Kõikjal kättesaadav internet, laialdane suhtlusvõrgustik ja varane iseseisvumine noorte seas avaldab mõju ka pereelule, kus kerkivad üles ootamatud, kuid vägagi tõsised probleemid. Kuidas selle kõigega toime tulla?

„Eesti on viimaste uuringute järgi Euroopas esimene narkosurmade arvult elanike arvu kohta. Seega on väga oluline arutada ning leida viise, kuidas hoida lapsi eemal narkootiliste ainete proovimisest,” kirjeldas MTÜ Lastekaitse Liidu projektijuht Kiira Gornischeff aruteluteemat „Laps ja narko”, kus koos ekspertide ning lapsevanematega puudutatakse ka Eestis palju poleemikat tekitanud kanepi legaliseerimise teemat. „Usume, et lapsevanemad on ise suur infoallikas ning nende küsimused juhatavad arutelu õigele teele,” lisas ta.

Narkootikumide leviku takistamine ja kasutamise ennetamine toetub aga väga tugevasti laste ning vanemate vahelisele suhtlusele. Kuidas seda õigesti teha? Eesti Pereteraapia Ühingu eestvedamisel toimuvad kaks arutelu, kus fookuses on suhtlemine. Diskussioon „Vaimustus ja viin ja viha – emotsioonid Eesti peredes“ keskendub teemale kas Eesti peredes oleks tunnetega toimetulekut võimalik parandada ja mida selleks võiks teha.

„Ühelt poolt on Eesti peredes tihti probleem see, et tundeid ei osata adekvaatselt väljendada, pinged ja mured elatakse välja muul moel, või püütakse neid lihtsalt eitada,“ selgitas arutelu moderaator, psühholoog ja pereterapeut Kätlin Konstabel. Teemaga on seotud ka alkoholi liigtarbimine ning vaimne ja füüsiline vägivalt. Konstabel usub, et praegustel lastel ja noortel on digiajastul vaja hoopis teistuguseid suhtlemise ja ka lähisuhete loomise ning hoidmise oskusi, mida tihtipeale polegi kelleltki õppida. Arutelul “Virtuaalist ja vanaemadest, koolist rääkimata – kus peaksid noored suhtlemist ja suhteid õppima?” mõtiskletaksegi selle üle, kust saavad noored üldse suhtlemist õppida või peavad noored hoopis vanemaid harima.

21. sajandi pere teemaala valmib koostöös Eesti Pereteraapia Ühingu, Perekeskuse Sina ja Mina, MTÜ Lastekaitse Liidu, Lapse Huvikaitse Koja, ENLi, RAKE, Tartu Ülikooli Eetikakeskuse, Loomuse ja Rahvusraamatukoguga.

21. sajandi pere alal saab kaasa rääkida:

Reedel, 14. augustil

13.00-14.30 21. sajandi Eesti peremudelid: vanemad töötavad välismaal ja lapsed elavad Eestis.

Eesmärk on arutleda nii sellise elukorralduse eeliste kui ohukohtade üle, kus üks või mõlemad vanemad töötavad välismaal ja lapsed elavad Eestis. Tegu on väga olulise perepoliitilise teemaga, mis puudutab paljusid Eesti peresid. Arutelu on ajendatud Rakendusuuringute Keskuse läbiviidud uuringust “Välismaal töötavate vanemate ja Eestis elavate lastega pered: parimad praktikad ja võimalikud ohud”.

Moderaator: Kristiina Tõnnisson. Osalejad: Signe Riisalo (Sotsiaalministeerium), Kairi Talves (TÜ teadur, sotsioloog), Margit Sarv (Õiguskantsleri kantselei laste õiguste osakond), lisandub noorsootöötaja, sotsiaalpedagoog või lastekaitsetöötaja.

Korraldajad: RAKE, Lapse Huvikaitse Koda.

15.30-17.00 Hallipassi lapsed – kui kaua nuheldakse vanemate patte laste nahal?

Kodakondsuseta inimeste, sh vene kodakondsusega – halli passi omavad lapsevanemad – ja nende lapsed on eas, et endale pere luua ja alustada iseseisvat elu. Kuidas mõjutab halli passi omavate lastevanemate (sh ka teiste pereliikmete ja inimeste) otsus mitte taotelda kodakondsust pealekasvavat põlvkonda? Kas täna muust rahvusest olev noor inimene tunneb end seetõttu kuidagi alaväärtustatuna?

Moderaator: Kiira Gornischeff, MTÜ Lastekaitse Liit projektijuht. Osalejad: Dmitri Burnašev (Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed juhataja), Tatjana Klimenko (Narva Noorteparlamendi esindaja, halli passi ema tütar), Sergei Metlev (MTÜ Avatud Vabariik juhatuse liige, arvamusliider).

Korraldaja: ENL.

18.00-19.30 Laps ja narko

Eesti on viimaste uuringute järgi Euroopas esimene narkosurmade arvult inimeste arvu kohta. Seega on väga oluline arutada ning leida viise kuidas hoida lapsi eemal narkootiliste ainete proovimiselt, mis võivad hiljem viia suuremate probleemideni ning kaasa tuua halvimal juhul demograafilise katastroofi. Me arutame teemadel, mida narkootikumid lastega teevad ja kas kool on narkokaubanduse kasvulava. Samuti kas kanepi legaliseerimine, millest on hakatud rohkem rääkima, võib kaasa tuua kergemate narkootikumide lihtsama leviku lasteni. Või äkki hoopis piirab seda.

