Arvamusfestival soovib tuua kokku inimesed ja organisatsioonid üle Eesti ning anda neile võimaluse mõnusas, sundimatus õhustikus vestelda nende küsimuste üle, mis Eesti jaoks olulised, ent millest tavaliselt räägitakse kinnistes koosolekuruumides.

Selleks, et Arvamusfestival oleks võimalikult hea mõttevahetusplatvorm kõigile, on meeskond sõnastanud hea arutelutava ja ootab, et festivalil osalejad sellest kinni peaksid.

Arvamusfestivali sisutiimi juht Margo Loor, mis on Arvamusfestivali hea arutelutava?

Arvamusfestivali ellukutsujad leppisid esimesel aastal kokku seitse põhimõtet, mis on festivali korraldamise aluseks. See ongi Arvamusfestivali hea arutelutava. Seda võiks võrrelda põhiseaduse üldosaga, kus on kirjas, mis on need suured väärtused ja printsiibid, millest lähtuvalt korraldajad teevad jooksvaid otsuseid.

Meie jaoks on oluline, et inimesed austaksid nii kõiki teisi festivali osalejaid kui ka nende aega ja oleksid teiste inimeste suhtes hinnanguvabad, reageerides inimese mõtetele, mitte tema isikule. Ootame, et arutlejad tõestaksid oma väiteid ja peaksid kuulamist sama oluliseks kui kõnelemist. Tahaksime, et arutlejad keskenduksid lahendustele selle asemel, et lihtsalt kritiseerida. Ja üldiselt tahaksime, et kõneleksid inimesed, mitte esitlusmaterjalid, seega PowerPointi kasutamisest soovitaksime pigem loobuda.

Miks on festivalil sellist raamistikku tarvis?

Korraldajad vahetuvad, esialgsed suusõnalised kokkulepped võivad ununeda. Uued, festivali käivitamisel ettenägematud olukorrad võivad korraldustiimi ette kerkida. Nendel puhkudel aitab hea arutelutava kiiresti leida õige lahenduse, ei pea hakkama otsast peale elu ja festivali mõtet läbi väitlema. Saab vaadata head arutelutava ja sealt meenutada, mis on kogu tegevuse n-ö DNA.

Kui ma tulen Arvamusfestivalile osalema ja tahan head arutelutava austada, siis mida ma pean silmas pidama? Kuidas peaksin käituma?

Hea arutelutava punktid on kirjas nii festivali toimumispaigas, kavas kui ka kodulehel. Nende läbilugemine võtab alla minuti, kuigi igaühest võiks rääkida tunde. Festivali ajal näpuga järge ajama ei pea. Nagu juba ütlesin, on heas arutelutavas näiteks kirjas, et kuulamine on sama oluline kui kõnelemine, et hea arutelu sünnib vastastikusest austusest ning et väärtuslikeim on argumenteeritud arvamusvahetus, kus oma seisukohtade toetuseks esitatakse ka loogilisi ja faktilisi tõestuskäike. Asjad, mida mõistlik inimene heas arutelus nagunii teeb.

Üks hea arutelutava punkt, mille vastu Eesti avalikus ruumis kiputakse siiski sageli eksima, on reageerimine inimese esitatud mõtetele, mitte tema isiku ründamine. Nii et kui festivali külastaja tahab head arutelutava austada, siis võiksid Vallimäelt eemale jääda isikute pihta käivad pilked ja sõnarünnakud. Loome koos kultuurse ja lahendusi pakkuva õhkkonna, kus igaühel on õigus oma arvamusega arutelus osaleda.

Eelmise nädala lõpus alanud Arvamusfestivali Hooandja kampaania annab võimaluse toetada seda, et augustis oleksid tingimused arutlemiseks mõnusamad kõigile osalejatele, kaasa arvatud festivali vabatahtlikele.

Hooandjate toetusel loodetakse katta enam kui 150 vabatahtliku majutus- ja toitlustuskulud festivali ajal. Osa rahast kulub sellele, et muuta Vallimägi mugavamaks, pakkudes rohkem istumisvõimalusi ja varjualuseid. See kõik peaks kaasa aitama sellele, et festivaliala soosiks võimalikult palju kaasavaid aruteluformaate ja oleks vihmakindel.

