Asute arhiveeritud lehel. Mine värske Arvamusfestivali lehele.

Ülevaade

Tööõnne ala: Kuidas püsida töövormis 100. juubelini!?

Vastust küsimusele „Kuidas püsida töövormis 100. juubelini?“ saab otsida tänasel aastal Arvamusfestivali Tööõnne alal. Tööelu tulevikureaalsus on käes kõigi jaoks, olenemata vanusest, soost, rahvusest, usust, tervisest või emakeelest. Rahvastik vananeb, keskmine eluiga pikeneb, sündimus väheneb ja tehnoloogia areneb meeletu kiirusega. Tööõnne alal räägime sel aastal uue reaalsuse mõjust inimestele kogu elutsükli pikkuses ning võimalustest, kuidas peab tööeluga kohanema, et püsida tööõnne vormis oma 100. juubelini. Arutelud korraldavad: Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Töötukassa, Eesti Teadusagentuur, EASi ja Work in Estonia, Eesti Noorsootöö Keskus ja Eesti Üliõpilaskondade Liit.

Kuna eelmisel aastal oli töötukassa pakutud karjäärinõustamine festivalil osalejate seas populaarne, siis ka sellel aastal ootavad karjäärinõustajad Tööõnne alal kõiki arutlema töö- ja karjääriteemadel. Mõlemal festivali päeval on arutelude vahel võimalik tulla Tööõnne alale ning võtta osa isiklikust mõttevahetusest inimesega, kes puutub igapäevaselt kokku töö- ja karjäärialaste küsimustega, sest karjäärinõustamine on ennekõike arutelu kahe või enama inimese vahel. Muidugi ei ole võimalik piiratud aja tõttu saada Arvamusfestivalil täit kogemust karjäärinõustamise protsessist, kuid see võib anda vajaliku tõuke oma tuleviku muutmiseks.

Samas tutvustavad töötukassa tööandjate konsultandid Arvamusfestivali külastajatele tööjõuvajaduse baromeetrit. Selleks püstitame Tööõnne ala telgi lähedale suure Eesti kaardi, millele on igal festivali osalejal võimalik märkida oma töövaldkond vastavasse maakonda. Töövaldkondi on võimalik eristada eri värvi täppide näol, mida saavad osalejad Eesti kaardile kleepida. Tööjõuvajaduse baromeetrilt saab vaadata, millised on osalejate enamlevinud ametialade trendid tööjõuturul. Tule kindlasti Tööõnne alale ja märgi Eesti kaardile oma ameti valdkond ja selle asukoht. Nii saame kõik teada, millised töövaldkonnad ja maakonnad on Arvamusfestivalil enim esindatud.

Selgi aastal ei ole Tööõnne alal ära unustanud noori. Nimelt korraldatakse Tööõnnealal mitmeid atraktiivseid tegevusi, kuid toonitame, et need toimuvad ainult reedel, 11. augustil. Noortele mõeldud tegevused on järgnevad:

  • nutiorienteerumine Actionbound rakenduses;
  • ametinöör: mäng, kus iga osaleja peab hüppenööriga hüpates ütlema ühe ameti;
  • ametikeerutamine: mäng, kus külastaja valib pudelit keerutades endale ühe  tegevuse;
  • interaktiivsed mängud arvutis, näiteks kuldvillak;
  • T- ja K-tähtede pusle;
  • ülekantavate oskuste kaardid;
  • väiksematele erinevad tegevused, näiteks tulevikuameti joonistamine ja ametiuss;
  • lisaks toimub õuemäng, kus küsitakse külastajatelt mitmeid küsimusi.

Laupäeval on samuti mõeldud noorte peale, nimelt 12. augustil tähistatakse rahvusvahelist noortepäeva. Sel puhul on asjakohane võtta luubi alla, mis tegelikult Eestimaa noortele rõõmu ja muret teeb. Laudkondades on kõigil soovijatel võimalik mõtteid vahetada just nende inimestega, kes teevad igapäevaselt tööd selle nimel, et noorteni erinevaid võimalusi tuua. Arutleda saab nii ettevõtlikkuse, tervise, motivatsiooni kui ka noortele suunatud tegevuste teemadel. Arutelule on oodatud eelkõige noored, kuid ka kõik teised kellele teema korda läheb. Kirsiks tordil loositakse arutelu lõpus välja Noortepäeva peaauhind. Kui osalesid Noortepäeva konkursil, tule kindlasti kohale.