Moderaator: Andri Maimets. Osalejad: Risto Kasemäe (juhtivkriminaalametnik); Anna Frank (Tallinna Laste Turvakeskuse osakonnajuhataja); Steven Vihalem (noorsootöötaja); Mart Kalvet (MTÜ Ravikanepi eestvedaja, muusik, kolumnist).

Korraldaja: MTÜ Lastekaitse Liit.

Laupäeval, 15. augustil

 12.00-13.30 Virtuaalist ja vanaemadest, koolist rääkimata – kus peaksid noored suhtlemist ja suhteid õppima?

Kui aastasadu on lapsed suhtlemist, suhete loomist ja hoidmist ning ka lahkuminekuid, tülisid saanud esmalt õppida oma päritolupere jälgides, siis kust saavad nad selliseid tarkusi digiajastul? Kas eelnevatel põlvkondadel on lastele ja noortele selles osas veel midagi õpetada, või peavad noored hoopis vanemaid harima? Milline roll võiks olla suhete ja suhtlemise õpetamise juures haridusasutustel? Neile küsimustele püüabki vastust otsida Eesti Pereteraapia Ühingu poolt korraldatav arutelu.

Moderaator: Kätlin Konstabel, Eesti Pereteraapia Ühing. Osalejad: Tõnu Lehtsaar (Tartu Ülikooli religioonipsühholoogia professor), Margus Tõnissaar (TÜ sotsiaalteaduskonna haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuse juhataja, SA Innove hariduse tugiteenuste agentuuri juht), Mari Naudi (Eesti Psühholoogiaüliõpilaste Ühenduse president), Rena Pent (Tartu Hariduse Tugiteenuste Keskuse pereterapeut, PREP-paarisuhtekoolitaja). Korraldaja: Eesti Pereteraapia Ühing.

14.30 – 16.00 Lapsevanem uues lastekaitseseaduses

Kas nii ongi, et uus lastekaitseseadus on vandenõuteooria? Kisa ja kära uue lastekaitseseaduse ümber on tõepoolest palju olnud, konstruktiivset arutelu aga vähem. Kas seadus räägib vaid lapse õigustest ja vanema kohustustest? Arutleme ja räägime sellest, missuguseid muudatusi toob uus lastekaitseseadus endaga kaasa, kuidas see meid ja meie peresid aitab, mida kujutavad endast tegelikult vanema kohustused versus lapse kohustused, mis rolli mängib selles positiivne vanemlus ja palju muud.

Moderaator: Margo Loor, Väitluskoolituse arendusjuht ja juhtikoolitaja. Osalejad: Mart Valner (MTÜ Lastekaitse Liit kommunikatsioonijuht), Joanna Paabumets (Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik), Auli Andersalu-Targo (Perekeskus Sina ja Mina), Ly Kasvandik (ema, koolitaja, Tervise Arengu Instituudi lapsevanemate koolitusprogrammi juht) ja üllatuskülaline. Korraldajad: Perekeskus Sina ja Mina; MTÜ Lastekaitse Liit.

17.00-18.30 Vaimustus ja viin ja viha – emotsioonid Eesti peredes

Eestlastele pannakse süüks vähest tunnete väljendamist, samas on liiga paljudes peredes mureks alkoholiprobleemid ja vägivald. Millised emotsioonide väljendamise viisid on Eesti peredele iseloomulikud ja miks? Kas oleks mingeid viise, kuidas Eesti pered võiksid õppida tunnetega paremini toime tulema ja kuidas me saaksime vähendada stressi väljaelamist enda ja teiste tervist kahjustaval viisil? Kas meil oleks midagi õppida teistelt rahvustelt?

Moderaator: Kätlin Konstabel, Eesti Pereteraapia Ühing. Osalejad: Riina Raudne (Terve Eesti SA juhatuse liige), Viktoria Ladõnskaja (Riigikogu liige), Jorgen Matsi (Ambromed kliinik, psühholoog). Korraldaja: Eesti Pereteraapia Ühing.

Arvamusfestivali meeskond korraldab ise tänavu Paides Orualal vaid kaheksa arutelu kahel päeval, kus juttu tuleb erinevatest hetkel Eestis olulistest teemadest: nii sisserändest kui ka e-riigist, nii vaimsest tervisest kui ka ekspordist, aga ka sõnavabadusest.

Festivali eestvedaja Kristi Liiva sõnul on tänavu teoks tehtud suur osa 2013. aasta sõnarockifestivali algsest unistusest luua isetekkeline heade ideede ja Eestist hoolivate inimeste kohtumispaik. „Tänavuse programmi 220 arutelu toovad Paidesse kümned inimesed ja ühendused üle Eesti ning see lubab meil väita, et Arvamusfestival on tõesti isetekkeline. Festivalitiim korraldab vaid kaheksa arutelu neist 220-st ja loob Paidesse eelkõige keskkonna pluss õhustiku ja sõnastab hea arutelutava, milles mõttevahetused toimuvad, arutelud toovad aga kohale inimesed ja organisatsioonid kust iganes,“ ütles Liiva.