„Tellime toetuse abil võimalikult palju töid kohalikelt inimestelt – lapitekkide õmblejatelt, festivaliala ehitajatelt ja teistelt,“ rääkis Arvamusfestivali turundusjuht Anu Melioranski. „Meil on üks suurem unistus – toota koostöös EKA arhitektuuri eriala magistrantide, õppejõudude ja inseneridega vihmakindel varjualune, mis sobib Paide Vallimäe looduskaunisse keskkonda.“
Korduvkasutatav varjualune on moodne, mugavalt üles seatav ja kokkupandav ning vaatamata oma avatusele ja õhulisusele pakub see kaitset tuule ja vihma eest. „Joonised ja maketid on juba olemas, nüüd on vaja varjualune päriselt valmis teha,“ lisas Melioranski.

Samas võib juhtuda, et küllaltki mahukas ja palju tööd nõudev varjualuse projekt valmib alles 2016. aasta Arvamusfestivaliks.
Nagu tavaks, teeb Arvamusfestival kõikidele hooandjatele tänutäheks festivaliga seotud kingitusi. Kingituste hulgast leiab nii Arvamusfestivali kõrvarõngaid, Stella Soomlaisi spetsiaalselt festivali jaoks loodud nahast käepaelu, õpilasfirma Sikikikilips loodud kikilipse kui ka Reet Ausi disainitud Arvamusfestivali T-särke.

Lisaks hooandjatele toetavad Arvamusfestivali Avatud Eesti Fond, Paide linn, Järvamaa omavalitsused, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Swedbank ja Eesti Energia.

Arvamusfestival toimub 14. ja 15. augustil Paide Vallimäel. Festivalilt leiab hulgaliselt võimalusi, et lüüa kaasa inspireerivates aruteludes ning diskussioonides, leida oma ideedele ja ettevõtmistele kaasaelajaid ning hankida uusi ja põnevaid tutvusi.

„Eks Arvamusfestivali teevad ja toetavad need, kelle arvates on Arvamusfestival üks võimalus ise midagi ära teha, muuta elu Eestis paremaks,“ sõnas Melioranski.

Hoogu saab anda 7. juulini Hooandja kodulehel.

Muusikakriitiku ja ajakirjaniku Artemi Troitski silmis on laul üks arvamuse avaldamise vormidest. Narvas astub Artemi Troitski järgmisel laupäeval osalejate ette koos Vene muusiku Vasja Oblomoviga, et koos arutleda, milline on muusika tähtsus ühiskonnakriitikas. Mida arutelult oodata?

Millest 30. mail Narvas Vasja Oblomoviga räägite ja mis teemasid puudutate?
Ei tule arutelu, vaid pigem dialoog minu ja Vasja Oblomovi vahel. Vasja Oblomov on tuntud Venemaa laulja. Ta on pärit Rostovist, aga viimased aastad on elanud Moskvas ja kirjutab väga huvitavaid laule aktuaalsetel teemadel. Oblomoviga räägime väga erinevatest asjadest. Ma ei tahaks, et jutt puudutaks praegust poliitilist olukorda ja üldist keerulist olukorda Venemaal.
Arvan, et räägime temaga muusikast, kaasaegse Vene meedia olukorrast, meie ühistest sõpradest, tuttavatest, muusikutest, avaliku tegelastest jne. Vasja Oblomov pole ainult muusik, koos Mihhail Jefremovi, Dmitri Bõkovi ja Andrei Orloviga on ta sage külaline telekanali Дождь saates „Господин хороший”.
Meie jutt puudutab kindlasti ka selliseid teemasid nagu kultuuriinimeste reaktsioon sellele, mis toimub praegu Venemaa poliitilises elus. Kuidas nad reageerivad erinevatele hiljuti kerkinud probleemidele, näiteks tsensuurile, usklike tunnete kaitsmisega seotud probleemidele jne.