Eelmise aastaga võrreldes on põnevate arutelude juurde mõeldud osalejatele pakutav tegevuste hulk Tööõnne alal suuresti laienenud.  Seega on meie juures sel aastal palju uut ja põnevat, mida avastada. Seega – tule Arvamusfestivalile ja külasta Tööõnne ala!

Tööõnne ala kava

Reede, 11.08.17

12.00-13.30 Uus töö, uued reeglid?

14.00-15.30    Insenerimõte ajas.

16.00-17.30    Välistööjõu kaasamine Eestis: mis on tehtud ja mida on veel vaja teha?

18.00-19.30    Kas võtta paus või rühkida kiire lõpuni?

 

Laupäev, 12.08.17

12.00-13.30    Tulevikuerialad 2030

14.00-15.30    Kuidas elad, Eestimaa noor?

16.00-17.30    Kas palgad tapavad Eesti majanduse?

Lapsed tõstatavad arvamusfestivalil virtuaalsõltuvuse ja kooliõnne küsimusi

Tänavu korraldab Arvamusfestival esmakordselt lastearutelusid, mille lõppenud ideekorjesse laekus 5.-7. klassi õpilaste poolt 13 aruteluettepanekut. Tõstatatud teemad varieeruvad keskkonnakaitsest virtuaalmaailma sõltuvuse ning laste (kooli)õnneni.

Festivali eestvedaja Ott Karulini sõnul võib tulemusega igati rahule jääda. „Kui algselt plaanisime valida neli arutelu, siis laekunud ideede sisu ja kvaliteedi põhjal valime neid kindlasti rohkem,“ ütles Karulin. „Päris mitmest pakutud ideest selgub, et lapsed tahaksid palju rohkem klassiruumist välja saada, näiteks sportimiseks või mõne (kultuuri)asutuse külastamiseks. Lahenduste leidmiseks plaanivad nad arutama näiteks teadlasi, noorsportlasi, poliitikuid jt, ehkki peamisteks arutlejateks on loomulikult noored ise.“

Koostöös festivali korraldajatega mõtiskletakse neis koolides, kes arutelusid eest vedama asuvad, milline oleks parim formaat ning kes seal osaleda võiksid. Karulini hinnangul on aga suur osa ideedest juba väga põhjalikult läbi mõeldud. „Meie jaoks on alati võtmekohal see, kuidas festivalil osalejaid kaasatakse. Seetõttu on meil eriti hea meel, et lapsed plaanivad kaasata ka kuulajaid. Nii tasub valmis olla näiteks väikesteks kehalisteks katseteks, teatrietendusteks kui ka küsitlusteks,“ sõnas Karulin.

Ideed laekusid Paide Gümnaasiumist, Tallinna Prantsuse Lütseumist, Püha Johannese Koolist ning Järveküla Koolist. Festivali meeskond valib Arvamusfestivalile jõudvad ideed välja lähiajal ning avalikustab need koos ülejäänud programmiga lastekaitsepäeval, 1. juunil.

Arvamusfestival on kogu ühiskonda kaasav erinevatele maailmavaadetele avatud kohtumispaik, mille eesmärk on arendada arvamuskultuuri ja kodanikuharidust. Viies Arvamusfestival toimub 11.-12. augustil 2017 Paides. Kahel päeval peetakse üle 150 arutelu, mida korraldavad enam kui sada organisatsiooni. Arvamusfestivali meeskond koosneb 99% ulatuses vabatahtlikest.

Arvamusfestivali koostööpartneriks lastearutelude korraldamisel on Ajaloomuuseum, EV100 ning laste ja noorte kultuuri aasta „Mina ka!“.

