Me ärkame hommikul, et elada, kasvatada lapsi, olla sõpradega ja teha tööd. Piirid pere ja tööelu vahel on moodsas maailmas hägustumas. Vaadates hommikul kohvikruus näpus kallist kaasat rüperaali taga, ei ole enam võimalik tuvastada, kas tegemist on töö, -pere või hoopis lõbueluga.

Nii keerlevadki Tööelu lava põhiküsimused tammsaarelikult töö ja elu ümber. Ehk kas töö ongi elu või vajame me tööd elamiseks. Kas tuleks lähtuda „ratsionaalselt“, et töö annab eluks võimaluse või on tööl omaenese väärtus?

Kas tänane Eestist maalt linna ja linnast üle mere koliv „mugavuspagulane“ on keegi, kes on kimpu jäänud globaalse tööjõuturu väljakutsetega või „heaoluriigi“ suutmatusega lastega perede ja vananemisprobleemidega toime tulla.

“Seega on meie kesksed teemad on seotud töö ja pereelu ühildamisega; noorte tööhõive ja talentide juhtimisega; globaalse tööjõuturuga; vananeva rahvastiku ning pensionitega. Arutelu keskmes on poliitikate või institutsioonide võime muutusi ellu kutsuda,” tutvustas Tööelu ala kordinaator Ave Laas diskusiooni põhipunkte.

Ta tõi välja, et tööelu on viimastel aastatel murranguliselt muutunud ja muutub veel. See on kaasa toonud rea võimaluse aga ka probleeme.

Üks paljudest probleemidest on näiteks jäik vanemahüvitise süsteem, mis justkui surub naised 1,5 aastaks või ka kauemaks tööturult eemale. “Selline pikk karjääripaus võib raskendada tagasi tööle minekut,” tõi ta välja.

Ja kui lapsed ongi perre sündinud, siis on algab pere ja tööelu näiliselt lõputu kombineerimine. On põhjuseid, mis selle jaburalt keeruliseks ajavad. Kasvõi vanakooli lasteaia direktor, kes leiab, et 9.00 on viimane aeg mudilane aeda tuua ja mitte minutitki hiljem, kuigi pere eelistaks paindlikumat lähenemist.

Kuidas peaks nn moodne perekond kohati arhailiste reeglite keskel toime tulema? Kas lapsed on vananeva riigi jaoks era või avalik teema? Millised on need institutsionaalsed põhjused, kas formaalsed või mitteformaalsed, mis perede elu keeruliseks teevad, ja millised nendest teguritest on poliitiliste otsuste meelevallas? Seda uurib Tööelu ala.

Seetõttu on suund ka sinna, et inimesed ei valigi endale ühte kindlat töökohta vaid teeb tööd siis, kui ise heaks arvab. Eriti noored ei taha 9-17 tööl olla, nad tahavad midagi ära teha. See tekitab terve rea segadust: mida tööandjad sellest arvavad? kui enamus inimesi töötaks projektipõhiselt mitmes ettevõttes, siis kuidas peaks välja nägema maksusüsteem? Ja kuidas seda kõike motiveerivalt tasustada?

“Maailm muutub väga kiiresti, aga töötamist reguleerivad seadused ja reeglid on loodud suures osas mitukümmend aastat tagasi,” nentis Laas ja lisas, et tööelu ainuke konstant on muutus ja sellega peavad arvestama nii juhid kui ettevõtete omanikud.
Enam ei saa töö produktiivsust hinnata selle järgi, kes hommikul kell 9 olid oma laua taga ja kes mitte. “Autoritaalsel kontrollival juhtimisstiilil pole varsti tööelus kohta,” ennustab ta.

Arvamusfestivali Tööeluala sünnib Tallinna Tehnikaülikooli EEMD projekti, Kaubanduskoja, Eesti Noorteühenduste Liidu, GoWorkaBit’i, SA Eesti Koostöö Kogu, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi, Targa Töö Ühingu, SA Archimedese, MTÜ Kuldliiga koostöös.

Tööeluala arutelud reedel, 14. augustil
12.00-13.30 Töö ja pereelu ühildamine / Keda me lollitame? Töö ja lapsed ei ole ühildatavad!
Kuidas peaks nn moodne perekond toime tulema? Kas lapsed on vananeva riigi jaoks era või avalik teema? Millised on need institutsionaalsed põhjused, kas formaalsed või mitteformaalsed, mis perede elu keeruliseks teevad, ja millised nendest teguritest on poliitiliste otsuste meelevallas?

Moderaator: Karmo Kroos
Osalejad: TTÜ ja EBS’i vanemteadur ja professor Kaire Põder, TTÜ ja TLÜ teadur ja lektor Triin Lauri, TLÜ dotsent Triin Roosalu, TTÜ teadur Andre Veski

14.30-16.00 Noored tööelu muutjana
Mis juhtub, kui Y generatsioon ei valigi endale ühte kindlat töökohta vaid teeb tööd siis, kui ise heaks arvab? Mida tööandjad sellest arvavad? Kui enamus inimesi töötaks projektipõhiselt mitmes ettevõttes, siis kuidas peaks välja nägema maksusüsteem? Maailm muutub väga kiiresti, aga töötamist reguleerivad seadused ja reeglid on loodud suures osas mitukümmend aastat tagasi. Kuidas mõjutab suhtumist töösse aga vabatahtlik töö? Mida noored eelistavad, kas lihtsamat palgatööd või põnevaid väljakutseid vabatahtlikuna? Arutelus osalevad ettevõtjad, noored ja vabatahtlikud.