Muusika nagu sõna – see on autori viis oma arvamust avaldada. Missuguseid eelised on Teie arvates muusikal? Kuidas autorid avaldavad oma arvamust muusikaga?
Ma just arvan, et muusika pole arvamuse avaldamise viis. Arvamus saab ikka avaldada ainult sõnadega, arvamus tuleb formuleerida. Ainult siis saab see kõlada arvamusena.
Muusika mõjub mitte sõnadega, vaid emotsioonlasel tasandil. Muusika mõjub üldse mitte intellektuaalsetele retseptoritele, vaid pigem tunnetele, temperamendile, sentimentaalsusele ja muule.
Muidugi, laulud võivad olla ka sisulised. Asjatult ei räägita näiteks protestilauludest, millega väljendatakse mingisugust protesti. Kuid see ei puuduta muusikat, see puudutab sõnu.

Eelmisel aastal osalesite Arvamusefestivalil Paides. Mis muljed Teile jäid?
Muljed on väga head. Mulle meeldis juba festivali idee, kus kokku oli pandud vabad arutelud erinevatel teemadel ja oli võimalik käia ühelt lavalt teisele, kuulata arutelusid nendes küsimustes, mis sind puudutavad.
Minu arust on see väga kena formaat ja mul oleks hea meel, kui ka Venemaal oleks võimalik midagi samasugust. Aga ma pole kindel, et meil see sama rahulikult toimiks nagu Eestis. Paides ma igatahes ei näinud mingit esinejate agressiivsust ega konflikte inimeste vahel. Ausalt öeldes, mul on väga raske ette kujutada midagi samasugust kaasaegsel Venemaal, kuna olukord riigis on praegu väga pinev.

Järgmisel laupäeval, 30. mail toimub esimene Arvamusfestival Narvas, kuhu on oodatud aktiivsed inimesed, kes soovivad kaasa mõelda meie kõigi tuleviku osas. Tegemist on esimese eelfestivaliga, mis loodetavasti muutub samasuguseks traditsiooniks nagu on Arvamusfestival Paides, mis toimub tänavu 14.-15. augustil juba kolmandat korda.

Rohkem infot leiad siit: bit.ly/1FyARRn

Loo autor: Jekaterina Kalinitševa

Ka tänavu saavad soovijad toetada arvamusfestivali Hooandja ühisrahastuskeskkonnas.

Seekord kogutakse raha nii festivali aasta ringi korraldavate vabatahtlike kui ka osalejatele mugavamate arutelutingimuste loomiseks. «Mõeldes festivalil osalejatele, soovime panustada Paide Vallimäe ala mugavamaks muutmisse. Näiteks tellime toetuste abil tööd kohalikelt inimestelt – lapitekkide õmblejatelt, festivaliala ehitajatelt ja teistelt,» selgitas arvamusfestivali turundusjuht Anu Melioranski.

Hooandjad saavad tänutäheks kingitusi: valikus on näiteks festivali särgid, kõrvarõngad, kikilipsud ja käepaelad. Rohkem teavet aadressil: hooandja.ee/projekt/arvamusfestival-2015

Järva Teataja, 22.05
“Algab Hooandja kampaania”

Hea viis arvamusfestivalist maksimumi võtta on pakkuda mujalt tulnutele kodumajutust. See annab võimaluse tutvuda põnevate inimestega teistest Eesti nurkadest ning vahetada arvamusi mugavas koduses keskkonnas.

Paide avatud noortekeskuse juhataja Margit Udam avas eelmisel aastal oma kodu ukse kuuele arvamusfestivali vabatahtlikule.

Oma kogemuse põhjal julgeb Udam soovitada ka teistele paidekatele: avage oma kodu uksed, sest Paidesse ei satu just palju turiste ja on hea näidata, et paidekad on meeldivad ja avatud inimesed, kellel pole põhjust oma kodu häbeneda.

«Arvamusfestivalil osalejad on vahvad laia silmaringiga inimesed, kes on palju käinud ja näinud,» ütles Udam. «Mina kutsun küll üles, et avage oma uksed. Te saate sellest nii palju!»

Et Udamile ja tema perele meeldib suhelda ning uusi inimesi ellu leida, oli mõte kodumajutusest loogiline. «Maailmas on väga palju väga lahedaid inimesi, kellega tuttavaks saada ja diskuteerida maailma asjade üle,» lausus ta.

Kodumajutamise positiivne külg uute tutvuste ja kogemuste kõrval on Udami meelest erilised emotsioonid. «Meil perega oli situatsioon, kus pidime hommikul kell kuus kodust ära minema. Jätsime külalistele võtmed ja panime söögi valmis. Polnud hirmugi, et võib midagi juhtuda,» lausus ta.