Aasta kodanik 2016 Kristi Liiva: ühe unistuse elluviimise lugu

Kristi Liiva. Foto: Iris Vahesalu

Kristi Liiva. Foto: Iris Kivisalu

2013. aastal korraldasime pea 50 vabatahtlikuga esmakordselt Arvamusfestivali lootuses, et alguse saab miski, mis aastakümnete pärast sarnase tähenduse saab nagu mulle inspiratsiooni pakkunud ülemerenaabrite juures Gotlandil 48. aastat toimuv Almedaleni nädal.

Et sünnib uus traditsioon ja suvine kohtumispaik ühiskonnast hoolivatele inimestele. Et me kõik tunneme rohkem huvi, oleme avatud uutele mõtetele ja räägime kaasa Eesti jaoks olulistel teemadel. Et Eesti on üks parem paik. Aga me ei julgenud loota, et festival saab selliseks traditsiooniks juba nelja aastaga!

Me ei julgenud loota, et kõik läheb nii, nagu unistasime

Et nii paljudele ärksatele inimestele meie idee korda läks ja soovis Paidesse tulla, et suure huviga ühiskonna arengu teemadel kaasa mõelda, kõneleda ja kohati ka südant valutada – sõltumata nende päritolust või ametist. Festivali osalejad hoolivad, otsivad lahendusi, kuulavad vestluspartnereid ja tunnevad end vabalt, väljendades põnevaid mõtteid. Rohkem kaasa rääkimist ja kaasa mõtlemist, rohkem vastutust ja rohkem hoolimist on märksõnad, mis kõnetavad meid, festivali korraldajaid ja mida meie arvates vajab kogu Eesti ühiskond praegu.

Ma olen kogu südamest tänulik festivali vabatahtlike meeskonnale, kes uskusid ideesse 4 aastat tagasi ja kes pingutavad järgmise, järjekorras viienda festivali õnnestumise nimel juba praegu. Tänaseks on vabatahtlikest koosnev meeskond kasvanud pea kolmesaja liikmeliseks – Eesti mastaabis suurorganisatsiooni mõõtu. Olen südamest tänulik Järvamaa ja Paide linna kogukonnale, kes aitavad meil ja festivali osalejatel uuesti seda piirkonda avastada ja selle tähendust Eestimaa kaardil ümber mõtestada. Olen tänulik sadadele organisatsioonidele, kes toovad oma olulised teemad festivalile ja koostöös loovad omanäolise ja nende tegevuse jaoks olulise arutelusündmuse. Olen tänulik festivali toetajatele, kes uskusid meisse siis, kui meie tulevik ei olnud veel selge, ainult sellepärast, et hoolivad meie ühiskonnast ja austavad diskussiooni pidamise vajadust.

Väga palju Arvamusfestivaliga seotud unistustest on veel täitumata

See oleks lausa kurb kui need kõik täidetud oleks! Meie teekond võiks olla vähemalt 25 aastat pikk, et me saaks päriselt hinnata, mis on festivali tegelik jälg või mõju. Minu mõtetes on aina enam küsimus, kuidas hea arutelutava ehk oskus kuulata, hinnanguvaba olla ja argumenteerida jõuaks Paides peetavatest mõttevahetustest ja vestlusringidest igapäevaellu, alustades vestlustest koolides, kodudes ja töökohtades kuni riigijuhtimiseni välja. Kõigest sellest tuleb kindlasti juttu 2017. aasta festivalil, mis tuleb taas 11.-12. augustil Paides ja mille aruteludeprogrammi ettepanekuid ootab korraldusmeeskond jaanuaris algava ideekorje ajal.

Kodanikupäeva tähistatakse Eestis 26. novembril, sest just tol päeval aastal 1918 võttis Maanõukogu  vastu määruse Eesti kodakondsuse loomise kohta. Aasta kodaniku valimise tava algatas rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo 2003. aastal. Konkursi moto oli tänavu „Uusi horisonte luues“.

Kuhu ratas parkida? Kus ööbida? Kogu praktiline festivaliinfo on siin!