„Meie eesmärk on tänavuste Oruala aruteludega olla eeskujuks Arvamusfestivalil ja Eestis laiemalt toimuvatele aruteludele. Me näeme, et nad võiksid olla võimalikult argumendipõhised ja kaasavad,” selgitas Arvamusfestivali sisutiimi juht Margo Loor. „Osaluse ja kaasamise võimaluse näiteks võib tuua aruteluteema „Kui meel on must, siis…“, kus lõviosa arutelust peetakse väikestes rühmades muruplatsil.”

Loor selgitas, et selles arutelus käsitletakse vaimse tervise probleeme ning uuritakse, mida saaks inimene ise enda või teiste aitamiseks ära teha. Arutelu käigus kommenteerivad teemaga haakuvad inimesed eri eluladelt  – kaplan Aivar Sarapik, muusik Oleg Pissarenko ja terapeut Mare Pork praegust vaimse tervise alast olukorda Eestis, samuti arutlevad osalejad väikestes rühmades teemade üle nagu kas ja kuidas vaimse tervise probleemid osalejaid ja nende lähedasi puudutavad ning kui palju see neile korda läheb „Selles aruteluteemas on vaid lühike mõttevahetus, mis pakub pidepunkte edasiseks mõttevahetuseks, kuid enamus aruteluteema sisust tuleb siiski kohale tulnud osalejatelt, kes mõtlevad ning tegutsevad ise,“ sõnas Loor.

Orualale leiab tee ka viimastel nädalatel Eestis palju poleemikat tekitanud sisserände teema, kus eestlaste hirme, rahvastiku seisu ning Eestisse sisserännanute kogemusi lahkavad arhitekt Tomomi Hayashi, ajakirjanik Ede Schank Tamkivi ja Statistikaameti vanemanalüütik Alis Tammur.

Arutelus „Kuidas rääkida sellest, millest Eestis ei tohi rääkida“ võetakse jutuks sõnavabadus ja otsitakse teemasid, millest Eestis hoolimata näilisest sõnavabadusest kõnelda ei tohi, sest nendest kõnelemine teatud ringkondades võib hävitada inimese sotsiaalse renomee. Loori sõnul on tegemist teemadega, mille osas inimesed kardavad arvamust avaldada isegi siis, kui nad teevad seda argumenteeritult. „Näiteks kirjutas Rein Raud immigrantide Eestisse võtmise teemal arvamusloo, pärast mida on ta langenud suure hulga sõimu ja ähvarduste ohvriks. Raua ühiskondlik renomee on nii suur ja positiivne, et tema renomee sellest eriti ei muutu. Aga kui samasuguse artikli avaldaks näiteks Margo Loor, siis see ühiskondlik renomee sinna ka lõpeb,“ tõi ta näite Eestis küll juriidiliselt lubatud, kuid sotsiaalselt lubamatuist teemadest.

Näiliselt toimivat kuvandit lahkab ka aruteluteema „Kas e-Eesti visioon on aegunud?“, kus ekspert Priit Alamäe koos rahvaga püüab leida vastuseid küsimustele nagu mis on e-Eesti olemas olevad tugevused? Oleme me e-teenuste osas ka praegu veel esirinnas? Milline peaks olema e-eesti värskendatud visioon ja mille arendamisele me peaksime kõige rohkem keskenduma?

Festivali sisutiimi üks eesmärk on juurutada mitmeid kaasavaid aruteluvorme. Nii ka laupäeval, mil Orualal toimub traditsiooniline erakonnaesimeeste arutelu, kus osalevad kõik parlamendierakondade esimehed ja üheskoos mõtiskletakse põhjalikumalt Eesti ja siinse elukorralduse üle.

Lisaks Eestimaistele küsimustele uuritakse koostöös Euroopa Komisjoni Eesti esinduse ja Eesti Välispoliitika Instituudiga läbiviidavas aruteluteemas „Aasta pärast Krimmi – mis on muutunud Euroopa julgeolekus?“ hetke seisu ja seda, kui turvaliselt Eesti end hetkel tunda saab ning milline võiks olla tulevik.

Arutelude, vaidluste ja mõttevahetuste kõrval loob festivali sisutiim koos melutiimiga väga vinge loomingulise programmi ja arutelude vahelise õhustiku, mida veavad eest kultuuriprogrammi kuraatori rollis olev Ott Karulin ja melutiimi juht Katrin Isotamm. Liiva loodab, et Arvamusfestivali meluprogramm on nii kaasahaarav, et kahe päeva vahel ei  teki ühelgi festivalil osalejal soovi Paidest lahkuda. „Ka loomingulise programmi ja melu üks märksõnu on sarnaselt aruteluprogrammile sel aastal osalemine,“ sõnas ta. Ühe näitena võtavad Arvamusfestivali Oruala kokku kuus eestimaist koomikut stand-up teatriga Fopaa!, muljetades humoorikalt kõigest sellest, mis elu lihtsale inimesele teele ette veeretab. Täpsemalt saad selle kohta lugeda siit.

Kõige müstilisem Arvamusfestivali kultuuriprogrammi sündmus on sel aastal kahtlemata digiluule slam. Kujutage ette: te “söödate” ühele arvutiprogrammile sisse kauni valiku Juhan Liivi, Lydia Koidula ja Villu Tamme värsiridu ning seejärel genereerib robot teile omapoolse variandi eesti luuleklassikast. Näiteks olete ühtäkki tuhanderealise poeemi omanik!