Mis on kodumajutus?

Kodumajutus on võimalus pakkuda öömaja arvamusfestivali külastajatele, kes pole pärit Paidest. Kodumajutust võib pakkuda iga inimene, kel on kodus vaba pinda, kus ööbida. Tegemist ei pea olema vaba toaga, piisab ka elutoa diivanist.

Kodumajutus ei pea tähendama, et endal tuleb kodust välja kolida, samuti ei pea lubama kostilisi oma koju päris tasuta.

Need, kel on huvi ja tahtmist tutvuda inimestega teistest Eestimaa kohtadest, võivad ühendust võtta arvamusfestivali Järvamaa tiimi juhi Maiko Keskülaga e-posti teel (maiko@arvamusfestival.ee).

Lisaks on võimalus registreerida oma voodikohta või tuba mugavalt AirBnB või booking.com keskkonnas, kus saab täpsemalt määrata, milliseid külalisi koju ootate.

Järva Teataja, 21.05.
“Arvamusfestival kutsub uksi avama”

Kuu viimasel laupäeval, 30. mail ootavad arvamusfestivali korraldajad ärksaid eestimaalasi Narva, kus esimesel eelfestivalil otsida tuleviku-Eesti lugu, aga püüda leida ka vastust küsimusele, mis on venekeelne haridus Eestis.

Festivali avab muusikakriitik Artemi Troitski ja muusik Vasja Oblomovi mõtisklus selle üle, milliste proovikividega seisavad silmitsi kultuuri- ja ühiskonnategelased.

Järva Teataja, 21.05
“Narva eelarvamusfestival juba järgmisel nädalal”

Arvamusfestivali üleskutsele kirjutada teemal «Minu tulevikukodu» laekus 174 tööd, kirjutab Järva infoportaal.

Laste unistuste kogumise eestvedaja Kersti Viilupi ütlust mööda on üleskutse eesmärk julgustada lapsi mõtisklema loovalt ja ausalt oma ja kodumaakonna tuleviku teemal, kõik etteantud juhised olid pigem suunavad, mitte ranged ettekirjutused. «Väga vahva on lugeda kõige nooremate mõtteid endast suurena. Mõni unistab lossist, mõni Kuule lendamisest. Samas on väga soe tunne lugeda mõtteid, millest võib aimata lapse loodusearmastust, kus tulevikus tahetakse elada just maal järve kaldal, kasvatada söögipoolist ning hoolitseda laste ja lemmikloomade eest. Mõtteid ja unistusi on seinast seina,» lausus Kersti Viilup.

Laste unistusi tulevikukodust on lugeda ja näha arvamusfestivali ajal Paide Vallimäel ja festivali alal.

Järva Teataja, 14.05
“Lastel on unistusi seinast seina”

Arvamusfestivali meeskond on teinud ära suure töö: jaganud 250 teemaideed 25 suuremasse rühma ning viinud arutelusid korraldavad inimesed ja organisatsioonid omavahel kokku.

Lähinädalate jooksul peaks selguma, millised teemaalad tänavu festivalile tulevad.

Eelmisel nädalal kutsus festivali korraldusmeeskond Tallinna kokku teemade algatajad, et võimalike arutelude korraldajad omavahel kokku viia.

Arvamusfestivali meeskond paneb tänavu kokku ainult Oruala programmi, ülejäänud alade programm valmib inimeste ja organisatsioonide koostöös.

Teemaalade meeskond koondas ühesugused teemad ja moodustas vabatahtlikest väiksemad töörühmad. Sadakond osalist võttis endale ülesande sortida välja kõige põletavamad küsimused ning leida ka arutelude juhid.

Selle kõige juures on teemaalade programmide koostajatele abiks arvamusfestivali vabatahtlikud. Teemaalade programmijuht Maiu Uus ütles, et juba kokkusaamisel oli näha, kuidas töörühmades hakkas täpsem kontseptsiooni välja kujunema. «Tundub, et arvamusfestival on leidnud oma koha Eesti ühiskonnas. Näib, et ta pakub midagi sellist, mida on oodatud ja otsitud. See on koht nii organisatsioonidele oma teemade tõstatamiseks kui ka neile, kes tahavad end puudutavaid küsimusi läbi arutada ja lahendusi leida,» lausus Uus.