Moderaator: töövahendusportaali GoWorkaBit juht Kristjan Vanaselja
Osalejad: Nordecon AS juhatuse esimees Jaano Vink, Skype Eesti juht Andrus Järg, Jõgevamaa noortekogu president ja Eesti Noorteühenduste Liidu pikaajaline vabatahtlik Sigrid Laurikainen, “Noorteparlament” projektijuht ja Tallinna Ülikooli Üliõpilaskonna juhatuse aseesimees haridus-ja teadusvaldkonnas Britt Järvet

17.00-18.30 Pikaealisuse tagajärg: uus töökultuur “IN”, pension “OUT”?
Ühiskonnas peaks tekkima uus kokkulepe kuidas inimene ise, tööandja, teised töövõtjad ja riik peaks tulevikus panustama eaka ülalpidamisse, kas pension tulevikus jääb, kas lahenduseks on uus töökultuur, nt ka 4 päevane töönädal

Moderaator: Mart Jesse
Osalejad: Teenusmajanduse Koja tegevjuht Evelyn Sepp, Lauri Leppik, Aavo Vään, Eesti Koostöö Kogu programmijuht Lelo Liive ja Jaanus Müür Eesti Üliõpilaskondade Liidust

Tööeluala arutelud laupäeval, 15. augustil
12.30-14.00 Millist juhti ettevõtlusmaailm vajab?
Soovime elada kaugeleulatuva visiooni ja eesmärgiga. Kuidas selleni jõuda ja mis on juhtimise roll selles? Milliseid tuleviku juhte vajame, et luua jätkusuutlikkust nii ettevõtte, riigi kui ka ühiskonna tasandil laiemalt?

Moderaator: Marko Siller
Osalejad: EASi juhatuse esimees Hanno Tomberg, Teenusmajanduse Koja tegevjuht Evelyn Sepp ja Eesti Energia esindaja ja ettevõtja Üllas Täht

15.00-16.30 Kas heast palgast piisab?
Palk ei ole tööotsija jaoks enam ainuke motivaator ning täna arvestatakse töökoha valikul ka lisahüvesid, nagu tööaja paindlikkus ning sportimise ja tööalase arengu toetamine. Kutsume arutlema teemal, kuidas tööandjana leida ja hoida parimaid töötajaid, kas tööandja jaoks on pikas perspektiivis madal palk kasumlik ja milline on palgapoliitika mõju organisatsiooni jätkusuutlikkusele.

Moderaator: Mikk Granströmi
Osalejad: Klaas-Jan Reincke Flowtime OÜ-st, Kadri Seeder Palgainfo Agentuurist, AS Tallinna Lennujaama juhatuse liige Anneli Turkin

17.30-19.00 Pensionärid ja välistudengid – Eestile talendid või takistus?
Eestis on iga inimese panus vajalik (olgu selleks juba pensioniikka jõudnu või ka Eestisse õppima tulnud välistudeng). Tööturu reaalne olukord aga vajalikkust ei kinnita. Kuidas kaht ressurssi Eesti heaks paremini tööle panna?

Moderaator: Kaidi-Kerli Kärner
Osalejad: Aimar Altosaar, Merili Reismann jt.

Täismahus festivali ajakava: arvamusfestival.ee/kava/

Järvamaal tahavad oma kodukandis toimuvale kaasa aidata mitmed kohalikud ettevõtted, näiteks OÜ Rebruk GH abiga ehitatakse tänavu Arvamusfestivali alal mitmed puitkonstruktsioonid. Kohalike meistrite koostööl valmisid ka festivali ikoonid – suured helesinised A-tähed.

“Kes siis veel kui kohalikud peaks seda üleriigilist festivali toetama? See oleks nagu auasi,” ütles Rebruk GH juhatuse esimees Peeter Lodi, kelle sõnul on Arvamusfestivali puhul tohutult oluline see, et inimestele antaks võimalus ennast vabalt väljendada.
Festivali Oruala mitmed konstruktsioonid saavad valmis kolme kohaliku ettevõtte koostöös: Combimill abistab toormaterjali hankimisega, Rebruk GH viimistluse ning ehitusfirma Paide MEK vastutab lõpptulemuse eest. Ühe projektina on kavas Oruala nõlvale ehitada kaks osalejatele mõeldud istumistreppi.

“Rebruk on meid tõeliselt suuremeelselt toetanud – kahel aastal on nad meid varustanud puitmaterjaliga ning just nende töökojas ehitasime eelmisel suvel Arvamusfestivali hiigelsuured A-tähe skulptuurid. Meeldiv koostöö jätkub ka tänavu,” sõnas festivali turundusjuht Anu Melioranski.
Lodi sõnul on festivalil kõlanud igal aastal mõtteid, mis jäävad ka arutelude järgselt veel pikalt paljudele mõju avaldama, sarnased ootused on tal ka tänavusele festivalile. “Igal aastal ütleb keegi midagi huvitavat, mis siis laiemat kõlapinda leiab. Võib olla ka seekord. Teemasid ju jätkub,” sõnas Lodi.