Paide linn täitub festivalirahvaga juba loetud päevade pärast! Seega on praegu paras aeg anda teavet kõige praktilise elu-olu kohta, millega peaks Arvamusfestivalil osaleja arvestama.

Foto: Anna Markova

 

Ala kaart

Festivalisaginas on kõige parem orienteerumisvahend ala kaart. Sinna on märgitud kõikide teemaalade ja kohvikute asukohad, lisaks muud olulised punktid ja olmekohad.

Kaarti näeb suuremalt ja saab vajaduse korral alla laadida meie veebilehelt SIIT. Ala kaart on olemas ka Arvamusfestivali äpis.

Kohapeal jagavad rõõmsalt teavet kõige festivalil toimuva kohta nii teretiim kui ka infotelgi inimesed. Astu ligi ja küsi julgelt!

Transport ja parkimine

Festivalile saab tulla mitmeti, kõige loodussäästlikum on tulla kas jalgsi või jalgrattaga. Jalgratastele on meil tänavu ka täitsa oma parkla ja tunduvalt paremas kohas: keskväljakul kiriku taga, ühes mõnusas majade sopis. Parklal on olemas videovalve, kuid oma raudsuksu tuleks sellest hoolimata ikkagi lukku panna.

Paidesse liigub ka parajal hulgal busse (vaata täpsemalt Tpileti lehelt SIIT), samuti on võimalik tulla rongiga Türile (vaata täpsemalt Elroni lehelt SIIT) ja sealt edasi bussiga Paidesse.

Festivalile saab sellel aastal jõuda muuhulgas koos Linnaruumi ala kahekordse punase pealt lahtise turismibussiga, mis stardib Tallinnast kl 13.00 ning Paidesse saabumisega transformeerub ülemine dekk arutelualaks. “Ratastel linnaruumilava” jõuab kohale kell 15. Bussisõidule eelregistreerimine siin.

Loomulikult on oodatud ka autodega tulijad, sest parkimisruumi jätkub. Kõik Arvamusfestivali parklad on tähistatud ning palume jälgida ka linnas olevaid liiklusmärke ja viitasid. Invaparkla asub nii nagu eelmiselgi aastal Veski tänava lõpus.

Kõik ratta-, auto- ja invaparklad on märgitud ka ala kaardile SIIN.

Parkimise kohta leiab veel täpsemat teavet meie veebilehel SIIN.

Ööbimine

Kes festivalile tulijatest ole veel jõudnud ööbimisega tegeleda, siis soovitame seda teha kiiremas korras! Täpsem teave ööbimisvõimaluste kohta on meie veebilehel SIIN.

Kõige parema festivalielamuse saab kindlasti kodumajutuse kaudu. Siis on võimalik viia alal kogetu ja nähtu edasi perekonda, kes sind vastu võtab, ja miks mitte seal arutelusid jätkata. Paide inimesed on päriselt ägedad ja armsad ning kõik, kes on end kodumajutuseks üles seadnud, on valmis ja ootel. Kodumajutuse kohta küsi julgelt Liisa Hendriksoni käest (e-post liisahendrikson@gmail.com ja telefon 5553 9105) ning vaata ka kodumajutuse lehte Facebookis.

19944072984_21166920ab_o

Foto: Kärt Vajakas

 

Sularaha ja kaardimaksed

Enamikus Arvamusfestivali kohvikutes ja mujal Paide teeninduskohtades saab maksta kaardiga. Kui aga festivalile tulijal on vaja sularaha, siis on Paides olemas ka sularahaautomaadid. Nende asukohti küsi vajaduse korral meie infopunktist ja teretiimilt.

Wifi

Ligipääs wifi-võrgule on olemas Paide Vallitorni ümbruses ja ka keskväljakul. Võrk on ilma parooli ja tasuta.

Lapsed

Arvamusfestivalil on tänavu kaks lasteala, üks asub Vallimäel ja teine keskväljakul – mõlemale jagub kaheks päevaks rohkelt tegevusi ja mängimist. Vaata lastealade kava täpsemalt Arvamusfestivali kultuuriprogrammist.