Teemaalade programmi koostamisega on seotud sadakond suuremat ja väiksemat organisatsiooni, teiste seas kultuuriministeerium, Tallinna Linnateater, MTÜ Mondo, maanteeamet, Arengukoostöö Ümarlaud ja Avatud Eesti Fond.

Järva Teataja, 07.05
“Teemaalad on asunud plaanima”

Arvamusfestival ei jää tänavu enam pelgalt Paide Vallimäele, vaid koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga laieneb festival keskväljakule ja Tallinna tänavale.

Eesti Kunstiakadeemia õppejõud Katrin Koov ning tema arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala tudengid on välja pakkunud eskiislahenduse, millistesse uutesse kohtadesse võiks arvamusfestival laieneda.

Pärast tegusat talgupäeva Paides pidas arvamusfestivali tiim eelmisel laupäeval Wabalinna majas ka mõttetalguid festivaliala plaanimise nimel.

Valiti välja uued toredad kohad teemaaladele ning lepiti kokku, millised tegevused sobivad Paide peatänavale ja keskväljakule.

Uued arutelualade paigad Tallinna tänaval ja Vallimäe piiridel said ka nime: tänavu saab huvitavaid mõttevahetusi kuulda sellistes kohtades nagu Kooliorg, Hekiaed, Keldrimägi ja Konvendimüür.

Järva Teataja, 07.05
“Arvamusfestival laieneb kesklinna”

Kolmanda Arvamusfestivali eel ootavad meeskond ja Ida-Virumaa aktiivsed inimesed Eesti tuleviku üle kaasa mõtlema 30. mail Narva, kus lossipargis toimub põhifestivali Ida-Virumaa piirkondlik eelüritus.

“Arvamusfestivali eelüritused on mõeldud festivali tutvustamiseks üle Eesti,” ütles Arvamusfestivali teema-alade juht Maiu Uus. „Paides on teemad pigem üle-eestilised ja sellised, mis puudutavad enamikku meist. Piirkondlikel eelüritustel on võimalus festivali formaati ja head arutelutava kasutades tõstatada just kohalikele inimestele olulisi küsimusi, mis eri piirkondades on erinevad.”

Piirkondlike eelürituste idee tekkis eelmisel aastal, kui tagasiside uuringust tuli välja, et umbes pooled osalejatest tulid Tallinnast, 15% Järvamaalt ja sama palju Tartust, mujalt maakondadest oli osalejaid vähem. “Sestap on oluline tutvustada festivali ideed ka mujal Eestis, et innustada inimesi erinevaist paigust augustis Paidesse tulema,” ütles festivali eestvedaja Kristi Liiva.

Avatud Eesti Fondi kutsel astub Narva festivalil üles vene muusikakriitik ja ajakirjanik Artemi Troitski koos Vasja Oblomoviga Moskvast (kodanikunimega Vassili Gontšarov), kes arutlevad väljakutsete üle, millega seisavad kultuuri- ja ühiskonnategelased silmitsi.

„Usume, et Narva arvamusfestival tekitab Ida-Virumaal uut positiivset energiat ja huvi arutada üheskoos oma kodukoha tuleviku üle. Loodame, et Narva festival tuleb selleks, et jääda,” ütles juba kolmandat aastat festivali toetava Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam.

Teistes aruteludes võetakse ette, mida kujutab endast vene kool Eestis, aga räägitakse ka ettevõtete sotsiaalsest vastutusest, kodanikualgatusest ja -vastutusest, sellega seotud eelarvamustest. Vahetatakse mõtteid, kas inimesele luuakse inforuumi või loob inforuumi inimene ise. Viimasena peetakse avatud arutelu Eesti tulevikust, kus kõigil huvilistel on võimalus väikestes rühmades vastata küsimusele – mis meid ühiskonnana seob ja tegutsema inspireerib; mis on ühised väärtused, mis meid puudutavad.

“Oleme Narva sündmust isekeskis hakanud kutsuma eelarvamusfestivaliks, sest ka eelarvamus on arvamus,” ütles üks eelfestivali korraldajatest, Ida-Viru maavalitsuse peaspetsialist Jana Pavlenkova. “Kui arvamusavaldus on vaba ja avatud, siis lõpuks eelarvamused hajuvad.”