Lodi soovib festivalil osalejatele südamele panna, et kõik on teretulnud ning Arvamusfestival on suurepärane võimalus oma mõtete ning arvamuse avaldamiseks. “Kuulake seda, mis teile meeldib kuulata. Kui tunnete, et miski sees tahab välja ütlemist, siis tehke seda. Kuid samas pole motet ka tühja juttu ajada,” ütles ta.

Paide läheduses asuv OÜ Rebruk GH toodab juba 2007. aastast puitkarkassiga maju ning abihooneid garaažidest varjualusteni. OÜ Rebruk GH toetas Arvamusfestivali ka eelmisel aastal, pakkudes toormaterjali osade festivaliala puitkonstruktsioonide valmistamiseks.

Pilt Eesti haridusest on vastuoluline – rahvusvahelises võrdluses on meie õpilaste tulemused maailma tipus, teisalt on Eesti lapsed koolis õnnetud, ülekoormatud ja alamotiveeritud. Kõrgharidusega inimeste osakaal ühiskonnas järjest tõuseb, kuid paljud tööandjad ei leia tööturult siiski töötajaid. Seetõttu ongi Eesti haridusringkondades järjest enam kanda kinnitamas arusaam, et seni valdav õppimis- ja õpetamispraktika vajab muutmist.

“Täna peavad inimesed olema valmis pidevalt juurde ja ümber õppima, teistega koostööd tegema ning mitmekesist infot analüüsima, iseennast hindama ja valikuid tegema,” selgitab Noored Kooli vilistlane Sandra Fomotškin. Seetõttu otsitaksegi uutmoodi õppimise teemaalal lahendust kuidas muuta haridussüsteemi paindlikumaks ja kaasaegsemaks.

Fomotškini sõnul on vastuseta küsimusi veel palju, mille üle koos õpilaste, õpetajatel, lapsevanemate, haridusteadlaste ja haridusametnikega arutlema hakatakse. Kas oleme valmis selleks, et kui muutub õppimise viis, võivad langeda ka õppijate teadmised ja tulemused? Kuhu suunas pöörata hariduslaev, et see karile ei jookseks? Kuidas täpsemalt uutmoodi õppimine ja õpetamine välja peaks nägema? Keda see üldse puudutab?

Fomotškin on veendunud, et iga haridushuviline leiab teemaalat omale sobiva teema. Näiteks tõstatab arutelu “Kas õppijakeskne kool kasvatab pehmosid?” küsimuse, kas kool, kus lapsed tunnevad ennast igal hetkel hästi ja õnnelikult, valmistab neid ikka piisavalt hästi ette reaalseks eluks, kus töö ei ole alati jäägitult huvitav ja tuleb hakkama saada ka ebaeduga.

“Eesti hariduse ideaaliks on kujunemas kool, kus õppimine on huvitav ja õpilase individuaalsetest vajadustest lähtuv,” selgitab Fomotškin. See on kool, kus hindeid enam ei panda, õpikoormus on väiksem ning kedagi ei kiusata. Arutelus löövad kaasa Nõmme Gümnaasiumi ajalooõpetaja Indrek Riigor, Pille Slabina TLÜ Haridusinnovatsiooni keskuse juhataja, eesti keele, kirjanduse ja filosoofia õpetaja Indrek Lillemägi Väike-Maarja Gümnaasiumist ja ettevõtja ning Jõhvi Riigigümnaasiumi direktor Tarmo Valgepea.

Arutelu „Elukool või elukestev õpe – kus õpime eluks tegelikult vajalikke oskusi?“ muudab küsitavaks mitmed Eesti vanasõnad, sest uutmoodi õppimides võib käbi kännust väga kaugele kukkuda ja mida Juku koolis õppimata jättis, õpib Juhan hiljem järele, kasvõi 90-aastasena. Elukestva õppe aruteluringis uuritakse, mida saab pideva enesetäiendamise vajaduse rahuldamiseks ära teha inimene ise, tööandja või haridussüsteem. Samuti arutletakse selle üle, kuidas rakendada inimese kogu võimekus, lastes tal nii põhikoolis kui ka tööturule sisenedes valida kõige meelsam teema.

Eesti koolid kasutavad üha enam aktiivõppemeetodeid, projekt- ja õues õpet ning püüavad järjest rohkem arvestada õpilase huvide ja vajadustega. “Kas teineteisele lähenemine tähendab seda, et kool on üle võtmas noorsootöö ja huvitegevuse rolle?” arutleb Fomotškin. Arutelus “Kas tulevikukool vajab eraldi huviharidust ja noorsootööd?” seataksegi kahtluse alla mitteformaalse hariduse eksistents ja noorte valdkonna vajalikkus tulevikus. Küsimustele aitavad vastuseid leida Konguta kooli direktor Liina Tamm, Hele-Riit Vällik Lille maja noortekeskuse juhataja ja Mari Tammaru Kehtna Kunstide Koolist.

Uutmoodi õppimise ala valmib koostöös SA Innove, Noored Kooli, SA Archimedese ja Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsiooni Keskusega. Teemaala korraldust toetab algatus Huvitav Kool.

