjõu kaasamine Eestis: mis on tehtud ja mida on veel vaja teha?

18.00-19.30    Kas võtta paus või rühkida kiire lõpuni?

 

Laupäev, 12.08.17

12.00-13.30    Tulevikuerialad 2030

14.00-15.30    Kuidas elad, Eestimaa noor?

16.00-17.30    Kas palgad tapavad Eesti majanduse?

Kas põllumajandusel on kohta nutimajanduses?

Milline roll on Eesti majanduses traditsioonilistel majandusharudel nagu põllumajandus ja toidutootmine? Mis teeks põllumajandusest riigi ja valitsuse jaoks prioriteetse majandusharu? Kuidas peaksime põllumajandusest rääkima, et olla usutavad ja saada põllumajandussektorile vajalikku tähelepanu? Just niisuguste küsimuste üle diskuteerisid maaelualal Meelis Mälberg, Martin Rand, Margus Muld, Margus Mets ja Toomas Kevvai.

 

Moderaator Roomet Sõrmus teeb arutelu käimatõmbamiseks kuulajate seas küsitluse, mis kellelgi põllumajandusega esimesena seostub. Kostuvad näiteks teravili, maaelu ja seakatk. Hüüan entusiastlikult: “Piim!” Linnatüdrukuna pole mul erilist aimu, millest juttu tuleb, aga olen põnevil saamaks teada, mis praegu põllumajanduses toimub. Kohe alguses jääb kõlama nukker mõte, et bürokraatiamasinaga võitlemise kõrval oleks tootmine rohkem nagu hobi. Palju auru läheb meeste sõnul sellele, et olla n-ö toetuskõlbulik, vastata normidele ja mitte trahvi saada. Tänane olukord näitab arutlejate sõnutsi, et võrreldes teiste Euroopa riikidega ei ole meie võimalused toetusi saada nii head. Siinne lahendus võiks olla see, et meie põllumehed paneksid pigem seljad kokku, mitte ei kakleks pisku pärast, mida ei jagata võrdselt.

Diskuteeritakse ka selle üle, et meedias võiks raha küsimise ja saamise asemel esile tõsta tegusid. “Positiivse näitena tooksin välja Avatud Talude päeva,” märgib Margus Mets. Arutlejate sõnul ei saa üle ega ümber toetustest. “Toetustest tuleb rääkida, aga rohkem argumenteeritult, loosungid ei mõju,” leiab Meelis Mälberg. Samas on 20 aastaga tekitatud hea baas, kust edasi minna. “Viimase kümne aastaga on areng olnud meeletu,” leiab Roomet Sõrmus.

Arengut näitab ka see, et tehnoloogia kasutamine kasvab väga kiiresti. “Eesti põllumees on tohutult innovatiivne,” leiab Martin Rand. Ühe oma sõnul hullu ideena pakub ta välja virtuaalse konsolideerumise. “Mõni Eesti põllumees võiks hakata koondma enda alla suuri tootjaid, et müüa neile otse näiteks kartulikrõpsu toorainet,” viskab Rand idee õhku. Lõppeks jääb minu jaoks kõlama mõte, et väga oluline on see, millist pilti kujundavad põllumehed endist ise, ja ehkki nutimajandus ei olegi selles keskustelus tegelikult keskne teema, peaks põllumehed maaeluentusiastide sõnutsi olema võimalikult uuendusmeelsed ja innovaatilised.