Arvamusfestivali Narva programm valmib Ida-Virumaa inimeste, festivali korraldustoimkonna ja Avatud Eesti Fondi koostöös. Arvamusfestivali Narva eelüritus toimub 30. mail linna lossipargis, Hermanni kindluse kõrval, keskpäevast kuni 18.30. Sündmust toetavad Avatud Eesti Fond, Ida-Viru maavalitsus, Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie inimesed, Narva muuseum ja Suurbritannia saatkond.

Arvamusfestival on kohtumispaik ja mõttevahetuskoht, kus arutleda Eesti inimestele ning ühiskonnale olulistel teemadel. Eesmärk on luua keskkond ja võimalus uute ideede ning ühiskonna jaoks kasulike ettevõtmiste sünniks, arendada arutelu- ja suhtluskultuuri Eestis ning julgustada ja inspireerida inimesi oma elu mõjutavatel teemadel mõtlema, sõna sekka ütlema ja muutusi ise eest vedama. Tänavune üle-eestiline Arvamusfestival on järjekorras kolmas ja toimub 14.–15. augustil Paides, Eestimaa südames.

Üle-eestilisel talgupäeval, 2. mail ehk järgmisel laupäeval teeb arvamusfestivali meeskond Paides talgutöid. Plaanis on värvida, kõpitseda, meisterdada, riisuda ja korrastada, ehitada ja remontida.

«Paide Vallimägi on meie festivaliala süda, nii et on igati loogiline, et tahame selle korrasolemise eest seista ka festivalivälisel ajal,» ütles festivali eestvedaja Kristi Liiva. «Oodatud on kõik festivali vabatahtlikud, kaasa soovitame võtta töökindad, reha ja hea tuju!»

Talgud algavad laupäeval kell 11, kogunemine Wabalinna maja õuel. Talgud lõpevad kell 16.

Kodanikuühiskonnast soorollideni, innovatsioonist terviseni ja eetikast riigijuhtimiseni. Need on vaid mõned ligi 25st teemavaldkonnast, mis tänavusel Arvamusfestivalil kõne- ja mõtteainet pakuvad.

Arvamusfestivali teemaalade tiim on ära teinud suure töö – 250 laekunud ideed on jagatud umbes 25 rühma ning neist rühmadest areneb järgmiste nädalate jooksul teemaalade programm.

„Vaatasime mis teema märksõna iga ideed kirjeldab. Kas tegemist on näiteks õpetajate staatuse küsimusega, või on teemaga seotud kooli keskkond. Mahukamatele valdkondadele nagu näiteks haridus andsime ka alateemad, kuna igale teemale saab läheneda erineva nurga alt,“ selgitas Arvamusfestivali teemaalade programmi juht Maiu Uus. Ühiste teemade alla koondatud ideede kokku sobitamisel peeti alati ka silmas, et valitud teemadering edastaks mingit konkreetset sõnumit.

„Otsisime tänavu natuke uudsemat lähenemist teemaaladele. Me ei nimeta ainult haridusala, keskkonnaala või majandusala, vaid püüdsime leida kitsamaid teemasid ja probleeme, mida iga ala võiks lahata, esile tõsta ja millele lahendust otsida,“ selgitas Uus. „Näiteks tahaks ühisele alale kokku tuua arutelud eri valdkondadest, kuid mis ühiselt tõstatavad küsimuse Eesti elujõulisusest“ tõi ta näiteks.

Lisaks eelmistest aastatest tuttavatele teemaaladele nagu, lapsed ja pered, ettevõtlus ja heaolu, lisanduvad nüüd teadusteemad, meeste ja naiste suhteid ja rolle käsitlev teemaala, tööelu, tervise ning julgeolekualad ja palju muud.

„Tänavu tuli riigi juhtimisest päris palju erinevaid ideid ja me loodame mitu aruteluala selle teema katuse alla tuua,“ lisas Uus. Loomulikult on festivalil kohal ka eelmisel aastal palju populaarsust kogunud erakondade maailmavaatekohvikud ning erinevate meediaväljaannete teemaalad. Millised parlamendierakonnad ning meediaväljaanded tänavusel festivalil kohal on, selgub aprilli lõpuks, kui toimub Arvamusfestivali korraldustiimi ning teemaalade korraldajate ühisüritus.