Nii uutmoodi õppimise ala kui ka teiste alade ajakava asub siin: arvamusfestival.ee/kava

Olukorras, kus päevakajaline meedia on tõmmatud välispoliitilisse hübriidsõtta, jäävad riigisisesed inimesi ümbritsevad ohud varju. Mida saaksid väiksemad kogukonnad sellises olukorras oma liikmete turvalisuse ja heaolu tagamiseks ette võtta ning kuidas saaks igaüks meist panustada ühiskonna turvalisusse? Neile küsimustele otsitakse vastuseid Arvamusfestivali teemaalal Riskidega ühiskond ja kogukondade turvalisus.

„Kipume oma kiirustavas elus unustama, et õnnetused, vigastused või surm võib iga päev meie või meie lähedaste elu totaalselt muuta. Kas oled teistega arutanud, kuidas üksi, koos pere või kogukonnaga hakkama saade näiteks tule-, vee-, liiklus-, töö- või muu õnnetuste korral? Või kui satud kuritegevuse ja vägivallaga silmitsi? Asi algab ohtude märkamisest,“ sõnas teemaala algataja Aare Kasemets.

Teemaala algidee sündis, kui Aare mõtles vigastuste ja õnnetussurmade arvule Eestis, siseministeeriumi eestvedamisel valminud siseturvalisuse arengukavale aastateks 2015-20 ja sellele, et 1. jaanuaril suri riskiühiskonna teooria rajaja sotsioloog Ulrich Beck (1944-2015). Beck uskus, et riskid on seotud inimeste otsustega ning et pärast teadus-tehnoloogilist pööret ei saa vastutust lükata jumalate, saatuse, riigi jt peale, vaid inimesed ise peavad vastutama. Samuti on ta öelnud, et globaalses riskiühiskonnas on valik lihtne: kas teeme koostööd või kukume koos läbi. Enamik sotsiaalteadlasi ja kogukonnaaktiviste on veendunud, et vanad hierarhilised ülevalt alla valitsemisvõtted ei suuda tagada inimeste/kogukondade turvalisust.

“Klassikaline arusaam, et turvalisuse tagavad politsei ja päästeamet ei ole enam pädev,” lisas arutelujuht Eimar Veldre. „Rikkumiste ja õnnetuste ennetamiseks on vaja vabaühenduste ning vabatahtlike panust, samas kaasneb sellega aga ka vabatahtlikele surve professionaliseeruda. Küsime, kust jookseb piir selle eest palka saavate ametnike ja vabatahtlike vahel? Milline saab üldse olla üksikisiku panus kogukonnas, et vähendada riske ja suurendada turvalisust?“

Teemaalal analüüsitakse nii probleeme, mis toovad kaasa riske väikestes maa- ja linnakogukondades kui ka avatakse riskiühiskonna käsitlusi ning peamisi väljakutseid kogukonna ja valitsemise vaates. Kuuleme-näeme, kuidas sotsiaalteadlane-kogukonnauurija, kohaliku omavalitsuse juht, minister, rektor ja vabaühenduste esindaja(d) näevad riskiühiskonna juhtimist ning miks/kuidas on inimeste elu, turvatunde, vara ja põhiseadusliku korra kaitsel vaja koostööd teha. Lisaks kombitakse avaliku võimu ja kogukondade koostöövõimaluste arutelus vabatahtliku töö ja professionaalsuse piire.

Teemaalal osalejal on võimalus sõna sekka öelda ka Turvalisusakadeemia ideede turul, kus igaüks saab tutvustada üht oma ideed, kuidas muuta elu kodukogukonnas, koolis või tööl turvalisemaks.

Nii noortel kui ka vanadel on võimalus turvaliste kogukondade loomisel kaasa lüüa – teemaalale tuleb Sisekaitseakadeemia eelõppes osalenud Narva, Valga jt koolide õpilaste posterite näitus „Lähedalt näeb paremini!“. Samuti on väikestel ja suurtel lastel kohapeal võimalus joonistada ja turvalisusalaseid ettepanekuid kirjutada, mõeldes oma kodukandis, koolis, ettevõttes ja mujal märgatud ohtudele, haiget saamise võimalustele ja/või surmariskidele.

Teemaala Riskidega ühiskond ja kogukondade turvalisus sünnib Eesti Sotsioloogide Liidu, Sisekaitseakadeemia, Siseministeeriumi, kohalike vabaühenduste ja üllatusesinejate koostöös.

Teemaala Riskidega ühiskond ja kogukondade turvalisus paneelide ja võtmeesinejad:

1.paneel – Riskide märkamise oskused ja mikrokogukondade iseorganiseerumine (reedel, 14. augustil kell 12:00-13:30). Arutelujuht Aare Kasemets (ESL/SKA), esinejad Ivi Proos (ESL), Agu Laius (Rae Vallavolikogu, KÜSK), siseminister Hanno Pevkur ja üllatus-esineja. 3 küsimust, n+1 vastust. Kaasamisvormid „jalutav mikrofon“ ja „arutelu naabritega“.

2.paneel – Kas kogukonnad peavad tegema ära riigi töö turvalisuse tagamisel?! (14:30-16:00). Arutelujuhid: Eimar Veldre (SiM) ja Marleen Pedjasaar, esinejad: Raivo Küüt (SiM), Andrus Saliste (Muraste külaselts), Madle Lippus (UueMaailmaSelts/ Linnalabor).