Vanemad saavad soovi korral oma lapsed viia tasuta lastehoidu, mis asub Vallimäe lasteala kõrval.

Loe lastele mõeldud tegevuste kohta rohkem meie lastealade blogipostitusest.

Pakihoid

Pakihoid asub Vallimäe ääres ja sinna saab tuua kuni käsipagasi mõõdus asju. Pakihoiu täpsem asukoht on toodud ala kaaardil SIIN.

Koerteparkla

Eelmisel festivalil väga populaarseks osutunud koerteparkla on avatud ka tänavu! Samal ajal kui naudid festivalimenu, hoiavad sinu neljajalgsel sõbral silma peal meie vabatahtlikud. Loe koerteparkla kodukorra kohta täpsemalt SIIT.

20569792905_9f50c85890_o

Foto: Mehirt Emmus

 

Ilmaolud

Ilm tuleb ootuste kohaselt taaskord suurepärane. Kui aga peaks esinema ka vihmahooge, siis ei tasu karta, festival saab väga hästi peetud igas ilmaolus: arutelualad tõmbuvad vihma korral oma telkide-varjude alla ning osalejad saavad vajaduse korral osta infopunktidest vihmakeepe.

Ja veel…

Festivalile tulles palume kõigil osalejatel võtta sissepääsu väravast Arvamusfestivali käepael. Siis teame, kui palju meid kokku on tulnud!

Kohtumiseni peagi Paides!

Kodanike Euroopa ala: teemadel, mis puudutavad kõiki Euroopa kodanikke

Brexit, põgenikekriis, palgalõhe, tööränne, digitaalne ühisturg, Eesti Euroopa Liidu eesistujamaana  – need on vaid mõned teemad, mis puudutavad kõiki Euroopa kodanikke. Iseasi kui sügavalt meist keegi end puudutatuna tunneb.

„Kodanike Euroopa alal läheneme Euroopa teemadele kõige laiema ühisnimetaja ehk kodanikuühiskonna kaudu. Me ei lahka ega lahenda mõnda konkreetset probleemi, vaid küsime avatud meelega teistelt eurooplastelt ja iseendalt: kuidas väljakutsetega hakkama saada? Kas ja kuidas me ühiskonda panustame, kas saab paremini?“ tutvustab alal toimuvat üks korraldajatest Kodanike Euroopa programmi koordinaator Kadri Sikk. Kodanike Euroopa ala kõik arutelud tõlgitakse eesti viipekeelde.

Kodanike Euroopa ala arutelude ettevalmistamine algas juba märtsis. Foto: Kärt Vajakas

 

Tühja kõhuga häid mõtteid ei tule, sestap alustatakse festivali esimesel päeval, 12. augustil Hollandi stiilis brunch´iga, kus saab teada, miks ja kuidas hollandlased väljakutsetele ühiselt vastu astuvad. Ingliskeelne arutelu tutvustab hollandlastele omast otsustamist konsensusmudeli kaudu, mis, levimas küll üle maailma, tekitab ikkagi küsimusi: kas konsensus on alati kõige parem mudel ja kas see on pingutamist väärt? Diskussiooni avavad kevadel kajastamist leidnud idee “Just ESTonishingi” autor Peter Kentie ja Hollandi suursaadik Jos Schellaars.  

Seejärel räägivad meie oma Eesti inimesed, kes tunnevad Brüsseli sügavaid koridore lähemalt, mismoodi me Euroopa tasandil protsesse mõjutame. Uuritakse, kuidas saavad Eesti vabaühendused ja Euroopa riikide kodanikud poliitilisi protsesse mõjutada. Arutelus osalevad suurte katusorganisatsioonide esindajad: Janina Arsenjeva ja Allan Päll, Eesti alaline esindaja ELis Uku Särekanno ja Euroopa Parlamendi liige Kaja Kallas.