“Käsitleme seda robotit kui algajat luuletajat. Ta töötab läbi sisestatud luuletuse ja neist inspireerituna luuletab ka ise. Kuna põhi on juba olemasolevatest teostest, siis on võimalik, et kõik on omavahel seotud. Aga teisalt on kõik nonsenssi piiril balansseeriv,” rääkis digiluuletaja looja Taavet Jansen.

Nii selgubki tõsiasi, et kuigi loomeprotsessi eest vastutas agar luule-robot, saab toimetamise vastutust ja ettekandmise rõõmu tunda siiski taas inimene. See tähendab, et tuhanderealisest värsiridade rägastikust võib järgi jääda vaid paarkümmend rida või mõni salm, seda täpselt sel teemal, mis tema toimetaja silma jääb.

Digiluuletaja sai Jansenil programmeeritud kord ühe etenduse tarvis: “Mõtlesin, et see on täielik raiskamine, kui ta seisma jääb – see on ju nii äge robot! Nüüd ongi temast teised inimesed palju rohkem rõõmu saanud.”

Varem on digi-luule slam’i korraldatud pealinna hubastes vaba mikrofoniga õhtutel mitmel korral. Ka Arvamusfestivalil kannab iga toimetaja oma luule ise ette ning Janseni sõnul võib õige hetke, õhustiku ja tabava etluse koosmõjul sündida midagi väga kütkestavat. “Võluv!” meenutab ta varasemaid slam‘e Chungini, Rain Tolgi ja teistega. Kes aga sõnarokipeol luulet lugema hakkab, jääb veel saladuseks.

Kui tahad oma silmaga imetabast digi-luuletajat silmata, sea reedel, 14. augustil kell 21 sammud Philly Joe’si klubisse, sest siis algab poolteist tundi kestev slam. Lisainfo saamiseks registreeri end ka Facebookis üritusel osalejaks.

Väikese aimduse sellest, milline üks digi-luule slam välja näeb, leiad järgmisest videost: https://vimeo.com/124315243

Mis saab pärast seda, kui oled sõitnud augusti keskpaigas läbi kauni viljapõldudes kuldava Eestimaa ja seisad nüüd Paides Arvamusfestivali veerel? 

Selleks et aidata kiiremini eri teemaaladel sisse elada, tutvustame mõningaid võimalusi, kuidas sõnarokkida. Selleks et saaksid kiiremini sisu kallale asuda ja võimalikult mitmekesiselt ajusid ragistada.

Tänavuse festivali kava on kirju: teemasid on loodushoiust hariduspoliitikani. Niisuguse mitmekesise pildi on festivalile toonud sajad vabatahtlikud. Enamiku teemaalade korraldus on organisatsioonide vabatahtlike õlul. Arvamusfestivali tiim on nõu ja jõuga abiks olnud ning julgustanud vabatahtlikke korraldajaid katsetama võimalikult erinevaid aruteluformaate. Tasub vaid mõte virge ja vaim avatud hoida ning osaleda, osaleda, osaleda!

Milliseid formaate kohtab festivalil?

Paneeldiskussioon − kasutatakse siis, kui mingil teemal esitavad erinevaid seisukohti oma ala spetsialistid. See on hea võimalus saada detailsemat siseinfot, sest aktiivses vestluses julgetakse nii mõnigi kord rääkida ka probleemide või erinevate arengute köögipoolest.

Tavaliselt osaleb diskussioonis ka neutraalne juht, kes küsib irriteerivaid küsimusi, et arutelu põnevamaks ja elavamaks muuta. See ei tähenda aga, et festivaliosalised peaksid end pealtvaataja rollis tundma. Ka paneelis olijatel on rõõm kuulda eemalseisjate arvamust. Seega, kui sul tekib mõte, viipa arutelu juhile, et ta mikrofoniga sinu juurde tuleks ja sinu argumendid kuuldavaks aitaks teha. Teine variant: otsi alalt vaba mikrofoni!

Väitlus − sarnaneb ekspertide osalemise poolest paneeldiskussiooniga, kuid erinevaid seisukohti püütakse tugevamalt tõestada ning arutelu käigus peaks kogemuste ja praktiliste näidete najal selguma, milline variant probleemikäsitlusest on sobivaim. Väitlus pakub kindlasti põnevust ning teemaalalt lahkudes oled ehk mitme fakti ja näite võrra rikkam.

Maailmakohviku aktiivõppe meetodid toob osalejateni haridusala. Saab kogeda, kuivõrd aitab aktiivõpe aruteludes end avada ja tulemuseni jõuda. Maailmakohvik on oma olemuselt päris kohviku sarnane: väikestes gruppides arutletakse varem väljahõigatud küsimuste või probleemide üle. Lahendused paneb laudkond paberile. Seejärel jääb keegi grupist laua peremeheks/-naiseks ning ootab teisest lauast enda juurde uusi liikmeid, kellega juba kahe laua mõtiskluse tulemustes ühisosa ja uusi vaatenurki leida. Sama küsimuse ümber tekib mitu vestlusringi.

Kuumad toolid − annavad pika arutlemise asemel võimaluse väljendada jah/ei-seisukohti sellistel teemadel, mille puhul ei oskagi täpset selgitust öelda. Tavaliselt istuvad osalised ringis toolidel, ringi keskele jäetakse üks tühi tool. Teemaala juhendaja loeb ette erinevaid väiteid ning need, kes temaga nõustuvad, istuvad ümber; mittenõustujad jäävad oma kohale. Ümberistumise võib asendada ka muu füüsilise märguandega, näiteks käe tõstmisega. Füüsiline seisukohavõtt ehk reaalne tegevus seisukoha näitamiseks on hea selleks, et osaleja harjuks oma arvamust avaldama. Enne seisukohavõttu pannakse ka kindlalt paika, kas ja millal valikuid kommenteerida ning küsimuste üle pikemalt arutleda.