3.paneel – Turvalisusakadeemia (17:00-18:30). Arutelujuhid Priit Männik, Merle Tammela (SKA) ja Irene Käosaar (HTM), võtmeesineja on Katri Raik (Euroopa Kodanik 2015, SKA rektor) ja seejärel vaba mikrofon ideede-ettepanekute esitajatele (registreeruda saab e-postiga merle.tammela@gmail.com). Kujundame turvalisusideede turu/foorumi, kus iga idee esitaja saab 2-3 minutit oma idee tutvustamiseks, u 30-40 minutit teiste huvilistega selle aruteluks ja paneeli lõpus minuti arutelus kogutud lisaideede tutvustuseks.

Arvamusfestivali ajakava näed siit: arvamusfestival.ee/kava/

Täna peavad lätlased esimest korda vestlusfestivali LAMPA, mille korraldamiseks said nad tõuke Eestist, Arvamusfestivalilt. Cesise linnuseparki kogunevad täna-homme ärksa meelega lätlased, et koos arutleda selle üle, kuidas viia edasi oma ühiskonda ja demokraatiat.

Mullu septembris, vahetult pärast eelmist Arvamusfestivali olid Tallinnas Avatud Eesti Fondi (AEF) korraldatud XIX avatud ühiskonna foorumil külas mitmete maade avatud ühiskonna toetusfondide esindajad. Kui AEFi juht Mall Hellam hakkas rääkima Arvamusfestivalist, kikitas üks kuulajatest teravalt kõrvu ja esitas õige mitu küsimust. Tegemist oli Ieva Moricaga, kes juhib Läti avatud ühiskonna toetusfondi järeltulijat, fondi nimega Dots.

„Rääkisin talle, kui äge asi on Arvamusfestival ja miks me oleme sellele algusest peale õla alla pannud. Jagasime mõtteid, kui oluline on tänapäeva virtuaalmaailmas peamiselt sageli kommenteerimise kõrval kohtuda ja vaielda silma silma ja otse, arutleda elulistel teemadel ja sellega samaaegselt tõsta ka väitluskultuuri,” meenutas Hellam, kelle juhitud AEF on Arvamusfestivaliga kaasa mõelnud ja seda toetanud selle sünnist saadik „Ieval hakkas idee peas idanema, viisin ta Arvamusfestivali korraldajatega kokku ja nüüd ongi Läti esimene arvamusfestival toimumas.”

Hellam tunnistas, et talle teeb väga suurt heameelt, et Eestist saadud inspiratsioon kannab nii kiirelt vilja. Talvel, kui info vestlustfestivalist LAMP avalikkuse ette jõudis, ütles Hellam, et ootab huviga, milliseks kujuneb lätlaste programm ja ning kas ja kui palju on meil sarnaseid probleeme või millised on erinevused.

Läti festivali algus polegi Paide sõsara omast nii erinev – nad alustavad tänavu kahepäevase festivaliga, kus 50 sündmust. Täpselt nagu Paides 2013. aastal. LAMP on samuti kõigile osalejatele tasuta ning oodata on põnevaid arutelusid erinevatel teemadel, õpitubasid, huvitavat kultuuri- ja filmiprogrammi. Oodata on arutelu, kus endised peaministrid räägivad, mida nad teeksid täna teisiti (mäletate, eelmisel aastal Paides arutlesid endised peaministrid samal teemal), aga räägitakse ka pagulastekriisist, vene meediast, sotsiaalvõrgustike mõjust, kunstnike rollist ühiskonnas ja paljust muust. Ja sarnaselt Paidega toimub festival ajaloolises paigas, Cesise linnusepargis.

„Kuigi esimesena kuulsime selliste festivalide olemasolust taanlastelt, ei saa eitada, et ka Arvamusfestival oli meile oluline inspiratsiooniallikas,” ütles Ieva Morica. „Tahame tõsta esile demokraatia tähendust nii tõsises kui ka lõbusas kontekstis, see on peamine põhjus, miks me sellist festivali tahame korraldada. Demokraatia ei ole lihtsalt sihtkoht, see on protsess. Ja seda tuleb tähistada! Samuti tuleb propageerida demokraatliku arutelukultuuri, kus inimesed tunnevad rõõmu erinevate arvamuste vahetamisest.”

Tallinnast sõidab Cesisesse kohale ka Arvamusfestivali toetusgrupp.

Rohkem infot: www.festivalslampa.lv
Foto allikas: www.festivalslampa.lv

Alates tänasest saab Arvamusfestivali kodulehel tutvuda festivali kavaga – 36 arutelualal jõuab tänavu osalejateni umbes 200 arutelu, lisaks laieneb festival Paide keskväljakule, kus pakutakse kirjut kultuuriprogrammi.

14.-15. augustil Paides toimuval Arvamusfestivalil käsitletakse teemasid isejuhtivast tehnoloogiast kuni alkoholikultuurini välja. Juttu tuleb haridusest, väärtustest, tervisest, teadusest, majandusest, pagulastest ja paljust muust. Suurema osa festivali programmist moodustavad peaaegu 200 arutelu, mis valmivad saja erineva organisatsiooni töö tulemusena.