Kolmandas arutelus paljastavad põhjamaalased, kuidas saada õnnelikuks. Mida peaks tegema selleks, et suurendada õnne ja rahulolu taset nii, et Eestis oleksid rahulolevad kodanikud, kes tunnetavad, et nad on kaasatud ühiskonnaellu, lähedal võimule, teiste ühiskonnaliikmetega võrdväärsed ning nad elavad avatud, sallivas, võrdses ja hoolivas ühiskonnas? Ingliskeelses arutelus osalevad ajakirjanik ja raamatu “The Year of Living Danishly” autor Helen Russell, Norra sotsioloogiaprofessor Vittersø Joar ja Rootsi korrespondent Bengt Lindroth.

Tähelepanuta ei jää ka Eesti kodanikuühiskond. Pärast lõunat saab käia kiirkohtingutel Vabatahtlike Võrgustiku liikmetega ning päeva lõpetuseks vaadata ausa pilguga otsa Eesti 25aastasele uue aja organiseerunud kodanikuühiskonnale. Triin Toomesaare ja Indrek Treufeldti eestvedamisel räägivad vabakondlased, ettevõtjad, riigimehed ja -naised sellest, kui suur mõju kodanikuosalusel on täna ja kui suur see võiks olla. Arutatakse, kas seni on rohkem olnud kasu sattumuslikest sündmustest või juhitud protsessidest ja kas selleks, et sünniks uued teemeärad ja rahvakogud, kalarannad ning pühajärvekoolid, on vaja hirmsasti pingutada, või juhtuvad need iseenesest, kui inimestel ainult tahtmist on.

„Oleme kutsunud eurooplaseks, kodanikuks ja inimeseks olemisest rääkima asjatundjaid, kellel on nendes küsimustes teadmised ja selge visioon. Arutelupäeva lõpuks oleme kindlasti targemad ja loodetavasti paremad inimesed, mida enamat võiks soovida ühelt hästi veedetud päevalt Arvamusfestivalil!“ sõnastas oma nägemuse Kadri Sikk.

Facebook: https://www.facebook.com/events/589756474528713/Kodulehekülg: www.kodanikeeuroopa.kysk.ee.

12.­-13. augustil 2016 toimub neljandat korda Arvamusfestival: kohtumispaik ja mõttevahetuskoht Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Kokku arutatakse kahe päeva jooksul enam kui 230 teemal. Tutvu kavaga: 2017.arvamusfestival.ee/kava.

Kes või mis on arendustiim?

Arendustiimi juht Kristi Liiva. Foto: Kärt Vajakas

Üks kuuest Arvamusfestivali korraldusvaldkonnast on arendus, mida koordineeriv tiim tegeleb peamiselt festivali eelürituste, rahvusvahelise koostöö ja hea arutelutava väärtustamisega.

Arendustiim on meeskonna koosseisus sel aastal esmakordselt. Tiimi peamine eesmärk on hea arutelutava tutvustamine ja nähtavaks tegemine nii festivali eel, selle ajal kui ka pärast seda. Loodud on mahukas ideepank, mis sai kokku festivali vabatahtlike mõtetest Arvamusfestivali klubis. „Festivali alal ja ajal peaks hea arutelutava inimesteni jõudma juba väravas, festivalile sisenedes,” tutvustas arendustiimi juht Kristi Liiva klubis loodud ideedest kindlasti tänavu töösse minevat mõtet. Hea arutelutava jagamise ja levitamise mõtet kannavad ühtaegu eelüritused kui ka koostöö eri organisatsioonidega, kes Arvamusfestivali arutelusid korraldama kutsuvad oma sündmustele.

„Arendustiimis on koos eri taustadega inimesed, nii uued kui selle festivali paar kõige kogemusterikkamat tegijat. Tehtu annab neile usaldusväärsuse ja argumendid, kuid rõõm on näha ka osade otsuste langetamist vaistlikkuse pinnalt. Arendustiimi lennukate ideede puhul vist teisiti ei saakski,“ rääkis arendustiimi liige, festivali rahvusvahelise koostöö eest vastutav Mari Roonemaa. „Kõik arendustiimi inimesed on hästi sümpaatsed ja palju teha jõudnud ning nendega koos töötamine on huvitav ja inspireeriv,“ ütles hea arutelutava eest vastutav Kadri Lutter.