Praktiline tegevus − lisaks on võimalik arutelul „Kuidas rajada inim- ja loodussõbralik kodu?” osalejatel kaasa lüüa savist pitsaahju ehitamisel. Lubatakse ka pitsat küpsetada. Ökoriigi teemaalal saab näha teisigi praktilisi näiteid ehitusmaterjalidest ja ehitussõlmedest.

Viimased nõuanded osalejatele

Kuid veel enne kui hakkata Paide poole sõitma, soovitame Google Play’st või App Store’ist alla laadida EMT Live äpi. Sealt leiate Arvamusfestivali sündmuse, mille sees saab luua päris oma festivali kava ning leida palju muudki. Loe festivali rakendusest siit ja Minu Kava koostamisest siit. Muuseas, oma kava saab panna paika ka Arvamusfestivali kodulehel!

Viimaks meenutame, et kinni tuleks pidada ka heast arutelutavast ehk mängureeglitest, kuidas sõbralikult ja võrdselt kõigi seisukohtadega arvestada. Seda ikka selleks, et kõik Arvamusfestivalil osalejad arutelukultuurist ja kommetest ühtmoodi aru saaksid.

1. Austame aega, arutelu juhti ja kõiki teisi festivalil osalejaid.
2. Tõestame, mida väidame.
3. Kuulame – see on sama oluline kui kõnelemine.
4. Oleme arutelus osalevate inimeste suhtes hinnanguvabad.
5. Reageerime mõtetele, mitte isikule.
6. Keskendume lahendusele: kriitikal peatume lühidalt, seejärel pakume lahendusi.
7. Võimaluse korral ei kasuta me aruteludes esitlusmaterjale, las kõneleb inimene, mitte Powerpoint.

Arvamusfestival ei ole pelgalt täiskasvanud “arvamusliidrite” pärusmaa ning Järvamaa noored on seda juba mõistnud. Nende eestvedamisel toimub sel aastal Noorte alal tänavagraafika konkurss, juttu aetakse osaluskohvikus ja elavast raamatukogust laenutakse välja lausa päris, tuntud inimesi. Kuid tõsise argumenteerimise kõrval ei unustata ka lustida.

Laupäeval, 15. augustil esitavad Tänavakunsti alal oma loomingut seitse kunstnikku. Tööde joonistamist alustatakse kell 12.00 ning kogu päeva vältel on publikul võimalus jälgida teoste valmimist. “Kuna tänavakunsti ei saa harrastada igal pool, siis loome Arvamusfestivalile ala, kus noored kunstnikud saavad oma arvamust avaldada läbi kunsti – tuua välja midagi, mis on kaua hinge peal olnud või pöörata tähelepanu positiivsele meie ühiskonnas,” sõnas konkursi korraldaja Carolyn Mets.

Kõik huvilised on oodatud jälgima kunstnike tööprotsessi ning hiljem ka ringkäigule, mil oma töö sisu selgitatakse. Pisikeste intervjuude ajal uuritakse kunstnikelt, kuivõrd keeruline või lihtne on neil oma hobiga tegeleda; vesteldakse sellestki, kas hobist oleks võimalik töö teha.

Põnevust ja ehk ka pisukest võistlusmomenti pakub aga elav raamatukogu, mis algab laupäeval kell 17.00. Huvilistel on võimalik endale mõneks hetkeks välja laenutada tuntud inimesi. Nagu raamatukogudes ikka, on laenutataval ka tagastustähtaeg, seega tuleb kõik huvipakkuvad küsimused nobedalt valmis mõelda.

“Sellist võimalust, kus inimene saab vabas keskkonnas rääkida mõne tuntud Eesti inimesega, esineb harva,” ütles Kristofer Jürisoo, kes on üks elava raamatukogu korraldajatest. Tema sõnul on see hea võimalus pärida oma valdkonnas edukatelt persoonidelt nende tegevuste telgitaguste kohta ja saada ehk mõni nõuannegi. Või siis lihtsalt mõnusasti juttu ajada.

Kui aga soovite koos Järvamaa noortega arutleda digimaailma teemadel, leiate viis noort Väätsa põhikooli õpilast 15. augustil kl 13.30 Õpiorust arutlemas teemal “Miks lapsed lähevad digimaailmast pöördesse?” Õpilased tõestavad, et nad ei ole pelgalt passiivsed tarbijad, vaid suudavad samuti oma ja eakaaslaste valikuid analüüsida, selgitada. “Ka maakoolis võib olla põnev, ka poistel on koolis huvitavaid ettevõtmisi, seda nende enda initsiatiivil: Väätsa televisioon, kooliraadio, õpilasfirma Digitund,” rääkis noormeeste õpetaja Anneli Tumanski uhkusega. Kohale tuuakse ka poiste loodud 3D-mudel tuleviku koolimajast.