„Tänavuse programmi toovad Arvamusfestivalile väga paljud organisatsioonid ja inimesed. Nad korraldavad arutelusid teemadel, mis on nende meelest Eestile täna olulised ja kutsuvad kõiki kaasa mõtlema ja rääkima. Arvamusfestival 2015 on tõeline koostööharjutus,“ sõnas festivali teemaalade programmijuht Maiu Uus. „Arvamusfestivali tänavust arutelude programmi koostades oli meie eesmärk hoida teemad mitmekesised, et igaühel oleks midagi huvipakkuvat, mida kuulata ja kus kaasa rääkida.“

Sel aastal laieneb festivaliala Paide Vallimäelt keskväljakule ja Tallinna tänavale, kus koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga ja paljude teiste organisatsioonidega saab nautida meeleolukat ning kaasahaaravat kultuuriprogrammi.

Paides toimuv Arvamusfestival ei ole ainus omataoline, sarnased oma riigi tulevikust huvitatud inimeste kohtumised toimuvad suvel kõigis Põhjamaades. Tänavu on esimene sarnane üritus ka Lätis, kus sel reedel-laupäeval oodatakse huvilisi Cesisesse vestlusfestivalile Lamp, mille korraldajad võtsid eeskuju Arvamusfestivalist. Arvamusfestival omakorda sai inspiratsiooni juba ligi pool sajandit Rootsist toimuvast Almedaleni nädalast. Parima tulemuse saavutamiseks teevad paljud eri maade festivalide korraldajad omavahel koostööd, vahetades nii ideid, teadmisi kui ka kogemusi.

Selleks, et kolmas Arvamusfestival oleks veelgi mõnusam, saab kuni 1. augustini festivali toetada Hooandjas. Iga hooandja aitab oma panusega kaasa nii festivaliala ehitamisele, korduvkasutatava ning vihmakindla varjualuse tootmisele kui ka vabatahtlikele olmetingimuste loomisele festivali ajal.

Nii, nagu Skandinaavias, sünnib ka Eestis Arvamusfestival koostöös kohaliku omavalitsuse ja inimestega – festivali üks suurimaid toetajaid on Paide linn, Järvamaa omavalitsused ja ettevõtted, paljud vabatahtlikud on pärit Paidest. Festivali teine suurim toetaja on Avatud Eesti Fond. Festivalile on oma õla alla pannud ka Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Euroopa Komisjoni Eesti esindus, Euroopa Parlamendi infobüroo Eestis ja mitmed ettevõtted, teiste seas Eesti Energia, Eesti Telekom, Nortal, Swedbank, UP Invest.

Hooandja: hooandja.ee/projekt/arvamusfestival-2015

Digitaliseeruv ühiskond toob kaasa muudatusi ka õpetamises ning õppimises, kuid seda, milline on digipädev töötaja, pole täna veel selgelt sõnastatud. Päris selge pole ka see, kus on piir digipädevuse ja digimürgituse vahel, kuid pärast Arvamusfestivali digihariduse ala aruteludel osalemist võivad need küsimused saada palju selgemaks.

Digihariduse alalt leiab mitmeid mõtlemapanevaid aruteluteemasid: teiste seas näiteks otsitakse vastust küsimusele, kas Eesti haridust on tabanud digimürgitus. Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) juhatuse liige Ene Koitla sõnul arutletakse nii selle üle, millised on hirmud kui ka ootused digivahendite kaasamisel haridusse. Arutelu käigus jagatakse osalejad gruppidesse vastavalt rollidele – õpetaja, lapsevanem, koolijuht või haridusametnik. Arutelugruppe juhivad oma ala asjatundjad, kellede hulgast võib leida nii lapsevanema Peeter Marveti, Rakvere Gümnaasiumi õpetaja Kalle Lina, Virtsu Kooli juhi Airi Aaviku kui ka omavalitsuse ametniku Jarno Lauri. Arutelu modereerib Ene Koitla.

Digihariduse teemaalalt ei puudu ka õpilased, kes arutlevad mitmete koolis ja vabal ajal kasutatavate digiseadmete erinevate kasutusalade ning kasulikkuse üle. Koos Väätsa kooli õpilaste ning õpetaja Anneli Tumanskiga üritatakse leida võimalusi vanemate ning ettevõtete kaasamiseks. Digihariduse teemadele paneb punkti paneeldiskussioon „Digimürgitatute tulevik: kuidas õppida täna nii, et homme oma töökohta arvutile mitte kaotada?“.

“Arutellu on kaasatud ka tööandjad, kellega selgitatakse välja, milline on digipädev töötaja ja millist kasu tööandja sellest lõigata võib,” selgitas Koitla. Samuti otsitakse vastust küsimusele, kui palju piirab ettevõtte arengut digioskamatu töötaja. Paneelsessioonis võtavad sõna eri valdkondade eksperdid – Skype’i personalijuht Merle Liisu Lindma, Riigi Infosüsteemi Ameti vanemarhitekt Priit Raspel, Kristjan Rebane Tallinna Tehnikaülikoolist ning Kaarel Kotkas aktsiaseltsist Jalax. Sessiooni modereerib digiajakirjanik Henrik Roonemaa.