Pärast aprilli lõpus toimuvat kohtumist tuleb organisatsioonidel asuda teemaalasid ette valmistama, mõeldes osalejatele, täpsematele teemadele ja küsimustele ning kindlasti ka sellele, mismoodi arutelusid läbi viia. „Tänavu otsime veidi ootamatuid aruteluvorme, kus inimesed saaksid rohkem aktiivselt osaleda, kaasa rääkida, võib-olla ka liikuda, midagi teha, et arutelu ei kujuneks tavapäraseks paneeldiskussiooniks,“ ütles Uus.

Arvamusfestival ootab kolmapäeval, 15. aprillil toimuval Mitmekesisuse päeval aruteluhommikule, et koos erivajadustega inimeste ja inimõiguste ekspertidega leida lahendusi, kuidas teha Paides Vallimäel peetav festival ligipääsetavaks kõigile.

„Esimesel festivali toimumisaastal oli meil eesmärk uudset kohtumispaika katsetada, teisel aastal jõudsime juba mõelda, et erivajadustega inimestele oleks ligipääsetavad kesksed festivalipunktid – Oruala ja Mäeala ning festivalikohvik. Samuti mõtlesime, et kaartidel ja infomaterjalides oleks hoolitsetud vastava info olemasolu eest,” ütles festivali eestvedaja Kristi Liiva. „Nüüd, kolmandal aastal oleme jõudnud nii kaugele, et soovime koos erivajadustega inimeste eest seisvate organisatsioonide ekspertidega tõsiselt mõelda, kuidas järgmistel aastatel festivali arendada.”

Nõnda oodataksegi kolmapäeval Tallinnasse Wabaduse kohvikusse eksperte erinevatest organisatsioonidest, kes oskaksid festivali korraldajatega kaasa mõelda: kuidas teha Vallimägi ja festivali teemaalad ligipääsetavaks kõigile, kes soovivad Eesti oleviku ja tuleviku nimel kaasa mõelda.

Arutelu on osa esimest korda toimuvast üle-Eestilisest Mitmekesisuse päevast, millega soovitakse kolmapäeval, 15. aprillil, pöörata inimeste tähelepanu iga inimese erakordsusele ja olulisusele nii organisatsioonis kui ka ühiskonnas. Mitmekesisuse päeva korraldavad Inimõiguste Keskus, Tallinna Tehnikaülikooli projekt “Erinevus rikastab” ja mitmekesisuse kokkuleppega liitunud organisatsioonid. Mitmekesisuse kokkulepe on kokkulepe, millega ettevõte või avalik organisatsioon näitab, et hindab mitmekesisuse väärtusi enda klientide ning töötajate seas, rõhudes sealjuures võrdsele kohtlemisele ning diskrimineerimise kaotamisele nii ettevõttes kui ka ühiskonnas.

Seni on mitmekesisuse kokkuleppega liitunud 53 ettevõtet ja kolmapäeval liitub umbes kümme veel. Mujal Euroopas on seda päeva korraldatud Saksamaal ja neid on Eesti Mitmekesisuse päeva korraldamisel palju ka eeskujuks võetud. Mitmekesisuse päeva – nime all Diversity Day – , populaarsus Saksamaal loonud mitmeid väärtusi, näiteks on vabale töökohale kandideerivale puudega inimesele kindlustatud tööintervjuu, mis muudab puuetega inimestele tööturule sisenemise võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega hulga lihtsamaks.

Ideede hulk, mida Mitmekesisuse päevaga seoses ettevõttes korraldada on praktiliselt piiritu – alates teavitamisest sotsiaalmeedias kuni lõpetades mitmekesisuse teemaliste arutelude ning diskussioonidega ettevõtte sees ja väljas. Samuti leidub erinevusrikastab.ee kodulehel mitmeid ideid, mida ettevõttes korraldada.

Arvamusfestival ootab kõiki, kes soovivad festivali ligipääsetavuse teemal kaasa mõelda, kolmapäeval kell 11 Vabaduse väljaku kõrval asuvasse kohvikusse Wabadus.

Rohkem infot Mitmekesisuse päeva kohta leiab kodulehelt www.erinevusrikastab.ee.