Tegelikult ei ole ühelgi festivaliprogrammi sündmusel vanusepiirangut. Seega võib öelda, et sarnaselt NO99 Tantsulaagriga, kuhu on oodatud kõik osalised, ootavad ka Järvamaa noored muusikud Keskväljakule püstitatud Wabalava ette igas vanuses fänne. Meelelahutuseks ja muusikaliseks vahepalaks esitatakse kogu päeva vältel nii klassikat kui ka poppi, luuletatakse, lauldakse ja tantsitakse.

“Igalühel meist peab olema oma arvamus siin reaalses elus;arvamus, millest ise lähtume ja mida soovime muuta kuuldavaks. Ja need isikud on enese hinge, mõtted pannud loomingusse ja olemasolevate loometööde esitamise emotsioonidesse ja valikusse,” rääkis Noorte ala üks korraladajatest Helena Mägi.

“Festivali ootavad nii nemad kui ka teised noored väga palju. See on see üks sündmus, mis ajab Paide tõeliselt elevile ja noored on Arvamusfestivali üks tähtsamaid alustalasid,” lausus Kristofer Jürisoo, kes julgelt kõiki osalema kutsub.

Lisaks toimub Noorte alal ka osaluskohvik, salvestatakse Kuma raadio otsesaade “Skräss” ja kuulatakse-mängitakse mõnusat meeleolumuusikat.

Avatud Eesti Fondi (AEF) jaoks on Arvamusfestivali toetamine võimaluse andmine ühiskonna liikmetele, et saada kokku silmast silma ja arutada asjade üle, mis puudutavad kõiki, kuid igapäevaelus ehk tööplaani ei mahu. Seekord kutsub AEF koos
Delfiga üles lahkama ka vihakõnega seonduvat.

Nii, nagu kõik kaaskorraldajad ja toetajad, loodab ka Hellam festivalil näha inimesi, kelle jaoks on oluline arutleda ühiskonnas muret tekitavate teemade üle. Nii näiteks soovib ta tähelepanu pöörata vihakõne järsule esilekerkimisele kõige avalikes anonüümsetes internetikommentaariumites.

Fond tutvustab festivalil kolmandat kommentaariumite-teemalist uuringut ning arutleb sagenenud pahatahtlike anonüümsete arvamusavalduste valguses, kuidas takistada vihakõne levikut. Ühtlasi mõeldakse ka, kas ja kuidas võiks ajakirjanduse eetikakoodeksi täiendada.“On tagumine aeg midagi ette võtta, et vihakõnest avalikus ruumis ei kujuneks uus normaalsus,” sõnas Hellam.

Vihakõne teemaline arutelu toimub Ekspress Meedia alal 14. augustil kell 13.00-14.15. Teema üle diskuteerivad teiste seas Mall Hellam, Urmo Soonvald, Mihhail Lotman ja Linnar Viik.

Teiste Avatud Eesti Fondi alal toimuvate arutelude teemad leiad festivali kavast.

Euroopa Parlamendi Eesti infobüroo toob tänavu Arvamusfestivalile debati, kus meie europarlamendi liikmed keskenduvad ajakirjanik Neeme Raua modereerimisel võimalikele lähituleviku arengutele Venemaal.

Vene Riigiduuma väliskomisjoni esimees Aleksei Puškov ütles sel kevadel toimunud pressikonverentsil, et on lõpetanud europarlamendi materjalidega tutvumise, sest see on suhteliselt mõttetu tegevus, kuna sel kogul pole palju kaasarääkimisõigust Euroopa välispoliitikas. Samas on meie eurosaadik Marju Lauristin öelnud, et parlamendi kaal Euroopa välissuhtluses on just praeguse koosseisu ajal nähtavalt tõusnud.

Euroopa Parlamendi Eesti infobüroo toob europarlamendi liikmed Paide Vallimäele, et mõtiskleda selle üle, kas ja millistes valdkondades oleks Euroopa ja Venema rahvaesindajate koostöö võimalik ning milliseid hoobasid on Euroopa Parlamendil ELi Venemaa-poliitika mõjutamiseks ajal, mil omavahelised suhted Euroopa Liidu ja Venemaa vahel praktiliselt puuduvad? Räägitakse ka sellest, kuidas peaks EL käituma majandussuhetes Venemaaga ja kuidas mõjutab vene gaas Euroopa ühtsust.

Teiste europarlamendiliikmete seas on lubanud kohale tulla Tunne Kelam, kelle sõnul on raske Arvamusfestivali tähtsust ja olulisust üle hinnata.

“Tegus kodanikuühiskond on avatud demokraatia nurgakivi. Ja kodanikuühiskonna toimimise eelduseks on see, et ka väljaspool formaalseid struktuure toimub sisukas ja mitmekülgne arutelu. Ainult see, mitte täiendavate institutsionaalsete foorumite juurde loomine, viib kokkuvõttes ühiskonda edasi,” ütles ta. Kelam lisas, et mõne aastaga, mil festivali on korraldatud, on see saanud vaba mõtte ja eelkõige kvaliteetse arutelu majakaks. “Loodan seda näha ka tänavu. Arvamusfestivali vara ei ole mitte kaubamärk või tore suveüritus Paides, vaid arvajad. Need inimesed, kes tulevad kohale, argumenteerivad ja esitavad oma seisukohti.”

Kelam lisas, et peab festivali üheks Eesti intelligentsemaks suveürituseks, kus on lai teemadering, alustades üldhuvitavatest ja lõpetades spetsiifilisemate teemadega. „Igaüks saab päeva või ka kaks ära sisustada tiheda mõttetegevusega,” ütles ta.