Digihariduse ala kaasab oma teemaringidesse eksperte igalt elualalt. Olgu selleks siis lapsevanem, koolidirektor, õpilane, õpetaja või tööandja. Koitla usub, et kuna digitaalsed oskused on vajalikud igal elualal, on digihariduse ala huvitav kõigil hoolimata vanusest.

Tänavuse arvamusfestivali digihariduse ala ning selle arutelud valmivad koostöös Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse, Eesti Õpetajate Liidu ning mitmete IT valdkonna ekspertide koostööl. Samuti annavad teemaala ja arutelude valmimisse oma panuse õpilased ise.

Digihariduse ala ajakava asub siin: arvamusfestival.ee/kava.
Digihariduse ala on osa Arvamusfestivali Õpiorust. Ühine ja hoia silm peal Facebooki eventil!

Meieni jõuab iga päev ohjeldamatult kõikvõimalikku infot, kõikvõimalikest kanalitest. Selle virvarri keskel on aga kerge unustada värvikirev vaimustav maailm, mida pakuvad raamatud. Päris ehtsad raamatud. Raamatutest ja lugemisest, aga laiemalt ka kultuurist, ning, mis kõige põnevam, nendest inimestest, kes raamatuid kirjutavad, tuleb juttu Arvamusfestivali Rahva Raamatu aias.

Raamatuaia ühe korraldaja, Rahva Raamatu turundusjuhi Airi Ilisson-Cruzi sõnul pakub Raamatuaed kahe päeva jooksul erakordse võimaluse vaadata Eesti kirjanduse ja kultuuri sisse. Inimestel on võimalik tutvuda kirjanikega, saada aimu kuidas nad mõtlevad, mida arvavad elust ja kirjutamisest, kuidas sünnib raamat ja raamatu kaudu kogu Eesti kultuur. Juttu saab teha mitmete Eesti kirjanike, luuletajate ja kultuuriinimestega.

„On nii elukogenud kirjanikke kui ka mitmete kirjandus- ja kultuuriauhindade võitjaid. Teiste hulgas astuvad üles näiteks tänavuse romaanivõistluse võitnud kirjanik Armin Kõomägi ning oma esimese romaaniga müügiedetabeli tippu jõudnud Lea Dali Lion,” avas teemaala külalisteringi Ilisson-Cruz.

Raamatuaias toimuvad kirjandusmaailma mitmekülgseid tahke avavad arutelud, sooloesinemised ning üllatusena ka päris raamatute esitlused. Muuhulgas arutletakse noorte lugemisharjumuste teemal, krimi-kirjanduse teemal mõtisklevad raamatublogija ning kirglik krimisõber Jaan Martinson ning Indrek Hargla, juttu tuleb ka romaanidest ja lühijuttudest. Uuritakse, kuidas elab kuhu suundub Eesti kõrgtasemel ehk nõndanimetatud intelligentne kirjandus.

Eesti kangelaste üle arutlevad ajaloohuviline kirjanik Justin Petrone ja armastatud Tartu Ülikooli õppejõud ja sotsiaalteadlane Marju Lauristin ning neid modereerib teleajakirjanik Indrek Treufeldt. Avalöögi annab arutelu Järvamaa koolide kirjandusõpetajate, raamatukogu töötajate vahel, kes pealtvaatajate kaasabil vaatavad lähemalt noorte lugemisharjumusi: kas interneti võidukäik on noored raamatutest eemaldunud või on see pigem levinud väärtarusaam?

Rahva Raamatu aed sünnib koostöös Paide Linnavalitsuse ning kirjastustega Varrak, Pilgrim, Petrone Print ja Tallinna Ülikooli Kirjastus.

Arvamusfestival toimub tänavu kolmandat korda Paide Vallimäel 14.-15. augusti. Festivali programmis on umbes 200 arutelu ning programmi panevad kokku umbes sada erinevat organisatsiooni.

Üks Arvamusfestivali teemaaladest, kel juba kogu programm koos, on Väärtusteala, mille arutelud ulatuvad robootikast ja tehisintellektist kuni inimese mineviku omandiküsimuste arutamiseni.

„Meil on kavas arutelu tehisintellektist ja võimekatest robotitest, mille fookuses on peamiselt kaks küsimust – nende staatus meie ühiskonnas ja väärtusküsimused, mida nende ühiskonda tulek tõstatab,“ rääkis Mats Volberg, TÜ eetikakeskuse referent ja üks Väärtusteala korraldajatest. „Robotid ja tehisintellektid ei ole päris tööriistad, kuid mitte ka inimesed. Kuid kui nad käituvad väga sarnaselt inimesele, ehk peaksime me neid siis ka inimesena kohtlema.“

Siit edasi minnes tekib hulgaliselt küsimusi näiteks isesõitvate autode või robotitest päästjate kohta – kui autod hakkavad iseseisvalt sõitma paremini kui inimesed, kas tuleb siis inimestel autode juhtimine ära keelata, sest see on ohtlik? Või kuidas programmeerida eetikareeglid, mille alusel robot valib, milline inimene esimesena päästa?