Arendustiimi liikmed festivali teises klubis. Foto: Kärt Vajakas

 

Eelfestivalid ja eriüritused

„Arvamusfestivali arendustiim on seadnud üheks oma eesmärgiks toetada hea arutelukultuuri levikut üle Eesti. Juba eelmisest aastast alates on Arvamusfestivali tiimis idanenud mõte toetada senisest enam üle Eesti väiksemate kohalike festivalide korraldamist, mis toimuksid Paide Arvamusfestivali eel ja keskenduksid justnimelt kohaliku elu jaoks olulistele küsimustele,“ sõnas eelfestivalide eest vastutav Kristiina Ling ning lisas: „Narva kogemus andis Arvamusfestivali tiimile tõuke eelfestivalide ideed veelgi edasi arendada ja tegutseda selle nimel, et selliseid festivale toimuks erinevates Eesti piirkondades.“ Kui eelmisel aastal toimus esimest korda [eel]arvamusfestival ainult piirilinnas Narvas, siis sel aastal on eelfestivale kaks – Narvas ja Kagu-Eestis. Seoses sellega on arendustiimi eelfestivalide ja eriürituste tiimiga liitunud veel üks koordinaator Argo Nõmmik. Kohalike eelfestivalide ettevalmistus nõuab ideaalis pool aastat ja pärast festivali on oluline õppetunnid läbi analüüsida, mistõttu on eelfestivalide edendamine arendustiimis peaaegu aastaringne tegevus. Lisaks [eel]arvamusfestivalidele on arendustiimil koostööprojektid teiste ettevõtmistega, kus Arvamusfestivali labor aitab korraldada arutelusid – näiteks Kopli Festival, mess Maale Elama ja Euroopa päev.

„Kuna olen olnud pikalt aktiivne erinevates vabaühendustes, siis pakuvad mulle eriti huvi uued algatused, kus saab ennast proovile panna ja teha asju, mida varem pole tehtud. Pean isiklikult väga oluliseks kogukondade arengu toetamist ja seega ei mõelnud ma kaua, kui kuulsin, et Arvamusfestivali tiimis on võimalik panustada kohalike eelfestivalide edendamisse,“ selgitas Kristiina arendustiimiga liitumise põhjuseid. „Kõige suurem kogemus on olnud olla osa Arvamusfestivali organisatsioonis tervikuna, mis on väga eriline ning loomulikult on olnud väga innustav töötada koos arendustiimi liikmete ning tiimijuht Kristi Liivaga. Saan öelda, et Arvamusfestival on organisatsioon, mis kannab ka oma igapäevastes tegevustes neid väärtuseid, mida soovib saavutada Eestis laiemalt ehk oskust kuulata, austada teisi ja olla avatud enda arvamusest erinevatele ideedele. See on uskumatult motiveeriv, mistõttu mulle tundub, et mõnikord saab vabatahtliku tööga saavutada ühiskonnas palju enam kui palgatööga. Selline kogemus innustab edaspidi vabatahtlikku tööd tegema.“