Lisaks soovib Kelam kindlasti külastada Postimehe, Väärtuste ning Kirikute alasid. “Kõige rohkem aga ootan toredaid kohtumisi heade sõpradega ja loodetavasti leian sealt ka palju uusi põnevaid tuttavaid,” lisas ta veel.

Arutelu toimub laupäeval, 15. augustil kell 10 hommikul. Kel pole võimalik kohale tulla, saab arutelu vaadata interneti otseülekandest.

Sel aastal ühendab Tartu armastusfilmide festival tARTuFF käed Arvamusfestivaliga, et tuua filmisõpradeni arutelud ühiskonnas ja filmides aktuaalsetel teemadel.

Arutelusid on tARTuFFil peetud juba aastaid, sel aastal otsustasid aga kaks festivali ühiselt tuua Arvamusfestivali arutelud ka Tartu filmisõprade ette. „Meie jaoks ei ole tARTuFF ainult filmifestival, kus kogu info liigub ühesuunaliselt ekraanilt publikuni, vaid me tahame pakkuda publikule võimalust ka kaasa mõelda, arutleda ja mõtteid jagada,“ rääkis tARTuFFi projektijuht Agnes Nurme.

Arvamusfestival on sel aastal eelürituste ja koostööprojektide abil laienenud, et inspireerivad ja mõtlemapanevad arutelud jõuaksid paljudesse Eesti nurkadesse ja ka nende inimesteni, kes augusti kolmandal nädalavahetusel Paidesse ei satu

6. augustil kell 17.00 algab Tartu raekoja platsil festivali telgis arutelu teemal „Eestist ja Eestisse – mugavusest paguluseni“. Lisaks viimasel ajal Eestis palju kirgi kütnud pagulasküsimusele tuleb juttu ka kõigist teistest inimestest, kes on erinevatel põhjustel oma koduriigist lahkunud – kes ajutiselt, kes igaveseks; kes sõja, kes töö tõttu. Arutelu modereerib Ilmar Raag.

Rändeteemaline arutelu on ajendatud tARTuFFi filmist “Iraagi Odüsseia”, mis jutustab ühe keskklassi perekonna saatuse kaudu lahti Iraagi viimase saja aasta ajaloo. Suur osa iraaklasi elab väljaspool oma kodumaad, ja seda erinevatel põhjustel – palju on põgenetud, kuid on lahkutud ka näiteks parema hariduse või armastuse nimel.

Lisainfot veel: www.tartuff.ee

.

Eestit on tabanud enneolematu uue majanduse ja idufirmade buum. Kas idufirmad ongi uus fenomen või ainult järjekordne mull, mis varem või hiljem lõhkeb?

“Innovatsioon on alati kuulunud Eesti riigi DNA-sse. Viimastel aastatel oleme aga ühest küljest loorberitele puhkama jäänud, kuid teisest küljest vohab enneolematu uue majanduse ja idufirmade buum,” lausub Eesti Telekomi kommunikatsioonidirektor Kaja Sepp. Eesti Telekomi ja uute äride kiirendi VUNK koostöös loodud innovatsioonialal arutletakse just selle üle, kas idufirmade buum on innovatsioonisuutlikuse mujalt välja söönud või on kaasarääkimiseks ruumi ka niiöelda vana majanduse tegijatel. Lisaks püütakse leida kasulikke võimalusi koostööks idufirmade ning suurettevõtete vahel.

Samuti piilutakse innovatsiooniala erinevates aruteludes tavatarbija pidevalt muutuvasse maailma. Arutletakse selle üle, milliseks on kujunemas meie pangandusteenused. Täna elame maailmas, kus alustavate ettevõtete, ürituste ja toodete rahastamiseks kasutatakse tihtipeale ühisrahastust, kus rahval on võimalik projekte toetada, minnes samal ajal mööda pankadest. Ühes innovatsiooniala arutelus otsitaksegi vastuseid küsimustele, kas teenused nagu TransferWise, Bondora ja ühisrahastus jäävadki paljalt nišitooteks või kasvavad kunagi ka tavatarbijani?

Lisaks keskendutakse ka aina olulisemaks muutuvale asjade interneti teemale. “Kas asjade internet viib meid Asimovi lugudest tuttava Gaia superteadvuse maailma?,” esitas Sepp küsimuse. Isaac Asimovi novellis “Asumi äär” eksisteerival Gaia planeedil on küll iga olend eraldi eksisteeriv, kuid üheskoos moodustavad nad ühe tervikliku superteadvuse. Kas meie taskus piiksuvad nutitelefonid, tahvelarvutid, kodus olevad televiisorid, külmkapid ja kas või teekannud võivad ühel päeval moodustada midagi sarnast? Või on see asjade interneti mõjul juba juhtumas?

Puutumata ei jää ka meelelahutusmaailm. Arutelus “Milleeniumilapsed ja meelelahutus” on luubi all tänaste noorte meelelahutuse tarbimise erinevad küljed ning tarbimisviiside totaalne erinevus varasemast. Sepa sõnul on tänase TV meelelahutusmaailma otsuseid langetavad inimesed küll nooremas keskkeas, kuid juba praegu on nende sihtgrupi soovid ja vajadused hoopis teised, mis neil.