Üks teemadest arutleb tõe ja lepituse otsimise teemadel. „Arutelus räägime olukorraga või riigivõimuga kaasnevatest kuritegudest ja vastasseisust, mitte isiklikest rünnakutest,“ ütles Kristina Mänd, üks Väärtusteala korraldajatest. „Me ei vaidlusta, kas andeks andmine on vajalik, vaid lähtume sellest, et on, ja arutame, kas, kuidas ja kelle vahel seda Eestis teha ning mida see muudab,“ lisas ta.

Teema „Õigus olla unustatud” puudutab kõiki, kes internetis aega veedavad. Kõik, mida me internetis teeme, jätab jälje ning sageli pole meil kontrolli jälje kustutamise üle. Volbergi sõnul kerkib küsimus, millal on inimesel õigus internetist kustutada tema kohta käivat informatsiooni esile sageli sündmuste puhul, millest on palju aega möödunud.

„Inimene päriselt pole rassist, kuid ta kunagi postitas ühe selle teemalise nalja,“ toob ta näite. „On ka juhtumeid, kus inimesed lähevad Rahvusraamatukokku ja paluvad, et ajalehe artikkel, mis neist 20 aastat tagasi kirjutati, kustutataks arhiivist.“

Aruteluteemal on ka teine külg, mis puudutab internetis esile kerkivat omakohust, kus kellegi kritiseerimiseks mobiliseeritakse kiiresti palju inimesi, mis võib kiiresti üle kasvada lausa kiusamiseks. Küsimustele, kust läheb piir korrale kutsumise ja kiusamise vahel internetis keskendubki aruteluteema „Õigus olla unustatud“.

Tartu Ülikooli Eetikakeskus, Rahvusraamatukogu, MTÜ Loomus, Lapse Huvikaitse koda ja Lastekaitse Liit koostöös Kristina Männiga toovad tänavu festivali Väärtustealale seitse arutelu.

Arvamusfestivali teemaalade programm on tänavu mitmekesine ja põnev – umbes 40 erineval arutelualal puudutatakse teemasid alkoholikultuurist kuni robotite arenemisega seotud eetikaküsimusteni.

„Suur rõõm on näha, kuidas üle Eesti käivad praegu mõttetalgud ja korraldustöö, et enne jaanipäeva oleks kogu festivaliprogramm koos. See tagab, et kõik saaksid tuua augustis Paidesse oma erinevad teemad, probleemid, algatused ja lahendused,” sõnas Arvamusfestivali teemaalade juht Maiu Uus. „Kõige rohkem, koguni viis, on festivalil tänavu haridusteemadega seotud alasid. Arutletakse uut moodi õppimisese, kooliväärtuste, õpetamiskunstide, digihariduse ja kogukonnakoolide üle.”

Arvamusfestivali programmi aitavad kokku panna ligi 100 erinevat ühendust üle Eesti. Festivalilt leiab nii ühe- kui kahepäevaseid teemaalasid, päevas toimub igal alal kolm-neli arutelu. Juba eelmisel aastal festivalil osalenud organisatsioonid toovad Paidesse alad nagu Ettevõtlusala, 21. sajandi eesti pere, Vabakonna kasvulava. Uutest tulijatest on festivalil oma ala näiteks Tallinna Linnateatril, kus näitlejad lahkavad alkoholikultuuriga seotud teemasid: küsitakse, kas näitleja peab tarbima alkoholi ja kas kultuuri peaks rahastama läbi sõltuvusaktsiiside.

Väärtuste alal arutletakse robootikast ja tehisintellektist kuni inimese mineviku omandiküsimuste arutamiseni. „Robotid ja tehisintellektid ei ole päris tööriistad, kuid mitte ka inimesed. Kuid kui nad käituvad väga sarnaselt inimesele, ehk peaksime me neid siis ka inimesena kohtlema,” sõnas Mats Volberg, TÜ eetikakeskuse referent ja üks Väärusteala korraldajatest.

Uued ja varasemast mahukamalt esile toodavad teemad on Toimiv riik, Tööelu ala, Terve elu ala, Rahva Raamatu aed ja Sooala. Teadusalal jagub juttu suure paugu teooriast teaduse populariseerimiseni. Ka sel aastal on inimestel võimalik eri maailmavaatekohvikutes kohtuda ja mõtteid vahetada poliitikutega. Kindlasti on päevaste programmidega kohal kõik kuus parlamendierakonda. Meediakanalitest on mõlemal päeval kohal Postimees ja Ekspress Meedia oma vestlusprogrammidega ja ERR oma stuudioga.

„Arvamusfestivali sisu loomisel mängivad väga olulist rolli kümned ja kümned inimeste ühendused ja sädeinimesed, kes korraldavad arutelusid teemaaladel. Seetõttu oleme sel aastal pööranud palju tähelepanu nende toetamisele ja nõustamisele,” sõnas Arvamusfestivali teemaprogrammi juht Maiu Uus.

Teemasid, mida Paides toimuval festivalil käsitleda, pakuti veebruaris välja rekordarvuliselt – 250. Ideede rohkuse tõttu tuli teemaalade meeskonnal teha hoolikad valikud, mille tulemusena paluti sarnaseid mõtteid välja käinud organisatsioonid koostööd tegema. Tänaseks on kõigist ideedest väljakujunenud ca 150 arutelu või muud põnevat ja inimesi kaasavat sündmust.