Rahvusvaheline koostöö

„Ideaalis on areng midagi tõusujoones püsivat ja seetõttu vaatab ka arendustiim kaugemale 2016. aasta numbrist. Esialgu on konkreetsema suuna saanud ühised tegemised naabrite Läti ja Soomega,“ rääkis Arvamusfestivali rahvusvahelise koostöö eest vastutav Mari Roonemaa. Rahvusvahelise koostöö tiim teeb koostööd sarnaste ettevõtmistega ümber Läänemere (Almedalensveckan Rootsis, SuomiAreena Soomes, Folkemødet Taanis, Arendalsveckan/Arendalsuka Norras ja Lampa Lätis), kellega koos tahetakse vastastikku programme jagada ning korraldada ühiseid või sarnaseid teemasid puudutavaid arutelusid. Sel aastal on Arvamusfestival esindatud Läti arvamusfestivalil Lampa oma aruteluga, mis peaks kõnetama riike laiemalt, kõrvutades omavahel veebiarutelude kvaliteeti. „Vaatame kindlasti kullipilgul Skandinaavias toimuvat. Üks Arvamusfestivali eesmärke on hea arutelutava nähtavaks-kuuldavaks tegemine ja sedagi joont jätkame ka piiride taga,“ sõnas Roonemaa. „Rahvusvaheline koostöö tähendab lisaks festivali mujal gastroleerimisele ka seda, et katsume huvitavaid välisesinejaid siia tuua. Kes ja mis teemadel täpsemalt, selgub suvepoole.“ Lisaks Mari Roonemaale kuulub rahvusvahelise koostöö tiimi Liis Kängsepp. „Enne lapsepuhkusele jäämist töötasin festivali ühe suurema toetaja Avatud Eesti Fondi juures, mistõttu arendustiimi paati astumine tundus põneva võimalusena näha festivali köögipoolt ja ühtlasi iseend tegevuses hoida,“ selgitas Mari seda, miks ta Arvamusfestivaliga ühines.

Hea arutelutava väärtustamine

Hea arutelutava väärtustamine, tutvustamine ja paremini nähtavaks tegemine on arendustiimi selle aasta peamine eesmärk. „Hea arutelutava punktid pandi kokku juba enne esimest Arvamusfestivali, sest tundus, et need asjad oleks vaja välja öelda ja üles kirjutada. Nii esimese Arvamusfestivali eel kui ka praegu mõtleme, et AFi arutelud (ja tegelikult kõik arutelud ka väljaspool AFi) võiksid nendest punktidest lähtuda. See ongi osa kogu Arvamusfestivali suuremast ideest arendada arutelukultuuri Eestis,“ rääkis hea arutelutava väärtustamise eestvedaja Kadri Lutter. Sama tähtis kui arutlemine ja oma väidete tõestamine, on ka teise osapoole kuulamine ja eri seisukohtadega arvestamine. Kultuurse ja lahendusi pakkuva õhkkonna nimel palub arendustiim kõigil festivalil osalejatel meeles pidada ja juhinduda mõningatest „mängureeglitest“:

  1. Austame aega, arutelu juhti ja kõiki teisi festivalil osalejaid.
  2. Tõestame, mida väidame.
  3. Kuulame – see on sama oluline kui kõnelemine.
  4. Oleme arutelus osalevate inimeste suhtes hinnanguvabad.
  5. Reageerime mõtetele, mitte isikule.
  6. Keskendume lahendusele – kriitikal peatume lühidalt, seejärel pakume lahendusi.
  7. Võimalusel ei kasuta me aruteludes esitlusmaterjale – las kõneleb inimene, mitte Powerpoint.

„Tahame hea arutelutava väärtustamise ja esitlemisega seoses teha koostööd teiste partneritega, näiteks võib tuua Metsaülikooli, kes sarnaselt Arvamusfestivaliga on arutelukultuuri arendamisse panustanud. Ka meie ülesanne Arvamusfestivali tiimile märtsikuises festivaliklubis oli hea arutelutava esile toomisega seotud ning sealt tuli huvitavaid pakkumisi alates sellest, et heast arutelutavast võiks kirjutada laulu, millest saaks suur hitt, kuni ideeni, et hea arutelutava asemel võiks teha lauamängu või valgusshow,“ ütles Kadri ning lisas, „seega, huvitavaid ideid on ja arendustiimis töö parimate lahenduste väljatöötamise nimel jätkub.“

Arendustiimi tegevustel saab silma peal hoida 23. aprillil Tartus ja 14. mail Tallinnas toimuval messil Maale elama, 7. mail Tallinnas Vabaduse väljakul toimuval Euroopa Päeval ning 21. mail Narva [eel]arvamusfestivalil. Ja suure saladuskatte alt jõuab varsti kohale uudis, et tänavu stardib Narva kõrval veel üks [eel]arvamusfestival, mille kohast ja toimumisajast saab kuulda meie blogist juba üsna pea.