Vunk innovatsiooniala mitmel arutelul osalevad nii asjatundjaist eksperdid kui ka eluterved skeptikud, samuti küsitakse võimaluse korral ka rahva seisukohta ning arvamust. “Usume, et innovatsiooniala julgustab vähemalt ühe uue innovaatilise idee sündi, millele saame VUNK uute äride kiirendi programmis vunki juurde anda,” lisas Sepp.

Arvamusfestivali VUNK Innovatsiooniala valmib koostöös Eesti Telekomi, ärikiirendi Vunk, Eesti Pangaliidu, MTÜ Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde Keskuse ning Säästva Eesti Instituudi koostöös.

VUNK Innovatsiooniala arutelud toimuvad reedel, 14 augustil:
12.00-13.30 Innovatsiooni ja intellektuaalomandi kaitsmine ettevõtluses
Tänapäeval moodustab ettevõtte intellektuaalomand üha suuremat osa selle väärtusest. Samal ajal pööratakse enda pilgud ettevõtte kaubamärgi, leiutiste ja loomingu kaitsmise suunas tihtilugu alles siis kui selleks on liiga hilja. Mida on võimalik Eesti ettevõtetel ära teha selleks, et ellu jääda tihedas konkurentsis nii Maarjamaal, kui välismaal?

Moderaator: Martin Hanson. Osalejad: Margus Viher (Eesti Patendiameti peadirektor), Krista Tuulik (Innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse Mektory tehnoloogiasiirde juht). Korraldaja: Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde Keskus

14.30-16.00 Uued alternatiivid pangateenustele (Crowd funding, TransferWise, Bondora jne) – mõju tänastele pangateenustele ja traditsioonilisele pangandussektorile 5a, 10a, 25a perspektiivis
Uued alternatiivid on atraktiivsed (kihvt, odavam, ei ole tegemist “kulakust” pangaga) ja meedia poolt sageli üleshaibitud. Kas aga tarbijad ja regulaatorid teavad, millega tegemist? Kas need teenused on ja jäävad nišiteenusteks nii pakkujate kui kasutajate poolt või muutuvad laiatarbekaubaks ehk teenuseks igaühele?

Moderaator: Alar Kolk (Innovatsiooniakadeemia). Osalejad: Mart Maasik (SEB äriinnovatsiooni juht), Erika Vaikmäe-Koit (SEB jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht), Arno Pae (Swedbank’i e-kanalite juht), Martin Sokk (TransferWise’i arendusjuht) ja Pärtel Tomberg (Bondora tegevjuht), Rain Lõhmus (LHV Pank, nõukogu esimees). Korraldaja: Pangaliit

17.00-18.30 Kuidas saaks Eesti olla keskkonnasõbralike innovatsioonide alal maailmas silmapaistvam?
Tegelikult ei tule juttu mainekujundusest ja turundusest, vähemasti mitte ainult. Arutelu eesmärk on kõrvutada omavahel teemad, algatused ja meetmed, millega erinevad Eesti avaliku sektori organisatsioonid toetavad keskkonnainnovatsiooni Eesti ettevõtluskeskkonnas. Võrdleme olukorda rahvusvaheliste organisatsioonide ja mõttekodade soovitustega; uurime, millest tunnevad puudust ettevõtjad ning arutleme, kuidas neid lünki täita, et liikumine ringmajanduse suunas oleks terviklikum.

Moderaator: Ann Runnel. Osalejad: Pirko Konsa (Arengufond), Lauri Tammiste (KIK), Piret Potisepp (MKM), Liina Joller (TÜ MTK) jt. Korraldaja: Säästva Eesti Instituut

Samuti toimuvad arutelud laupäeval, 15 augustil:
12.00-13.30 Start-up´id ja suurettevõtted – kuidas tekib sünergia?
Milliseid müüte peab murdma, et suurendada koostööd uute ja traditsiooniliste äride vahel? Kas ja kuidas saavad suurettevõtted ja start-up´d olla teineteisele tulevikus rohkem kasulikud? Kuidas innustada suurettevõtteid kasutama rohkem avatud koostöö- ja innovatsioonimudeleid? Millist väärtust näevad koostööst idufirmad?

Moderaator: Triin Tuulik (Glimstedt). Korraldaja: AS Eesti Telekom

14.30-16.00 Internet of things – Kas järjekordne BUZZ või reaalselt kasutoov maailm?
Kas asjade internetiga oleme teel Asimovi lugudest tuttava Gaia superteadvuse poole? Otsuseid tehes konsulteerivad kõik mõtetes kõigi ja kõigega. Või on see järjekordne internetimull?

Moderaator: Toomas Kärner (IOT valdkonna juht). Osalejad: IOT tulised pooldajad ja eluterved skeptikud – Kristjan Port (Eesti Interneti SA), Lauri Ilison (Nortal), Riho Kurg (Zone). Korraldaja: AS Eesti Telekom.

17.00-18.30 Milleeniumilapsed ja meelelahutus
TV meelelahutusmaailma otsuseid langetavad (nooremas) keskeas inimesed, kes on silmitisi tõsiasjaga, et suur osa nende sihtgrupist on hoopis teiste harjumuste ja väärtustega ning soovivad meelelahutust kasutada omadel tingimustel. Kuidas sellest olukorrast välja tulla?

Moderaator: Toomas Luhats. Osalejad: Karl Anton (Eesti Telekom), Katrin Tiidenberg (Tallinna Ülikool). Korraldaja: AS Eesti Telekom.

Täismahus festivali ajakava: arvamusfestival.ee/kava/